Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Babikila bua kupatuka mu mîdima

Babikila bua kupatuka mu mîdima

‘Yehowa uvua munubikile bua kupatuka mu mîdima kubuela mu butoke buende bua dikema.’​—1 PETELO 2:9.

MISAMBU: 95, 74

1. Ntshinyi tshivua tshienzeke pavuabu babutula Yelushalema?

MU TSHIDIMU tshia 607 kumpala kua Kristo, mukalenge Nebukadenesâ II ne tshiluilu tshiende tshinene tshia bena Babilona bakabunda tshimenga tshia Yelushalema. Bible udi wamba ne: mukalenge wakashipa bansongalume ne muele wa mvita. “Kabakafuila bansongalume ne bansongakaji bakatshidi kamama nansha bantu banunu bakoke luse.” Ndekelu wa bionso, ‘bakosha nzubu wa Nzambi ne kapia, bakashimbula ngumbu ya Yelushalema, bakosha mbalasa yawu yonso ne kapia, bakapaula bintu bionso bia mushinga mukole.’​—2 Kulondolola 36:17, 19.

2. a) Ndidimuija kayi divua Yehowa mupeshe bena Yuda? b) Ntshinyi tshivua ne bua kubafikila?

2 Bena Yuda kabavua ne bua kukema pavuabu babutula Yelushalema to. Bidimu bia bungi kumpala, Nzambi uvua mutume baprofete bua kudimuijabu bantu ne: bobu batungunuke ne kubenga kumutumikila, bavua ne bua kubela mvita kudi bena Babilona. Bavua ne bua kushipa bena Yuda ba bungi ku muele wa mvita, ne kuya ne bantu bavua bashala ne muoyo mu bupika mu Babilona. (Yelemiya 15:2) Nsombelu wa mu bupika uvua mua kuikala mushindu kayi? Bualu kampanda budi bufuanangane ne bupika bua mu Babilona bukadiku bufikile bena Kristo anyi? Bikalabu bukadi bufike, ndîba kayi?

NSOMBELU WA MU BUPIKA

3. Mmunyi muvua nsombelu wa mu bupika mu Babilona mushilangane ne wa mu bupika mu Ejipitu?

3 Yehowa uvua muambile bena Yuda ne: pavuabu baya nabu mu bupika, bavua ne bua kuitaba nsombelu wabu mupiamupia au ne kuenza tshionso tshivuabu mua kuenza bua kuikala bimpe. Uvua mubambile ku butuangaji bua Yelemiya ne: ‘Asayi nzubu, nushikamamu; nukune bintu mu madimi, nudie mamuma abi. Nukebe kuvuijila musoko ungakanutuma mu bupika ditalala, nuwulombele diakalengele kudi Yehowa; bua bikalawu ne ditalala, nuenu nenuikale ne ditalala.’ (Yelemiya 29:5, 7) Bena Yuda bavua batumikile mêyi a Yehowa bavua ne nsombelu uvua umueneka muimpe. Bena Babilona bavua banyishile bena Yuda bua kuenzabu midimu yabu ne bua kuendakana mu ditunga badilekelele. Tshikondo atshi, Babilona uvua muaba munene wa malu a bungenda. Mikanda ya kale idi ileja ne: pavua bena Yuda mu bupika, ba bungi bavua balonge mudimu wa kusumba bintu ne kubipana ne bavua balue bansenda banene. Bamue bena Yuda bakalua babanji. Nsombelu wa mu bupika kavua mukole bu uvua nende bena Isalele pavuabu mu bupika mu Ejipitu bidimu nkama ya bungi kumpala to.​—Bala Ekesode 2:23-25.

4. a) Mbanganyi bavua bakenga pamue ne bena Yuda bavua kabayi ne lulamatu? b) Bua tshinyi bivua bikole bua kutumikilabu bualu buonso buvua Mikenji ya Nzambi ilomba?

4 Munkatshi mua bena Yuda bavua mu bupika, muvua bamue bavua ne lulamatu kudi Nzambi. Nansha muvuabu kabayi benze bualu bubi, bavua ne bua kukenga pamue ne bena mu tshisamba bakuabu. Bena Yuda bavua ne bintu bia ku mubidi bivuabu nabi dijinga, kadi mmunyi muvuabu mua kutendelela Yehowa? Bavua babutule ntempelo ne tshioshelu, ne bakuidi kabavua mua kuenza mudimu wabu mu mushindu mulongolola to. Kadi bena Yuda ba lulamatu bavua benza muabu muonso bua kutumikila Mikenji ya Nzambi. Tshilejilu, Danyele, Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bakabenga bua kudia biakudia bivuabu bakandike bena Yuda. Bible udi mene wamba ne: Danyele uvua usambila Nzambi misangu yonso. (Danyele 1:8; 6:10) Nansha nanku, bu muvuabu ku bukokeshi bua tshisamba tshivua katshiyi tshimanye Nzambi, bivua bikole bua bena Yuda ba lulamatu kuenzabu bualu buonso buvua Mikenji ya Nzambi ilomba.

