Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Nengendele mu bulelela buebe”

“Nengendele mu bulelela buebe”

“Yehowa wanyi, ndongesha malu a njila webe. Nengendele mu bulelela buebe.”​—MIS. 86:11.

MISAMBU: 31, 72

1-3. (a) Mmunyi mutudi ne bua kumona bulelela bua mu Bible? Fila tshilejilu. (Tangila bimfuanyi bia ntuadijilu bia tshiena-bualu.) (b) Mmalu kayi atuakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

LELU bantu ba bungi badi ne tshilele tshia kusumba bintu pashishe babipingaja. Badi batshinka ne: mu amue matunga, bantu batu bapingaja bia pa lukama 9 bia bintu bivuabu basumbe mu tshisalu. Bungi bua bintu bidi bantu basumbile ku Enternete bidibu bapingaja budi mua kuikala bupite pa bia pa lukama 30. Pamuapa bantu batu balua kumona ne: bintu bivuabu basumbe kabivua bikumbaje majinga abu, kabivua bimpe, anyi ki mbivuabu basue to; ke bualu kayi batu bapangadija bua kuya kubishintakaja anyi balomba bua babapingajile makuta.

2 Nansha mutudi mua kulomba bua batupingajile makuta bua bintu bituvua basumbe, katuena mua kujinga bua kupingaja “dimanya dijalame” dia bulelela bua mu Bible butudi ‘basumbe’ anyi ‘kubupana’ to. (Bala Nsumuinu 23:23; 1 Tim. 2:4) Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, bivua bituangate dîba dia bungi bua kulonga bulelela ne kubumanya. Bualu bukuabu, bua kusumba bulelela, tuvua pamuapa balekele mudimu wa makuta, bashintulule amue malu mu malanda etu ne bakuabu, bashintulule ngelelu wetu wa meji ne bikadilu bietu, anyi balekele bibidilu ne bilele bidi Bible ubenga. Kadi masanka atudi bapete mmapite malu onso atudi badipangishe kule ne kule.

3 Bua bulelela bua mu Bible, tudi tudiumvua anu bu muntu wa mu tshilejilu tshivua Yezu mufile. Bua kuleja mushinga udi nawu bulelela bua Bukalenge bua Nzambi kudi bantu badi babupeta, Yezu wakafila tshilejilu tshia ngenda mushinga muena ngendu uvua wenda ukeba mabue a busanga mimpe menemene, kupetaye dimue. Bulelela, dibue divuaye mupete adi divua dia mushinga mukole; ‘diakamue kupanaye’ bionso bivuaye nabi bua kudisumba. (Mat. 13:45, 46) Bia muomumue, bulelela butudi bapete (bulelela bua Bukalenge bua Nzambi ne malongesha malelela a mushinga atudi balonge mu Dîyi dia Nzambi) budi ne mushinga wa bungi kutudi, kutusakabi diakamue bua kuitaba bua kuenza tshionso tshivua tshikengela bua kupeta bulelela abu. Bu mutudi tuangata bulelela ne mushinga wa bungi, ‘katuakubupana nansha.’ Bia dibungama, bamue bantu ba Nzambi mbapange kumona mushinga udi nawu bulelela buvuabu bapete, babupane ne kubupana. Katuitabi bua bualu bua nunku butufikile nansha! Bua kuleja mutudi banange bulelela bikole katuyi mua kubupana, tudi ne bua kuteleja didimuija dia mu Bible dia ‘kutungunuka ne kuenda mu bulelela.’ (Bala 3 Yone 2-4.) Kuenda mu bulelela kudi kulomba kubuteka pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu ne kubutumikila. Tukonkononayi malu aa: 1) Tshidi tshifikisha bamue ku ‘dipana’ bulelela ne mudibu babupana. 2) Mutudi mua kuepuka tshilema tshibi etshi ne 3) Mutudi mua kukolesha dipangadika dietu dia ‘kutungunuka ne kuenda mu bulelela.’

