Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Sumba bulelela, kubupanyi nansha”

“Sumba bulelela, kubupanyi nansha”

“Sumba bulelela, kubupanyi nansha, sumba kabidi meji, ne mubelu ne dijingulula dia malu.”​—NSU. 23:23.

MISAMBU: 94, 96

1, 2. (a) Ntshintu kayi tshia mushinga mukole tshiudi natshi? (b) Mmalongesha kayi malelela atudi banange bikole? Bua tshinyi? (Tangila bimfuanyi bia ntuadijilu bia tshiena-bualu.)

NTSHINTU kayi tshia mushinga mukole tshiudi natshi? Udi mua kutshishintakaja ku tshintu tshikuabu tshia mushinga mukese anyi? Bua batendeledi ba Yehowa badi badilambule kudiye, mandamuna a nkonko eyi mmapepele. Tshintu tshia mushinga mukole tshitudi natshi mmalanda etu ne Yehowa, ne katuena basue kuashintakaja ku tshintu tshikuabu to. Tudi banange kabidi bulelela bua mu Bible bualu buvua butuambuluishe bua kuikala mu malanda au ne Tatu wetu wa mu diulu.​—Kolos. 1:9, 10.

2 Anji elabi meji bua malu onso adi Mulongeshi wetu Munene utulongesha mu Bible Dîyi diende! Udi utusokoluela bulelela budi butangila diumvuija dia dîna diende ne ngikadilu yende idi isankisha. Udi utuleja malu adi atangila dipa dia mushinga mukole dia tshia kupikulangana natshi tshivuaye mutupeshe ne dinanga dionso ku diambuluisha dia Muanende Yezu. Yehowa udi kabidi utuleja tshidi Bukalenge bua Masiya, ne udi upesha bela manyi ditekemena dia kuya mu diulu ne “mikoko mikuabu” ditekemena dia kusomba pa buloba mu mparadizu. (Yone 10:16) Udi utulongesha mutudi mua kudituala. Tudi banange malongesha malelela aa bikole bualu adi atusemeja pabuipi ne Mufuki wetu. Adi avuija nsombelu wetu wa nsongo.

3. Leja bua tshinyi kusumba bulelela kakuena kumvuija kufila makuta.

3 Yehowa nNzambi tshipapayi. Kena ne minu mikole kudi bakebi ba bulelela to. Wakafila too ne muoyo wa Muanende bu dipa difila tshianana. Nzambi kena utulomba makuta bua tusumbe bulelela to. Ke bualu kayi pavua muntu kampanda diende Simona mupeshe mupostolo Petelo makuta bua apete bukokeshi bua kuikala kupeshangana nyuma muimpe, Petelo wakamukanyina wamba ne: “Fuaku ne makuta ebe, bualu uvua muele meji ne: udi mua kupeta dipa dia Nzambi didiye ufila tshianana ku makuta.” (Bien. 8:18-20) Kadi mpindieu ‘kusumba bulelela’ kudi Bible wamba kudi kumvuija tshinyi?

‘KUSUMBA’ BULELELA KUDI KUMVUIJA TSHINYI?

4. Netulonge bualu kayi budi butangila bulelela mu tshiena-bualu etshi?

4 Bala Nsumuinu 23:23. Bua kupeta bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi, bidi bikengela tuditatshishe. Tudi ne bua kuikala badiakaje bua kudipangisha tshionso tshidi tshikengedibua bua kubupeta. Anu bu mudi mufundi wa mukanda wa Nsumuinu muena meji wa wamba, patudi anu ‘tusumba bulelela’ anyi tubupeta, mbimpe tudimuke bua ‘katubupanyishi,’ anyi katubujimiji to. Tuakule mpindieu bua tshidi ‘kusumba’ bulelela kumvuija ne malu atudi mua kudipangisha bua kubupeta bienze anu bu ne: tudi tubusumba. Tuetu benze nanku netukoleshe dianyisha dietu bua bulelela ne netukoleshe dipangadika dietu dia kubenga ‘kubupanyisha.’ Anu mutuamona, bidi bikengela kuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kusumba bulelela.

5, 6. (a) Mmunyi mutudi mua kusumba bulelela katuyi tufuta makuta? Fila tshilejilu. (b) Mmunyi mudi bulelela butuambuluisha?

