Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utuku unyemena kudi Yehowa anyi?

Utuku unyemena kudi Yehowa anyi?

‘Yehowa udi upikula mioyo ya badi bamukuatshila mudimu; kakuena umue wa badi banyemena kudiye washipibua.’​—MIS. 34:22.

MISAMBU: 8, 54

1. Mmunyi mudi batendeledi ba Nzambi ba lulamatu badiumvua bua mpekatu?

“MEME muena dikenga!” (Lomo 7:24) Batendeledi ba Nzambi ba bungi ba lulamatu bakadi bambe pabu mêyi a mupostolo Paulo aa. Tuetu bonso tudi tukenga bua mpekatu utudi bapiane, ne padi bienzedi bietu kabiyi bileja mutudi ne dijinga dikole dia kusankisha Nzambi, tudi mua kudimona bena dikenga. Bamue bena Kristo badi benze mpekatu munene badi mene badiumvua ne: Nzambi kena mua kubafuila luse to.

2. a) Mmunyi mudi Misambu 34:22 uleja ne: batendeledi ba Nzambi kabena ne bua kulekela didipisha dibupuila panshi? b) Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi? (Tangila kazubu ka “ Mmalongesha anyi mbualu buena dîna?”)

2 Kadi Bible udi utujadikila ne: bonso badi banyemena kudi Yehowa kabena ne bua kulekela didipisha dibupuila panshi to. (Bala Misambu 34:22.) Kunyemena kudi Yehowa kudi kukonga malu kayi? Mmalu kayi atudi ne bua kuenza bua Yehowa kutufuila luse? Tudi tupeta mandamuna a nkonko eyi patudi tukonkonona bualu buvuabu balongolole bua kuikale misoko ya kunyemena mu Isalele wa kale. Bulelela, bavua balongolole bualu ebu bilondeshile tshipungidi tshia Mikenji tshiakashikila mu Pentekoste wa mu 33 panyima pa Yezu. Kadi vuluka ne: Yehowa ke uvua mufile Mikenji eyi. Nunku, dikalaku dia misoko eyi didi ditulongesha mudi Yehowa umona mpekatu, benji ba mpekatu, ne dinyingalala. Tshia kumpala, tumonayi tshivuabu batekele misoko eyi ne mudimu wayi.

“NUDISUNGUILE MISOKO YA KUNYEMENA”

3. Mmunyi muvua bena Isalele bapita ne tshilumbu tshia muntu uvua ushipangana ku bukole?

3 Mu Isalele wa kale, Yehowa kavua ulengulula tshilumbu tshia diela mashi a muntu panshi to. Bantu bavua bashipangana ku bukole bavua pabu babashipa kudi mulela wa balume wa muntu uvuabu bashipe, uvuabu babikila ne: “musombuedi wa mashi.” (Nom. 35:19, NWT) Tshienzedi etshi tshivua tshisombuela mashi a muntu avua kaayi ne bualu avua maye panshi. Dishipa mushipianganyi diakamue divua dienza bua Buloba Bulaya kabunyanguki to, bualu Yehowa uvua mutume dîyi ne: ‘Kanunyangi buloba bunudi bashikamamu; bualu diela mashi a muntu panshi didi dinyanga buloba.’​—Nom. 35:33, 34.

4. Mu Isalele, mmunyi muvuabu bapita ne tshilumbu tshia muntu uvua wela mashi a mukuabu panshi ku mpukapuka?

4 Kadi mmunyi muvua bena Isalele bapita ne tshilumbu tshia muntu uvua wela mashi a mukuabu panshi ku mpukapuka? Nansha muvuabi bienzeka ku mpukapuka, muntu uvua ushipa mukuabu uvua anu ne dipila bua diela mashi avua kaayi ne bualu panshi. (Gen. 9:5) Kadi diakalenga, bavua bamuanyishile bua kunyema musombuedi wa mashi ne kuya mu umue wa ku misoko isambombo ya kunyemena. Uvua ushala mu bukubi mu musoko amu. Muntu eu uvua ne bua kushalamu too ne pavua muakuidi munene ufua.​—Nom. 35:15, 28.

