Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmunyi muudi mua kuibidilangana ne tshisumbu tshienu tshipiatshipia?

Mmunyi muudi mua kuibidilangana ne tshisumbu tshienu tshipiatshipia?

ALLEN * udi wamba ne: “Kumuangala bua kulua munemu kuvua kuntonde be! Tshivua mumanye ni mvua mua kupeta balunda anyi ni bantu bavua mua kungangata bu muanabu to.” Allen udi udienzeja bua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia tshidi mu ntanta wa kilometre mipite pa 1 400 ne muaba uvuaye.

Biwikala mumuangale muye mu tshisumbu tshikuabu, bidi mua kuikala bikutonda pebe. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuibidilangana ne tshisumbu atshi? Newenze tshinyi bikalabi bikukolele bua kuibidilangana ne tshisumbu atshi kupita muuvua muele meji? Ku lukuabu luseke, wewe kuyi mumuangale, mmunyi muudi mua kuambuluisha bapiabapia bua kuibidilanganabu ne tshisumbu tshienu?

MUA KUIBIDILANGANA NE TSHISUMBU TSHIPIATSHIPIA NE KUYA KUMPALA

Elabi meji bua tshilejilu etshi: Padibu batentula mitshi, itu ipeta lutatu. Dîba didibu bajula mutshi mu buloba, batu batamba kukosa miji yawu ya bungi bua kuwambula bimpe. Diakamue padibu bawukuna muaba mukuabu, udi ne bua kutuadija kuela miji mipiamipia musangu umue. Bia muomumue, kuya mu tshisumbu tshikuabu kuvua pamuapa kukutatshishe. Ukavua muele “miji” mu tshisumbu tshiuvua pauvua mudie bulunda bushême ne bena mu tshisumbu ne muibidilangane ne mushindu uuvua wenzela Yehowa mudimu. Mpindieu udi ne bua kuela miji mipiamipia bua kutanta mu muaba mupiamupia. Tshidi mua kukuambuluisha ntshinyi? Nkutumikila mêyi manene a mu Bible. Tukonkononayi amue a kudiwu.

Muntu udi ubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso udi ‘bu mutshi wakukunabu ku kala kua misulu ya mâyi, udi ukuama mamuma awu mu tshidimu tshiawu; dibeji diawu kadiena difubidila. Malu onso adiye wenza adi atuta diakalengele.’​Mis. 1:1-3.

Anu bu mutu mutshi ukoka mâyi bua kusampilawu, muena Kristo udi ne bua kuikala ne udilongela Dîyi dia Nzambi bua kuikala mukole mu nyuma. Nunku, ikala ubala Bible dituku dionso ne ubuela mu bisangilu bionso. Ikala anu ne tshibidilu tshiebe tshimpe tshia kuenza ntendelelu wa mu dîku ne kudilongela. Malu onso auvua wenza mu tshisumbu tshiuvua bua kuikala mukole mu nyuma, mbimpe utungunuke ne kuenza.

‘Wamiamina bakuabu mâyi neamiaminyibue pende mâyi kabidi.’​Nsu. 11:25.

Paudi uyisha bikole, nebikukoleshe ne newibidilangane ne bakuabu lukasa. Mukulu kampanda, diende Kevin, udi wamba ne: “Tshivua tshingambuluishe meme ne mukajanyi, nkuenza bumpanda-njila buambuluishi diakamue patuvua bafike mu tshisumbu tshietu tshipiatshipia. Tuakibidilangana ne bena Kristo netu, ne bampanda-njila, ne territware mupiamupia ne lukasa.” Roger uvua muye mu tshisumbu tshidi mu ntanta wa kilometre mipite pa 1 600 ne muaba uvuaye musombele, udi wamba ne: “Mushindu mutambe buimpe wa kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia, nkuikala kuyisha ne benamu bikole. Bualu bukuabu, enza bua bakulu ba mu tshisumbu tshipiatshipia bamanye ne: udi mudiakaje bua kuambuluisha mu midimu mishilashilangane, bu mudi: kusukula Nzubu wa Bukalenge, kuenza midimu bu mudisuile mu bisangilu, anyi kufikisha muntu mu bisangilu. Padi bena Kristo nebe bakumona ne lungenyi lua kudifila nansha muutshidi mupiamupia, badi badia nebe bulunda ne lukasa.”