5. a) Nditekemena kayi divua Yehowa mupeshe bantu bende? b) Bua tshinyi mulayi eu uvua wa pa buawu?

5 Bena Isalele bavuaku mua kutendelela kabidi Nzambi mu mushindu uvuaye wanyisha anyi? Tshikondo atshi, bivua mua kumueneka bikole, bualu bena Babilona kabavua balekela bapika babu to. Kadi Yehowa Nzambi ukavua mulaye ne: bantu bende bavua ne bua kupatuka mu bupika, ne ke tshiakenzeka. Milayi ya Nzambi itu ikumbana misangu yonso!​—Yeshaya 55:11.

BAKADIKU BAKUATE BENA KRISTO MU BUPIKA MU BABILONA ANYI?

6, 7. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu kuakaja ngumvuilu wetu?

6 Bena Kristo bakadiku batuilangane ne nsombelu mufuanangane ne wa bupika bua mu Babilona anyi? Munkatshi mua bidimu bia bungi, Tshibumba tshia Nsentedi tshivua tshiamba ne: bakakuata bena Kristo ba lulamatu mu bupika mu Babilona mu 1918 ne kupatukamu mu 1919. Kadi, mu tshiena-bualu etshi ne mu tshidi tshilonda, netumone bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuakaja ngumvuilu wetu mu bualu ebu.

7 Manya ne: Babilona Munene nnsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima. Bantu ba Nzambi kabavua balue bapika mu bitendelelu bia dishima mu 1918 to. Bulelela budi ne: mu tshikondo atshi, bavua bakengesha bela manyi. Kadi, dikengeshibua diabu divua dikebesha kudi mbulamatadi, kadi ki nkudi bitendelelu bia dishima to. Matuku a bungi kumpala kua Mvita ya kumpala ya buloba bujima kutuadija, batendeledi ba Nzambi bela manyi bakavua batuadije kuditapulula ne bitendelelu bia dishima. Nunku bidi bimueneka patoke ne: Babilona Munene kavua mukuate bantu ba Nzambi ku bupika mu 1918 to.

NDÎBA KAYI DIVUA BANTU BA NZAMBI MU BUPIKA MU BABILONA?

8. Ntshinyi tshivua tshienzeke panyima pa lufu lua bapostolo? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

8 Mu Pentekoste wa mu tshidimu tshia 33, bakela bena Kristo bapiabapia binunu bia bungi manyi a nyuma muimpe. Bakalua “bantu basungula, bakuidi bikale bakalenge, tshisamba tshia tshijila, bantu balongolola bua kuikala tshintu tshia Nzambi tshia pa buatshi.” (Bala 1 Petelo 2:9, 10.) Bapostolo bakatabalela bikole bisumbu mu tshikondo tshitshivuabu ne muoyo. Kadi, nangananga panyima pa lufu lua bapostolo, bamue bantu mu tshisumbu bakatuadija kulongesha malongesha a dishima ne bavua basue kumbusha bayidi ku bulelela. Bantu aba bavua banange malu a nkindi a Aristote ne a Platon ne bakatuadija kulongesha ngenyi yabu pamutu pa kulongesha bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. (Bienzedi 20:30; 2 Tesalonike 2:6-8) Ba bungi bavua bantu bende lumu ne batangidi mu bisumbu. Nunku, nansha mukavua Yezu muambile bayidi bende ne: “Nuenu bonso nudi bana ba muntu,” bakatuadija kuenza kasumbu ka bamfumu.​—Matayi 23:8.

9. a) Leja muvua bukua buena Kristo butontolodi butuadije kuenza mudimu ne mbulamatadi wa bena Lomo. b) Mbipeta kayi biakamueneka?