TSHIDI TSHIFIKISHA BAMUE KU ‘DIPANA’ BULELELA NE MUDIBU BABUPANA

4. Bua tshinyi bamue bantu ‘bakapana’ bulelela mu bidimu lukama bia kumpala?

4 Mu bidimu lukama bia kumpala, bamue ba ku bantu bakadianjila kuitaba malongesha a Yezu kabakatungunuka ne kuendela mu bulelela to. Tshilejilu, Yezu mumane kudisha musumba wa bantu mu tshishima, musumba au wakamulonda dia muamua dia Musulu wa Galela. Yezu wakabambila bualu buvua bubakemeshe, wamba ne: “Nuenu kanuyi badie mubidi wa Muana wa muntu ne banue mashi ende, kanuena ne muoyo munda muenu to.” Pamutu pa kulombabu Yezu bua kubumvuija, bakalenduka bua mêyi ende aa bamba ne: “Edi dîyi ndibi ditambe; nnganyi udi mua kuditeleja?” Ke bualu kayi “ba bungi ba ku bayidi bende bakaya ku bintu bivua panyima, kabakenda kabidi nende nansha.”​—Yone 6:53-66.

5, 6. (a) Bua tshinyi bana betu bakuabu mbapange mua kushala balamate ku bulelela? (b) Mmunyi mudi muntu mua kulekela bulelela ku kakese ku kakese?

5 Bia dibungama, bana betu bakuabu mbapange mua kushala balamate ku bulelela. Kuvua bavua balenduke bualu bavua bakajilule ngumvuilu wetu wa mvese kampanda anyi bua tshivua muanetu kampanda uvua ne majitu mu bulongolodi muambe anyi muenze. Bakuabu bavua bafiike munda bua mibelu ya mu Bible ivuabu babapeshe, anyi balekele bulelela bua dikuyakana ne muena Kristo nabu. Bakuabu bobu bavua baditue ku tshia batontolodi ne ku tshia baluishi bavua bambe mudi malongesha etu a dishima. Ke bualu kayi bamue bakabanga “kuya kule” ne Yehowa ne tshisumbu tshiende ku budisuile buonso. (Eb. 3:12-14) Bivua mua kuikala bimpe bu bobu balame ditabuja diabu ne beyemene Yezu bu muvua Petelo muenze! Pavua Yezu mukonke bapostolo ni bavua basue kumulekela, Petelo wakandamuna diakamue ne: “Mukalenge, netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele.”​—Yone 6:67-69.

6 Bakuabu mbalekele bulelela ku kakese ku kakese pamuapa kabayi nansha bamanye. Muntu udi ulekela bulelela ku kakese ku kakese udi anu bu buatu budi buenda bumbuka ku tshibungubungu bitekete bitekete butangile munkatshi mua mâyi. Bible udi ubikila dilekela bulelela ku kakese ku kakese edi ne: ‘dipambuka.’ (Eb. 2:1) Muntu udi upambuka mmushilangane ne muntu udi uya kule ne bulelela ku bukole, bualu yeye katu wenza ku bukole to, nansha nanku udi utekesha malanda ende ne Yehowa ne mmufuane kuajimija. Mmunyi mutudi mua kuepuka bualu bubi bua nunku?

MMUNYI MUTUDI MUA KUBENGA KUPANA BULELELA?

7. Ntshinyi tshitudi ne bua kuanji kuenza bua kubenga kupana bulelela?

7 Bua kuendela mu bulelela, tudi ne bua kuitaba mêyi onso a Yehowa ne kuatumikila. Tudi ne bua kuteka bulelela muaba wa kumpala mu nsombelu wetu ne kutumikila mêyi manene a mu Bible. Mukalenge Davidi wakasambila Yehowa wamba ne: “Nengendele mu bulelela buebe.” (Mis. 86:11) Davidi uvua mudisuike ne muoyo umue bua kutungunuka ne kuendela mu bulelela bua Nzambi. Tudisuikayi petu nanku. Tshianana, tudi mua kubanga kujinga malu atuvua balekele bua bulelela ne pamuapa kumvua muoyo utusaka bua kuenza kabidi. Kadi tuetu tudi tulamata ku bulelela buonso bujima ne muoyo umue. Tudi bamanye ne: kakuena malongesha malelela atudi mua kuitaba ne atudi mua kubenga to. Mu kuamba kuimpe, tudi ne bua kuendela mu “bulelela buonso.” (Yone 16:13) Tuelangane meji a malu atanu atuvua mua kuikala badipangishe bua kupeta bulelela. Tuetu benze nunku, nebikoleshe dipangadika dietu dia kubenga kupingana ku bualu nansha bumue bua ku atuvua badipangishe.​—Mat. 6:19.