5. Bua tshinyi dilongolola bua kuikale misoko ya kunyemena didi dituambuluisha bua kumanya bimpe tshidi Yehowa?

5 Lungenyi lua kusungula misoko ya kunyemena eyi kaluvua lufume kudi muntu to. Yehowa nkayende ke uvua muambile Yoshua ne: “Ambila bena Isalele ne: ‘Nudisunguile bimenga bia kunyemena.’” “Bakajidila” bimenga ebi. (Yosh. 20:1, 2, 7, 8, NWT) Bu mudibi ne: Yehowa ke uvua muambe bua basungule bimenga ebi bua mudimu wa pa buawu, tudi mua kudiebeja ne: Mmunyi mudi bualu buvua Yehowa mulongolole ebu butuambuluisha bua kumvua bimpe tshidi luse lua Yehowa? Ntshinyi tshidi bualu ebu butulongesha bua mutudi mua kunyemena kudiye lelu?

‘AMBILE BIENDE BAKULU BA MUSOKO BUALU BUENDE’

6, 7. a) Umvuija mudimu uvua nawu bakulu mu dilumbuluisha muntu uvua mushipangane ku mpukapuka. (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.) b) Bua tshinyi bivua bimpe bua muntu eu kuambilaye bakulu?

6 Pavua muntu ushipa mukuabu ku mpukapuka, uvua ne bua kuanji kuya ‘kuambila bakulu ba musoko bualu buende’ ku tshibuelelu tshia musoko wa kunyemena muvuaye munyemene. Bavua ne bua kumuakidilamu bimpe. (Yosh. 20:4) Matuku makese pashishe, bavua bamutuma kudi bakulu ba mu musoko muvuaye mushipele muntu, ne bakulu abu bavua balumbuluisha tshilumbu tshiende. (Bala Nomba 35:24, 25.) Pavuabu bamona ne: mmushipangane ku mpukapuka, bavua bamupingaja mu musoko wa kunyemena.

7 Bua tshinyi muntu eu uvua ne bua kuambila bakulu? Bualu bakulu bavua ne bua kulama tshisamba tshia Isalele tshikezuke ne kuambuluisha muntu uvua mushipangane ku mpukapuka bua Yehowa amufuile luse. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakafunda ne: pavua muntu eu kayi uya kuambila bakulu, “bavua mua kumushipa.” Wakasakidila ne: “Mashi ende avua pa mutu pende, bualu kavua mutumikile mushindu wa kupeta bukubi uvua Nzambi mulongolole to.” Kuvua diambuluisha divua muntu uvua mushipangane ku mpukapuka mua kupeta, kadi uvua ne bua kudikeba ne kuditaba. Yeye kayi munyemene mu umue wa ku misoko ivua Yehowa mulongolole, mulela wa pabuipi menemene ne muntu uvuaye mushipe uvua mua kumushipa pende kakuyi bualu.

8, 9. Bua tshinyi muena Kristo udi muenze mpekatu munene udi ne bua kukeba diambuluisha kudi bakulu?

8 Lelu, muena Kristo udi muenze mpekatu munene, udi ne bua kukeba diambuluisha kudi bakulu bua kuakaja malanda ende ne Yehowa. Bua tshinyi kuenza nunku kudi ne mushinga? Tshia kumpala, bualu Yehowa ke udi mulongolole bua bakulu kukosa bilumbu bia mpekatu minene, anu mudi Dîyi diende diamba. (Yak. 5:14-16) Tshibidi, kuenza nunku kudi kukankamija muenji wa bubi udi munyingalale bua kuanyishibua kabidi kudi Yehowa ne bua kubenga kuenzulula mpekatu wende au. (Gal. 6:1; Eb. 12:11) Tshisatu, mbalongeshe bakulu bua kujadikila benji ba mpekatu badi banyingalale ne: Nzambi udi ubafuila luse, babambuluisha bua kabatambi kudiumvua bibi anyi kudipisha. Yehowa udi ubikila bakulu aba ne: ‘tshinyemenu tshia ku tshipupu.’ (Yesh. 32:1, 2) Kuenaku umona ne: bualu ebu budi buleja mudi Yehowa ne luse anyi?

