Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Balongolola mu diumvuangana ne Mukanda wa Nzambi

Balongolola mu diumvuangana ne Mukanda wa Nzambi

‘Yehowa wakafuka buloba ne meji ende; wakajadika bia mu diulu ne lungenyi luende.’​—NSUMUINU 3:19.

MISAMBU: 6, 24

1, 2. a) Ntshinyi tshidi bamue bantu bamba bua lungenyi lua ne: Nzambi udi ne bulongolodi kampanda? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

BAMUE bantu batu bamba ne: “Kanuena dijinga ne bulongolodi budi ne bua kunulombola to. Tshidi ne mushinga nkuikala mu malanda mimpe ne Nzambi.” Mêyi aa mmalelela anyi? Malu akadi menzeke adi aleja tshinyi?

2 Mu tshiena-bualu etshi, netumone ne: Yehowa udi wenza malu ne bulongame ne utu ulongolola bantu bende. Netumone kabidi tshitudi ne bua kuenza padi bulongolodi bua Yehowa butupesha buludiki. (1 Kolinto 14:33, 40) Mu bidimu lukama bia kumpala, bantu ba Yehowa bavua balonde buludiki bua mu Mifundu minsantu ne bivua bibambuluishe bua kuyisha lumu luimpe miaba ya bungi. Anu bu bantu ba Yehowa abu, tudi petu tulonda buludiki bua mu Bible lelu. Tudi kabidi tulonda buludiki budi bulongolodi bua Nzambi butupesha. Dienza nunku didi dituambuluisha bua kuyisha lumu luimpe pa buloba bujima. Didi dituambuluisha kabidi bua kulama bukezuke, ditalala ne buobumue mu tshisumbu.

YEHOWA NNZAMBI WA BULONGAME

3. Ntshinyi tshidi mua kukujadikila ne: Yehowa nNzambi wa bulongame?

3 Patudi tutangila bintu bidi Yehowa mufuke, tudi tumona patoke ne: udi Nzambi wa bulongame. ‘Wakafuka buloba ne meji ende; wakajadika bia mu diulu ne lungenyi luende.’ (Nsumuinu 3:19) Kudi malu a bungi atudi katuyi bamanye bua bintu bidi Yehowa mufuke. Kadi tudi tumvua “anu dinunganyi dikese kudiye!” (Yobo 26:14) Malu makese atudi bamanye bua tshibuashibuashi tshietu etshi adi aleja patoke ne: ntshilongolola bimpe bitambe. (Musambu 8:3, 4) Mitoto miliyo ne miliyo idi inyunguluka mu bulongame. Ela meji mushindu udi mabulunge adi anyunguluka ku dîba. Bulongame budi bukemesha ebu budiku anu bualu Yehowa mmulongolole mushindu udi mabulunge ne mitoto mua kunyunguluka. Patudi tuela meji bua mushindu udiye ‘mufuke bia mu diulu ne meji ende’ ne buloba, bidi bitusaka bua kumutumbisha, kumutendelela ne kushala ne lulamatu kudiye.​—Musambu 136:1, 5-9.

4. Bua tshinyi bena sianse ki mbakumbane bua kuandamuna nkonko ya bungi ya mushinga?

4 Bena sianse mbenze mudimu ne bintu bia bungi bidibu balonge bua tshibuashibuashi ne buloba bua kuenza bua nsombelu wetu ikale muimpe. Kadi ki mbakumbane bua kuandamuna nkonko ya bungi ya mushinga. Tshilejilu, bamanyi ba malu a mitoto kabena mua kutuambila bimpe menemene muvua tshibuashibuashi tshituadije anyi bua tshinyi bantu, nyama ne mitshi bidi pa buloba. Bantu ba bungi kabena mua kumvuija bua tshinyi bantu badi ne dijinga dikole dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele. (Muambi 3:11) Bualu budi busaka bantu bua kubenga kupeta mandamuna a nkonko eyi budi ne: bena sianse ne bantu bakuabu kabena bitaba ne: Nzambi udiku to, kadi badi bitaba dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele. Kadi Nzambi udi utupesha mandamuna a nkonko eyi mu Bible, mukanda wende.