9 Mu tshidimu tshia 313 panyima pa Kristo, mukalenge Constantin uvua ukokesha bukalenge bua Lomo buvua kabuyi bumanye Nzambi ne wakavuija tshitendelelu tshia bukua buena Kristo butontolodi tshitendelelu tshia mbulamatadi. Pashishe, tshitendelelu etshi tshiakatuadija kuenza mudimu pamue ne mbulamatadi wa bena Lomo. Tshilejilu, Constantin wakenza tshisangilu ne bamfumu ba tshitendelelu, ne bakalua kubikila tshisangilu etshi ne: Tshipangu tshia ku Nicée. Bobu bamane kuenza tshisangilu etshi, Constantin wakatuma nsaserdose Arius mu bupika bualu uvua mubenge kuitaba ne: Yezu nNzambi. Pashishe, Théodose wakalua mukalenge wa Lomo, ne tshitendelelu tshia Katolike tshiakalua tshitendelelu tshia mbulamatadi wa Lomo. Bamanyi ba malu a kale badi bamba ne: bena Lomo bavua kabayi bamanye Nzambi bakalua bena Kristo ba ku dîna mu bukokeshi bua mukalenge Théodose. Kadi bulelela budi ne: mu tshikondo atshi, bena Kristo batontolodi bavua bitaba malongesha a bampangano, nunku bakavua balue tshitupa tshia mu Babilona Munene. Kadi, kutshivua anu bamue bena Kristo bela manyi ba lulamatu. Bavua bu mponda ivua Yezu muakuile. Bantu bavua ne lulamatu aba bavua benza muabu muonso bua kutendelela Nzambi, kadi bantu bakese ke bavua bateleja bivuabu bamba. (Bala Matayi 13:24, 25, 37-39.) Bavua bushuwa mu bupika mu Babilona!

10. Bua tshinyi bantu bakatuadija kubenga malongesha a bitendelelu?

10 Mu bidimu nkama mikese bia ntuadijilu panyima pa Kristo, bantu ba bungi bavua babala Bible mu tshiena Greke anyi mu Latin. Bavua bafuanyikija malongesha a mu Dîyi dia Nzambi ne a mu bitendelelu. Pavua bamue bantu bamone ne: malongesha a bitendelelu avua a dishima, bavua baalekela. Kadi, kuambila bantu bakuabu mmuenenu wabu kuvua kubakebela njiwu, ne bavua mene mua kubashipa pavuabu benza nunku.

11. Mmunyi muvua bitendelelu bipangishe bantu bua kupeta Bible?

11 Mu kupita kua matuku, anu bantu bakese ke bavua bakula tshiena Greke anyi Latin. Bamfumu ba bitendelelu kabavua banyishile bantu bua kukudimuna Dîyi dia Nzambi mu miakulu ivua bantu bamanye to. Ke bualu kayi, anu bamfumu ba bitendelelu ne bamue bantu bavua balonge ke bavua mua kubala Bible, nansha bamue bamfumu ba bitendelelu kabavua bamanye mua kubala ne kufunda bimpe to. Bavua banyoka bikole muntu uvua ubenga kuitaba malongesha a bitendelelu. Bena Kristo bela manyi ba lulamatu bavua badisangisha pamue mu tusumbu tukese pa nkayabu, kadi bamue kabavua ne mushindu wa kudisangisha to. Anu bu bena Yuda bavua mu bupika mu Babilona, bela manyi bavua “bakuidi bikale bakalenge” kabavua mua kutendelela Nzambi mu mushindu mulongolola to. Babilona Munene uvua ne dîsu dikole kudi bantu.

KUVUA MALU AVUA MAPETESHE DITEKEMENA

12, 13. Mmalu kayi abidi avua mapeteshe bena Kristo balelela ditekemena dia kupeta budikadidi? Umvuija.

12 Bena Kristo balelela bavuaku mua kupeta budikadidi bua kutendelela Nzambi patoke mu mushindu muanyishibue anyi? Eyowa! Kuvua malu abidi avua mapeteshe bantu ditekemena. Bua kumpala, bakenza mashinyi a kufunda ne kupatula nawu mikanda. Kumpala kua kuenzabu mashinyi aa mu 1450, bavua bafunda Bible ku bianza, ne kabivua bipepele to. Mudimu eu uvua mua kuangata ngondo dikumi bua mufundi mupiluke kutentula anu Bible umue patupu. Bualu bukuabu, batentudi bavua bafundila pa biseba bia nyama. Nunku, kuvua Bible mikese menemene, ne ivua mushinga mukole. Kadi, pakenzabu mabeji ne mashinyi a kufunda ne kupatula nawu mikanda, mufundi mupiluke uvua mua kupatula mabeji mapite pa 1 300 ku dituku!

