Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 46

Kolesha muoyo, bualu Yehowa udi ukuambuluisha

Kolesha muoyo, bualu Yehowa udi ukuambuluisha

“Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.”​—EB. 13:5.

MUSAMBU WA 55 Kanubatshinyi to!

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshidi mua kutukolesha ku muoyo patudi ne malu matupite anyi tudimona nkaya? (Misambu 118:5-7)

BIKADIKU bikufikile bua kudimona nkaya kuyi ne muntu udi mua kukuambuluisha bua kumona mua kupita ne lutatu kampanda anyi? Bikadi bifikile ba bungi, too ne batendeledi ba Yehowa ba lulamatu. (1 Bak. 19:14) Bikalabi bikadi bikufikile, vuluka mulayi wa Yehowa eu: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” Ke bualu kayi tudi tuamba ne dituishibua dionso ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to.” (Eb. 13:5, 6) Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo nende ba mu Yudaya mêyi aa bu mu 61 P.Y. Mêyi ende aa adi atuvuluija tshidi mufundi wa misambu muambe mu Misambu 118:5-7.​—Bala.

2. Ntshinyi tshituakuila mu tshiena-bualu etshi? Bua tshinyi?

2 Anu bu mufundi wa misambu, Paulo uvua mumanye ne: Yehowa uvua umuambuluisha bualu ukavua mumuambuluishe misangu ya bungi. Tshilejilu, bidimu bipite pa bibidi kumpala kua yeye kufundila bena Ebelu, wakapanduka ku tshipepele tshikole tshivua tshituta pa mbuu pavuaye wenza luendu pa mbuu au. (Bien. 27:4, 15, 20) Mu luendu alu ne mu matuku a kumpala kualu, Yehowa wakambuluisha Paulo mu mishindu mishilashilangane. Netuakule anu bua isatu tshianana. Yehowa wakamuambuluisha ku butuangaji bua Yezu ne bua banjelu, bua bantu kampanda bavua ne bukokeshi, ne bua bena Kristo nende. Dikonkonona dia malu avua mafikile Paulo nedikoleshe dituishibua ditudi nadi mu mulayi wa Nzambi wa ne: patuamulomba petu diambuluisha kakushala mpudi matshi to.

DIAMBULUISHA DIA KUDI YEZU NE BANJELU

3. Mbualu kayi buvua Paulo mua kuikala mudikonke? Bua tshinyi?

3 Paulo uvua dijinga ne diambuluisha. Bu mu 56 P.Y., musumba wa bantu wakamukokela pambelu pa ntempelo wa mu Yelushalema ujinga bua kumushipa. Dituku diakalonda, pavuabu baye ne nende kumpala kua Tshilumbuluidi tshinene, baluishi bende bakavua bambe kumusunsulula. (Bien. 21:30-32; 22:30; 23:6-10) Dîba adi, Paulo uvua mua kuikala mudikonke ne: ‘Nzambi wanyi, nentungunuke ne kukenga nunku too ne dîba kayi?’

4. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Paulo kupitshila kudi Yezu?

4 Ndiambuluisha kayi divua Paulo mupete? Butuku bua dituku divuabu bamukuate, “Mukalenge” Yezu wakimana ku luseke luende umuambila ne: “Ikala ne dikima! Bualu anu bu muudi mufile bumanyishi buonso menemene pa bidi bintangila mu Yelushalema, ke muudi kabidi ne bua kufila bumanyishi ku Lomo.” (Bien. 23:11) Adi dikankamija divua dilua anu pa dîba diadi! Yezu wakela Paulo kalumbandi bua bumanyishi bukavuaye mufile mu Yelushalema. Wakamba kabidi ne: Paulo uvua ne bua kufika ku Lomo kakuyi bualu, bualu uvua kabidi ne bua kufilaku bumanyishi bukuabu. Paulo mumane kumona muvuabu bamujadikile nanku, uvua ne bua kuikala mudimone mu bukubi anu bu muana pambidi pa tatuende.

