Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Idikija buakane ne luse bia Yehowa

Idikija buakane ne luse bia Yehowa

‘Kosayi bilumbu ne dikosa dia bushuwa, lejanganayi dinanga ne nufuilangane luse, muntu ne muntu ne mukuabu.’​—ZEK. 7:9.

MISAMBU: 125, 88

1, 2. a) Mmunyi muvua Yezu udiumvua bua Mikenji ya Nzambi? b) Mmunyi muvua bafundi ne Bafalese bakonyongaja Mikenji?

YEZU uvua munange Mikenji ya Mose. Kabiena bikemesha to, bualu Mikenji ayi ivua mifumine kudi Tatuende Yehowa, muntu udi ne mushinga wa bungi menemene mu nsombelu wa Yezu. Misambu 40:8 udi uleja mu mêyi a buprofete mudi Yezu munange mikenji ya Nzambi bikole, wamba ne: “Ndi ne disanka bua kuenza disua diebe, Nzambi wanyi, bulelela, mukenji webe udi mu mutshima wanyi.” Yezu wakajadika ku mêyi ne bienzedi biende mudi Mikenji ya Nzambi mipuangane, yambuluisha, ne mudiyi ne bua kukumbana.​—Mat. 5:17-19.

2 Nunku pavua Yezu umona bafundi ne Bafalese bakonyangaja Mikenji ya Tatuende, bivua bimunyingalaja bikole be! Bavua batumikila ne mu katoba amue malu makese a mu Mikenji, bualu Yezu wakamba ne: “Nudi nufila tshia dikumi tshia tshisosa tshia mante ne tshisosa tshia anete ne tshia kimen.” Nunku tshilumbu tshivua bishi? Wakasakidila ne: ‘Kadi nudi nulengulula malu a mushinga mukole a mu Mikenji aa: buakane, luse ne ditabuja.’ (Mat. 23:23) Yezu uvua mushilangane ne Bafalese ba malu bavua badiangata bu bakane abu, bualu yeye uvua ujingulula tshivuabu bafundile Mikenji, mmumue ne: ngikadilu ya Nzambi ivua imuenekela mu mukenji wonso.

3. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

3 Tuetu bena Kristo katuena muinshi mua tshipungidi tshia Mikenji to. (Lomo 7:6) Kadi Yehowa wakatulamina Mikenji eyi mu Bible, Dîyi diende. Ki mmusue bua tuimanyine bikole pa malu makese a mu Mikenji to, kadi mmusue bua tujingulule “malu a mushinga mukole” adimu, mmumue ne: mêyi manene a mushinga adi enza nshindamenu wa mikenji, ne tuatumikile. Tshilejilu, mmêyi manene kayi atudi mua kujingulula mu bualu bua misoko ya kunyemena? Tshiena-bualu tshishale tshivua tshituleje malongesha atudi tupetela ku malu avua muntu uvua unyemena mu musoko wa kunyemena wenza. Kadi misoko ya kunyemena idi payi itulongesha malu makuabu bua Yehowa, ne mutudi mua kuleja ngikadilu yende. Nunku, mu tshiena-bualu etshi netuandamune nkonko isatu eyi: Mmunyi mudi misoko ya kunyemena ileja luse lua Yehowa? Ntshinyi tshidiyi itulongesha bua mudi Nzambi wangata muoyo? Mmunyi mudiyi ileja buakane buende bupuangane? Patuikala tuandamuna lukonko luonso, ukebe mishindu iudi mua kuidikija Tatuebe wa mu diulu.​—Bala Efeso 5:1.

“MISOKO YA KUNYEMENA” IVUA ILEJA LUSE LUA NZAMBI

4, 5. a) Ntshinyi tshivuabu benze bua muntu kufika mu misoko ya kunyemena bipepele? Bua tshinyi? b) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi bua Yehowa?