9 Batendeledi ba Nzambi ba bungi mbapete disulakana pavuabu bakebe diambuluisha kudi bakulu. Tshilejilu, muanetu mukuabu diende Daniel wakenza mpekatu munene, kadi munkatshi mua ngondo ya bungi, wakelakana bua kuambila bakulu. Udi wamba ne: “Matuku a bungi mamane kupita, ngakela meji ne: kakuvua tshivua bakulu mua kungenzela kabidi to. Kadi mvua misangu yonso ntshina ne: muntu uvua mua kumanya mpekatu umvua muenze. Pamvua nsambila Yehowa, mvua ndiumvua muenzejibue bua kutuadija ne mêyi a kumulomba nawu luse bua tshimvua muenze.” Ndekelu wa bionso, Daniel wakalomba diambuluisha kudi bakulu. Udi uvuluka wamba ne: “Bushuwa mvua ntshina bua kuambila bakulu. Kadi pashishe bivua anu bu ne: muntu uvua mungumbushe bujitu bunene pa makaya. Lelu kakuena tshintu tshidi mua kumpangisha bua kusemena kudi Yehowa to.” Lelu, Daniel udi ne kondo ka muoyo kimpe, ne mmulue musadidi wa mudimu matuku mashale aa.

‘YEYE ANYEMENE KU UMUE WA KU MISOKO AYI’

10. Bua muntu uvua mushipangane ku mpukapuka kufuidibuaye luse, mbualu kayi bua mushinga buvuaye ne bua kuenza?

10 Bua muntu uvua mushipangane ku mpukapuka kufuidibuaye luse, uvua ne bua kuenza bualu kampanda. Uvua ne bua kunyemena mu musoko wa kunyemena uvua pabuipi menemene. (Bala Yoshua 20:4.) Kavua ne bua kulengulula bualu ebu to; bua yeye kushala ne muoyo, bivua bikengela afike mu musoko au ne lukasa ne ashalamu! Bivua bimulomba kudipangisha amue malu. Uvua ne bua kushiya mudimu wende, kuende kuvuaye bimpe, ne kupangila budikadidi bua kuenza ngendu, ushala mu musoko au too ne pavua muakuidi munene ufua. * (Nom. 35:25) Kadi didipangisha malu edi divua ne mushinga. Pavua mushipianganyi au umbuka mu musoko wa kunyemena au, uvua uleja muvuaye upetula mashi avuaye muele panshi, ne muoyo wende uvua mu njiwu.

11. Mmalu kayi adi muena Kristo udi munyingalale wenza bua kuleja ne: kena wela meji ne: Nzambi udi umufuila luse nansha kayi mulukebe?

11 Lelu, benji ba bubi badi banyingalale badi pabu ne bua kuenza bualu kampanda bua Nzambi kubafuila luse. Tudi ne bua kulekela kuenza mpekatu kulekelamu, katuyi tulekela anu mpekatu minene to, kadi tulekela kabidi mpekatu mikese itu ifikisha ku bubi bunene. Mupostolo Paulo wakafunda ku nyuma malu avua bena Kristo ba mu Kolinto bavua banyingalale benze, wamba ne: ‘Dibungama dienu mu mushindu udi Nzambi muanyishe ndipatule disuminyina dikole munda muenu; eyowa, dijinga dia kudibingisha, kanyinganyinga, ditshina, dijinga dikole, tshisumi, kulongolola kua tshilema!’ (2 Kol. 7:10, 11) Patudi tuenza malu ne disuminyina bua kulekela kuenza mpekatu, tudi tuleja Yehowa ne: tudi tuditatshisha bua nsombelu wetu, katuyi tuela meji ne: neatufuile luse nansha katuyi balukebe.

