Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 40

Dinyingalala bua mpekatu dilelela ntshinyi?

Dinyingalala bua mpekatu dilelela ntshinyi?

‘Ndi mulue bua kubikila benji ba mpekatu bua banyingalale bua mpekatu yabu.’​—LUKA 5:32.

MUSAMBU WA 36 Tudi tulama mioyo yetu

KADIOSHA *

1-2. Leja dishilangana divua pankatshi pa Ahaba ne Manashe. Nnkonko kayi ituandamuna?

TUMONAYI tshilejilu tshia bakalenge babidi ba kale. Wa kumpala uvua ukokesha mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele; mukuabu yeye uvua ukokesha mu bukalenge bua bisa bibidi bia Yuda. Nansha muvuabu ne muoyo mu bikondo bishilangane, bavua bafuanangane ku malu a bungi. Bakalenge bonso babidi abu bakatombokela Yehowa, ne kufikishabu bantu bende ku dienza mpekatu. Bakatendelela mpingu ne kushipeshabu bantu. Kadi bavua bashilangane ku amue malu. Umue wa kudibu wakatungunuka ne kuenza malu mabi too ne pakafuaye, kadi mukuabu yeye wakanyingalala kumufuilabu luse bua malu mabi matambe avuaye muenze. Mbakalenge kayi abu?

2 Tudi tuakula bua Ahaba mukalenge wa Isalele, ne Manashe mukalenge wa Yuda. Dishilangana divua pankatshi pa bantu babidi aba didi dituambuluisha bua kumanya malu a bungi a tshidi dinyingalala dilelela diumvuija. (Bien. 17:30; Lomo 3:23) Dinyingalala bua mpekatu ntshinyi? Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza bua kuleja ne: udi unyingalelamu bushuwa? Mbimpe tumanye malu au bualu tudi basue bua Yehowa atubuikidile patudi tuenza mpekatu. Bua kuandamuna nkonko eyi, netukonkonone bilejilu bia bakalenge babidi aba ne tshidibi mua kutulongesha. Pashishe netumone tshivua Yezu muambe bua dinyingalala bua mpekatu.

TSHIDI TSHILEJILU TSHIA MUKALENGE AHABA TSHITULONGESHA

3. Ahaba uvua mukalenge wa mushindu kayi?

3 Ahaba uvua mukalenge wa 7 mu bukalenge bua bisa 10 bia Isalele. Wakasela Yezabele muana wa mukalenge wa Sidona, wa mu tshisamba tshia ku nord tshivua ne bubanji bua bungi. Bu muvuaye musele Yezabele au bivua ne bua kuikala bipeteshe Isalele bubanji bua bungi. Kadi biakanyanga kabidi malanda avua bena Isalele badie ne Yehowa bibi bitambe. Yezabele uvua mutendeledi wa Bâla, wakasaka bayende Ahaba bua kukuatshisha ntendelelu mubole eu uvua usaka bantu ku tshiendenda tshia masandi mu ntempelo ne ku dilambula bana. Tshikondo tshivua Yezabele mukalenge mukaji, baprofete ba Yehowa bonso bavua mu njiwu. Uvua mushipeshe ba bungi ba kudibu. (1 Bak. 18:13) Ahaba muine “uvua mubi menemene ku mêsu kua Yehowa kupita bonso bavua kumpala kuende.” (1 Bak. 16:30) Yehowa uvua umona malu mabi onso avua Ahaba ne Yezabele benza ne uvua muamanye bimpe. Nanku bua luse luende, wakatuma muprofete Eliya bua kudimuija bantu bende bua balekele njila yabu mibi patshivuaku mpunga wa kubafuilabu luse. Kadi Ahaba ne Yezabele bakabenga kuteleja.

4. Ndinyoka kayi divua Yehowa mulongoluele Ahaba? Ntshinyi tshiakenza Ahaba?

4 Ndekelu wa bionso, Yehowa wakapangadija bua kubanyoka. Wakatuma Eliya bua kumanyisha Ahaba ne Yezabele tshivua ne bua kubafikila. Bavua ne bua kushipa dîku diabu dijima. Mêyi a Eliya au akabungamija Ahaba bikole! Bualu bua dikema, muntu mubi eu ‘wakadipuekesha.’​—1 Bak. 21:19-29.