Mu tshipepele tshikole pa mbuu, muanjelu udi ujadikila Paulo ne: yeye ne bantu bonso badi nende mu buatu abu nebapande mu luendu lua njiwu alu (Tangila tshikoso 5)

5. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Paulo kupitshila kudi muanjelu? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

5 Nntatu kayi mikuabu ivua Paulo mupete? Bidimu bitue ku bibidi panyima pa malu a mu Yelushalema au mamane kumuenzekela, wakenza luendu ne mazuwa mutangile ku Itali. Tshipepele tshikole tshiakabanga kututa, bendeshi ba mazuwa ne bena luendu bavua mu mazuwa kubangabu kuela meji ne: kuabu kuvua kujike. Kadi Paulo kavua ne buôwa to. Bua tshinyi? Wakambila bavua nende mu mazuwa ne: “Butuku ebu, muanjelu wa Nzambi wanyi undi ngenzela mudimu wa tshijila uvua muimane ku luseke luanyi, kuambaye ne: ‘Paulo, kutshinyi to. Udi ne bua kuimana kumpala kua Kaisa, ne mona, Nzambi mmukupeshe bantu bonso badi nebe mu mazuwa.’” Yehowa uvua mutume muanjelu bua kujadikila kabidi Paulo bualu bukavuaye mumujadikile ku butuangaji bua Yezu. Bua mu Lomo, Paulo wakamufika.​—Bien. 27:20-25; 28:16.

6. Mbualu kayi budi Yezu mulaye budi butukolesha? Bua tshinyi?

6 Ndiambuluisha kayi ditutu tupeta? Yezu udi utukuatshisha anu muvuaye mukuatshishe Paulo. Tshilejilu, mmulaye bantu bonso badi bamulonda ne: “Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:20) Mêyi a Yezu aa adi atupesha bukole. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu amue matuku tutu tupeta ntatu itu itukolela mua kupita nayi. Tshilejilu, patutu tufuisha, katutu tushala ne kanyinganyinga anu bua matuku makese to, tudi mua kushala naku bidimu bia bungi. Bakuabu batu batatshishibua ne ntatu itu ilua matuku a ku bukulakaje. Kadi bakuabu bobu batu ne matuku atu malu abapita bashale bakabungame. Nansha nanku, tudi tupeta bukole bua kutungunuka ne kuya kumpala bualu tudi bamanye ne: Yezu udi netu “matuku onso,” too ne mu matuku atudi tupeta ntatu mikole menemene.​—Mat. 11:28-30.

Banjelu badi batukuatshisha ne batulombola patudi tuyisha (Tangila tshikoso 7)

7. Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha lelu bilondeshile Buakabuluibua 14:6?

7 Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: Yehowa udi utuambuluisha ku butuangaji bua banjelu. (Eb. 1:7, 14) Tshilejilu, banjelu batu batukuatshisha ne batulombola patudi tuyisha ‘lumu luimpe lua Bukalenge’ kudi bantu ba “tshisamba tshionso, tshisa tshionso, [ne] muakulu wonso.”​—Mat. 24:13, 14; bala Buakabuluibua 14:6.

DIAMBULUISHA DIA KUDI BANTU BAVUA NE BUKOKESHI

8. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Paulo ku butuangaji bua kamanda ka basalayi?

8 Ndiambuluisha kayi divua Paulo mupete? Katshia ku 56, Yezu uvua mujadikile Paulo ne: uvua ne bua kufika ku Lomo. Kadi kuvua bena Yuda bakuabu mu Yelushalema bavua bele tshifufu tshia kualamina Paulo bua kumushipa. Pavua Kulaudio Lusia muena Lomo uvua kamanda ka basalayi mumvue bualu bua tshifufu atshi, wakasungila Paulo. Kulaudio wakatuma Paulo ku Kaisalia diakamue, ntanta wa kilometre mitue ku 105 ne Yelushalema, bamulame kudi basalayi ba bungi. Ku Kaisalia, nguvena Felika wakatuma dîyi bua “bamulame mu dibalasa dia Helode.” Bantu bavua bakeba kushipa Paulo kabavua mua kumupeta kabidi to.​—Bien. 23:12-35.