12. Mmalu kayi adi muena Kristo ne bua kulekela bua Nzambi kutungunuka ne kumufuila luse?

12 Mmalu kayi adi muena Kristo ne bua kulekela bua Nzambi kutungunuka ne kumufuila luse? Udi ne bua kuikala mudilongolole bua kulekela too ne malu adiye munange, wowu amuteka mu njiwu ya kuenza mpekatu. (Mat. 18:8, 9) Bikala balunda bebe bakusaka bua kuenza malu adi kaayi asankisha Yehowa, neukose nabu malanda anyi? Biwikala uluangana bua kuikala ne nkatshinkatshi mu dinua dia maluvu adi akuatangana, utuku wepuka nsombelu idi mua kukufikisha ku dinua dipitshisha anyi? Biobi bikukolela bua kudikanda ku majinga a masandi, utuku wepuka filme, site ya Enternete, anyi malu makuabu adi mua kukujula majinga mabi anyi? Vuluka ne: kudipangisha malu bua kushala ne muoyo mutoke kudi Yehowa kudi ne mushinga. Kakuena bualu budi mua kututonda kupita mutudi mua kudiumvua padi Yehowa utulekela. Bia muomumue, kakuena bualu budi mua kutusankisha bikole kupita mutudi mua kudiumvua padi Yehowa utuleja “dinanga dia tshiendelele.”​—Yesh. 54:7, 8.

“NEYIKALE TSHINYEMENU TSHIENU”

13. Umvuija bua tshinyi muntu uvua unyemena mu musoko wa kunyemena uvua mu bukubi ne muikale ne disanka.

13 Pavua muntu ubuela mu musoko wa kunyemena, uvua ushala mu bukubi. Yehowa wakamba bua misoko ayi ne: “Neyikale tshinyemenu tshienu.” (Yosh. 20:2, 3) Yehowa kavua ulomba bua balumbuluishe kabidi muntu uvua mushipangane bua tshilema tshimue tshimue atshi to, ne kavua wanyishila musombuedi wa mashi bua kubuela mu musoko bua kushipa muntu au to. Nunku muntu au kavua ne bua kutshina ne: nebamuenzele kabidi bibi to. Pavuaye mu musoko au, uvua mu bukubi bua Yehowa. Kavua mu buloko bua kunyemena to. Musoko au uvua umupetesha mpunga wa kuenza mudimu wa bianza, kuambuluisha bakuabu, ne kuenzela Yehowa mudimu mu ditalala. Eyowa, kuvua anu mushindu wa kuikalaye ne nsombelu muimpe wa disanka!

Ikala mutuishibue ne: Yehowa neakufuile luse (Tangila tshikoso tshia 14-16)

14. Muena Kristo udi munyingalale bua mpekatu udi mua kuikala ne dishindika kayi?

14 Bamue batendeledi ba Nzambi bavua benze mpekatu minene kadi banyingalale, bavua badiumvue mu “buloko” bua didipisha diabu, badiumvua mene ne: Yehowa neikale anu ubabadila bubi buabu kashidi. Wewe udiumvua nanku, ikala mutuishibue ne: padi Yehowa ukufuila luse, mmukufuilalu ne muoyo mujima. Daniel utukadi bakuile, wakamona mudi bualu ebu bulelela. Bakulu bamane kumubela ne bamuambuluishe bua kupetulula kondo ka muoyo kimpe, wakamba ne: “Ngakapeta dikisha. Bobu bamane kungambuluisha bimpe, tshivua kabidi ndipisha to. Mpekatu mumane kufuidibua luse, buende bualu mbujike. Anu muvua Yehowa muambe, udi umbusha bujitu buebe, ubuteka kule menemene nebe. Kuakubumona kabidi to.” Pavua muntu ubuela mu musoko wa kunyemena, kavua ne bua kutshina kabidi musombuedi wa mashi nansha. Bia muomumue, Yehowa yeye mumane kutufuila luse bua mpekatu, katuena ne bua kutshina kabidi ne: neakebe bualu bua kutulumbuluishila kabidi bua mpekatu au to.​—Bala Misambu 103:8-12.