Mukalenge Ahaba kavua munyingalale bua mpekatu yende munyingalelamu to, bualu uvua mukine muprofete wa Nzambi (Tangila tshikoso 5-6) *

5-6. Mmalu kayi adi aleja ne: Ahaba kavua bushuwa munyingalale bua mpekatu to?

5 Nansha muvua Ahaba mudipuekeshe musangu au, bikadilu biende biakalua kuleja pashishe ne: kavua munyingalale munyingalelamu to. Kakenza bualu nansha bumue bua kumbusha ntendelelu wa Bâla mu bukalenge buende ne kavua nansha mutue ntendelelu wa Yehowa nyama ku mikolo to. Kudi malu makuabu avuaye muenze adi aleja ne: kavua bushuwa munyingalale bua mpekatu yende to.

6 Panyima pa matuku, Ahaba wakabikila Yehoshafata mukalenge wa Yuda bua alue kumuambuluisha mu mvita ivuaye uluangana ne bena Sulia. Yehoshafata uvua mukalenge muimpe uvua weyemena Yehowa, wakambila Ahaba bua banji kuya kuebeja muprofete wa Yehowa tshivuabu mua kuenza. Ahaba wakanji kubenga lungenyi alu wamba ne: “Kutshidi muntu mukuabu utudi mua kuebeja Yehowa malu ku butuangaji buende; kadi meme ndi mumukine, bualu katu wamba ne: malu mimpe neamfikile, anu malu mabi.” Nansha nanku, bakaya kumonangana ne muprofete Mikaya. Ahaba uvua muambilamu, muprofete wa Yehowa au wakamuambila lumu lubi! Pamutu pa kunyingalala bua mpekatu yende ne kulomba Yehowa luse, mukalenge mubi eu wakelesha muprofete wa Yehowa mu buloko. (1 Bak. 22:7-9, 23, 27) Nansha muvuaye mumueleshe mu buloko nanku, kavua mua kupangisha dîyi dia buprofete divuabu bamuambile bua kukumbanadi to. Pakayabu ku mvita, bakashipa Ahaba.​—1 Bak. 22:34-38.

7. Panyima pa lufu lua Ahaba Yehowa wakaleja ne: uvua umumona mushindu kayi?

7 Panyima pa lufu lua Ahaba, Yehowa wakalua kuleja muvuaye umumona. Pavua Yehoshafata mukalenge muimpe mupingane kayi mupete njiwu ku mvita ayi, Yehowa wakatuma muprofete Yehu bua kumutandisha bua muvuaye mudisange ne Ahaba. Muprofete wa Yehowa wakamuambila ne: “Muntu mubi ke uudi ne bua kuambuluisha ne bantu badi bakine Yehowa ke baudi ne bua kunanga anyi?” (2 Kul. 19:1, 2) Mpindieu mona ne: bu Ahaba munyingalale bua mpekatu yende bushuwa, muprofete wa Yehowa kavua mua kumuamba ne: mmuntu mubi uvua mukine Yehowa to. Bidi bimueneka bimpe ne: Ahaba uvua munyingalale bia pamutu pamutu, kavua munyingalale bua mpekatu yende munyingalelamu to.

8. Tshilejilu tshia Ahaba tshidi tshitulongesha tshinyi bua dinyingalala bua mpekatu?

8 Tshilejilu tshia Ahaba tshidi tshitulongesha tshinyi? Pavuaye mumvue mukenji uvua Eliya mumumanyishe wa ne: nebanyoke dîku diende, wakanji kudipuekesha. Bivua bimpe muvuaye muenze nanku. Kadi malu akaluaye kuenza pashishe akaleja ne: uvua munyingalale anu bia pamutu pamutu. Nanku, kunyingalala bua mpekatu kakuena kumvuija kuamba anu mukana patupu ne: ndi nnyingalala bua tshilema tshindi muenze to. Tumonayi tshilejilu tshikuabu tshiatuambuluisha bua kumanya tshidi dinyingalala dilelela diumvuija.