8. Mmunyi mudi kuenza malu bibi ne dîba mua kufikisha muene Kristo ku dipambuka mu bulelela? Fila tshilejilu.

8 Dîba. Bua kubenga kupambuka mu bulelela, tudi ne bua kuenza malu bimpe ne dîba dietu. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kutuadija kupitshisha dîba dia bungi menemene mu dijikija dia lutetuku, mu manaya, ku Enternete, anyi ku TV. Malu aa kaena anu mabi to, kadi adi mua kutuadija kutudia dîba dituvua tupitshisha mu didilongela ne mu malu makuabu a mu nyuma. Tumone tshivua tshifikile muanetu wa bakaji Emma. * Patshivuaye muana, uvua munange kuendesha tubalu wamba kufua. Dîba dionso divua mpunga umueneka, uvua uya kutuendesha. Pashishe wakatuadija kudiumvua bibi bua dîba dionso divuaye mupitshishe mu manaya adi. Wakashintulula malu, ndekelu wa bionso kutekaye dijikija dia lutetuku pa muaba wadi. Tshilejilu tshia muanetu wa bakaji Cory Wells uvua pende mupiluke mu manaya a diendesha dia tubalu tshivua tshimukankamije kabidi. * Emma udi mpindieu upitshisha dîba mu malu a mu nyuma pamue ne bena mu dîku diende ne balunda bende bena Kristo. Udi udiumvua pabuipi menemene ne Yehowa ne udi ne ditalala mumanye ne: udi wenza malu ne dîba diende bimpe.

9. Mmunyi mudi dikeba dia bintu bia ku mubidi mua kufikisha bamue ku diteka malu a mu nyuma ku luseke?

9 Bintu bia ku mubidi. Tuetu basue kutungunuka ne kuendela mu bulelela, tudi ne bua kuteka bintu bia ku mubidi pa muaba wabi. Patuvua balonge bulelela, tuakateka malu a mu nyuma kumpala kua bintu bia ku mubidi. Tuvua ne disanka dia kudipangisha bimue bintu bua kuendela mu bulelela. Kadi mu kupita kua matuku, tudi mua kumona bantu bakuabu basumba tablete ne telefone bitshidi bipatukilaku anyi bikale ne bintu bikuabu. Tudi mua kubanga kumona bu ne: tudi balue kufilangana panu. Tuetu katuyi kabidi tusanka ne bintu bitudi nabi dijinga, tudi bafuane kuteka malu a mu nyuma ku luseke anu bua kuikala ne tente mu nzubu tente pambelu. Bidi bituvuluija tshivua Dema muenze. Dinanga divuaye nadi bua “ndongoluelu wa malu eu” diakamufikisha ku dilekela mudimu wa Nzambi uvuabu benza ne mupostolo Paulo. (2 Tim. 4:10) Bua tshinyi wakalekela Paulo? Bible kena uleja patoke bikalaye uvua munange bintu bia ku mubidi kupita malu a mu nyuma anyi bikalaye katshivua musue kudipangisha amue malu bua kuenza mudimu ne Paulo to. Bushuwa, katuena basue kutemeshilula dijinga dia bintu bia ku mubidi ne tubilekela bitekesha dinanga dietu bua bulelela to.