9. Mmunyi muvua nguvena Festo muambuluishe Paulo?

9 Bidimu bibidi pashishe, Paulo utshivua anu mu buloko mu Kaisalia. Bavua bapingane Felika mu nkuasa wa bunguvenu kudi Festo. Bena Yuda bakalomba Festo bua Paulo aye kulumbuluila mu Yelushalema, kadi Festo wakabenga. Nguvena eu uvua mua kuikala mumanye muvua bena Yuda ‘balongolole bua kualamina Paulo ne kumushipela mu njila.’​—Bien. 24:27–25:5.

10. Pavua Paulo mulombe bua bamulumbuluishe kudi Kaisa, nguvena Festo uvua muambe tshinyi?

10 Pashishe, bakalumbuluishila Paulo mu Kaisalia. Bu muvua Festo “musue bua bena Yuda bamuanyishe,” wakakonka Paulo ne: “Udi musue kubanda ku Yelushalema bua bakulumbuluishilaku kumpala kuanyi . . . anyi?” Paulo uvua mumanye ne: bavua mua kumushipela ku Yelushalema, uvua mumanye kabidi tshivuaye mua kuenza bua kusungila muoyo wende, kufika ku Lomo, ne kukumbaja mudimu wende wa kuyisha. Wakamba ne: “Ndi ndomba bua bandumbuluishe kudi Kaisa!” Pakayukila Festo ne bafidi bende ba ngenyi, wakambila Paulo ne: “Udi mulombe bua bakulumbuluishe kudi Kaisa, neuye kudi Kaisa.” Dipangadika dia Festo dia kuitaba tshivua Paulo mulombe diakapandisha Paulo kudi baluishi bende. Panyima pa matuku, Paulo uvua ne bua kuya ku Lomo, kule ne bena Yuda bavua bakeba kumushipa.​—Bien. 25:6-12.

11. Paulo uvua mua kuikala muvuluke mêyi kayi avua mamukoleshe ku muoyo?

11 Pavua Paulo muindile bua kuasa luendu mutangile ku Itali, uvua mua kuikala muvuluke bualu buvua muprofete Yeshaya muambe ku bukole bua nyuma muimpe bua kudimuija bantu ba Yehowa bua ne: “Longololayi tshia kuenza, kadi nebatshipangishe bua kuenzekatshi! Ambayi tshinudi basue, kadi katshiakukumbana to, bualu Nzambi udi netu!” (Yesh. 8:10) Paulo uvua mumanye ne: Nzambi uvua ne bua kumuambuluisha, ne bualu ebu buvua ne bua kuikala bumupeshe bukole pakatuilanganaye ne ntatu itshivua mimuindile.

Anu muvua Yehowa muenze kale, udi mua kusaka bantu badi ne bukokeshi lelu bua kukuba bantu bende (Tangila tshikoso 12)

12. Yulio uvua muenzele Paulo malu mushindu kayi? Bivua bifikishe Paulo ku dijingulula tshinyi?

12 Mu 58 P.Y., Paulo wakatuadija luendu mutangile ku Itali. Bu muvuaye muena buloko, bavua bamulame kudi mfumu wa basalayi muena Lomo diende Yulio. Kutuadijila anu dîba adi, Yulio uvua ne bukokeshi bua kunuishila Paulo mâyi ku lusona anyi kuenza bua ikale upuyakana. Ntshinyi tshiakenzaye ne bukokeshi buende abu? Dituku diakalonda pavuabu bafike mu dilobo kampanda, “Yulio wakenzela Paulo malu ne bulenga, kumuanyishilaye bua kuya kudi balunda bende.” Pashishe, Yulio wakafika too ne ku dipandisha Paulo. Pavua basalayi bajinga kushipa bena buloko bonso bavua mu mazuwa, Yulio wakenza bua kababashipi to. Bua tshinyi? Bualu “uvua mudisuike bua kupandisha Paulo.” Malu avua mfumu wa basalayi wa muoyo muimpe au muenzele Paulo avua mua kuikala mafikishe Paulo ku dijingulula ne: Yehowa uvua umulombola.​—Bien. 27:1-3, 42-44.

