Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kupeta difutu

Kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kupeta difutu

“Kabanunyengi difutu kudi muntu.”​—KOLOS. 2:18.

MISAMBU: 122, 139

1, 2. a) Ndifutu kayi didi batendeledi ba Nzambi bindile ne muoyo kuulu kuulu? b) Ntshinyi tshidi tshituambuluisha bua kushala batuishile mêsu ku difutu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

LELU, bena Kristo bela manyi badi ne ditekemena dia kupeta “difutu dia dibikila dia muulu dia Nzambi,” anu bu mupostolo Paulo. (Filip. 3:14) Mbindile ne muoyo kuulu kuulu bua kuenza mudimu pamue ne Yezu mu Bukalenge buende bua mu diulu ne bua kuvuija bantu bapuangane. (Buak. 20:6) Mbualu buimpe butambe budi Nzambi mubalombe bua kuipatshila! Bantu badi bu mikoko mikuabu badi bobu ne ditekemena dikuabu. Mbindile ne muoyo kuulu kuulu bua kupeta difutu dia muoyo wa tshiendelele pa buloba. Nditekemena dimpe dia dikema!​—2 Pet. 3:13.

2 Bua Paulo kuambuluisha bena Kristo nende bela manyi bua kushalabu ne lulamatu ne kupeta difutu, wakabakankamija ne: “Nushale bateke meji enu ku malu a muulu.” (Kolos. 3:2) Bavua ne bua kushala bateke meji abu ku ditekemena dimpe dia kupeta bumpianyi buabu bua mu diulu. (Kolos. 1:4, 5) Mu bulelela, kuelangana meji a masanka adi Yehowa mulongoluele bantu bende, kudi kuambuluisha batendeledi ba Nzambi bonso bua kushala batuishile mêsu ku difutu, nansha bobu bikale ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kushala pa buloba.​—1 Kol. 9:24.

3. Paulo wakadimuija bena Kristo nende bua malu kayi?

3 Paulo wakadimuija kabidi bena Kristo nende bua malu avua mua kubapangisha difutu. Tshilejilu, wakafundila bena mu tshisumbu tshivua mu Kolosayi bua bena Kristo ba dishima bavua bakeba bua Nzambi abanyishe bua ditumikila Mikenji ya Mose pamutu pa kuitabuja Kristo. (Kolos. 2:16-18) Paulo wakakula kabidi bua njiwu mikuabu idi mua kutupangisha difutu itshidiku too ne lelu. Tshilejilu, wakumvuija mutudi mua kukandamena majinga a masandi, kujikija bilumbu ne bena Kristo netu, ne mua kupita bimpe ne ntatu ya mu dîku. Mibelu ivuaye mufile bua malu aa itshidi ne mushinga kutudi lelu. Nunku, tukonkononayi imue mibelu mimpe ivua Paulo mufundile bena Kristo ba mu Kolosayi bua kubadimuija.

UFUISHE MAJINGA A MASANDI

4. Bua tshinyi majinga a masandi adi mua kutupangisha difutu?

4 Paulo mumane kuvuluija bena Kristo nende bua ditekemena diabu dimpe, wakafunda ne: “Nunku nufuishe bitupa bienu bia mubidi bidi pa buloba bua pa bidi bitangila masandi, malu a bukoya, lukuka lua masandi, majinga mabi ne lukuka.” (Kolos. 3:5) Majinga a masandi adi mua kuikala ne bukole bua bungi, ne adi mua kutupangisha bua kuikala mu malanda ne Nzambi ne kujimija ditekemena dietu bua matuku atshilualua. Muanetu wa balume kampanda uvua muende masandi wakamba pakapinganaye mu tshisumbu ne: “Majinga a masandi akampita bukole menemene, kakutshiyi mushindu wa meme kudikanda, meme kuenza too ne mpekatu.”