5. Mmu mushindu kayi mudi bantu balonda mikenji idi Nzambi muelele bintu bidiye mufuke?

5 Yehowa mmuelele bintu bidiye mufuke mikenji ya bungi. Mikenji eyi kayena ishintuluka to. Bena malu a nzembu, balongolodi ba milonda ya mâyi, baenjenyere, bendeshi ba ndeke, badoktere ne bantu bakuabu batu balonda mikenji eyi bua kuenza mudimu wabu. Tshilejilu, Nzambi mmuteke muoyo wa muntu muaba wa muomumue mu mubidi wa muntu yonso, nunku doktere udi upanda muntu mmumanye muaba udiye mua kuwupeta mu mubidi wa mubedi wende yonso. Muntu yonso mmumanye ne: yeye kuulu kule ne mudiele panshi, udi ukuluka ne udi mene mua kufua. Tudi tutumikila petu mikenji eyi bu mudi wa bukole budi nabu buloba bua kukoka bintu panshi bualu tudi basue kuikala ne muoyo.

TSHIDI NZAMBI MULONGOLOLE

6. Mmunyi mutudi bamanye ne: Yehowa mmusue bua bantu bende bamutendelele mu mushindu mulongolola?

6 Yehowa mmulongolole tshibuashibuashi mu mushindu muimpe be. Kakuyi mpata, mmusue bua bantu bende bamutendelele mu mushindu mulongolola. Kadi Yehowa mmutupeshe Bible bua kutulongesha mua kumutendelela. Bua tuetu kuikala bimpe ne disanka mu nsombelu, anu tuetu balonde buludiki budiye utupesha ku diambuluisha dia Bible ne bulongolodi buende.

7. Mushindu udibu bafunde Bible udi utulongesha tshinyi?

7 Bulelela, Bible ndipa dia pa buadi dia kudi Nzambi. Bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi bamba ne: Bible nnsangilu wa mikanda ya bena Yuda ne ya bena Kristo idi bantu basangishe kaba kamue. Kadi Nzambi ke uvua muangate dipangadika bua bantu bavua mua kufunda mikanda eyi, tshikondo tshivuabu mua kuyifunda ne malu avuabu mua kufundamu. Ke bualu kayi mikanda yonso ya mu Bible idi ituambuluisha bua kumvua mukenji wa Nzambi. Kumbukila ku Genese too ne ku Buakabuluibua, Bible udi uleja ne: kuvua ne bua kuikala “muana” anyi kankanunuina kavua ne bua kuvuija kabidi buloba ebu mparadizu. Tudi balonge ne: “muana” eu nKristo Yezu, ne Bukalenge buende nebujadike ne: Yehowa udi ne bukenji bua kulombola bantu bonso.​—Bala Genese 3:15; Matayi 6:10; Buakabuluibua 11:15.

8. Mmu mushindu kayi muimpe uvuabu balongolole bena Isalele?

8 Bena Isalele bavua balonde Mikenji ivua Nzambi mubapeshe ne bavua balongolola bimpe. Tshilejilu, kuvua ‘bantu bakaji bavua balongolola bua kuenza mudimu ku tshibuelelu tshia ntenta wa kusambakena.’ (Ekesode 38:8, NWT) Bena Isalele bavua kabidi bapete mikenji ya mushindu uvuabu mua kuendakana mu tshitudilu tshiabu ne mu ntenta wa tshitendelelu mu bulongame. Pashishe, mukalenge Davidi wakalongolola bakuidi ne bena Lewi bua benze mudimu musunguluke mu ntempelo. (1 Kulondolola 23:1-6; 24:1-3) Pavua bena Isalele batumikila Yehowa, uvua ubabenesha. Bavua babalongolole ne bavua mu ditalala ne mu buobumue.​—Dutelonome 11:26, 27; 28:1-14.