4 Bivua bipepele bua kufika miaba ivua misoko ya kunyemena isambombo ayi. Yehowa uvua mutumine bena Isalele dîyi bua kuteka misoko bungi bua muomumue mu nseke yonso ibidi ya musulu wa Yadene. Bua tshinyi? Bua muntu yonso uvua unyemenamu afikamu lukasa kakuyi lutatu. (Nom. 35:11-14) Njila ivua ifikisha mu misoko ya kunyemena ivua milongolola bimpe. (Dut. 19:3) Bilondeshile bilele bia bena Yuda, bavua bateke bimanyinu bua kuludika bantu bavua banyemena mu misoko eyi. Bu muvua misoko ya kunyemena eyi mikalaku, muntu uvua mushipangane ku mpukapuka kavua muenzejibue bua kunyemena mu ditunga dia bende muvuabu mua kumusaka bua kutendelela nzambi ya dishima.

5 Anji elabi meji bua bualu ebu: Yehowa nkayende uvua muambe bua kushipa bantu bavua bashipangana ku bukole au, ke uvua kabidi mupeshe bavua bashipangana ku mpukapuka mpunga wa kufuidibua luse ne kukubibua! Mumanyi wa malu a mu Bible kampanda wakafunda ne: “Malu onso avua matokesha ne mapepele menemene. Tshivua ngasa wa Nzambi.” Yehowa katu mulumbuluishi wa tshikisu udi anu uzuka bua kunyoka batendeledi bende to. Kadi “udi mubanji mu luse.”​—Ef. 2:4.

6. Mmushindu kayi uvua ngenzelu wa malu wa Bafalese ubengangana ne luse lua Nzambi?

6 Kadi Bafalese kabavua basue kufuilangana luse ne muoyo mujima to. Tshilejilu, bilondeshile bilele biabu, kabavua bafuila muntu uvua wenza tshilema tshimue tshimue misangu mipite pa isatu luse to. Yezu wakaleja meji avuabu nawu kudi bantu bavua babenzela bilema pavuaye mufile tshilejilu tshia Mufalese uvua usambila ne: “Nzambi wanyi, ndi nkuela tuasakidila, bualu tshiena bu bantu bakuabu: bivi, kabayi bakane, bena masandi anyi bu mulambuishi wa bitadi eu.” Mulambuishi wa bitadi au uvua ulomba Nzambi luse ne budipuekeshi buonso. Bua tshinyi Bafalese kabavua basue kufuilangana luse? Bible udi wamba ne: bavua “bamona bantu bakuabu bu bantu tshianana.”​—Luka 18:9-14.

Udiku upepejila bakuabu malu bua bakulombe luse ne musue kubafuilalu anyi? Ikala muntu muena budipuekeshi ne wa kukuatshila malu (Tangila tshikoso tshia 4-8)

7, 8. a) Padi muntu ukuenzela tshilema, mmunyi muudi mua kuidikija Yehowa? b) Bua tshinyi kufuilangana luse kudi kuteka budipuekeshi buetu mu diteta?

7 Idikija Yehowa, kuidikiji Bafalese to. Ikala ufuilangana luse. (Bala Kolosayi 3:13.) Umue mushindu uudi mua kuenza nunku, nkupepejila bantu malu bua bakulombe luse. (Luka 17:3, 4) Diebeja ne: ‘Ntuku mfuila bantu luse, nansha bobu bangenzela bilema misangu ne misangu anyi? Ntuku musue kukeba ditalala ne muntu udi mungenzele bibi anyi udi muntape ku muoyo anyi?

8 Kufuilangana luse kutu bushuwa kuteka budipuekeshi buetu mu diteta. Bafalese bakapanga ku diteta edi bualu bavua bamona bantu bakuabu bu bashadile. Kadi bu mutudi bena Kristo, ne budipuekeshi buonso, tudi ne bua ‘kumona bakuabu bu batupite’ tuetu, bakumbane bua tuetu kubafuila luse. (Filip. 2:3) Newidikijaku Yehowa ne kukuata ku diteta dia kufuilangana luse anyi? Tuetu ne budipuekeshi, nebikale bipepele bua bakuabu kutulomba luse ne bua tuetu kubafuilalu. Ikala ne lukasa ku difuilangana luse ne lujoko ku dikuata tshiji.​—Muam. 7:8, 9.