5. Mmunyi mutudi mua kudikuba ku nsombelu idi mua kutufikisha ku njiwu?

5 Bidi nangananga ne mushinga bua tuetu kuikala badimuke patudi kumpala kua nsombelu idi mua kutufikisha ku dishipa mikenji ya Yehowa. Tshilejilu, mbimpe bua bantu batshidi batuadija kutantshilangana bua dibaka badielele mikalu bua malu bu mudi: dilengangana pambidi, dituangana mishiku, ne bua dikala pa nkayabu. (Nsu. 22:3) Njiwu mikuabu idi mua kumueneka padi muena Kristo mu luendu lua malu a midimu mushiye dîku diende, anyi padiye wenza mudimu ne muntu udi kayi mukaji anyi mulume nende. (Nsu. 2:10-12, 16) Wewe mu nsombelu wa nunku, udimanyishe ne: udi Ntemu wa Yehowa, wikale udinemeka, ne uvuluke ne: kunaya ne majinga a bakuabu kudi ne njiwu mibi. Tudi mua kudisangana kabidi mu njiwu minene patudi babungame anyi tudimona nkaya. Mu bikondo bia nunku, tudi mua kujinga muntu udi mua kuenza bua tudiumvue ne mushinga. Tudi mene mua kudiumvua bashikile, bitufikisha ku ditaba tshionso tshidi muntu kayi yonso mua kutuambila. Wewe mudiumvue mushindu eu, sambila Yehowa ne lomba diambuluisha kudi bantu bende bua kuenji bualu budi mua kukupangisha difutu.​—Bala Misambu 34:18; Nsumuinu 13:20.

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kumanya patudi tusungula mushindu wa kujikija lutetuku?

6 Bua kufuisha majinga a masandi, tudi ne bua kubenga dijikija dia lutetuku didi ne malu a masandi. Bintu bia bungi bidibu bapatula lelu bua kujikija nabi lutetuku bidi ne malu mafuanangane ne avua enzeka mu Sodoma ne Amola. (Yuda 7) Balombodi ba biapu bidi bipatula bintu ebi badi bamuangalaja ngenyi yabu bua malu a bikadilu padibu baleja dienda masandi bu tshikadilu tshimpe, tshidi katshiyi ne njiwu. Tuikale badimuke misangu yonso. Katuena ne bua kuitaba tshianana tshianana mishindu yonso ya dijikija lutetuku to. Tudi ne bua kusungula anu mishindu ya dijikija lutetuku idi kayiyi mua kutupangisha bua kushala batuishile mêsu ku difutu dia muoyo.​—Nsu. 4:23.

“NUVUALE” DINANGA NE BULENGA

7. Mmalu kayi atudi mua kutuilangana nawu mu tshisumbu tshia bena Kristo?

7 Tuetu bonso tudi tuitaba ne: kuikala mu tshisumbu tshia bena Kristo ndibenesha. Kulonga Dîyi dia Nzambi mu bisangilu bietu ne kukuatshishangana ne dinanga ne bulenga kudi kutuambuluisha bua kushala batuishile mêsu etu ku difutu. Nansha nanku, kudi misangu idi ngumvuilu mubi wa malu mua kukebesha bilumbu munkatshi muetu. Tuetu bapangile mua kubijikija, bidi mua kutufikisha ku dilaminangana munda.​—Bala 1 Petelo 3:8, 9.

8, 9. a) Nngikadilu kayi yatuambuluisha bua kupeta difutu? b) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kulama ditalala padi muena Kristo netu utunyingalaja?

8 Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua dilaminangana munda kaditupangishi difutu? Paulo wakalomba bena Kristo ba mu Kolosayi ne: “Bu bantu badi Nzambi musungule, ba tshijila ne bananga, vualayi dinanga dikole didi ne luse, bulenga, didipuekesha, bupole ne lutulu. Nutungunuke ne kulejangana lutulu, nufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye muikale tshilumbu ne mukuabu. Anu bu mudi Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nudi ne bua kuenza penu nanku. Kadi pa kumbusha malu aa onso, nuvuale dinanga, bualu didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.”​—Kolos. 3:12-14.

9 Dinanga ne bulenga bidi mua kutuambuluisha bua kufuilangana luse. Tshilejilu, muena Kristo netu yeye mututape ku muoyo bua malu adiye muambe anyi muenze, tudi mua kuvuluka ne: kudi misangu ituvua petu bambe muntu mêyi mabi anyi bamuenzele malu mabi. Katuenaku ne dianyisha bua dinanga ne bulenga bivua bena Kristo netu batuleje pavuabu batubuikile bilema bietu anyi? (Bala Muambi 7:21, 22.) Tudi nangananga ne dianyisha bua mudi Kristo mutuleje bulenga padiye musangishe batendeledi balelela mu buobumue. (Kolos. 3:15) Tuetu bonso tudi banange Nzambi umue, tudi tuyisha mukenji umue, ne tudi tutuilangana ne ntatu ya muomumue. Padi bulenga ne dinanga bitusaka bua kufuilangana luse, tudi tukolesha buobumue buetu ne tushala batuishile mêsu etu ku difutu dia muoyo.