9. Mmunyi muvuabu balongolole bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala?

9 Bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala bivua pabi bilongolola. Kuvua kasumbu kaludiki, mbuena kuamba ne: kasumbu ka bantu balume bavua bafila buludiki mu bisumbu. Kumpala, kasumbu aka kavua kenza ne bapostolo. Pashishe bakasakidilamu bakulu. (Bienzedi 6:1-6; 15:6) Yehowa uvua mulombole bena mu kasumbu kaludiki aka ne bantu bakuabu bavua benza nabu mudimu pamue bua kufunda mikanda ya kutumina bisumbu ivua ne mibelu ne buludiki. (1 Timote 3:1-13; Tito 1:5-9) Mmunyi muvuabi biambuluishe bisumbu pavuabi bilonda buludiki bua kasumbu kaludiki?

10. Ntshinyi tshivua tshienzeka pavua bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala bilonda mikenji ya kasumbu kaludiki? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

10 Bala Bienzedi 16:4, 5. Mu bidimu lukama bia kumpala, bamue bana betu ba balume bavua bakumbula bena mu bisumbu bua kubambila “mikenji ivua bapostolo ne bakulu bavua mu Yelushalema bele,” mbuena kuamba ne: mikenji ivua kasumbu kaludiki kele. Pavua bisumbu bitumikile mikenji eyi, “biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja ne kuvulangana ku dituku ne ku dituku.” Ndilongesha kayi ditudi tupeta ku tshilejilu tshiabu diatuambuluisha mu tshisumbu tshietu lelu?

UTUKU ULONDA BULUDIKI ANYI?

11. Ntshinyi tshidi bakulu ne basadidi ba mudimu mua kuenza padibu bapeta buludiki kudi bulongolodi bua Nzambi?

11 Bena mu komite wa filiale anyi bena mu komite wa ditunga, batangidi ba bijengu ne bakulu badi ne bua kulonda buludiki budi bulongolodi bua Nzambi bubapesha. Kadi Mukanda wa Yehowa udi utulomba tuetu bonso bua kutumikila bantu badi batulombola. (Dutelonome 30:16; Ebelu 13:7, 17) Bantu badi ne lulamatu kudi Yehowa kabatu ne mutu mukole, ne kabatu badiabakena bua buludiki budibu babapesha to. Katuena basue kuikala bu Diotelefe, uvua kayi unemeka bana betu ba balume bavua balombola. (Bala 3 Yone 9, 10.) Patudi tulonda buludiki budibu batupesha, bidi bituambuluisha bua kulama ditalala ne buobumue mu tshisumbu. Nunku tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku nkankamija bena Kristo nanyi bua kuikalabu ne lulamatu kudi Yehowa anyi? Ntuku ndonda diakamue buludiki butudi tupeta kudi bulongolodi bua Nzambi anyi?’

12. Mmunyi mudibu bateka bakulu ne basadidi ba mudimu mu bisumbu?

12 Matuku mashale aa, Kasumbu Kaludiki kavua kashintulule mushindu wa kuteka bakulu ne basadidi ba mudimu mu tshisumbu tshionso. Mu tshiena-bualu tshia “Nkonko ya babadi” tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15/11/2014, bavua bumvuije ne: mu bidimu lukama bia kumpala, kasumbu kaludiki kavua kapeshe batangidi bena ngendu bukokeshi bua kuteka bakulu ne basadidi ba mudimu mu bisumbu. Nunku, katshia ku ngondo wa 9 mu 2014, batangidi ba bijengu badi balonda buludiki ebu. Padi bakulu ba mu tshisumbu bajinga bua muanetu wa balume kampanda alue mukulu anyi musadidi wa mudimu, mutangidi wa tshijengu udi udienzeja bua kumanya bimpe muanetu au ne bena mu dîku diende. Tshilejilu, udi mua kuyisha nende. (1 Timote 3:4, 5) Pashishe mutangidi wa tshijengu ne bakulu badi batuilangana bua kuyukila bua bualu abu. Badi bakonkonona bimpe mvese ya mu Bible idi ileja ngikadilu ya mukulu anyi ya musadidi wa mudimu.​—1 Timote 3:1-10, 12, 13; 1 Petelo 5:1-3.

13. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tulonda buludiki butudi tupeta kudi bakulu?