5 Tshintu nansha tshiotshi tshia bafila tshianana katuena mua kutshipeta tuetu bashale bavunge maboko to. Muaku wa tshiena Ebelu udibu bakudimune mu Nsumuinu 23:23 ne: ‘kusumba’ udi kabidi umvuija ‘kupeta.’ Miaku yonso ibidi idi ne lungenyi lua kuditatshisha bua kupeta tshintu tshia mushinga anyi kufila tshintu bua kupeta tshintu tshikuabu tshia mushinga. Bua kumvua tshidi kusumba bulelela kumvuija, tuangabi tshilejilu. Fuanyikijabi ne: udi umvua bamba ne: mu tshisalu badi bapeshangana bibote tshianana. Bibote abi nebilue kuditeka pa mêsa ebe nkayabi anyi? Tòo. Tudi ne bua kuditatshisha bua kuya mu tshisalu bua kubiangata. Nansha mudi bibote abi bia tshianana, tudi ne bua kuditatshisha ne kukeba dîba dia kuya kubiangata mu tshisalu. Bia muomumue, kabiena bikengela makuta bua kusumba bulelela to. Kadi tudi ne bua kuditatshisha bua kubupeta.

6 Bala Yeshaya 55:1-3. Mêyi a Yehowa adi Yeshaya mufunde adi aleja kabidi bimpe tshidi kusumba bulelela kumvuija. Mu mvese eyi, Yehowa udi ufuanyikija dîyi diende ne mâyi ne mabele ne mvinyo. Anu bu mutu mâyi matalale a mimpe apeshilula muntu bukole, ke mudibi kabidi bua mêyi a Nzambi a bulelela. Kabidi anu mutu mabele atupesha bukole ne ambuluisha bana bua kukola, mêyi a Yehowa adi adiisha adi pawu atukolesha ne atuambuluisha bua kukola mu nyuma. Bualu bukuabu, mêyi a Yehowa adi kabidi bu mvinyo. Mushindu kayi? Bilondeshile Bible, mvinyo mmusuikakaja ne disanka. (Mis. 104:15) Nanku padi Yehowa wambila bantu bende bua ‘kusumba mvinyo,’ udi utujadikila ne: kuikala ne nsombelu udi upetangana ne mêyi ende nekutupeteshe disanka. (Mis. 19:8) Mmushindu kayipu mulenga nunku wa kutuleja mudi kulonga mêyi a bulelela ne kuatumikila kutuambuluisha! Diditatshisha dietu edi ndifuanangane ne bintu bitudi mua kufila bua kusumba tshintu kampanda. Tumonayi mpindieu bintu bitanu biditu mua kufila bua kusumba bulelela.

MMALU KAYI AUDI MUDIPANGISHE BUA KUSUMBA BULELELA?

7, 8. (a) Bua tshinyi bidi bilomba dîba bua kusumba bulelela? (b) Mmalu kayi avua mulongi kampanda wa Bible muitabe bua kudipangisha? Mbipeta kayi biakamueneka?

7 Dîba. Etshi ntshintu tshidi muntu yonso udi usumba bulelela ne bua kudipangisha. Bitu bilomba dîba bua kuteleja mukenji wa Bukalenge, kubala Bible ne mikanda yetu, kudilongela Bible, kulongolola bisangilu ne kubuelamu. Tudi ne bua ‘kudisumbila’ dîba, anyi kuangata dîba dia amue malu a mushinga mukese atutu tuenza. (Bala Efeso 5:15, 16 ne dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.) Bua kupeta dimanya dijalame dia malongesha a nshindamenu a mu Bible, nebituangate dîba bungi kayi? Bidi bilondeshila nsombelu wa muntu ne muntu. Kakuena mikalu bua kulonga meji a Yehowa, njila yende, ne midimu yende nansha. (Lomo 11:33) Tshibumba tshia Nsentedi tshia nzanzanza tshiakafuanyikija bulelela ne “tshilongo tshikese,” kuambatshi ne: “Kushikidi anu pa tshilongo tshimuepele tshia bulelela to. Bu tshimuepele tshikumbanyine kakuvua mua kuikala bia bungi nansha. Tungunuka ne kukungija, tungunuka ne kukeba bia bungi.” Tudi mua kudiebeja ne: ‘Tshianyi tshisumbu tshia bilongo tshia bulelela tshidi bunene kayi?’ Nansha bobu batupeshe muoyo wa tshiendelele, netulonge anu kulonga malu a bungi adi atangila Yehowa. Lelu, mbimpe tuenze mudimu ne dîba dietu ne meji bua kusumba bulelela bua bungi bilondeshile nsombelu wetu. Tuangatayi tshilejilu tshia muntu uvua ne dijinga dikole dia kulonga bulelela.