TSHIDI TSHILEJILU TSHIA MUKALENGE MANASHE TSHITULONGESHA

9. Manashe uvua mukalenge wa mushindu kayi?

9 Bidimu bitue ku nkama ibidi pashishe, Manashe wakalua mukalenge wa Yuda. Malu avuaye muenze avua mua kuikala mabi matambe kupita ne a Ahaba! Bible udi wamba ne: “Wakenza malu mabi ku mêsu kua Yehowa mu mushindu wa dikema, bua kumufiikisha munda.” (2 Kul. 33:1-9) Manashe wakashila nzambi ya bampangano bioshelu, kubuejaye too ne lupingu lusonga lua mutshi wa tshijila luvua pamuapa tshimfuanyi tshia nzambi mukaji wa bufuke mu ntempelo wa tshijila wa Yehowa! Wakenza majimbu, kubukishaye, kuenzaye ne malu a mupongo. “Wakela kabidi mashi avua kaayi ne bualu a bungi menemene panshi.” Wakashipesha bantu bungi ne “wakapitshisha kabidi bana bende yeye ba balume mu kapia,” bua kulambula nzambi ya dishima.​—2 Bak. 21:6, 7, 10, 11, 16.

10. Mmushindu kayi uvua Yehowa munyoke Manashe? Ntshinyi tshiakenza mukalenge au?

10 Anu bu Ahaba, Manashe pende wakateka tshitunu kubengaye kuteleja malu onso avua baprofete ba Yehowa bamudimuija nawu. Ndekelu wa bionso, “Yehowa [wakatumina Yuda] bamfumu ba tshiluilu tshia mukalenge wa Ashû, bobu kukuata Manashe ne ndobo, kumusuikabu ne nkanu ibidi ya tshiamu tshia mitaku ne kuyabu nende ku Babilona.” Bakamuela mu buloko ku babende aku. Bidi bimueneka ne: wakela meji bikole a malu avuaye muenze. “Wakatungunuka ne kudipuekesha bikole kumpala kua Nzambi wa bankambua bende.” Wakenza kabidi bualu bukuabu bua mushinga. “Wakalomba Yehowa Nzambi wende luse.” Mu kuamba kuimpe, Manashe “wakatungunuka ne kumusambila.” Muntu mubi au uvua wenda ushintuluka. Wakabanga kumona Yehowa bu “Nzambi wende,” ne uvua musuminyine mu dimusambila.​—2 Kul. 33:10-13.

Mukalenge Manashe wakaluisha ntendelelu wa dishima bua kuleja ne: uvua munyingalale bua mpekatu yende munyingalelamu (Tangila tshikoso 11) *

11. Bilondeshile 2 Kulondolola 33:15, 16, ntshinyi tshivua Manashe muenze bua kuleja ne: uvua bushuwa munyingalale bua mpekatu yende?

11 Yehowa wakandamuna masambila a Manashe. Uvua mumone ne: muoyo wende uvua mushintuluke bua malu avuaye muambe mu musambila ende. Yehowa wakamuteleja kumupingajaye mu nkuasa wende wa bukalenge. Manashe wakenza muende muonso bua kuleja ne: uvua bushuwa munyingalale bua mpekatu yende. Uvua muenze tshivua Ahaba kayi muenze musangu nansha umue. Wakashintulula bikadilu biende. Wakaluisha ntendelelu wa dishima ne muoyo mujima ne kukankamijaye bantu bua kutendelela anu Yehowa. (Bala 2 Kulondolola 33:15, 16.) Kumpala kua Manashe kulekelaye mpekatu yende, uvua tshilejilu tshibi bua bena mu dîku diende, bua bantu bende banene, ne bua bena mu tshisamba bonso. Ke bualu kayi bivua bilomba bua ikale ne dikima ne ditabuja bua kuangataye dipangadika adi. Nanku pakavuaye mikolo ku tshina, wakadienzeja bua kuakaja amue malu mabi avuaye muenze. Bidi bimueneka ne: uvua mulongeshe muikuluende Yoshiya malu mimpe a bungi, bualu Yoshiya wakalua kulua mukalenge muimpe.​—2 Bak. 22:1, 2.