Tangila tshikoso 13

13. Mmunyi mudi Yehowa mua kuenza mudimu ne bantu badi ne bukokeshi?

13 Ndiambuluisha kayi ditutu tupeta? Bualu kampanda bobu mu diumvuangana ne malu adi Yehowa mulongolole, Yehowa udi mua kusaka bantu badi ne bukokeshi ku diambuluisha dia nyuma wende bua kuenza tshidiye musue. Ke tshivua mukalenge Solomo muambe: “Muoyo wa mukalenge udi bu tusulu tua mâyi mu tshianza tshia Yehowa. Yeye udi uwutuma kuonso kudiye musue.” (Nsu. 21:1) Lusumuinu elu ludi lumvuija tshinyi? Bantu badi mua kumbula munkoloji munene bua kutuma mâyi a kasulu kampanda kua tshianana bua bakumbaje bualu kampanda budibu balongolole. Bia muomumue, Yehowa udi mua kuenza mudimu ne nyuma wende bua kusaka bamfumu bua kuenza malu adi umvuangana ne tshidiye mulongolole. Patuye wenza nanku, bantu badi ne bukokeshi batu bumvua muoyo ubasaka bua kuangata mapangadika adi ambuluisha bantu ba Nzambi.​—Fuanyikija ne Ezela 7:21, 25, 26.

14. Bilondeshile Bienzedi 12:5, tudi mua kusambidila banganyi?

14 Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Mbimpe tuikale tusambidila “bakalenge ne bonso badi ne bukokeshi” padibu bangata mapangadika adi alenga buena Kristo buetu ne mudimu utudi tuenzela Yehowa. (1 Tim. 2:1, 2, dim.; Neh. 1:11) Anu muvua bena Kristo ba kumpala benze, tutu petu tusambidila bena Kristo netu badi mu buloko bikole. (Bala Bienzedi 12:5; Heb. 13:3) Tudi kabidi mua kusambidila balami ba maloko badi balama bena Kristo netu. Tudi mua kulomba Yehowa bua enze bua muoyo wa bantu ba mushindu eu ubasake bua kuenza malu bu Yulio ne kuenzela bana betu badi mu maloko aba malu ne “bulenga.”

BENA KRISTO NENDE BAKAMUAMBULUISHA

15-16. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Paulo ku butuangaji bua Alistâko ne Luka?

15 Ndiambuluisha kayi divua Paulo mupete? Pavua Paulo mu luendu mutangile ku Lomo, Yehowa wakamuambuluisha misangu ne misangu ku butuangaji bua bena Kristo nende. Tumonayi bimue bilejilu.

16 Balunda babidi ba Paulo ba lulamatu aba: Alistâko ne Luka bakadisuika bua kuya nende ku Lomo. * Bakitaba bua kuteka mioyo yabu mu njiwu bua kuya ne Paulo nansha mudibi bimueneka ne: Yezu kavua mujadikile muntu nansha umue wa ku bobu bonso babidi ne: bavua mua kufika ku Lomo to. Anu pakavuabu bakeba kufua mu luendu ke pakaluabu kumanya ne: bavua ne bua kupanda. Nansha nanku, pavua Alistâko ne Luka bangatshila mazuwa mu Kaisalia, Paulo uvua mua kuikala musambile Yehowa, umuela tuasakidila bua diambuluisha divuaye mumupeshe ku butuangaji bua bena Kristo nende babidi bua muoyo mukole aba.​—Bien. 27:1, 2, 20-25.

17. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Paulo ku butuangaji bua bena Kristo nende?

17 Pavua Paulo mu luendu apu, bakamuambuluisha misangu ne misangu kudi bena Kristo nende. Tshilejilu, pakafikabu mu dilobo dia mu tshimenga tshia Sidona, Yulio wakanyishila Paulo “bua kuya kudi balunda bende ne bua kupeta diambuluisha kudibu.” Pashishe pakafika Paulo ne bena diende mu tshimenga tshia Potiolo, ‘bakasanganamu bana betu; bobu kubasengelela bua kushala nabu matuku muanda mutekete.’ Pavua bana betu ba miaba ayi bakumbajila Paulo ne bena diende majinga abu, Paulo uvua ne bua kuikala mubambile malu avua mabakoleshe, bibasankishe bikole menemene. (Fuanyikija ne Bienzedi 15:2, 3.) Paulo ne bena diende bamane kuikisha ne bapetulule bukole, bakatungunuka ne luendu luabu.​—Bien. 27:3; 28:13, 14.