10, 11. a) Bua tshinyi kumvuilangana mukawu kudi ne njiwu? b) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua mukawu kawutupangishi difutu?

10 Mukawu udi mua kutupangisha bua kupeta difutu. Bimue bilejilu bia mu Bible bidi bileja mudi mukawu mubi menemene. Tshilejilu, Kayina wakumvuila muanabu Abele mukawu, kumushipaye. Kola, Datana, ne Abilama bakumvuila Mose mukawu, kumutombokelabu. Mukalenge Shaula wakumvuila pende Davidi mukawu bualu malu ende avua mende bimpe, ke kukebaye bua kumushipa. Dîyi dia Nzambi didi ne kabingila ka kuamba ne: “Bualu muaba wonso udi mukawu ne dikokangana newikale kabidi tshimvundu ne malu mabi a mishindu yonso.”​—Yak. 3:16.

11 Tuetu ne dinanga ne bulenga mu muoyo wetu, mukawu kawakutukuata bipepele to. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Dinanga didi ne lutulu ne buimpe. Dinanga kadiena ne mukawu.” (1 Kol. 13:4) Bua mukawu kubenga kuela miji mu muoyo wetu, tudi ne bua kudienzeja bua kumona malu mudi Yehowa uamona, kumona bena Kristo netu bu bitupa bia mubidi umue wa buena Kristo. Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuditeka pa muaba wa bakuabu mu diumvuangana ne mubelu mufundisha ku nyuma eu: “Bikala tshitupa tshitumbishibua, bitupa bikuabu bionso bidi bisanka pamue natshi.” (1 Kol. 12:16-18, 26) Nunku, bualu buimpe bobu bufikile muena Kristo netu, mbimpe tusanke pamutu pa kumumvuila mukawu. Tuangate tshilejilu tshia Yonatana, muana wa Mukalenge Shaula. Pavuabu basungule Davidi bua kupiana nkuasa wa bukalenge, Yonatana kakamumvuila mukawu to. Kadi wakamukankamija. (1 Sam. 23:16-18) Katuenaku petu mua kuikala ne bulenga ne dinanga anu bu Yonatana anyi?

PETA DIFUTU PAMUE NE BENA MU DÎKU DIENU

12. Bua bena mu dîku kupetabu difutu, badi ne bua kutumikila mibelu kayi ya mu Bible?

12 Padi bena mu dîku batumikila mêyi a mu Bible, badi bapeta ditalala ne disanka, ne nebibambuluishe bua kupeta difutu. Mmibelu kayi idi itangila bena mu mêku ivua mupostolo Paulo mupeshe bena Kristo ba mu Kolosayi? Wakamba ne: “Nuenu bakaji, nukokele babayenu, ke mudibi bikumbane mu Mukalenge. Nuenu balume, nutungunuke ne kunanga bakaji benu ne kanuikadi ne mitshima ya luonji kudibu. Nuenu bana, tumikilayi baledi benu mu malu onso, bualu ke tshidi tshianyishibue mu Mukalenge. Nuenu batatu, kanufikishi bana benu munda, bua kabateketshi ku muoyo.” (Kolos. 3:18-21) Kakuyi mpata, neumone ne: mubelu wa Paulo mufundisha ku nyuma eu utshidi wambuluisha balume, bakaji, ne bana.

13. Mmunyi mudi muanetu wa bakaji mua kufikisha bayende udi kayi Ntemu ku ditaba bulelela?

13 Muanetu wa bakaji, newenze tshinyi wewe mumone ne: bayebe udi kayi Ntemu kena ukuenzela malu mimpe to? Wewe mufiike munda ne mukokangane nende, newakaje malu anyi? Nansha wewe mumufikishe ku dienza malu muudi musue, neumufikishe ku dienzela Yehowa mudimu anyi? Pamuapa kabiakuenzeka nanku to. Kadi wewe unemeka bumfumu bua bayebe, udi mua kufila ditalala mu dîku, neutumbishe Yehowa, ne udi mene mua kufikisha bayebe ku ditaba bua kuenzela Yehowa mudimu; nunku nuenu bonso babidi nudi mua kupeta difutu.​—Bala 1 Petelo 3:1, 2.

