Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua tshinyi tuetu katuena tuluangana mvita bu bena Isalele ba kale?

Bua tshinyi tuetu katuena tuluangana mvita bu bena Isalele ba kale?

MU MVITA mibidi ya buloba bujima, munene kampanda wa basalayi wakambila kasumbu kansanga ka Bantemu ba Yehowa ne dîyi dikole ne: “Nuenu babenge bua kuluangisha ditunga dia France ne dia Angleterre, buonso buenu nudi ne bua kufua.” Nansha muvua basalayi ba bena Nazi muaba au, muanetu nansha umue kakitaba bua kushipa mikenji ya Yehowa to. Dikima dia dikema! Bualu ebu budi buleja mmuenenu utu Bantemu ba Yehowa nende eu: Tutu tubenga kuluangana mvita ya mu buloba ebu. Nansha bobu bafuna bua kutushipa, katuena tubuelakana mu bilumbu bia bena panu to.

Kadi ki mbonso badi badiamba mudibu bena Kristo badi bitaba mmuenenu wetu eu to. Ba bungi badi bamba ne: mbimpe muena Kristo aluangene ditunga diabu. Ngelelu wabu wa meji udi mua kuimanyina pa ne: ‘Bena Isalele ba kale bavua bantu ba Nzambi, kadi si bavua baluangana mvita; bua tshinyi bena Kristo kabena bobu mua kuyiluangana lelu?’ Ndiandamuna kayi diwabapesha? Udi mua kumvuija ne: nsombelu wa bena Isalele ba kale mmushilangane bikole menemene ne wa bantu ba Nzambi lelu. Tukonkononayi dishilangana edi.

1. BANTU BA NZAMBI BONSO BADI MU TSHISAMBA TSHIMUE

Kale, Yehowa wakasungula tshisamba tshimue bua tshikale tshia bantu bende, tshisamba tshia Isalele. Wakabikila bena Isalele ne: ‘tshisamba tshiende tshia pa buatshi munkatshi mua bisamba bionso.’ (Ekes. 19:5) Nzambi uvua kabidi mubapeshe teritware musunguluke. Nunku pavua Nzambi utumina bena Isalele dîyi bua kuya kuluangana ne bisamba bikuabu, kabavua baya kuluangana ne batendeledi nabu anyi babashipa to. *

Lelu, batendeledi balelela badi “mu bisamba bionso ne mu bisa bionso ne mu bukua bantu buonso ne mu miakulu yonso.” (Buak. 7:9) Bantu ba Nzambi bobu baye mu mvita, mbafuane kuluangisha batendeledi nabu anyi kubashipa.

2. YEHOWA UVUA UTUMINA BENA ISALELE DÎYI BUA KUYA KU MVITA

Kale, Yehowa uvua upangadija dîba divua bena Isalele ne bua kuya ku mvita ne tshivuabu bayilaku. Tshilejilu, Nzambi wakambila bena Isalele bua kuluangana bua kukumbaja dilumbuluisha diende kudi bena Kânana. Bena Kânana bavua bamanyike bikole bua ntendelelu wa bademon, bua dienda dia masandi dibi menemene, ne bua dilambula bana. Yehowa wakatumina bena Isalele dîyi bua babutule bantu bavua benza malu aa mu Buloba Bulaya bua kabalu kubasaka bua kuenza pabu. (Lew. 18:24, 25) Bena Isalele bamane kusomba mu Buloba Bulaya, kuvua misangu ivua Yehowa ubambila bua kuluangana ne bena lukuna babu bua kukuba tshisamba tshijima. (2 Sam. 5:17-25) Kadi kakuena muaba nansha umue udibu baleja ne: Yehowa uvua ulekela bena Isalele badiyila ku mvita to. Pavuabu badiyila, bavua basuna badiambika.​—Nom. 14:41-45; 2 Kul. 35:20-24.

Lelu, Yehowa kena wanyishila bantu bua kuya ku mvita to. Bisamba bidi biluangana bua majinga a bantu, kadi ki mbua malu adi Nzambi musue to. Bidi mua kuluishangana bua bitupa bia maloba, bua mpetu, bua malu a tshididi anyi anu bualu bamue mbasue ne: bakuabu bitabe tshiabu. Kadi netuambe tshinyi bua aba badi bamba mudibu baluangana mvita mu dîna dia Nzambi bua kukuba ntendelelu wabu anyi bua kushipa bena lukuna ba Nzambi? Yehowa neakube batendeledi bende balelela ne kubutula bena lukuna bende mu mvita yenzeka mu matuku atshilualua, ya Armagendone. (Buak. 16:14, 16) Mu mvita ayi, tshiluilu tshia Nzambi netshikale tshienza ne biluilu bia mu diulu, ki nne batendeledi bende ba mashi ne mâyi to.​—Buak. 19:11-15.

3. BENA ISALELE KABAVUA BASHIPA BANTU BAVUA BALEJA DITABUJA TO

Mu mvita ya lelu batu babenga kushipa bantu badi ne ditabuja bu muvuabi bienzeke mu mvita ivua Yehowa muluangishe Yeliko, babenge kushipa Lahaba ne dîku diende anyi?

Kale, misangu ya bungi tshiluilu tshia bena Isalele tshivua ne luse bua bantu bavua baleja ditabuja kudi Yehowa, ne tshivua tshishipa bantu bavua Nzambi wamba bua kushipa. Tuangate bilejilu bibidi. Nansha muvua Yehowa muambe bua babutule Yeliko, bena Isalele kabakashipa Lahaba ne dîku diende to, bua ditabuja diabu. (Yosh. 2:9-16; 6:16, 17) Pashishe, pavua bena Gibeona baleje muvuabu batshina Nzambi bikole, bena Isalele bakabutula tshimenga tshijima tshia Gibeona to.​—Yosh. 9:3-9, 17-19.