Dienza dia mashinyi a kufunda ne kupatula nawu mikanda ne tshisumi tshia bakudimunyi ba Bible ba dikima biakambuluisha bua kupeta ditekemena dia kupatuka mu bupika mu Babilona (Tangila tshikoso tshia 12 ne tshia 13)

13 Bualu buibidi ndikudimuna dia Bible. Pabuipi ne tshidimu tshia 1500, bantu bakese bavua ne dikima bakakudimuna Dîyi dia Nzambi mu miakulu ivua bantu bakuabu bakula. Bakenza mudimu eu nansha muvuabu bamanye ne: bavua mua kubashipa. Bamfumu ba bitendelelu bakumvua buôwa. Bua tshinyi? Bualu bavua batshina ne: bantu ba muoyo muimpe bobu babale Bible mu muakulu wabu, bavua mua kutuadija kuela nkonko bu mudi: ‘Dilongesha dia mpurgatoriyo didi muaba kayi mu Bible? Mmuaba kayi udi Bible wamba ne: muntu udi ne bua kupesha nsaserdose makuta bua kumuenzela mese a bafue? Mmuaba kayi udi Bible wakula bua bapape ne bakardinale?’ Malongesha a bungi a mu bitendelelu bia dishima avua mimanyine pa malu a nkindi a Aristote ne a Platon, bantu bavua ne muoyo bidimu nkama ya bungi kumpala kua Kristo. Bamfumu ba bitendelelu bavua bafiika munda pavua bantu babela nkonko eyi. Bantu bavua babenga malongesha abu bavua babakosela tshibawu tshia lufu. Bamfumu ba bitendelelu kabavua basue bua bantu babale Bible ne bele nkonko to, pabi ke tshivua tshienzeka misangu ya bungi. Bantu bakese bavua ne dikima bakabenga bua kuikala ku bukokeshi bua Babilona Munene. Bavua bapete bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi, ne bavua basue kumanya malu a bungi. Diumbuka ku bupika bua bitendelelu bia dishima dikavua pabuipi.

14. a) Ntshinyi tshivua bantu bavua basue kulonga Bible benze? b) Umvuija muvua muanetu Russell mukebe bulelela.

14 Bantu ba bungi bavua basue kubala Bible ne kuambila bantu malu avuabu balonga. Kabavua basue bua bamfumu ba bitendelelu babambile malu avuabu ne bua kuitabuja. Nunku bakaya mu matunga avuabu mua kuikala ne budikadidi bua kulonga Bible. Dimue dia ku matunga aa divua dia États-Unis. Katshia mu 1870, Charles Taze Russell ne bantu bakuabu bakese bakatuadija kulonga Bible bikole mu ditunga edi. Ku ntuadijilu, muanetu Russell uvua musue kumanya tshitendelelu tshivua tshilongesha bulelela. Uvua ufuanyikija bimpe bimpe malongesha a mu Bible ne a bitendelelu bia bungi bivua bidiamba mudibi bia bena Kristo ne ebi bivua kabiyi bia bena Kristo. Pashishe wakalua kumona ne: kakuvua tshitendelelu nansha tshimue tshivua tshilonda Dîyi dia Nzambi. Tshikondo kampanda, wakayukila ne bamfumu ba bitendelelu ndambu bia muaba uvuaye. Muanetu Russell uvua mutekemene ne: bamfumu abu bavua mua kuitaba bulelela buvuaye yeye ne bena diende bapete mu Bible ne bavua mua kubulongesha mu bitendelelu biabu. Kadi bamfumu ba bitendelelu kabakanyisha to. Balongi ba Bible bakalonga pashishe ne: kabavua mua kutendelela Nzambi pamue ne bantu bavua mu tshitendelelu tshia dishima to.​—Bala 2 Kolinto 6:14.

15. a) Ndîba kayi divua bena Kristo balelela bakuatshibue mu bupika mu Babilona? b) Nnkonko kayi ituandamune mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

15 Mu tshiena-bualu etshi, tudi bamone ne: bavua bakuate bena Kristo balelela ku bupika mu Babilona matuku makese panyima pa lufu lua bapostolo. Kadi, tutshidi anu tujinga ne kupeta mandamuna a nkonko eyi: Mmunyi mutudi bamanye ne: bela manyi bavua bapatuke mu bupika mu Babilona Munene mu bidimu bia kumpala kua 1914? Mbulelela ne: Yehowa kavua muanyishe batendeledi bende bua muvuabu bakepeshe mudimu wabu wa diyisha mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima anyi? Bamue bana betu bavuaku babuelakane mu malu a pa buloba mu tshikondo atshi ne bajimije dianyishibua diabu kudi Yehowa anyi? Bikalabi ne: bitendelelu bia dishima bivua bikuate bena Kristo mu bupika panyima pa lufu lua bapostolo, ndîba kayi divuabu bapete budikadidi? Eyi nnkonko ya mushinga mukole, ne netuyandamune mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.