14. Ntshinyi tshidi mulume muena Kristo ne bua kuenza bikala mukajende udi kayi Ntemu kayi umunemeka?

14 Muanetu wa balume, newenze tshinyi wewe mumone ne: mukajebe udi kayi Ntemu kena ukunemeka? Wewe umukanyina bua kumuleja muudi mfumu, neumufikishe ku dikunemeka bikole anyi? Nansha kakese! Nzambi mmusue bua ukokeshe ne dinanga, widikija Yezu. (Ef. 5:23) Yezu udi ukokesha tshisumbu tshiende ne dinanga ne lutulu. (Luka 9:46-48) Mulume yeye widikija tshilejilu tshia Yezu, udi mua kufikisha mukajende ku ditaba bulelela.

15. Mmunyi mudi mulume muena Kristo mua kuleja mudiye munange mukajende?

15 Bible udi wambila balume ne: “Nutungunuke ne kunanga bakaji benu ne kanuikadi ne mitshima ya luonji kudibu.” (Kolos. 3:19) Mulume udi ne dinanga udi utua mukajende mushinga padiye uteleja mmuenenu wende ne padiye umujadikila ne: udi wangata bidiye umuambila ne mushinga. (1 Pet. 3:7) Nansha mudi mulume kayi misangu yonso mua kuenza malu onso adi mukajende umulomba, misangu ya bungi udi mua kufika ku diangata mapangadika mimpe padiye umuteleja pende. (Nsu. 15:22) Mulume udi ne dinanga udi udienzeja bua mukaji nkayende amunemeke, kadi kena umuenzeja ku bukole bua amunemeke to. Mulume yeye munange mukajende ne bana bende, bena mu dîku diende aba badi mua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka ne kupeta difutu dia muoyo.

Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ntatu ya mu dîku kayitupangishi bua kupeta difutu? (Tangila tshikoso tshia 13-15)

BANSONGA WETU, KANULEKEDI TSHINTU NANSHA TSHIMUE TSHINUPANGISHA DIFUTU!

16, 17. Nsonga wetu, mmunyi muudi mua kubenga kufiikila baledi bebe munda?

16 Nsonga wetu, newenze tshinyi wewe mumone ne: baledi bebe bena Kristo kabena bakumvuila ne badi bakuelela mikenji mikole? Udi mua kufiika munda, bikufikisha ku dimona ne: kuenzela Yehowa mudimu kakuena ne mushinga to. Kadi wewe mulekele kuenzela Yehowa mudimu bua tshiji, neumone ne: kakuena muntu mukuabu udi uditatshisha bikole buebe kupita baledi bebe badi batshina Nzambi ne bena mu tshisumbu tshienu to.

17 Baledi bebe bobu kabayi bakubela anyi bakunyoka, kuakudiebejaku ni badi bushuwa bakutabalela anyi? (Eb. 12:8) Pamuapa mushindu udi baledi bebe bakubela anyi bakunyoka ke udi ukufiikisha munda. Pamutu pa kuimanyina pa mushindu udibu benza nanku, keba bua kujingulula tshidibu bakubelela. Nunku ikala ne lutulu ne enza muebe muonso bua kubenga kuakula bibi. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Udi ukanda mêyi ende udi ne lungenyi, udi ne muoyo mupole udi mujinguludi wa mianda.’ (Nsu. 17:27) Difundila tshipatshila tshia kulua muntu mushindame udi witaba mibelu ne lutulu, ukeba bua imuambuluishe pamutu pa kusamisha mutu bikole bua mushindu udibu bamupeshayi. (Nsu. 1:8) Kuikala ne baledi bena Kristo badi bushuwa banange Yehowa ndibenesha. Bulelela, nebakuambuluishe bua kupeta difutu dia muoyo.

18. Bua tshinyi udi mudisuike bua kushala mutuishile mêsu ebe ku difutu?

18 Difutu dia kupeta muoyo udi kawuyi ufua mu diulu anyi muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba didi kumpala kuetu, mbualu butambe buimpe bua kuelela meji. Nditekemena dilelela didi dimanyine pa malu adi Mufuki wetu nkayende mulaye. Nzambi udi wamba bua buloba bukudimuna Mparadizu ne: ‘Buloba nebuikale buwule tente ne kumanya kua Yehowa.’ (Yesh. 11:9) Dîba adi muntu yonso wikala ne muoyo pa buloba neikale mulongesha kudi Nzambi. Edi ndifutu ditudi ne bua kuenza muetu muonso bua kupeta. Nunku ushale muteke meji ebe ku malu adi Yehowa mulaye, kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kupeta difutu!