10. Bua kutungunuka ne kuendela mu bulelela, ntshinyi tshitudi katuyi mua kuitaba?

10 Malanda etu ne bakuabu. Bua kutungunuka ne kuendela mu bulelela, katuitabi bua bantu batusake ku dienza malu adi atupangisha bua kuendelamu to. Patuakatuadija kuendela mu bulelela, malanda etu ne bantu badi kabayi Bantemu ne bena mu dîku dietu akashintuluka. Bamue bavua netu anu bimpe; kadi bakuabu bobu bakatuadija kutuluisha patoke. (1 Pet. 4:4) Nansha mutudi tudienzeja bua kuikala mu malanda mimpe ne bena mu dîku dietu, tubenzela malu ne bulenga, tudi ne bua kuikala badimuke bua katunyangi mikenji ya Nzambi anu bua kubasankisha. Kadi netutungunuke ne kudienzeja bua kuikala bimpe ne bena mu dîku dietu. Bua didimuija dimpe didi mu 1 Kolinto 15:33, mbimpe tudie bulunda anu ne bantu badi banange Yehowa.

11. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuepuka bikadilu bidi Bible ubenga?

11 Ngelelu wa meji mubi ne bikadilu bibi. Bantu bonso badi bendela mu bulelela badi ne bua kuikala ba tshijila. (Yesh. 35:8; bala 1 Petelo 1:14-16.) Patuakamanya bulelela, tuetu bonso tuakakaja amue malu bua nsombelu wetu apetangane ne mikenji miakane ya mu Bible. Bamue mbenze mashintuluka manene. Nansha owu a mushindu kayi, katuena ne bua kushintakaja bienzedi bietu bikezuke bia tshijila ku buenzavi bua panu nansha. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua katukuluki mu bikadilu bibi? Mbimpe tuelangane meji bua mushinga mukole udi Yehowa mufute bua tuetu kuikala ba tshijila, mmumue ne: mashi a mushinga mukole a muanende Yezu Kristo. (1 Pet. 1:18, 19) Bua Yehowa kutungunuka ne kutumona bakezuke, tudi ne bua kuikala bamanye ne muoyo wetu wonso ne: mulambu wa tshia kupikulangana natshi wa Yezu udi ne mushinga wa bungi menemene.

12, 13. (a) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuikala ne mmuenenu wa Yehowa bua dienza mifikilu ya matuku? (b) Ntshinyi tshituakonkonona?

12 Bibidilu ne bilele bidi bibengangana ne Bible. Bena mu dîku dietu, bena mudimu netu, ne balongi betu badi mua kutusaka bua kuya nabu mu mafesto abu. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kukandamana padibu bakeba kutuenzeja bimue bilele ne mifikilu ya matuku bidi kabiyi bitumbisha Yehowa? Mbimpe tuikale bamanye bimpe mutu Yehowa umona bilele ebi. Kubalulula malu adi mu mikanda yetu adi aleja muvua mifikilu ya matuku mituadije kudi mua kutuambuluisha. Patudi tuvuluka malu adi Bible wamba adi atusaka bua kubenga kuenza mifikilu eyi, tudi tutuishibua ne: tudi tuenda mu mushindu udi “Mukalenge wanyisha.” (Ef. 5:10) Kueyemena Yehowa ne Dîyi diende dia bulelela nekutuambuluishe bua kubenga “kuzakala kumpala kua bantu.”​—Nsu. 29:25.

13 Kuendela mu bulelela kakuena ne ndekelu to, netutungunuke ne kuendelamu bua kashidi ne tshiendelele. Mmunyi mutudi mua kukolesha dipangadika dietu dia kutungunuka ne kuendela mu bulelela? Tukonkononayi mishindu isatu.

KOLESHA DIPANGADIKA DIEBE DIA KUENDELA MU BULELELA

14. (a) Mmunyi mudi kutungunuka ne kusumba bulelela mua kukolesha dipangadika dietu dia kubenga kubupana? (b) Bua tshinyi meji ne mubelu ne dijingulula dia malu bidi ne mushinga?

14 Tshia kumpala, tungunuka ne kulonga malongesha malelela a mushinga a mu Dîyi dia Nzambi ne uelele meji. Bushuwa, bua kusumba bulelela, ikala ne dîba dia kudidiisha ne malongesha malelela a mu Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu. Dîba adi neuvudije dianyisha diudi nadi bua bulelela ne neukoleshe dipangadika diebe dia kubenga kubupana. Pa kumbusha disumba bulelela, Nsumuinu 23:23 udi wamba ne: tudi ne bua kusumba kabidi “meji, ne mubelu ne dijingulula dia malu.” Kumanya bulelela patupu ki nkukumbane to, tudi ne bua kubutumikila. Dijingulula dia malu didi dituambuluisha bua kumona mudi mêyi a Yehowa onso umvuangana. Meji adi atusaka bua kutumikila bitudi bamanye. Kudi misangu idi bulelela mua kutubela, butuleja malu atudi ne bua kuakaja. Tulondayiku buludiki ebu misangu yonso bualu mushinga wabu mmupite tshiamu tshia arjan kule ne kule.​—Nsu. 8:10.