8 Nsongakaji kampanda wa mu Japon diende Mariko * wakaya ku États-Unis mu tshimenga tshia New York bua kulonga kalasa. Dîba adi uvua mu tshitendelelu kampanda tshivua tshituadije mu Japon mu 1959. Muanetu kampanda wa bakaji uvua mpanda-njila wakatuilangana ne Mariko pavuaye uyisha ku nzubu ne ku nzubu. Pakabangaye kulonga bulelela, wakasanka bikole, ke yeye kulomba mpanda-njila au bua ikale umulongesha Bible misangu ibidi ku lumingu. Nansha muvua kalasa kangata Mariko dîba dia bungi eku muikale ne kamudimu, wakatuadija kubuela diakamue mu bisangilu. Wakalekela kabidi kuya imue miaba ivuabu baya bua kujikija lutetuku bua apete dîba dia kulonga bulelela. Malu onso avuaye mudipangishe au akamuambuluisha bua kuya kumpala mu nyuma ne lukasa. Wakenza anu tshidimu tshimue yeye kubatijibua. Ngongo isambombo pashishe, mmumue ne: mu 2006, wakalua mpanda-njila, ne utshidi anu mpanda-njila.

9, 10. (a) Mmunyi mudi kusumba bulelela kushintulula mmuenenu wetu wa bintu bia ku mubidi? (b) Mbipatshila kayi bivua nsongakaji kampanda mulekele? Mmunyi mudiye udiumvua bua bualu abu?

9 Bintu bia ku mubidi. Bua kusumba bulelela, bidi mua kutulomba bua kulekela mudimu wa makuta. Pavua Yezu mubikile Petelo ne Andele bavua balobi bua balue “balobi ba bantu,” Bible udi wamba ne: “bakalekela tupamba tuabu.” (Mat. 4:18-20) Bushuwa, ba bungi ba ku bantu badi balonga bulelela lelu kabena anu mua kulekela midimu yabu to. Badi ne majitu adi Bible ubalomba bua kukumbaja. (1 Tim. 5:8) Kadi bantu badi balonga bulelela badi ne bua kuikala bashintulula mmuenenu wabu wa bintu bia ku mubidi ne batangilulula malu adibu bangata ne mushinga. Yezu wakaleja bualu ebu patoke pakambaye ne: “Lekelayi kudibutshila biuma pa buloba . . . Kadi nudibutshile biuma mu diulu.” (Mat. 6:19, 20) Tuangatayi tshilejilu tshia nsongakaji kampanda.

10 Maria uvua munayi wa dinaya dia golf (dinaya dia batuta kandundu kenze bu katenise ne kadikombo bua kaye kubuela mu katshina), uvua mene mudituadije pavuaye kayi muanji kukumbaja bidimu bia kubuela mu kalasa. Uvua anu wenda upiluka mu dinaya edi pavuaye mu tulasa tua bikadilu, kupetaye too ne mukanda wa kulonga universite tshianana. Wende wonso uvua anu dinaya dia golf. Tshipatshila tshiende tshivua tshia kulua munayi munene wa dinaya edi bua apete makuta a bungi. Pashishe Maria wakatuadija kulonga Bible ne kunangaye malongesha malelela avuaye ulonga. Wakasanka bua muvua bulelela bushintulule nsombelu wende. Wakamba ne: “Pamvua ngenda ngakaja mmuenenu wanyi ne nsombelu wanyi bua kutumikila mikenji ya mu Bible, mvua ngenda mpeta disanka dia bungi.” Maria wakamona ne: bivua mua kumukolela bua kuipatshila malu a mu nyuma ne biuma pamue. (Mat. 6:24) Wakalekela tshipatshila tshiende tshia kulua munayi munene wa golf ne tshia kupeta makuta ne lumu. Kadi bu muvuaye musumbe bulelela, udi mpindieu mpanda-njila; yeye nkayende udi wamba ne: udi ne “nsombelu wa disanka ne wa nsongo wa katshia ne katshia.”

