Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 42

Lamata bulelela ne muoyo mujima

Lamata bulelela ne muoyo mujima

“Nukonkonone malu onso; nulamate malu mimpe.”​—1 TES. 5:21.

MUSAMBU WA 142 Tukuate ditekemena dietu bikole

KADIOSHA *

1. Bua tshinyi bantu ba bungi badi badiela nkonko bua bitendelelu?

KUDI bitendelelu bia bungi bidi biamba mudibi bia buena-Kristo ne bitendelela Nzambi mu mushindu muimpe. Bualu ebu budi bujula nkonko mu mitu ya bantu ba bungi. Badi badiebeja ne: “Kudi anu tshitendelelu tshilelela tshimue anyi, peshi bitendelelu bionso bidi bisankisha Nzambi?” Tudi batuishibue munda muetu menemene ne: tuetu Bantemu ba Yehowa tudi tulongesha bulelela anyi? Mushindu utudi tutendelela Yehowa ke mushindu muimpe udi umusankisha anyi? Kudi mushindu wa kuikala batuishibue menemene anyi? Tukonkonone bijadiki.

2. Bilondeshile 1 Tesalonike 1:5, bua tshinyi mupostolo Paulo uvua mushindike ne: uvua mu bulelela?

2 Mupostolo Paulo uvua mushindike bikole ne: uvua mu bulelela. (Bala 1 Tesalonike 1:5.) Kavua mushindike nanku anu bualu bivua bimusankisha to. Uvua mulongi wa Dîyi dia Nzambi munene. Uvua mutuishibue ne: “Dîyi dionso didi mu Mifundu ndifundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende.” (2 Tim. 3:16) Mmalu kayi avuaye mupete mu Dîyi dia Nzambi? Wakapeta tshijadiki tshinene tshia ne: Yezu uvua Masiya uvuabu balaye. Kadi bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua babenga tshijadiki atshi. Bamfumu bena lubombo abu bavua bamba muvuabu baleji mpala ba Nzambi, kadi bienzedi biabu kabivua bimusankisha to. (Tito 1:16) Paulo kavua bu bobo to. Yeye kavua usungula bitupa bia Dîyi dia Nzambi bivuaye mua kuitaba ne bivuaye kayi mua kuitaba to. Uvua mudiakaje bua kulongesha “malu onso adi Nzambi mupangadije” ne kuatumikila.​—Bien. 20:27.

3. Mbimpe tuikale ne mandamuna a nkonko yonso itudi tudiela bua tuetu kuikala ne dishindika dikole anyi? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Midimu ya Yehowa ne meji ende bidi ‘bungi tshianana [budi muntu kayi] mua kulondelangana.’”)

3 Kudi bantu badi bela meji ne: tshitendelelu tshilelela tshidi ne bua kuandamuna nkonko yonso, nansha idi Bible kayi wakuila to. Mbikumbanyine kuela meji nanku anyi? Tuangate tshilejilu tshia Paulo. Wakakankamija bena Kristo nende bua ‘kukonkonona malu onso,’ kadi kuambaye kabidi ne: kuvua malu a bungi avuaye kayi umvua to. (1 Tes. 5:21) Wakafunda ne: ‘Tudi bamanye anu tshitupa tshia mêyi a buprofete,’ kufundaye kabidi ne: “Tudi tumona bintu bibuitshidile ku diambuluisha dia lumuenu lua tshiamu.” (1 Kol. 13:9, 12) Paulo kavua umvua malu onso to; nansha tuetu petu. Kadi uvua mumanye malu a nshindamenu adi atangila Yehowa. Malu avuaye mumanye au avua makumbane bua kutuishibuaye ne: uvua mu bulelela.

4. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kutuishibua bikole ne: tudi bapete bulelela? Mmalu kayi adi atangila bena Kristo balelela atuakonkonona?

4 Bua tuetu kutuishibua bikole ne: tudi bapete bulelela, tudi mua kufuanyikija malu avua Yezu wenza mu ntendelelu wende ne adi Bantemu ba Yehowa benza lelu. Mu tshiena-bualu etshi netumone ne: bena Kristo balelela 1) kabatu batendelela mpingu to, 2) batu banemeka dîna dia Yehowa, 3) mbanange bulelela, ne 4) mbanangangane bikole.

KATUENA TUTENDELELA MPINGU TO

5. Ntshinyi tshitudi tulongela kudi Yezu bua mushindu muimpe wa kutendelela Nzambi? Mmunyi mutudi mua kutumikila tshivuaye mulongeshe?