15. Mmunyi mudi mukaba wa bulelela utukuba?

15 Tshibidi, disuika bikole bua kutumikila bulelela dituku dionso. Vuala mukaba wa bulelela mu tshimono. (Ef. 6:14) Mu bikondo bia kale, mukaba wa musalayi uvua ulama tshimono tshiende ne bia munda biende ne ubikuba. Kadi bua kumukubawu, uvua ne bua kuwukanga bimpe. Yeye muwushiye muzebelele kawuvua umukuba bimpe to. Mmunyi mudi mukaba wetu wa mu nyuma wa bulelela utukuba? Tuetu bashale badisuikawu bimpe anu bu mukaba wetu muena dîna, bulelela nebutukube ku ngelelu mubi wa meji ne nebutuambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe. Patukuata mateta anyi ntatu, bulelela bua mu Bible nebukoleshe dipangadika dietu dia kuenza tshidi tshiakane. Anu mudi musalayi kayi mua kuela meji a kuya ku mvita kushiya mukaba, tuetu petu tudi ne bua kudisuika bua katumbushi mukaba wetu wa bulelela anyi kuwushiya muzebelele. Kadi tudi tuenza muetu muonso bua kuwulama musuike bimpe pambidi patudi tuenza malu mu diumvuangana ne bulelela. Mukaba wa musalayi uvua ne mudimu mukuabu, uvua ne muaba mukumbane wa kupayika muele wende wa mvita. Ebi bidi bitufikisha ku mushindu mukuabu wa kukolesha dipangadika dietu dia kutungunuka ne kuendela mu bulelela.

16. Mmunyi mudi kulongesha bantu bulelela kukolesha dipangadika dietu dia kutungunuka ne kuendela mu bulelela?

16 Tshisatu, longesha bantu bulelela bua mu Bible bikole menemene. Wewe wenza nunku, neushale mulame muele wetu wa mvita wa mu nyuma udi “dîyi dia Nzambi.” (Ef. 6:17) Bu mutudi balongeshi, tuetu bonso tudi mua kudienzeja bua kuakaja nyishilu wetu, ‘tulongesha dîyi dia bulelela bimpe menemene.’ (2 Tim. 2:15) Patudi tuambuluisha bantu ne Bible bua basumbe bulelela ne balekele malongesha a dishima, mêyi a Nzambi adi ela miji mu muoyo wetu ne ashala mu lungenyi luetu. Tuetu tuenza nunku, tudi tukolesha dipangadika dietu dia kutungunuka ne kuendela mu bulelela.

17. Bua tshinyi bulelela budi ne mushinga mukole kuudi?

17 Bulelela ndipa dia mushinga mukole dia kudi Yehowa. Mbutupeteshe tshintu tshia mushinga mukole, mmumue ne: malanda etu a nsungansunga ne Tatu wetu wa mu diulu. Malu adiye mutulongeshe too ne mpindieu ntuadijilu patupu! Nzambi mmutulaye muoyo wa kashidi bua kusakidila malu makuabu ku bulelela butukadi basumbe. Nunku, nanga bulelela bikole anu bu dibue dia busanga dimpe menemene. Tungunuka ne ‘kusumba bulelela, kubupanyi nansha.’ Dîba adi, anu bu Davidi, neukumbaje mulayi eu kudi Yehowa: “Nengendele mu bulelela buebe.”​—Mis. 86:11.

^ tshik. 8 Tudi bashintulule dîna.

^ tshik. 8 Buela mu TV wa JW.ORG, tangila mu INTERVIEWS ET TÉMOIGNAGES > LA VÉRITÉ TRANSFORME DES VIES.