11. Ntshinyi tshidi mua kufikila malanda etu ne bakuabu patudi tusumba bulelela?

11 Malanda etu ne bakuabu. Patudi tubanga kutumikila malu adi Bible ulongesha, malanda etu ne balunda betu ne balela betu adi mua kushintuluka. Bua tshinyi? Yezu wakasambila bua bayidi bende ne: “Ubajidile ku diambuluisha dia bulelela; dîyi diebe mbulelela.” (Yone 17:17; dim.) Muaku “ubajidile” udi kabidi mua kumvuija “ubateke ku luseke.” Patudi tuitaba bulelela, tudi tutekibua ku luseke kule ne bulongolodi ebu, bualu katuena tukumbana kabidi bua butufumbe to. Bantu badi batumona bashilangane nabu bua mudi nsombelu wetu mmushintuluke bualu tukadi tutumikila mikenji idi mu Bible. Nansha mutudi katuyi basue kukebesha matapuluka, bamue balunda betu ne bena mu dîku dietu badi mua kudilamuna kutudi anyi mene kutuluisha bua ditabuja dietu. Kabiena bitukemesha to. Yezu wakamba ne: “Bushuwa, bena lukuna ba muntu nebikale ba mu nzubu muende.” (Mat. 10:36) Wakajadika kabidi ne: disumba bulelela didi ditutuadila masanka mapite malu atudi mua kudipangisha kule ne kule.​—Bala Mâko 10:28-30.

12. Mbualu kayi buvua muena Yuda kampanda mudipangishe bua kusumba bulelela?

12 Bavua balongeshe Aaron (ngenda-mushinga kampanda muena Yuda) katshia ku buana buende ne: kabena mua kushindumuna dîna dia Nzambi to. Kadi yeye uvua ne nyota ya bulelela. Wakasanka bikole pavua Ntemu kampanda mumuleje ne: bobu basakidile maleta majikuke ku maleta matshintamane anayi a tshiena Ebelu a dîna dia Nzambi, badi mua kudishindumuna ne: “Yehowa.” Wakasanka bikole, yeye kuya ku nsunagoga bua kuleja balabi bualu bua dikema buvuaye mupete. Tshiakamuenzelabu tshiakamukemesha. Pamutu pa kusankabu pabu bua muvuaye mulonge dîna dia Nzambi, bakamutuila mata, bobu kumuipata. Malanda ende ne bena mu dîku diabu akalua a makeyikeyi. Kakatshina to, wakatungunuka ne kusumba bulelela ne dikima dionso, kushalaye Ntemu wa Yehowa matuku ende onso a muoyo. Anu bu Aaron, bua kuendela mu bulelela, tuikale badiakaje bua kuitaba mashintuluka nansha a mushindu kayi adi mua kuenzeka pankatshi petu ne balunda betu anyi balela betu.

13, 14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza ne ngelelu wetu wa meji ne bikadilu bietu bua kusumba bulelela? Fila tshilejilu.

13 Ngelelu wa meji mubi ne bikadilu bibi. Bua kuitaba bulelela ne kutumikila mikenji ya bikadilu bilenga idi mu Bible, tudi ne bua kuitaba bua kushintulula ngelelu wetu wa meji ne bikadilu bietu. Mona tshivua Petelo mufunde bua mashintuluka aa: “Bu bana batumikidi, lekelayi kufumbibua kudi majinga anuvua nawu kumpala mu dipanga dienu, kadi . . . nulue ba tshijila mu bikadilu bienu bionso.” (1 Pet. 1:14, 15) Bua bantu ba mu tshimenga tshia Kolinto tshivua ne buenzavi, kusumba bulelela kuvua kulomba kuenza mashintuluka manene mu nsombelu wabu. (1 Kol. 6:9-11) Bantu ba bungi lelu mbalekele pabu bikadilu bibi bua kusumba bulelela. Petelo wakavuluija kabidi bena Kristo ba tshikondo tshiende ne: “Tshikondo tshikadi tshipite atshi ntshikumbane tshinuvua nuenza disua dia bisamba panuvua badifile mu bienzedi bia tshikadilu tshia dikamakama, majinga makole bua kukanda, dinua dipitshisha, bibilu bia bisankasanka, bunuavi, ne ditendelela dibi dia mpingu.”​—1 Pet. 4:3.