5 Yezu uvua munange Yehowa Nzambi bikole. Ke bualu kayi uvua umutendelela anu yeye pavuaye mu diulu, nansha pakaluaye pa buloba. (Luka 4:8) Wakalongesha bayidi bende bua kuenza bia muomumue. Yezu kavua utendelela ne bimfuanyi to. Nansha bayidi bende ba lulamatu kabavua benza nanku to. Bu mudi Nzambi muikale Nyuma, kakuena tshintu tshidi muntu mua kuenza tshitudi mua kufuanyikija ne Nzambi nansha kakese to. (Yesh. 46:5) Kadi netuambe tshinyi bua dienza bimfuanyi bia bantu badibu bangata bu bansantu ne kubitendelela? Yehowa wakamba mu mukenji muibidi wa mu mikenji dikumi ne: “Kuena ne bua kudienzela lupingu lusonga anyi tshimfuanyi tshia tshintu kayi tshionso tshidi muulu mu diulu anyi panshi pa buloba . . . Kuena ne bua kubinamina.” (Ekes. 20:4, 5) Bantu badi basue kusankisha Nzambi mbamanye bimpe ne: ki mmusue bua batendelele mpingu to.

6. Ntshilejilu tshia banganyi tshidi Bantemu ba Yehowa balonda lelu?

6 Bantu batu balonga malu a kale mbaleje ne: mu tshikondo tshia bapostolo bena Kristo bavua batendelela anu Nzambi. Tshilejilu, mukanda kampanda wa malu a kale udi wamba ne: bena Kristo ba kumpala abu “bavua ne bua kuikala bakine” ditendelela bimfuanyi. Lelu eu, Bantemu ba Yehowa badi balonda tshilejilu tshia bena Kristo ba kumpala. Katutu tusambila banjelu anyi bimfuanyi bia “basantu” to; katutu nansha tusambila Yezu to. Katutu tuinamina dibendele anyi tuenza malu a mu ntendelelu wa buena muetu to. Nansha bobu batuenzeje mushindu kayi tudi badisuike bua kutumikila mêyi a Yezu a ne: “Yehowa Nzambi webe ke uudi ne bua kutendelela.”​—Mat. 4:10.

7. Bantemu ba Yehowa mbashilangane ne bitendelelu bikuabu ku tshinyi?

7 Lelu bantu ba bungi badi balonda bamfumu ba bitendelelu. Mbabanange bikole bibafikisha too ne ku dibatendelela. Batu baya mu bitanda biabu, basumba mikanda yabu, ne babapesha makuta a bungi bua kubatua nyama ku mikolo. Bamue badi bitaba tshionso tshidi bamfumu abu babambila. Badi babasankidila bienze anu bu ne: mbamone Yezu ne abu abidi. Kadi batendeledi balelela ba Yehowa bobu kabatu balonda bantu to. Nansha nanku, tutu tunemeka badi batulombola, tuitaba dilongesha dia Yezu dia ne: “Nuenu bonso nudi bana ba muntu.” (Mat. 23:8-10) Katutu tutendelela bantu, nansha bobu bikale bamfumu ba bitendelelu anyi ba bididi to. Katutu mene tutua malu adibu benza nyama ku mikolo to. Kabidi katutu tubuelakana mu malu a panu. Mu bionso ebi tudi bashilangane bikole ne bitendelelu bidi biamba mudibi bia bena Kristo.​—Yone 18:36.

TUTU TUNEMEKA DÎNA DIA YEHOWA

Bena Kristo balelela batu bumvua disanka dia kuambila bantu bakuabu malu a Yehowa (Tangila tshikoso 8-10) *

8. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa mmusue bua tutumbishe dîna diende ne tudimanyishe bakuabu?

8 Musangu mukuabu Yezu wakasambila ne: “Tatu, utumbishe dîna diebe.” Yehowa wakandamuna disambila adi ne dîyi dikole kumbukila mu diulu umuambila ne: uvua ne bua kuditumbisha. (Yone 12:28) Yezu wakatumbisha dîna dia Tatuende pavuaye uyisha. (Yone 17:26) Nunku bua bena Kristo balelela, kutela dîna dia Nzambi ne kudimanyisha bakuabu ndiakalenga dinene.

9. Ntshinyi tshivua bena Kristo ba kumpala benze bua kuleja ne: bavua banemeka dîna dia Nzambi?

9 Mu bidimu lukama bia kumpala, katupa kakese bobu bamane kujadika tshisumbu tshia bena Kristo, Yehowa ‘wakatuma ntema yende kudi bisamba bikuabu bua kupatulamu tshisamba bua dîna diende.’ (Bien. 15:14) Bena Kristo ba tshikondo atshi bavua ne disanka dia bungi dia kutela dîna dia Nzambi ne kudimanyisha bakuabu. Bapostolo ne bayidi bavua baditela misangu ya bungi pavuabu bayisha bantu ne mbadifunde mu mikanda ya mu Bible ivuabu bafunde. * Tshivuabu benze atshi tshiakaleja ne: anu bobu ke bavua bamanyisha bakuabu dîna dia Nzambi.​—Bien. 2:14, 21.

10. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Bantemu ba Yehowa ntshisamba bua dîna diende?

10 Bantemu ba Yehowa ntshisamba bua dîna diende anyi? Tuanji tukonkonone amue malu. Lelu eu bamfumu ba bitendelelu mbenze mudimu ne bukokeshi budibu nabu bua kusokoka malu onso adi aleja ne: Nzambi udi ne dîna disunguluke. Mbadiumbushishe mu Bible yabu, ne mu imue miaba mbakandike too ne bantu bua kuditela mu bitanda biabu. * Bidi bimueneka patoke ne: anu Bantemu ba Yehowa nkayabu ke badi banemeka dîna dia Yehowa ne baditumbisha mudibi bikengela. Tutu tumanyisha bantu dîna dia Nzambi bikole menemene kupita bitendelelu bikuabu bionso. Tudi tudienzeja bikole bua kuikala ne nsombelu udi uleja ne: tudi Bantemu ba Yehowa. (Yesh. 43:10-12) Tukadi bapatule Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia bungi bupite pa miliyo 240. Mu Bible eu mbapingaje dîna dia Yehowa miaba yonso ivuabu badiumbushe kudi bakudimunyi ba Bible bakuabu. Tudi tupatula mikanda yetu itu itumbishisha dîna dia Yehowa mu miakulu mipite pa 1 000.

TUDI BANANGE BULELELA

11. Mmushindu kayi uvua bena Kristo ba kumpala baleja ne: bavua banange bulelela?

11 Yezu uvua munange bulelela bua Nzambi ne malu aluaye kuenza. Nsombelu wende uvua uvuangana ne bulelela abu ne uvua ubulongesha bakuabu. (Yone 18:37) Bayidi bende balelela bavua pabu banange bulelela bikole. (Yone 4:23, 24) Mupostolo Petelo muine wakabikila ntendelelu wa bena Kristo ne: “njila wa bulelela.” (2 Pet. 2:2) Bu muvua bena Kristo ba kumpala banange bulelela bikole bavua babenga malongesha a mu bitendelelu, ne bilele bia buena kuetu ne ngenyi ya bantu bivua bibengangane ne bulelela. (Kolos. 2:8) Nansha lelu, bena Kristo balelela badi badienzeja bikole bua “kuenda mu bulelela,” benza muabu muonso bua malu adibu bitaba ikale mashindamene mu Bible, ne nsombelu wabu mujima ikale upetangana ne Dîyi dia Yehowa.​—3 Yone 3, 4.

12. Ntshinyi tshitu tshienzeka patu bena mu Kasumbu kaludiki bamona ne: mbimpe tuakaje ngumvuilu wetu wa bualu kampanda anyi ngenzelu wa bualu kasanga? Bua tshinyi batu bashintulula malu?

12 Bantemu ba Yehowa kabatu bamba ne: mbamanye malu onso adi mu Bible bimpe menemene to. Imue misangu, batu benza bilema patubu bumvuija malongesha kampanda a mu Bible ne patubu bafila buludiki mu tshisumbu. Kabitukemeshi to, bualu Bible uvua muleje patoke ne: bantu bavua ne bua kupeta dimanya dijalame mu bungi bua matuku. (Kolos. 1:9, 10) Yehowa utu usokoluela bantu bulelela ku kakese ku kakese, nunku mbimpe tuikale ne lutulu, tuindile too ne patumvua bulelela bimpe menemene. (Nsu. 4:18) Patu bena mu Kasumbu kaludiki bamona ne: mbimpe tuakaje ngumvuilu wetu wa bualu kampanda anyi ngenzelu wa bualu kasanga kabatu baladikija malu to. Bena mu bitendelelu bia bungi lelu batu bashintulula malongesha abu bua kusankisha bantu anyi bua kukoka ba bungi kudibu. Kadi Bantemu ba Yehowa batu bashintulula bobu malu bualu mbasue kusemena pabuipi ne Nzambi ne kumutendelela anu muvua Yezu muenze. (Yak. 4:4) Katutu tushintulula malu bua kulonda mukadi bantu ba bungi baya to, kadi mbualu tudi bumvue Bible bimpe. Tuetu tutu banange bulelela!​—1 Tes. 2:3, 4.