13 Bakulu badi batupesha buludiki bua mu Bible bualu mbasue kukuba tshisumbu ne kutshitabalela. Tudi ne bua kueleshangana nabu diboko bualu buludiki ebu budi bua diakalenga dietu. (1 Timote 6:3) Mu bidimu lukama bia kumpala, bamue bantu ‘kabavua benda mu bulongame.’ Kabavua benza mudimu ne bavua bela dîyi mu malu avua kaayi abatangila. Bakulu bavua badienzeja bua kubabela, kadi bavua babenga bua kushintuluka. Paulo wakambila bena mu tshisumbu muvuabu ne bua kuenzela muntu wa nunku malu. Wakamba ne: “Numutue tshimanyinu, nulekele kusomba nende.” Bavua ne bua kulekela kusomba ne muntu wa nunku, kadi kabavua ne bua kumuangata bu muena lukuna to. (2 Tesalonike 3:11-15) Lelu bakulu badi kabidi badienzeja bua kuambuluisha muntu udi kayi ulonda mikenji ya Nzambi, bu mudi eu udi utantshilangana ne muntu udi kayi muena Kristo bua kuselangana. (1 Kolinto 7:39) Muanetu eu yeye mubenge bua kushintulula bikadilu biende, bakulu badi mua kuangata dipangadika dia kuenza muyuki udi umvuija mudi nsombelu wa nanku mua kusaka bantu bakuabu bua kuakula bibi bua tshisumbu. Bakulu bobu benze muyuki wa nunku mu tshisumbu tshienu, newenze tshinyi? Wewe mumanye muanetu eu, neubenge bua kusomba nende anyi? Wewe mubenge bua kusomba nende, udi mua kumuambuluisha bua ajingulule ne: bikadilu biende bidi bimuenzela yeye nkayende bibi ne kabiena bisankisha Yehowa, ne udi mua kushintulula mmuenenu wende. [1]​—Tangila note ku ndekelu.

TULAMAYI BUKEZUKE, DITALALA NE BUOBUMUE MU TSHISUMBU

14. Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bua kulama tshisumbu tshikezuke?

14 Dîyi dia Nzambi didi dituambila tshidi yonso wa kutudi ne bua kuenza bua malu mabi kaikadi mu bisumbu bietu. Tukonkononayi tshivua tshienzeke mu tshisumbu tshia mu Kolinto. Paulo uvua munange bena Kristo ba mu tshisumbu atshi. Uvua muambuluishe ba bungi ba kudibu bua kumanya bulelela. (1 Kolinto 1:1, 2) Nunku ela meji muvuaye mudiumvue pakamanyaye ne: umue wa kudibu uvua wenda masandi, ne bana betu ba balume bavua balekele muntu au mu tshisumbu. Paulo wakambila bakulu bua “kufila muntu wa nunku kudi Satana.” Bavua ne bua kumbusha muntu au mu tshisumbu, mmumue ne: kumuipata mu tshisumbu. (1 Kolinto 5:1, 5-7, 12) Lelu bakulu badi mua kuangata dipangadika dia kuipata muntu mu tshisumbu yeye muenza mpekatu munene ne kayi munyingalale. Dîba adi, netuenzelaku muntu udibu bipate eu malu anu mudi Bible utulomba anyi? Tuetu benze nunku, tudi tuambuluisha bua kulama tshisumbu tshikezuke. Tudi mua kuambuluisha muntu au bua kumonaye ne: udi ne bua kunyingalala ne kulomba Yehowa bua amufuile luse.

15. Mmunyi mutudi mua kulama ditalala mu tshisumbu?

15 Kuvua tshilumbu tshikuabu mu Kolinto. Bamue bavua bafunda bena Kristo nabu ku tubadi. Paulo wakabebeja ne: “Bua tshinyi kanuenaku nuanyisha bua banuenzele bibi?” (1 Kolinto 6:1-8) Lelu, bamue mu tshisumbu mbumvuangane ne bena Kristo nabu bua kuenza malu a bungenda mushinga pamue, kadi balue kujimija makuta anyi bamona ne: bena Kristo nabu mbabibe. Nunku mbafunde bena Kristo nabu ku tubadi. Kadi padi bualu bua nunku buenzeka, budi mua kusaka bantu ba tshianana bua kuakula bibi bua Yehowa ne bua bantu bende. Bidi mua kukebesha bimvundu mu tshisumbu. Mukanda wa Nzambi udi utuambuluisha bua kumona ne: tudi ne bua kulama ditalala ne bena Kristo netu nansha biobi bitulomba bua kujimija makuta. [2] (Tangila note ku ndekelu.) Kadi Yezu wakatulongesha mua kujikija bilumbu binene ne dibenga kupetangana. (Bala Matayi 5:23, 24; 18:15-17.) Patudi tutumikila buludiki buende, tudi tulama ditalala ne buobumue mu tshisumbu.