Lelu, bisamba bidi biya ku mvita bidi bishipa bantu badi baleja ditabuja. Imue misangu padiku mvita pankatshi pa bisamba, batu bashipa bantu badi kabayi ne bualu.

4. BENA ISALELE BAVUA BALONDA MIKENJI YA NZAMBI BUA MVITA

Kale, Yehowa uvua muambile basalayi bena Isalele bua baluangane mvita bilondeshile mikenji yende. Tshilejilu, kuvua misangu ivua Nzambi ubalomba bua kuleja bena mu tshimenga tshivuabu ne bua kuluisha “malu avuabu ne bua kuenza bua kuikala mu ditalala.” (Dut. 20:10) Yehowa uvua mulombe kabidi basalayi bena Isalele bua badilame bakezuke ku mubidi ne mu bikadilu. (Dut. 23:9-14) Biluilu bia bisamba biena mutumba bivua bitamba kuangata bakaji ba mu maloba avuabi binyenga, kadi Yehowa uvua mukandike bena Isalele bua kuenza nanku. Mu bulelela, bavua mua kulua kusela mukaji uvuabu bakuate baye nende au panyima pa ngondo mujima wa dikuata tshimenga.​—Dut. 21:10-13.

Lelu, matunga a bungi mmumvuangane bua kuluangana mvita bilondeshile mikenji kampanda. Nansha mudibu bele mikenji ayi bua kukuba bantu badi kabayi basalayi, batu bayishipa misangu ya bungi.

5. NZAMBI UVUA ULUANGENA TSHISAMBA TSHIENDE, MUIKALE NATSHI

Nzambi utu uluangena tshisamba kampanda anyi kansanga lelu muvuaye muluangene Isalele ku Yeliko anyi?

Kale, Yehowa uvua uluangena bena Isalele. Misangu ya bungi uvua ubambuluisha bua kutshimuna. Tshilejilu, mmunyi muvuaye muambuluishe bena Isalele bua kutshimuna tshimenga tshia Yeliko? Ku bulombodi bua Yehowa, bena Isalele ‘bakela lubila lua mvita lukole, bimanu kupukabi, kulalabi panshi,’ ke bobu kukuata tshimenga atshi bipepele. (Yosh. 6:20) Mmushindu kayi uvuabu kabidi batshimune bena Amona? “Yehowa wakabalokeshila mabue manene a mvula umbukila mu diulu . . . Bushuwa, bantu bavua bafue ku mabue a mvula bavua bapite bavua bafue ku muele wa mvita wa bena Isalele ku bungi.”​—Yosh. 10:6-11.

Lelu, Yehowa kena uluangena tshisamba nansha tshimue to. Bukalenge buende budi Yezu muikale Mukalenge, ‘ki mbua pa buloba ebu to.’ (Yone 18:36) Satana yeye ke udi ne bukokeshi ku mutu kua mbulamatadi yonso ya bantu. Mvita ya tshikisu tshikole idi yenzeka ileja bumuntu buende bubi.​—Luka 4:5, 6; 1 Yone 5:19.

BENA KRISTO BALELELA MBAKEBI BA DITALALA

Anu mutudi bamone, nsombelu wetu lelu mmushilangane bikole ne wa bena Isalele ba kale. Kadi pakumbusha malu adi enza bua tuikale bashilangane nabu adi atusaka bua kubenga kuya ku mvita aa, kudi makuabu kabidi. Tshilejilu, Nzambi ukavua muambe ne: mu matuku a ku nshikidilu, bantu badiye yeye mulongeshe “kabakulonga kabidi mvita nansha.” Pikalabu kabayi bayilonga, badi mua kuyiluangana anyi? (Yesh. 2:2-4) Bualu bukuabu, Kristo wakamba ne: bayidi bende ‘kabavua ne bua kuikala ba pa buloba.’​—Yone 15:19.

Kristo wakalomba kabidi bayidi bende too ne bua kuenza bualu bukuabu kabidi. Wakabambila bua kuepuka malu avua abafikisha ku dilaminangana munda, ku difiika munda, ne ku diluangana mvita. (Mat. 5:21, 22) Wakabambila kabidi bua kuikala “bakebi ba ditalala” ne kunanga bena lukuna babu.​—Mat. 5:9, 44.

Kadi buetu tuetu muntu pa nkayende? Pamuapa katutu ne meji a kuluangana ne muntu to, kadi tutuku tumona muanetu kampanda mu tshisumbu bu muena lukuna wetu anyi? Biobi nanku, tutungunukayi ne kudienzeja bua kulekela mmuenenu wa mushindu au.​—Yak. 4:1, 11.

Pamutu pa kubuelakana mu mvita ya bisamba, tuetu tudi tuenza bua tuikale anu mu ditalala, banangangane. (Yone 13:34, 35) Tuikalayi anu badisuike bua kubenga kubuelakana mu malu a tshididi, eku bindile ne muoyo kuulu kuulu dituku dikala Yehowa mua kujikija mvita bua kashidi.​—Mis. 46:9.

^ Kuvua misangu ivua bena mu bisa bia Isalele belangana mvita, kadi Yehowa kavua usanka to. (1 Bak. 12:24) Tshibi kuvua misangu mibala ku minu ivuaye muanyishe bua baluishangane mushindu au bualu bimue bisa bivua bimuele nyima anyi bienze mpekatu mibi menemene.​—Bal. 20:3-35; 2 Kul. 13:3-18; 25:14-22; 28:1-8.