12. Tshilejilu tshia Manashe tshidi tshitulongesha tshinyi bua dinyingalala bua mpekatu?

12 Tshilejilu tshia Manashe tshidi tshitulongesha tshinyi? Wakadipuekesha ne kuenzaye malu makuabu a bungi. Wakasambila ulomba luse; kushintululaye bikadilu biende. Wakadienzeja bua kuakaja malu mabi avuaye muenze, kudifilaye ne muoyo mujima bua kutendelela Yehowa ne kukankamijaye bakuabu bua kuenza bia muomumue. Tshilejilu tshia Manashe tshidi tshipetesha nansha bantu bavua benze mpekatu mibi mitambe ditekemena. Tshidi tshitujadikila ne: Yehowa nNzambi ‘muimpe ne mmudiakaje bua kubuikidilangana.’ (Mis. 86:5) Bonso badi banyingalala bua mpekatu yabu bushuwa, badi mua kubafuila luse.

13. Fila tshilejilu tshidi tshituambuluisha bua kujingulula bimpe tshidi dinyingalala bua mpekatu.

13 Manashe kavua muambe anu mukana patupu ne: mmunyingalale bua mpekatu yende to. Muaba eu padi dilongesha dia mushinga bua bualu bua dinyingalala bua mpekatu. Tuangate tshilejilu etshi: udi uya bua kusumba kato kadi badi bakupesha diyi pamutu pa kukupesha kato. Nebikusankishe anyi? Tòo! Kadi bobu bakuambile ne: diyi ke tshintu tshinene tshitubu benza natshi kato newanyishe anyi? Nansha kakese! Mu mushindu wa muomumue, Yehowa udi ulomba muntu udi muenze mpekatu bua anyingalale bua mpekatu yende. Muntu udi muenze mpekatu yeye mubungame bua mpekatu wende, mbualu buimpe. Kuenza nanku mbumue bua ku malu a mushinga adi aleja ne: muntu mmunyingalale. Kadi ki nkujike to, mbimpe enze tshinyi tshikuabu? Tshilejilu kampanda tshimpe tshivua Yezu mufile tshidi tshitulongesha malu makuabu a bungi.

MUA KUMANYA BIKALA MUNTU MMUNYINGALALE BUSHUWA

Pavua meji maluile muana mujimine, wakenza luendu lule bua kupingana kuabu (Tangila tshikoso 14-15) *

14. Mu tshilejilu tshia Yezu, mbualu kayi bua kumpala buvua muana mujimine muenze bua kuleja ne: uvua munyingalale bua mpekatu yende?

14 Yezu wakalonda bualu bua muana mujimine budi bulenga ku muoyo. Mbakule bua bualu ebu mu Luka 15:11-32. Nsongalume kampanda wakatombokela tatuende, kumbukaye kuabu kuyaye “mu ditunga dia kule.” Muine amu, yeye kuditua mu nsombelu wa buenzavi wa dienda masandi. Pakamukolela malu, wakatuadija kuela meji a malu mabi onso avuaye muenze. Wakalua kujingulula ne: pavuaye kuabu uvua ne nsombelu muimpe. Yezu wakamba ne: ‘meji akaluila’ nsongalume au. Wakapangadija bua kupingana kuabu ne kulomba tatuende luse. Bivua ne mushinga wa bungi bua muvua nsongalume au mujingulule ne: uvua muenze malu mabi a bungi. Kadi anu kuenza nanku patupu ke kuvua ne mushinga anyi? Tòo. Bivua bikengela ashintulule bikadilu biende!

15. Ntshinyi tshivua muana mujimine wa mu tshilejilu tshia Yezu muenze bua kuleja ne: uvua munyingalale bushuwa bua mpekatu yende?