15, 16. Mmunyi mudi mudimu udi nawu Yezu bu Mupikudi ne Muakuidi Munene ukolesha dituishibua diebe dia ne: Nzambi udi ukufuila luse?

15 Bulelela, tudi ne bualu budi butusaka bua kuikala ne dishindika kupita divua nadi bena Isalele, dia ne: Yehowa udi utufuila luse. Paulo mumane kuakula bua muvuaye muena dikenga bua dipanga kutumikila Yehowa muvuabi bikengela, wakamba ne: “Ndi ngela Nzambi tuasakidila ku butuangaji bua Yezu Kristo Mukalenge wetu!” (Lomo 7:25) Eyowa, nansha muvua Paulo uluangana ne mpekatu ne malu ende mabi avuaye muenze kale, akavuaye munyingalele ne mulekele, uvua mutuishibue ne: Nzambi uvua mumufuile luse kubutuangaji bua Yezu. Bu mudi Yezu Mupikudi wetu, udi ukezula kondo ketu ka muoyo ne utupesha ditalala dia mu muoyo. (Eb. 9:13, 14) Bu mudiye Muakuidi wetu Munene, “mmukumbane bua kusungila bantu badi basemena kudi Nzambi ku butuangaji buende mu malu onso, bualu udi anu ne muoyo bua kubakuila.” (Eb. 7:24, 25) Bikalabi ne: mudimu wa muakuidi munene uvua ushindikila bena Isalele ne: Nzambi uvua ne bua kubabuikidila mpekatu yabu, mudimu wa Muakuidi wetu Munene Yezu udi utamba kutushindikila ne: tudi ‘tupeta luse ne ngasa bua kutuambuluisha pa dîba dikumbane.’​—Eb. 4:15, 16.

16 Nunku, bua kunyemena kudi Yehowa, leja ditabuja mu mulambu wa Yezu. Kuitabi anu patupu ne: tshia kupikula natshi bantu tshidi tshiambuluisha bantu mu tshibungi to. Kadi ikala mutuishibue ne: tshia kupikulangana natshi etshi tshidi tshikuambuluisha wewe. (Gal. 2:20, 21) Ikala kabidi mutuishibue ne: tshia kupikulangana natshi ke tshidi tshienza bua bakubuikidile mpekatu yebe. Ikala mutuishibue ne: tshia kupikulangana natshi tshidi tshikupetesha wewe ditekemena dia muoyo wa tshiendelele. Mulambu wa Yezu ndipa didi Yehowa mukupeshe wewe.

17. Bua tshinyi udi musue kunyemena kudi Yehowa?

17 Misoko ya kunyemena idi ileja mudi Yehowa ufuilangana luse. Bualu buvua Nzambi mulongolole ebu budi buleja mudi muoyo muikale tshintu tshia tshijila, mudi bakulu batuambuluisha, tshidi dinyingalala dilelela diumvuija, ne tshidi tshitushindikila ne: Nzambi udi ufuilangana luse ne muoyo mujima. Utuku unyemena kudi Yehowa anyi? Kakuena muaba mukuabu wa bukubi bu eu to! (Mis. 91:1, 2) Mu tshiena-bualu tshialonda, netumone mudi misoko ya kunyemena mua kutuambuluisha bua kuidikija tshilejilu tshitambe bunene tshia buakane ne luse bia Yehowa.

^ tshik. 10 Bilondeshile mikanda kampanda ya bena Yuda, bidi bimueneka ne: bena mu dîku dia muntu uvua mushipangane ku mpukapuka au bavua bamulonda mu musoko wa kunyemena.