Anu bu Paulo, Yehowa utu utuambuluisha ku butuangaji bua bena Kristo netu (Tangila tshikoso 18)

18. Ntshinyi tshivua tshisake Paulo bua kuela Nzambi tuasakidila ne kukolesha ku muoyo?

18 Pavua Paulo uya mutangile ku Lomo apu, uvua ne bua kuikala muvuluke tshivuaye mufundile tshisumbu tshia mu tshimenga atshi bidimu bisatu kumpala. Uvua mufunde ne: “Kukadi bidimu bia bungi bindi ne dijinga dikole dia kulua kunudi.” (Lomo 15:23) Kadi kavua mumanye ne: uvua mua kuyaku muikale muena buloko to. Anji elabi meji muvuabi bimukoleshe pakamonaye bena Kristo nende ba mu Lomo bamuindile ku njila bua kumuakidila! “Pakabamona Paulo, wakasakidila Nzambi, kukolaye ku muoyo.” (Bien. 28:15) Udi mumone anyi? Padi anu Paulo mumone bana babu, wakela Nzambi tuasakidila bualu uvua mumone kabidi ne: Yehowa uvua umuambuluisha ku butuangaji bua bana babu.

Tangila tshikoso 19

19. Anu mudibu baleje mu 1 Petelo 4:10, mmunyi mudi Yehowa mua kukuata netu mudimu bua kuambuluisha bantu badi dijinga ne diambuluisha?

19 Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Udiku mumanye bana betu badi mu tshisumbu tshienu badi basama, bafuishe, anyi bikale ne ntatu mikuabu anyi? Tuetu bamanye muntu udi dijinga ne diambuluisha, mbimpe tulombe Yehowa atuambuluishe bua tumuambile anyi tumuenzele bualu kampanda bua buimpe budi buleja mutudi bamunange. Pamuapa, mêyi etu au ne bienzedi bietu abi ke dikankamija dine didi bana betu bakeba. (Bala 1 Petelo 4:10.) * Bantu batudi tuambuluisha badi mua kupetulula kabidi dituishibua dia ne: mulayi wa Yehowa eu udi ubakumbanyina: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” Bualu ebu kabuenaku bukuenza disanka anyi?

20. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne dituishibua dionso ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi”?

20 Anu muvuabi bua Paulo ne bena diende, tutu tupitshila petu mu ntatu mikole mu nsombelu wetu. Kadi tudi bamanye kabidi ne: tudi mua kukolesha muoyo bualu Yehowa udi netu. Udi utuambuluisha ku butuangaji bua Yezu ne banjelu. Kabidi, biobi bipetangana ne tshidiye mulongolole, udi mua kutuambuluisha ku butuangaji bua bantu badi ne bukokeshi. Anu mukadi kabidi ba bungi ba kutudi badimuene, Yehowa utu wenza mudimu ne nyuma wende bua kujula batendeledi bende dijinga dia kuambuluisha bena Kristo nabu. Ke bualu kayi, anu bu Paulo, tudi tuamba petu ne dituishibua dionso ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?”​—Eb. 13:6.

MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe

^ tshik. 5 Mu tshiena-bualu etshi, netumone mishindu isatu ivua Yehowa muambuluishe mupostolo Paulo bua kutantamena ntatu ivuaye mupete. Kukonkonona muvua Yehowa muambuluishe batendeledi bende kale nekukoleshe dituishibua dietu dia ne: neatuambuluishe petu lelu patudi tutuilangana ne ntatu.

^ tshik. 16 Alistâko ne Luka bakavua babange kuenza ngendu ne Paulo. Balume ba kueyemena aba bakashala kabidi ne Paulo pavuabu bamuele mu buloko ku Lomo.​—Bien. 16:10-12; 20:4; Kolos. 4:10, 14.