NEMEKA MUOYO, “KUAKUIKALA NE DIBANZA DIA MASHI TO”

9. Mmunyi muvua Yehowa muleje bena Isalele muvua muoyo muikale wa tshijila?

9 Bualu bunene buvuabu batekele misoko ya kunyemena buvua bua kukuba bena Isalele ku dibanza dia mashi. (Dut. 19:10) Yehowa mmunange muoyo, udi ukina ‘bianza bidi bimatshisha mashi a badi kabayi ne tshilumbu panshi.’ (Nsu. 6:16, 17) Nzambi muakane ne wa tshijila kavua mua kulengulula nansha diela mashi a muntu panshi ku mpukapuka to. Bushuwa, bavua bafuila muntu uvua ushipangana ku mpukapuka luse. Nansha nanku, uvua ne bua kuya ne tshilumbu tshiende kudi bakulu, ne bobu bamone ne: uvua mushipangane ku mpukapuka, uvua ushala mu musoko wa kunyemena too ne ku lufu lua muakuidi munene. Bualu ebu buvua bumulomba bua kupitshisha matuku ende onso a muoyo mu musoko amu. Malu avuabu balongolole aa avua aleja bena Isalele bonso muvua muoyo wa muntu muikale wa tshijila. Bua kunemeka Mufidi wa muoyo, bavua ne bua kuepuka kuenza bualu buvua mua kuteka muoyo wa muntu nabu mu njiwu, ne bavua ne bua kukeba tshia kuenza pavuawu mu njiwu.

10. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: bafundi ne Bafelese kabavua bangata muoyo ne mushinga?

10 Bafundi ne Bafalese kabavua bu Yehowa to, kabavua bangata muoyo ne mushinga to. Mushindu kayi? Yezu wakabambila ne: “Nudi bumbushe nsapi wa dimanya; nuenu bine kanuvua babuelamu ne nuvua bapangishe bavua basue kubuelamu.” (Luka 11:52) Bobu ke bavua ne bua kuleja bakuabu tshidi Dîyi dia Nzambi diumvuija ne kubambuluisha bua bendele mu njila udi ufikisha ku muoyo wa kashidi. Kadi bakapambuisha bantu kule ne Yezu “Mulombodi Munene udi ufikisha ku muoyo,” babalombola mu njila uvua mua kubafikisha ku kabutu ka tshiendelele. (Bien. 3:15) Bu muvua bafundi ne Bafalese bikale bena lutambishi ne badinangi, kabavua batamba kuditatshisha bua mioyo ne bua diakalenga dia bantu nabu to. Bavua bena tshikisu bapange luse!

11. a) Mmunyi muvua mupostolo Paulo muleje ne: uvua umona muoyo mudi Nzambi uwumona? b) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kumona mudimu wa buambi muvua Paulo uwumona?

11 Mmunyi mutudi mua kuidikija Yehowa ne kuepuka ngenzelu wa malu wa bafundi ne Bafalese? Tudi ne bua kunemeka muoyo ne kuwangata ne mushinga. Mupostolo Paulo wakenza nanku pavuaye ufila bumanyishi buonso. Ke bualu kayi uvua mua kuamba ne: “Tshiena ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue.” (Bala Bienzedi 20:26, 27.) Nansha nanku, Paulo kavua uyisha anu bua kuepuka dibanza dia mashi anyi anu bua kumana mukenji to. Kadi uvua munange bantu, ne uvua wangata mioyo yabu ne mushinga wa bungi. (1 Kol. 9:19-23) Tuetu petu tudi ne bua kudienzeja bua kuangata muoyo mudi Nzambi uwangata. Yehowa “mmusue bua bonso bafike ku dikudimuna mutshima.” (2 Pet. 3:9) Ke tshiudi musue pebe anyi? Udi mua kumona ne: kusonsola lungenyi lua diumvuila bantu luse mu muoyo webe nekukusake bua kuvudija tshisumi tshiebe mu mudimu wa buambi, ne nekukupeteshe disanka dia bungi bua muudi wenza nanku.