“Kangulayi mioyo yenu bikole.”​2 Kol. 6:13.

Alabaja dinanga diebe dia buwetu. Pavua Melissa ne bena mu dîku diabu baye mu tshisumbu tshipiatshipia, bakadifila bua kukeba balunda bapiabapia. Melissa udi wamba ne: “Patuvua ku Nzubu wa Bukalenge, tuvua tusemena kudi bena Kristo netu kumpala kua bisangilu kutuadija ne pavuabi bijika. Kuenza nanku kuvua kutupetesha dîba dia kuyukila nabu pamutu pa kuelangana anu muoyo patupu.” Biakenza kabidi bua bamanye mêna a bena Kristo nabu ne lukasa. Bualu bukuabu, bakakolesha bulunda buabu pavuabu babikila bena mu tshisumbu kumbelu kuabu. Melissa udi usakidila ne: “Tuvua tupeshangana nimero ya telefone bua tuikale tubikilangana bua malu a mu nyuma ne bua malu makuabu.”

Biobi bikukolele bua kuyukila ne bena mu tshisumbu tshipiatshipia, udi mua kutuadija ne tumalu tukese. Tshilejilu, udi mua kutua mimuemue, nansha wewe kuyi umvua mua kuyitua ku ntuadijilu. Mimuemue neyikoke bakuabu kuudi. Mu bulelela, ‘ntangidilu wa musangelu utu usankisha mutshima.’ (Nsu. 15:30) Rachel uvua mumuangale muye kule ne muaba uvuaye mukolele, udi wamba ne: “Ntu muena lumamamama. Imue misangu, bua kuyukila ne bena mu tshisumbu tshietu tshipiatshipia, bivua bikengela anu meme mudienzeje. Ntu nkeba muntu udi musombe mu Nzubu wa Bukalenge, kayi ne udiye uyukila nende. Pamuapa mmuena lumamamama anu bu meme.” Kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kuyukila ne muntu uudi kuyi mumanye kumpala kua bisangilu peshi padibi bijika anyi?

Ku lukuabu luseke, kutuilangana ne bantu bapiabapia kudi mua kukusankisha mu mbingu mikese ya ntuadijilu. Kadi mu kupita kua matuku, “buenyi” budi bujika. Dîba adi, bidi mua kukulomba bua kudienzeja bua kutungunuka ne kukeba balunda bapiabapia.

Padibu batentula mitshi, itu ipeta lutatu, kadi padibu bayikuna muaba mukuabu, itu yela miji mipiamipia

DIBIDILANGANA NE BAKUABU DIDI DILOMBA DÎBA

Imue mitshi itu yangata matuku a bungi bua miji yayi kukuatayi bikole muaba mupiamupia kupita mikuabu. Bia muomumue, bantu bonso kabatu bibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia mu mushindu wa muomumue to. Biwikala mumuangale kukadi matuku, kadi utata anu bua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia, kutumikila mêyi manene a mu Bible adi alonda aa nekukuambuluishe:

“Katulekedi kuenza malu mimpe nansha, bualu netupuole mu tshikondo tshiakane tuetu katuyi batshioke.”​Gal. 6:9.

Angata dîba dia bungi bua wewe kuibidilangana ne tshisumbu kupita muuvua muele meji. Tshilejilu, bamisionere ba bungi ba mu Kalasa ka Gilada batu bashala mu ditunga didibu babatume bidimu ndambu kumpala kua bobu kuya kuendakana mu ditunga diabu. Kuenza nunku kudi kubambuluisha bua kudia bulunda ne bena Kristo nabu ba mu ditunga adi ne kuibidilangana ne bilele bipiabipia.

Alejandro ukadi mumuangale bikole mmumanye mudi kukeba bua kuibidilangana ne bakuabu kakuyi bualu bua kuya nabu lukasa lukasa to. Udi wamba ne: “Musangu wa ndekelu utudi bamuangale, mukajanyi wakamba ne: ‘Balunda banyi bonso mbashale mu tshisumbu tshietu tshia kale!’” Wakamuvuluija ne: ke tshivuaye muambe bidimu bibidi kumpala pavuabu bamuangale kabidi. Kadi munkatshi mua bidimu bibidi abi, uvua mudifile kudi bakuabu bavua benyi kudiye, kuluabu balunda bende ba pa muoyo.