15 Muana mujimine au wakanyingalala ne muoyo mujima bua malu mabi avuaye muenze. Wakenza luendu lule mutangile kuabu. Pakalombaye tatuende luse wakamba ne: “Ndi muenzele diulu mpekatu, mukuenzele ne wewe. Tshiena mukumbane kabidi bua kumbikilabu muanebe to.” (Luka 15:21) Mushindu uvua nsongalume au mutonde mpekatu yende wakaleja ne: uvua musue kulengeja malanda ende ne Yehowa. Uvua kabidi mumanye bimpe ne: malu avuaye muenze au avua manyingalaje tatuende. Nanku uvua mudiakaje bua kuenza muende muonso bua kuenza anu tshivua tatuende musue, muitabe mene ne bua kushala anu bu bena mudimu ba tatuende. (Luka 15:19) Tshilejilu etshi katshiena tshilenga anu ku muoyo patupu to. Mêyi manene adimu adi mua kuambuluisha bakulu mu tshisumbu dîba didibu bajinga kumanya bikala muntu udi muenze mpekatu mmunyingalale bushuwa.

16. Bua tshinyi bidi mua kuikala bikole bua bakulu kumanya bikala muntu mmunyingalale bushuwa?

16 Kabitu bipepele bua bakulu kumanya muntu uvua muenze mpekatu munene ni udi mpindieu unyingalala bushuwa. Bua tshinyi? Bualu bakulu kabena mua kumona munda mua muntu to. Nunku batu batangila anu bidi muanetu au wenza bidi mua kubajadikila ne: mmushintuluke ne mmukine tshivuaye muenze atshi. Mu imue nsombelu muntu udi mua kuikala muenze mpekatu mibi menemene, bifikisha bakulu badi bamulumbuluisha too ne ku dielakana bamona bu ne: ki mmunyingalale bushuwa to.

17. a) Ntshilejilu kayi tshidi tshileja ne: dinyingalala dia ku mêsu nkayadi ki ndikumbane bua kujadika ne: muntu mmunyingalale munyingalelamu? b) Anu mudibu baleje mu 2 Kolinto 7:11, ntshinyi tshidi muntu udi unyingalala bushuwa ne bua kuenza?

17 Tuangate tshilejilu etshi. Muanetu wa balume mmuende masandi munkatshi mua bidimu bia bungi. Pamutu pa kukeba diambuluisha, udi yeye usokoka mpekatu au kayi wambila ni mmukajende, ni mbalunda bende, peshi bakulu to. Ndekelu wa bionso badi balua kumutandula. Padi bakulu bamuambila mudibu ne bijadiki bidi bileja ne: mmuende masandi, udi witaba malu onso ne uleja mudiye unyingalala bikole. Kuenza nanku ke kudi kuleja ne: mmunyingalale bushuwa anyi? Mbimpe bakulu badi batangila tshilumbu tshia nunku bakebe mua kumona bijadiki bikuabu kabidi. Muntu au ki mmuenze mpekatu anu musangu umue patupu bualu uvua mua kuikala mudishime to, kadi mmumuenze mumuenzulule mu bidimu bia bungi. Yeye muine ki mmudiluile bua kutonda mpekatu to; mbamutandule. Nanku mbimpe bakulu bakebe mua kumona bijadiki bidi bileja ne: mmushintulule ngelelu wende wa meji ne bikadilu biende. (Bala 2 Kolinto 7:11.) Bidi mua kulomba muntu matuku a bungi bua kufikaye ku dishintuluka mudibi bikengedibua. Pamuapa badi mua kuanji kumuipata mu tshisumbu too ne padiye uleja ne: mmunyingalale munyingalelamu.​—1 Kol. 5:11-13; 6:9, 10.

18. Ntshinyi tshidi muntu udibu bipate mua kuenza bua kuleja ne: mmunyingalale munyingalelamu? Ntshinyi tshiamuenzelabu?

18 Bidi bikengela bua muntu udibu bipate ikala ubuela bisangilu pa tshibidilu, utumikila mibelu idi bakulu bamupeshe bua kuikala kusambila ne kudilongela, bua kulejaye ne: mmunyingalale bushuwa. Bidi bikengela kabidi ikala udienzeja bua kuepuka malu avua mamufikishe ku mpekatu wende au. Mbimpe ikala mutuishibue ne: yeye wenza muende muonso bua kulengeja malanda ende ne Yehowa, Yehowa neamufuile luse ne muoyo mujima, ne bakulu nebamuambuluishe bua kupingana mu tshisumbu. Padi bakulu bajinga kumanya bikala muntu mmunyingalale bua mpekatu uvuaye muenze, mbimpe bikale bamanye ne: muntu ne muntu udi wende mushindu. Nunku mbimpe batangile bualu bua muntu ne muntu bimpe menemene kabayi bakolesha malu to.