TUDI BANANGANGANE BIKOLE

13. Nngikadilu kayi mutambe bunene utu nende bena Kristo balelela? Mmunyi mudiye umueneka kudi Bantemu ba Yehowa lelu?

13 Bena Kristo ba kumpala bavua ne ngikadilu mimpe ya bungi, kadi bavua batambe kumanyika bua dinanga divuabu nadi. Yezu wakamba ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:34, 35) Lelu Bantemu ba Yehowa mbanangangane pabu ne badi mu buobumue. Tudi bashilangane ne bitendelelu bikuabu bualu tudi banange bana betu nansha bobu ba mu tshisa kayi, ba dikoba kayi anyi nansha bobu bafumina muaba kayi. Tudi tumona dinanga edi mu bisangilu, mu mpuilu ne mu mpungilu. Bualu ebu butu butujadikila kabidi ne: tudi mu ntendelelu udi Yehowa wanyisha.

14. Bilondeshile Kolosayi 3:12-14, mmushindu kayi mutambe buimpe utudi mua kuleja mutudi banangangane?

14 Bible udi utulomba bua ‘tunangangane bikole.’ (1 Pet. 4:8) Tudi mua kuleja mutudi banange bana betu patudi tubafuila luse ne tupua malu mabi adibu batuenzele muoyo. Tudi kabidi tukeba mushindu wa kupesha bana betu bintu ne kubakidila ku nzubu yetu, too ne badi batuenzele bibi. (Bala Kolosayi 3:12-14.) Patudi tunangangana nunku, tudi tuleja ne: tudi bena Kristo balelela.

“DITABUJA DIMUE”

15. Mmu malu kayi makuabu atudi tulonda bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala?

15 Tudi tulonda muvua bena Kristo ba kumpala batendelela mu malu makuabu kabidi. Tshilejilu, tudi balongolola anu bu bena Kristo ba kumpala. Tudi ne batangidi bena ngendu, bakulu, ne basadidi ba mudimu anu muvuabu babilongolole kudi bapostolo mu bidimu lukama bia kumpala. (Filip. 1:1; Tito 1:5) Anu bu bena Kristo ba kumpala tutu tunemeka tshidi mikenji ya Yehowa yamba bua masandi ne dibaka ne bua mashi adi mikale tshintu tshia tshijila. Tutu tukuba kabidi tshisumbu kudi bantu badi kabayi basue kutumikila mikenji ya Nzambi.​—Bien. 15:28, 29; 1 Kol. 5:11-13; 6:9, 10; Eb. 13:4.

16. Ntshinyi tshidi mêyi adi mu Efeso 4:4-6 atulongesha?

16 Yezu ukavua muleje ne: bantu ba bungi bavua mua kudiamba mudibu bayidi bende kadi bonso kabavua ne bua kuikala bayidi balelela to. (Mat. 7:21-23) Mifundu ikavua kabidi mituambile ne: mu matuku a ku nshikidilu bantu ba bungi bavua ne bua kuikala ne “tshimuenekelu tshia dilamata Nzambi.” (2 Tim. 3:1, 5) Kadi Bible mmutuleje patoke ne: kudi anu “ditabuja dimue” didi Nzambi wanyisha.​—Bala Efeso 4:4-6.

17. Mbanganyi badi balonda Yezu badi ne ditabuja dilelela lelu eu?

17 Mbanganyi badi ne ditabuja dilelela lelu eu? Tukadi bakuile tshidi tshitujadikila bualu ebu. Tudi bamone tshilejilu tshia mushindu wa kutendelela tshidi Yezu mutushile, tshivua bena Kristo ba kumpala balonde. Kudi anu diandamuna dimue edi: Bantemu ba Yehowa ke badi ne ditabuja dilelela. Tudi ne diakalenga dia kuikala munkatshi mua bantu ba Yehowa ne dia kumanya bulelela bua Yehowa ne malu aluaye kuenza! Nanku mbimpe tuenze muetu muonso bua kukuata ku bulelela bikole ne dishindika dionso.

MUSAMBU 3 Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu

^ tshik. 5 Mu tshiena-bualu etshi netukonkonone tshilejilu tshidi Yezu mutushile tshia mua kutendelela mu mushindu mulelela, netumone muvua bayidi bende ba kumpala batshilonde. Netumone kabidi bijadiki bidi bileja ne: Bantemu ba Yehowa badi balonda tshilejilu atshi lelu.

^ tshik. 9 Tangila kazubu ka “Les premiers chrétiens employaient-ils le nom divin?” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/7/2010, dib. 6. (Mu Mfualansa)

^ tshik. 10 Tshilejilu mu 2008, Pape Benedict XVI wakatuma dîyi bua ‘kabikadi kabidi batela’ dîna dia Nzambi mu masangisha a bena Katolike, mu misambu ya ditunga anyi mu masambila to.

^ tshik. 63 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: JBulongolodi bua Yehowa bukadi bapatule Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mu miakulu mipite pa 200, bua bantu bamone mua kubala Bible udi ne dîna dia Nzambi mu miakulu yabu ya ku dibela.