‘Kudikonki ne: Matuku a diambedi adi mapite a mpindieu buakane bua tshinyi? Bualu bua kuena ukonka bualu ebu ne meji mimpe.’​Muam. 7:10.

Kufuanyikiji tshisumbu tshienu tshipiatshipia ne tshiuvua kumpala to. Tshilejilu, bena Kristo nebe ba mu tshisumbu tshienu tshipiatshipia badi mua kuikala kabayi batamba kuakula anyi bakula bikole kupita muuvua muibidile. Utambe kuimanyina pa ngikadilu yabu milenga anu muudi musue bua bakuenzele pebe. Dimuangala ditu difikisha bamue bena Kristo benyi ku didiebeja ne: ‘Ndi munange bushuwa “tshisumbu tshijima tshia bana betu” anyi?’​—1 Pet. 2:17.

“Tungunukayi ne kulomba, nebanupeshe.”​Luka 11:9.

Utungunuke ne kulomba Nzambi diambuluisha. Mukulu kampanda, diende David, udi wamba ne: “Kukebi bua kutantamena nsombelu eu nkayebe to. Tudi mua kuenza malu a bungi anu Yehowa mutuambuluishe. Sambila bua bualu abu!” Rachel utukadi batele udi witaba pende bualu ebu, wamba ne: “Meme ne bayanyi tuetu badiumvue ne: katuena balamakanangane bikole ne bena mu tshisumbu, tutu tusambila Yehowa, tumuambila ne: ‘Tuambuluisha koku bua kumanya ni tudi tuenza bualu budi bupangisha bantu bua kusemena kutudi.’ Pashishe tutu tudienzeja bua kupitshisha dîba dia bungi ne bena Kristo netu.”

Baledi wetu, bikalabi bikolele bana benu bua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia, sambilayi nabu bua bualu ebu. Longololayi mpunga ya kusomba ne bena mu tshisumbu bua kuambuluisha bana benu bua bapete balunda.

ENZA BUA BAPIABAPIA BADIUMVUE MUNKATSHI MUA BANA BABU

Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuambuluisha bena Kristo benyi badi balue mu tshisumbu tshienu? Dienzeja bua kuikala mulunda wabu muimpe anu ku ntuadijilu. Bua kuenza nanku, teta bua kufuanyikija malu audi mua kuanyisha bua bakuenzele bu wewe pebe muikale muenyi, ne benzelawu. (Mat. 7:12) Kuenaku mua kubabikila mu ntendelelu wenu wa mu dîku anyi bua kutangila nabu ndongamu wa ku ngondo wa mu JW Télédiffusion anyi? Kuenaku mua kubalomba bua kuyisha nabu anyi? Wewe mubabikile bua balue kudiaku kantu kuebe, kabakupua bualu abu muoyo ne lukasa to. Mmalu kayi makuabu audi mua kuenza bua kuambuluisha benyi?

Carlos udi wamba ne: “Patuvua bafike mu tshisumbu tshietu tshipiatshipia, muanetu wa bakaji mukuabu wakatupesha mêna a magazen adi ne bintu mushinga muimpe. Biakatuambuluisha bikole.” Bana betu badi bafumina miaba mikuabu idi ne mivu mishilangane ne ya muetu badi mua kusanka patudi tubaleja mua kuvuala tshikondo tshia luya, tshia mashika, anyi tshia mvula. Udi kabidi mua kubambuluisha bua kupatula bipeta bimpe mu buambi paudi ubalondela malu a muaba unudi basombele anyi paudi ubumvuija malu adi bena mu bitendelelu bia muaba au bitabuja.

KUDIENZEJA BUA KUIBIDILANGANA NE BAKUABU KUDI NE MUSHINGA

Allen utuvua batele ku ntuadijilu ukadi muenze tshidimu tshijima mu tshisumbu tshiabu tshipiatshipia udi wamba ne: “Kumpala bivua bindomba kudienzeja bikole bua kumanya bena Kristo nanyi. Kadi mpindieu tudi nabu bu bana ba muntu menemene, ne ndi ne disanka.” Allen mmulue kumona ne: padiye mumuangale, ki mmujimije mulunda nansha umue to. Kadi mmupete balunda bapiabapia, bikala mua kushala balunda bende bua kashidi.

^ tshik. 2 Tudi bashintulule amue mêna.