19. Ntshinyi tshidi muntu ne bua kuenza bua kuleja ne: mmunyingalale bushuwa? (Yehezekele 33:14-16)

19 Anu mutudi bamone, muntu udi muenze mpekatu yeye muambe anu mukana patupu ne: udi unyingalala bua tshidiye muenze, ki nkujike to. Bidi bikengela enze kabidi malu adi aleja ne: mmushintulule ngelelu wende wa meji ne bikadilu biende. Mmumue ne: udi ne bua kulekela bikadilu bibi ne kutuadija kabidi kutumikila mikenji ya Yehowa. (Bala Yehezekele 33:14-16.) Bualu budi muntu udi muenze mpekatu ne bua kuanji kuditatshishila menemene nkukeba mushindu wa kuakajilula malanda ende ne Yehowa.

AMBULUISHAYI BADI BENZE MPEKATU

20-21. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluisha muntu udi muenze mpekatu munene?

20 Yezu uvua muleje tshivua ne mushinga mu mudimu wende wa buambi pakambaye ne: ‘Ndi mulue bua kubikila benji ba mpekatu bua banyingalale bua mpekatu yabu.’ (Luka 5:32) Mbimpe tuikale petu ne dijinga adi. Fuanyikijabi ne: mulunda webe wa pa muoyo mmuenze mpekatu munene. Newenze tshinyi?

21 Wewe musokokele mulunda webe au mpekatu wende, udi umuenzela bibi. Kuakukokesha anu bua kumusokoka to, bualu Yehowa mmumone. (Nsu. 5:21, 22; 28:13) Wewe musue kuambuluisha mulunda webe, muambile aye kumonangana ne bakulu bua bamuambuluishe. Mulunda webe yeye mubenge kuya kutondela bakulu mpekatu wende, wewe udi ne bua kubambila bualu abu. Nebileje ne: udi musue kumuambuluisha. Malanda ende ne Yehowa adi mu njiwu!

22. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

22 Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza bikala muntu mmuenze mpekatu mibi mitambe munkatshi mua bidimu bia bungi, bifikisha bakulu ku diangata dipangadika dia kumuipata mu tshisumbu? Newambe ne: mbakoleshe malu babenge kumufuila luse anyi? Mu tshiena-bualu tshialonda, netumone mudi Yehowa ne luse patuye unyoka bantu badi benze mpekatu ne mutudi petu mua kumuidikija.

MUSAMBU WA 103 Balami mmapa mikale bantu

^ tshik. 5 Dinyingalala bua mpekatu dilelela kadiena diumvuija kuamba anu mukana patupu ne: ndi nnyingalala bua tshilema tshindi muenze to. Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kumanya tshidi dinyingalala dilelela diumvuija. Netshiakule bua tshilejilu tshia mukalenge Ahaba, tshia mukalenge Manashe, ne tshia muana mujimine wa mu tshilejilu tshia Yezu. Netshiakule kabidi bua malu adi bakulu mua kukonkonona padibu bajinga kumanya muena Kristo ni mmunyingalale bushuwa bua mpekatu munene udiye muenze.

^ tshik. 60 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukalenge Ahaba utumina balami bende dîyi ne tshiji bua bele Mikaya muprofete wa Yehowa mu buloko.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukalenge Manashe utumina bena mudimu dîyi bua babumbule mpingu ivuaye muteke mu ntempelo.

^ tshik. 64 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muana mujimine mupungile yonso bua bule bua luendu ludiye muenze, mumvue muoyo wa munda utukija padiye umuenena kuabu pa bule.