Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tueyemene Kristo Mulombodi wetu

Tueyemene Kristo Mulombodi wetu

“Mulombodi wenu udi anu umue, Kristo.”​—MAT. 23:10.

MISAMBU: 16, 14

1, 2. Mmudimu kayi mukole uvua Yoshua mupete pakafua Mose?

YEHOWA wakambila Yoshua ne: “Mose muena mudimu wanyi wafu. Mpindieu juka, usabuke Yadene, wewe ne tshisamba tshionso etshi, ubuele mu buloba bundi mbapesha bobu.” (Yosh. 1:1, 2) Tshivua dishintuluka dia tshimpitshimpi bua Yoshua uvua muambuluishi wa Mose munkatshi mua bidimu bitue ku 40!

2 Bu mukavua Mose mulombole tshisamba tshia Isalele bidimu bia bungi, Yoshua uvua ne bua kuikala udiebeja bikala bantu ni bavua mua kuitaba bulombodi buende. (Dut. 34:8, 10-12) Mukanda kampanda wa malu a mu Bible udi wamba bua Yoshua 1:1, 2 ne: “Mu bikondo bia kale anyi bia lelu, dishintuluka dia balombodi ditu tshikondo tshibi tshitambe bua bantu.”

3, 4. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yoshua uvua mueyemene Nzambi ne muoyo mujima?, Ndukonko kayi lutudi mua kudiela?

3 Yoshua uvua anu ne bua kuikala mumvue buôwa, kadi mu matuku makese, wakasuika mukaba bua kulonda tshivuabu bamuambile. (Yosh. 1:9-11) Wakeyemena Nzambi ne muoyo mujima. Anu mudi Bible uleja, Yehowa wakalombola Yoshua ne bena Isalele ku diambuluisha dia muanjelu uvua muleji mpala wende. Mbikumbane bua kuamba ne: muanjelu eu uvua Dîyi, Muanabute wa Nzambi.​—Ekes. 23:20-23; Yone 1:1.

4 Yehowa wakambuluisha bena Isalele bua kusombabu bimpe kakuyi lutatu tshikondo tshivua Yoshua mupingane pa muaba wa Mose. Tuetu petu tudi mu tshikondo tshia mashintuluka, ne tudi mua kudiebeja ne: ‘Bu mudi bulongolodi bua Nzambi buenda buya kumpala ne lukasa luonso, kudiku malu adi atusaka bua kueyemena Yezu Mulombodi wetu anyi?’ (Bala Matayi 23:10.) Tumonayi muvua Yehowa mulombole bantu bende kale mu bikondo bia mashintuluka.

WAKALOMBOLA BANTU BA NZAMBI MU KANANA

5. Mbualu kayi buvua Yoshua mutuilangane nabu pakavuaye pabuipi ne Yeliko? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

5 Matuku makese bena Isalele bamane kusabuka Yadene, Yoshua wakatuilangana ne bualu buvuaye kayi mutekemene. Pakavuaye pabuipi ne Yeliko, wakatuilangane ne muntu mukuate muele wa mvita. Bu muvuaye kayi mumanye muntu au, wakamuebeja ne: “Udi ku luseke luetu anyi ku luseke lua baluishi betu?” Yoshua wakakema bua tshivua muntu au mumubuluile tshia ne: uvua “mukokeshi wa tshiluilu tshia Yehowa” uvua mudisuike bua kuluila bantu ba Nzambi mvita. (Bala Yoshua 5:13-15 ne dimanyisha.) Nansha mudi miaba mikuabu ileja Yehowa bu udi uyukila ne Yoshua buludiludi, kakuyi mpata Nzambi uvua wakula ku diambuluisha dia muanjelu, anu bu muvuaye wenza kumpala.​—Ekes. 3:2-4; Yosh. 4:1, 15; 5:2, 9; Bien. 7:38; Gal. 3:19.

6-8. (a) Bua tshinyi amue malu avuabu bambile basalayi bena Isalele avua mua kumueneka bu avua kaayi mua kukumbana? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: malu au avua a meji ne mamba pa dîba diawu? (Tangila kabidi dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

6 Muanjelu Mulombodi wakambila Yoshua malu a kulonda a mua kukuata tshimenga tshia Yeliko. Kumpala, amue a ku malu aa akamueneka bu avua kaayi mua kuenda bimpe to. Tshilejilu, Yehowa uvua muambe bua batengule basalayi bonso, bualu ebu buvua mua kubapangisha bua kuluangana mvita munda mua matuku makese. Tshivua tshikondo menemene tshia kubatengula anyi?​—Gen. 34:24, 25; Yosh. 5:2, 8.