16. Bua tshinyi bantu ba Nzambi badi mu buobumue?

16 Mukanda wa Yehowa udi utuambila ne: ‘Monayi, bidi bitamba buimpe ne bia disanka bua bukua bantu badikunguije pamue ne mutshima umue!’ (Musambu 133:1) Pavua bena Isalele batumikila Yehowa, bavua balongolola bimpe ne bavua mu buobumue. Nzambi uvua mudianjile kuamba bua bantu bende ne: ‘Nembasangishe popamue bu mikoko mivule mu lupangu.’ (Mika 2:12) Yehowa uvua kabidi mudianjile kuamba ne: bantu bende bavua ne bua kumanya bulelela bua mu Bible ne kumuenzela mudimu mu buobumue. Wakamba ne: ‘Nenkudimune muakulu wa bantu ba bende bua wikale muakulu wa ku mishiku milengejibue; bua bobu bamanye mua kubikila dîna dia Yehowa, bamukuatshile mudimu ne diapa dionso muinshi mua bujitu.’ (Sefanya 3:9) Bidi bituenza disanka bua mutudi tutendelela Yehowa mu buobumue.

Bakulu batu bambuluisha muntu udi “musesuke mu njila” (Tangila tshikoso tshia 17)

17. Ntshinyi tshidi bakulu ne bua kuenza padi muena mu tshisumbu wenza mpekatu munene?

17 Muntu yeye muenze mpekatu munene, bakulu badi ne bua kumubela lukasa ne dinanga. Mbamanye ne: Yehowa mmusue bua bakube tshisumbu ku buenzeji bubi buonso ne batshilame tshikezuke ne mu buobumue. (Nsumuinu 15:3) Paulo uvua munange bikole bena Kristo nende ba mu Kolinto ne wakababela pavuabi bikengela anu mutudi tubibala mu mukanda wende wa kumpala uvuaye mubatumine. Tudi bamanye ne: bakulu ba mu tshisumbu atshi bavua balonde ne lukasa buludiki bua Paulo bualu ngondo mikese pashishe, wakabela kalumbandi mu mukanda muibidi uvuaye mubatumine. Muena Kristo yeye “musesuke mu njila, kumpala kua yeye kujingulula bualu ebu,” bakulu badi ne bua kumubela mu mushindu muimpe.​—Galatiya 6:1.

18. a) Mmunyi muvua buludiki bua mu Dîyi dia Nzambi buambuluishe bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Bidi bimueneka patoke ne: pavua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala balonde buludiki bua mu Mukanda wa Nzambi, bisumbu biabu bivua bikezuke, bivua mu ditalala ne mu buobumue. (1 Kolinto 1:10; Efeso 4:11-13; 1 Petelo 3:8) Biakambuluisha bana betu ba balume ne ba bakaji bua kuyisha lumu luimpe “munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.” (Kolosayi 1:23) Lelu bantu ba Yehowa badi pabu mu buobumue ne mbalongolola bimpe, badi bayisha lumu luimpe pa buloba bujima. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone malu makuabu adi aleja ne: dijinga diabu dinene ndia kutumbisha Mfumu Mutambe Bunene Yehowa ne kutumikila buludiki budi mu Bible, mukanda wende.​—Musambu 71:15, 16.

^ [1] (tshikoso tshia 13) Tangila mukanda wa Bulongolodi budi buenza disua dia Yehowa, dibeji 134-136.

^ [2] (tshikoso tshia 15) Bua kumanya malu makuabu bua nsombelu idi mua kusaka muena Kristo bua kuangata dipangadika dia kufunda muena Kristo nende ku tubadi, bala mukanda wa “Nudilame mu dinanga dia Nzambi,” dibeji dia 223, note.