14 Devynn ne Jasmine bavua bakuatshiki ba maluvu munda mua bidimu bia bungi. Nansha muvua Devynn mupiluke mu mudimu wa dibala makuta, dikuatshika dia maluvu divua dimupangisha bua kulama mudimu. Jasmine uvua mumanyike bu muena tshikisu ne luonji. Dimue edi pavuaye wenda uya mu njila mukuatshike, wakatuilangana ne Ntemu kampanda ne mukajende bavua bamisionere. Bamisionere bakamulomba bua kulonga nende Bible, kadi pakafikabu kua Devynn lumingu luakalonda, bakamusangana yeye ne Jasmine bakuatshike. Kabavua bele meji ne: bamisionere abu bavua mua kubelela meji bua kulua kuabu to. Musangu wakalonda malu akashintuluka. Pakatuadija Jasmine ne Devynn dilonga, bakalua balongi ba Bible ba tshisumi, kutuadijabu kutumikila malu avuabu balonga. Mu ngondo isatu tshianana, bakalekela maluvu, pashishe kufundishabu dibaka diabu kua mbulamatadi. Bantu ba bungi bakamona muvuabu bashisntuluke, kusakabi bena mu musoko wabu ba bungi bua kulonga Bible.

15. Mbualu kayi budi mua kuikala bukole menemene budi bukengela kuenza bua kusumba bulelela? Bua tshinyi?

15 Bibidilu ne bilele bidi bibengangana ne Bible. Kulekela bibidilu ne bilele bidi Bible ubenga kudi mua kuikala bualu bukole menemene budi bukengela kuenza bua kusumba bulelela. Nansha mudibi mua kuikala bipepele bua bamue kuitaba tshidi Bible wamba bua kubilekela, bakuabu badi mua kuelakana bua kubilekela bualu badi batshina bena mu mêku abu, bena mudimu nabu, ne balunda babu ba pa muoyo. Bidi mua kutatshisha bamue mu lungenyi nangananga bobu ne tshibidilu tshia kuenzela bafue babu mikiya. (Dut. 14:1) Tshilejilu tshia dikima tshia bakuabu tshidi mua kutuambuluisha bua kuenza mashintuluka adi akengela. Tangila bualu buvua bamue bena Efeso ba mu bidimu lukama bia kumpala benze ne dikima.

16. Nshinyi tshivua bamue bena Efeso benze bua kusumba bulelela?

16 Efeso uvua mumanyike bua malu a majimbu. Ntshinyi tshivua bena Kristo bapiabapia bavua bena majimbu kumpala benze bua kulekela malu a majimbu au bua kusumba bulelela? Bible udi umvuija ne: “Bantu ba bungi bavua benza malu a majimbu bakasangisha mikanda yabu, kuyoshabu kumpala kua bantu bonso. Bakenza makumi a mushinga wayi yonso, kusanganabu ne: ivua ya binjanja bia arjan binunu 50. Nunku mu mushindu uvua uleja bukole, dîyi dia Yehowa diakatungunuka ne kuya kumpala ne kuikala ne bukole bua bungi.” (Bien. 19:19, 20) Bena Kristo ba lulamatu aba bakosha mikanda yabu ya mushinga mukole yonso, kupetabu mabenesha kaayi kuamba.

17. (a) Ngamue malu kayi atudi mua kudipangisha bua kusumba bulelela? (b) Nkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

17 Ntshinyi tshiuvua mudipangishe bua kusumba bulelela? Buonso buetu mbituangate dîba bua kusangisha bilongo bia bulelela. Bamue kabidi mbalekele kukeba bubanji ne mbashintulule amue malu mu malanda abu ne bantu bakuabu bua kusumba bulelela. Ba bungi badi ne bua kushintulula mmuenenu wabu wa malu ne bikadilu biabu ne kulekela bilele ne bibidilu bidi Bible ubenga. Nansha tuetu badipangishe tshinyi bua kusumba bulelela, mbikumbane anu bua tuetu kuenza nanku. Budi butupetesha tshintu tshia mushinga wa bungi, mmumue ne: malanda mashême ne Yehowa. Patudi tuelangana meji bua masanka atudi bapete bua bulelela butudi bamanye, nnganyi wetu udi mua kuitaba bua kubupana! Kadi mmunyi mudi muntu mua kufika ku dibupana? Mmunyi mutudi mua kuepuka tshilema bunene nunku? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshialonda.

^ tshik. 8 Tudi bashintulule amue mêna mu tshiena-bualu etshi.