7 Pamuapa, basalayi bena Isalele bavuabu batengule abu bavua mua kudiebeja ni bavua mua kukuba bena mu mêku abu pavua baluishi mua kulua kubela mvita. Diakamue bobu kupeta lumu bua Yeliko ne: “biibi [biende] bivua bikanga bikole bualu bua bena Isalele.” (Yosh. 6:1) Lumu elu luvua ne bua kuikala lusake bena Isalele bua kutamba kueyemena buludiki bua Nzambi!

8 Bavua balombe kabidi bena Isalele bua kababundi tshimenga tshia Yeliko, kadi bua batshinyunguluke musangu umue ku dituku munda mua matuku asambombo, ne batshinyunguluke misangu muanda mutekeke mu dituku dia muanda mutekete. Bamue basalayi bavua mua kuikala badiambile ne: ‘Etshi si nkujimija dîba ne makanda etu!’ Mulombodi wabu uvuabu kabayi bamona uvua mumanye bimpe tshivuaye wenza. Mayele ende avua makoleshe ditabuja dia bena Isalele, mabambuluishe kabidi bua kubenga kuluangana mvita ne basalayi ba mu Yeliko.​—Yosh. 6:2-5; Eb. 11:30. *

9. Bua tshinyi mbimpe tutumikile malu adi bulongolodi bua Nzambi butuambila? Fila tshilejilu.

9 Muyuki eu udi utulongesha tshinyi? Kudi misangu idi bulongolodi buetu buenza malu mu mushindu mupiamupia kadi katuyi tumvua tshidibu buenzela nanku to. Tshilejilu, tuvua mua kuikala bele meji ne: kuenza mudimu ne biamu bua kudilongela, kuyisha, ne mu bisangilu, katshivua lungenyi luimpe to. Kadi lelu tudi pamuapa bamone ne: patudi nabi bidi bituambuluisha. Patudi tumona bipeta bimpe bia malu aa nansha mutuvua mua kuikala ne dielakana, ditabuja dietu ne buobumue buetu bidi bikola.

MUVUA KRISTO MULOMBOLE BENA KRISTO BA KUMPALA

10. Nnganyi uvua mulombole malu bua kasumbu kaludiki kadisangishe mu Yelushalema?

10 Bidimu bitue ku 13 Kônelio mumane kulua muena Kristo, bamue bena Kristo bena Yuda batshivua anu basue ditengudibua. (Bien. 15:1, 2) Pakamueneka dikokangana mu Antiokia bua bualu abu, bakulu bakalongolola bua Paulo aye ne tshilumbu atshi kudi kasumbu kaludiki mu Yelushalema. Lungenyi lua dilongolola malu nanku luvua lufume kudi nganyi? Paulo wakamba ne: “Ngakabandaku bualu mvua mupete dibuluibua.” Mbimvuike bimpe ne: Kristo ke uvua mulombole malu bua kasumbu kaludiki kakose tshilumbu atshi.​—Gal. 2:1-3.

Kristo uvua bushuwa mulombole bena Kristo ba kumpala (Tangila tshikoso tshia 10, 11)

11. (a) Ntshilumbu kayi tshivua katshiyi anu tshijike munkatshi mua bena Kristo bena Yuda? (b) Mmunyi muvua Paulo mutumikile bakulu ba mu Yelushalema ne budipuekeshi buonso? (Tangila kabidi dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