12. Bua tshinyi bantu ba Nzambi badi bangata kudimukila njiwu ne mushinga?

12 Tudi kabidi tumona muoyo mudi Yehowa uwumona patudi tudimukila njiwu. Tudi ne bua kudimukila njiwu patudi tuendesha mashinyi, moto, anyi dikalu, patudi tuenza mudimu, tuibaka miaba yetu ya ntendelelu, tuyilongolola, peshi patudi tuyaku. Bantu, didimukila njiwu, ne makanda a mubidi bitu ne mushinga wa bungi kupita kuipatshila dîba anyi makuta. Nzambi wetu muakane utu misangu yonso wenza malu atu makane ne makumbanyine. Tudi basue kumuidikija. Nangananga bakulu badi ne bua kudienzeja bua kudikuba, bobu ne bantu bakuabu. (Nsu. 22:3) Mukulu yeye mukuvuluije malu a kulonda bua kudimukila njiwu, mbimpe witabe mibelu ayi. (Gal. 6:1) Angata muoyo mudi Yehowa uwangata, nunku “kuakuikala ne dibanza dia mashi to.”

‘NULUMBULUISHE BU MUDI MIKENJI EYI YAMBA’

13, 14. Mmunyi muvua bakulu ba mu Isalele baleja buakane bua Yehowa?

13 Yehowa uvua mutumine bakulu ba mu Isalele dîyi bua kuidikija mikenji yende mitumbuke ya buakane. Tshia kumpala, bakulu bavua ne bua kuikala ne bijadiki bionso. Pashishe, bavua ne bua kukonkonona bimpe bimpe meji a muntu uvua mushipangane, mmuenenu wende wa malu, ne bikadilu bivuaye nabi kumpala, bua kumanya ni bivua bikengela kumufuila luse. Bua bakulu kulumbuluisha ne buakane bua Nzambi, bavua ne bua kumanya bikala muntu au uvua mushipangane bua “tshiji” anyi bua lukinu ne meji mabi. (Bala Nomba 35:20-24.) Kuoku bajadiki ba bualu abu, bivua bikengela, bobu bakese bikale babidi bua kushisha kukosela mushipianganyi tshibawu tshia lufu.​—Nom. 35:30.

14 Nunku, bakulu bobu bamane kuikala ne bijadiki bionso bia tshilumbu, bavua ne bua kutangila muntu, kabayi bimanyina pa tshivuaye muenze. Bavua ne bua kuikala ne lungenyi lutue, mmumue ne: bukokeshi bua kubenga kuimanyina pa tshidi tshimueneka ku mêsu, kadi kuya mu ndondo wa bualu. Kadi bavua nangananga dijinga ne nyuma wa Yehowa, uvua ne bua kubambuluisha bua kuleja lungenyi lutue, luse, ne buakane biende.​—Ekes. 34:6, 7.

15. Leja dishilangana didi pankatshi pa muvua Yezu umona benji ba mpekatu ne muvua Bafalese babamona.

15 Bafalese bavua bimanyina nangananga pa mpekatu wa muntu pamutu pa kutangila tshidi muoyo wende. Pavua Bafalese bamone Yezu mu difesto kua Matayi, bakebeja bayidi bende ne: “Mulongeshi wenu udi udia ne balambuishi ba bitadi ne benji ba malu mabi bua tshinyi?” Yezu wakandamuna ne: “Bantu badi ne makanda a mubidi kabatu dijinga ne munganga to, anu badi basama. Ndayi nulonge tshidi mêyi aa umvuija: ‘Ndi musue luse, tshiena musue mulambu.’ Nunku tshivua mulue bua kubikila bantu bakane, kadi mbenji ba malu mabi.” (Mat. 9:9-13) Yezu uvuaku ubuikila mêsu pa mpekatu minene anyi? Nansha kakese. Mu bulelela, mu malu manene avua Yezu uyisha muvua bualu bua kulomba bantu bua banyingalale ne balekele mpekatu. (Mat. 4:17) Nansha nanku, Yezu wakajingulula ne: bamue “balambuishi ba bitadi ne benji ba mpekatu” abu bavua basue kushintuluka. Kabavua balue kua Matayi anu bua kudia to. Kadi “kuvua ba bungi ba kudibu bavua bamulonda.” (Mâko 2:15, NWT) Bia dibungama, Bafalese ba bungi kabavua bamona bantu abu muvua Yezu ubamona to. Bafalese bavua bashilangane ne Nzambi wa buakane ne luse uvuabu bamba ne: bavua batendelela, bualu bavua bobu bangata bantu nabu bu bena mpekatu, babamba muvuabu kabayi ne ditekemena.