11 Ku diambuluisha dia buludiki bua Kristo, kasumbu kaludiki kakaleja patoke ne: bena Kristo bavua kabayi bena Yuda kabavua ne bua kutengudibua to. (Bien. 15:19, 20) Kadi bidimu bia bungi pashishe, bena Yuda ba bungi bakatungunuka ne kutengula bana babu. Pakumvua bakulu ba mu Yelushalema muvuabu bendeshila Paulo lumu ne: kavua utumikila Mikenji ya Mose, bakamulomba bua kuenza malu avuaye kayi mutekemene to. * (Bien. 21:20-26) Bakamuambila bua kuya ne bantu balume banayi ku ntempelo bua bantu bakuabu bamone ne: Paulo uvua ‘utumikila Mikenji.’ Paulo uvua mua kuikala muele meji ne: tshivuabu bamulombe atshi katshivua ne mutu to, wamba ne: bualu buvua kudi bena Kristo bena Yuda bavua kabayi bajingulule bimpe tshilumbu tshia ditengudibua. Kadi Paulo wakajingulula ne: bakulu bavua basue bua bena Kristo bonso bikale mu buobumue, ke bualu kayi wakabatumikila ne budipuekeshi buonso. Kadi tudi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi Yezu uvua munengeshe malu bua kukosa tshilumbu etshi pabi lufu luende lumane kushipa Mikenji ya Mose?’​—Kolos. 2:13, 14.

12. Bua tshinyi Kristo uvua mua kuikala mulekele matuku a bungi apita bua kukosa tshilumbu tshia ditengudibua?

12 Bua bamue bantu, bitu bilomba matuku bua kuitaba ngumvuilu mupiamupia wa malu. Bivua bikengela dîba dia bungi bua bena Kristo bena Yuda kuakaja mmuenenu wabu. (Yone 16:12) Bivua bikole bua bamue kuitababu ne: ditengudibua kadivua kabidi tshimanyinu tshia muvua muntu mu malanda ne Nzambi to. (Gen. 17:9-12) Bu muvua bakuabu ne buôwa bua ne: kababakengeshi, kabavua basue kudileja bashilangane ne bena Yuda nabu to. (Gal. 6:12) Kadi pakapita matuku, Kristo wakafila buludiki bukuabu ku diambuluisha dia mikanda ivua Paulo mufunde ku nyuma.​—Lomo 2:28, 29; Gal. 3:23-25.

KRISTO UTSHIDI ANU ULOMBOLA TSHISUMBU TSHIENDE

13. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuanyisha buludiki bua Kristo lelu?

13 Tuetu katuyi bumvue menemene tshidi bulongolodi bushintuluile amue malu, mbimpe tuelangane meji a muvua Kristo mulombole malu ku kale. Mu matuku a Yoshua ne mu bidimu lukama bia kumpala, Kristo ke uvua anu upesha bantu ba Nzambi mu tshibungi buludiki bua meji bua kukolesha ditabuja diabu ne kulama buobumue munkatshi mua batendeledi ba Nzambi.​—Eb. 13:8.

14-16. Mmunyi mudi diditatshisha dia Kristo bua makanda etu a mu nyuma dimuenekela ku buludiki budi “mupika wa lulamatu udi mudimuke” ufila?

14 Mushindu udi Yezu uditatshisha ne dinanga dionso bua makanda etu a mu nyuma udi umuenekela ku buludiki budi “mupika wa lulamatu udi mudimuke” ufila pa dîba diabu. (Mat. 24:45) Marc, tatu wa bana banayi, udi wamba ne: “Satana udi uluisha mêku bua kutekesha bisumbu. Mpindieu bu mudibu batulombe bua kuenza ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso, bamfumu ba mêku mbumvue bimpe tshidibu babalombe, tshia ne: lamayi mêku enu!”

15 Patudi tujingulula mudi Kristo utulombola, tudi tumona mudiye ujinga bikole bua tuye kumpala mu nyuma. Patrick udi mukulu udi wamba ne: “Dipangadika dia kutuilangana mu tusumbu tua buambi ku ndekelu kua lumingu diakanji kutekesha bamue bana betu. Kadi dipangadika edi didi dileja mudi Kristo uditatshisha too ne bua bamue bena Kristo netu batu ne bundu anyi bavua kabayi bayisha bikole. Lelu badi badimona ne mushinga wa bungi; mbibapeteshe tshisumi tshia bungi mu buambi.”

16 Pa kumbusha ditabalela majinga etu a mu nyuma, Kristo udi utuambuluisha bua kutamba kuimanyina pa mudimu wa mushinga mukole udi wenzeka lelu pa buloba. (Bala Mâko 13:10.) André, mukulu mupiamupia, utu anu udifila bikole bua kumvua tshidi bulongolodi bua Nzambi bushintuluila amue malu. Udi wamba ne: “Dikepesha bena ku Betele didi dimvuluija ne: matuku atudi nga kuenza malu ne lukasa, ne kudi dijinga dia kutamba kudifila mu mudimu wa kuyisha.”

TUMIKILA BULUDIKI BUA KRISTO NE LULAMATU

17, 18. Bua tshinyi mbimpe kuelangana meji a malu mimpe atudi tupeta patudi tuitaba malu adibu bashintulula?

17 Buludiki butudi tupetela kudi Mukalenge wetu Yezu Kristo udi ukokesha nebutuambuluishe lelu ne mu matuku atshilualua. Nunku, tusankayi bua malu mimpe atudi tupeta bua mutudi tuitaba malu adibu bashintulula mu bulongolodi. Mbimpe nuyukidilangane mu ntendelelu wenu wa mu dîku bua malu mimpe anudi bapete bua mudibu bashintulule malu bua bisangilu ne bua buambi.

Utuku wambuluisha dîku diebe ne bantu bakuabu bua bende pamue ne bulongolodi bua Yehowa anyi? (Tangila tshikoso tshia 17, 18)

18 Tuetu bajingulule bua tshinyi bulongolodi bua Yehowa mbutulombe bua kuenza malu kampanda ne masanka adiwu atupetesha, netulonde anu buludiki abu ne disanka. Tudi tusanka bua mudi dikepesha bungi bua mikanda ya pa mabeji dikepeshisha ditula dia makuta. Dienza mudimu ne biamu bidi bipatuke matuku aa didi dituambuluisha bua kuyisha pa buloba bujima. Bua bualu abu, katuenaku mua kutamba kuyisha ne mikanda, ne filme ne bintu bietu bikuabu bia kuteleja patupu anyi? Patudi tuenza nunku, tudi tutumikila Kristo udi musue bua tuenze mudimu ne bintu bia bulongolodi ne meji.

19. Tudi ne bua kulonda buludiki bua Kristo bua tshinyi?

19 Patudi tulonda buludiki bua Kristo ne muoyo mujima, tudi tukolesha ditabuja dia bakuabu ne buobumue buetu. André udi wamba bua dikepesha dia bena ku Betele ne: “Lungenyi luvua nalu bana betu bavuabu bumbushe ku Betele lua kuitaba mashintuluka au ludi lunsaka bua kueyemena buludiki bua Mulombodi wetu ne kubanemeka ne bobu. Badi benda pamue ne tshidiendelandela tshia Yehowa, bapeta disanka mu mudimu wonso udibu babapeshe.”

TUIKALAYI NE DITABUJA NE TUEYEMENAYI MULOMBODI WETU

20, 21. (a) Bua tshinyi mbimpe tueyemene Kristo Mulombodi wetu? (b) Ndukonko kayi lutuandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

20 Mulombodi wetu udibu batutekele, Yezu Kristo, ukadi pa “kumana ditshimuna diende” ne ‘kuenza malu a kukema.’ (Buak. 6:2; Mis. 45:4) Mu dindila tshikondo atshi, udi wenda ulongolola bantu ba Nzambi bua kusombabu mu bulongolodi bupiabupia muikale yonso wa kutudi mua kulongesha bantu babishibua ku lufu ne kuvuija buloba Mparadizu.

21 Mukalenge wetu muela manyi neatufikishe mu bulongolodi bupiabupia anu tuetu batungunuke ne kumueyemena nansha padiku mashintuluka. (Bala Misambu 46:1-3.) Lelu, amue mashintuluka adi mua kututatshisha, nangananga padiwu atufikila mu mushindu utuvua katuyi belele meji. Biobi bienzeke nanku, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala anu ne ditalala dia mu muoyo ne ditabuja dikole kudi Yehowa? Netuandamune lukonko elu mu tshiena-bualu tshialonda.

^ tshik. 8 Bakebuludi ba bintu bia kale mbapete ntete ya bungi mu mabuwa a bimanu bia Yeliko. Bidi bileja ne: kabavua batshintshimike tshimenga etshi munda mua matuku a bungi to, ne bena Isalele kabavua badie ntete ya mu Yeliko to. Bu muvuabu kabayi bitabile bena Isalele bua kupawula Yeliko, tshikondo tshivua tshikumbane tshia kukuatabu tshimenga bualu bivua mu tshikondo tshia dinowa ne kuvua biakudia bia bungi mu madimi.​—Yosh. 5:10-12.

^ tshik. 11 Tangila kazubu ka “Paulo udi utantamena diteta ne budipuekeshi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/3/2003, dib. 24.