16. Ntshinyi tshidi bena mu komite wa dilumbuluisha badienzeja bua kujingulula?

16 Lelu bakulu badi ne bua kudienzeja bua kuidikija Yehowa, udi ‘munange kulumbuluisha kuakane.’ (Mis. 37:28) Tshia kumpala, badi ne bua ‘kukeba, kukonkangana bimpe’ bua kujadika bikala bubi buenzeke. Buobu buenzeke, nebalumbuluishe tshilumbu bilondeshile Mifundu. (Dut. 13:12-14) Padibu balumbuluisha muntu mu komite wa dilumbuluisha, badi ne bua kukeba bua kujadika bikala muena Kristo udi muenze mpekatu munene muleje diyingalala. Kabitu anu bipepele bua kumanya bikala muntu muleje dinyingalala anyi kayi mudileje to. Dinyingalala dilelela ditu dikongoloja mudi muntu umona tshidiye muenze ne tshidi mu muoyo wende. (Buak. 3:3) Bua muntu udi muenze mpekatu kufuidibuaye luse, udi ne bua kuleja dinyingalala. *

17, 18. Mmunyi mudi bakulu mua kujingulula dinyingalala dilelela? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

17 Bakulu kabena bu Yehowa ne Yezu to, bualu kabena mua kumanya malu adi mu mioyo ya bantu to. Nunku, biwikala mukulu, mmunyi muudi mua kujingulula tshidi dinyingalala dilelela? Tshia kumpala, lomba Nzambi meji ne busunguluji. (1 Bak. 3:9) Tshibidi, enza makebulula mu Dîyi dia Nzambi ne mu mikanda ya kudi Mupika wa lulamatu bua umanye mua kutapulula “dibungama dia pa buloba” ne “dibungama mu mushindu udi Nzambi muanyishe,” mmumue ne: dinyingalala dilelela. (2 Kol. 7:10, 11) Ukebe bua kumona mudi Mifundu yakula bua bantu bavua banyingalale ne bavua kabayi banyingalale, mudi Bible umvuija muvuabu badiumvue, lungenyi luvuabu nalu, ne bikadilu biabu.

18 Ndekelu wa bionso, dienzeja bua kumona tshidi muntu menemene. Utangile muvuaye mukole, meji adiye nawu, ne matekete ende. Bible wakadianjila kuamba bua Yezu, mfumu wa tshisumbu tshia bena Kristo, ne: ‘Kena ulumbulula bilumbu anu bua malu adi mêsu ende amona, kena ubikosa anu bua malu adi matshi ende umvua; kadi nealumbuluishe bapele ne buakane, neakose bilumbu bia badi ne kalolo pa buloba ne kulumbulula kuakane.’ (Yesh. 11:3, 4) Nuenu bakulu nudi balami bindondi ba Yezu, ne neanuambuluishe bua kulumbuluisha anu bu yeye. (Mat. 18:18-20) Katuenaku ne dianyisha bua mutudi ne bakulu badi batutabalela badi badienzeja bua kuenza nanku anyi? Tudi ne dianyisha bua bionso bidibu benza bua kutuambuluisha bua kulejangana buakane ne luse mu bisumbu bietu!

19. Dikalaku dia misoko ya kunyemena ndikulongeshe bualu kayi buudi musue kutumikila?

19 Mikenji ya Mose ivua nshindamenu wa “dimanya ne bulelela” pa bidi bitangila Yehowa ne mikenji yende miakane. (Lomo 2:20) Tshilejilu, misoko ya kunyemena idi ilongesha bakulu mua ‘kukosa bilumbu ne dikosa dia bushuwa,’ ne idi itulongesha tuetu bonso mua ‘kulejangana dinanga ne kufuilangana luse, muntu ne muntu ne mukuabu.’ (Zek. 7:9) Katutshiena kabidi muinshi mua Mikenji to. Kadi Yehowa katu ushintuluka to, utshidi anu wangata buakane ne luse ne mushinga wa bungi. Tudi ne diakalenga dinene dia kutendelela Nzambi udi mutufuke mu tshimfuanyi tshiende, udi ne ngikadilu itudi mua kuidikija, ne utudi mua kunyemena kudiye!