Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 47

Newikale ne ditabuja dikole anyi?

Newikale ne ditabuja dikole anyi?

“Mioyo yenu kayipampakanyi to. Lejayi ditabuja kudi Nzambi.”​—YONE 14:1.

MUSAMBU WA 119 Tuikale ne ditabuja

KADIOSHA *

1. Ndukonko kayi lutudi mua kudiela?

UTUKU umvua buôwa imue misangu pautu wela meji a malu adi matuindile kumpala eku bu mudi: dibutuka dia ntendelelu wa dishima, ditubunda dia Goga wa ku Magoga ne Mvita ya Armagedone anyi? Utuku udiebeja ne: ‘Pafika tshikondo atshi, nengikale anu ne ditabuja dikole diangambuluisha bua kupanduka penzeka malu adi akuatshisha buôwa au anyi?’ Mêyi a Yezu adi mu mvese udibu bangatshile tshiena-bualu tshia kulonga etshi neakuambuluishe bikole ngenyi ya nunku yoyi ikuluila mu mutu. Netuakule bua mêyi au. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Mioyo yenu kayipampakanyi to. Lejayi ditabuja.” (Yone 14:1) Tuetu ne ditabuja dikole, nebituambuluishe bua kunanukila mu malu kayi onso adi mua kutukuata kumpala eku.

2. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukolesha ditabuja dietu? Netuakule bua tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

2 Tuetu bamanye tshitutu tuenza patutu tutuilangana ne malu adi ateta ditabuja dietu lelu eu, nebituambuluishe bua kumanya tshia kuenza bua kunanukila mu ntatu idi mituindile kumpala eku. Tuetu badianjile kumanya bualu ebu netujingulule nsombelu idi itulomba bua kuikala ne ditabuja dikole mpindieu. Musangu wonso utudi tunanukila mu lutatu kampanda ditabuja dietu didi dikola kabidi bikole, bituambuluisha bua kulua kunanukila mu idi mituindile kumpala. Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua nsombelu inayi ivua bayidi ba Yezu batuilangane nayi ivua mileje ne: bivua bikengela bikale ne ditabuja dikole. Pashishe netumone tshitudi petu mua kuenza tuetu batuilangane ne nsombelu ya muomumue ayi lelu eu, ne muikalabi mua kutulongolola bua matuku atshilualua.

TUIKALE NE DITABUJA DIA NE: NZAMBI NEATUPESHE BITUDI NABI DIJINGA

Tudi mua kutuilangana ne lutatu lua kupeta dikuta, kadi tuetu ne ditabuja nebituambuluishe bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala (Tangila tshikoso 3-6)

3. Bilondeshile Matayi 6:30, 33, ntshinyi tshivua Yezu muleje patoke bua ditabuja?

3 Mfumu wa dîku yonso eu utu musue kukebela mukajende ne bana bende tshiakudia, tshia kuvuala ne muaba wa kulala. Mu bikondo bikole bitudi ebi ki mbipepele bua kuenza nanku to. Bana betu bakuabu mbajimije midimu yabu ya bianza. Nansha mudibu badienzeja bua kukeba midimu mikuabu bidi anu bikole bua kuyipeta. Bakuabu pabu mbabenge midimu idi kayiyi mikumbanyine bena Kristo. Mu nsombelu ya nunku bidi bikengela kuikala ne ditabuja dikole dia ne: Yehowa neatuambuluishe bua kupeta bitudi nabi dijinga bua bena mu mêku etu. Yezu wakaleja bayidi bualu ebu patoke mu Muyuki wa pa mukuna. (Bala Matayi 6:30, 33.) Tuetu bikale menemene ne dishindika dia ne: Yehowa kakutulekela to, nebituambuluishe bua kumuenzela mudimu kakuyi ditanaji. Nunku patudi tumona mudi Yehowa utuambuluisha ne bitudi nabi dijinga netudiumvue pabuipi nende menemene, bikolesha kabidi ditabuja dietu.

4-5. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe bena mu dîku kampanda bua kupita ne lutatu lua mua kupeta bivuabu nabi dijinga?

4 Mona muvua Yehowa muambuluishe bena mu dîku kampanda mu ditunga dia Vénézuéla pavuabu basamisha mutu bua kupeta tshiakudia. Tshikondo kampanda, muanetu Miguel Castro ne bena mu dîku diende bavua ne tshitupa tshia buloba tshivuabu badima bua kupeta tshiakudia. Dikuabu edi, tshisumbu tshia benzavi tshiakalua kubipata ne kubanyengabu budimu abu. Miguel udi wamba ne: “Mpindieu mbatusombeshe katupa ka buloba, mutudi tudima bua kupeta bitudi nabi dijinga. Dinda dionso ntu nsambila Yehowa mmulomba bua atupeshe tshiakudia tshia ku dituku.” Bena mu dîku edi badi batata bikole, kadi mbeyemene Tatu wetu wa dinanga ne muoyo mujima bua ikale ubapesha tshiakudia tshia ku dituku ne ku dituku. Batu babuela mu bisangilu bionso ne bayisha pa tshibidilu. Mbateke malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala, ne Yehowa pende udi ubapeshe bidibu nabi dijinga.

5 Mu tshikondo tshia lutatu atshi, muanetu Miguel ne mukajende Yurai bavua batuma ntema yabu nangananga ku mushindu uvua Yehowa ubatabalela. Imue misangu, Yehowa uvua usaka bena Kristo netu bua kubambuluisha ne bintu kampanda anyi bua kuambuluisha Miguel bua kupeta mudimu wa bianza. Misangu mikuabu pavua Betele wambuluisha bantu bavua mu ntatu bavua babavuluka pabu. Yehowa kavua mubalekele nansha. Malu onso aa akakolesha ditabuja dia bena mu dîku diabu. Muanabute wa Miguel wa bakaji diende Yoselin wakalonda bualu kampanda buvua buleja muvua Yehowa mubambuluishe, pashishe kuluaye kuamba ne: “Bidi binkankamija bikole bua kumona muvua Yehowa mutuambuluishe. Ntu mmumona anu bu mulunda undi mua kueyemena misangu yonso.” Kusakidilaye kabidi wamba ne: “Lutatu luvua dîku dietu dituilangane nalu elu ndutuambuluishe bua kuikala badiakaje bua ntatu mipite bukole idi mituindile kumpala eku.”

6. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kukolesha ditabuja diebe wewe ne lutatu lua kupeta dikuta?

6 Udi ne lutatu lua mua kupeta dikuta anyi? Biobi nanku, mmumue ne: udi utantamena tshikondo tshikole. Nansha nanku, tshikondo tshikole etshi tshidi mua kukuambuluisha bua kukolesha ditabuja diebe. Sambila Yehowa, ubale mêyi a Yezu adi Matayi 6:25-34 ne welengane meji a malu avuaye muambe au. Ela kabidi meji a bilejilu bia bantu ba matuku etu aa bidi bijadika mudi Yehowa wambuluisha badi bamuenzela mudimu ne tshisumi. (1 Kol. 15:58) Wewe wenza nanku nebienze bua wikale mutuishibue ne: Yehowa neakuambuluishe anu muvuaye muambuluishe bantu bakuabu bavua ne ntatu ya buena iudi pebe nayi. Mmumanye biudi nabi dijinga, mmumanye kabidi mudiye mua kukupeteshabi. Wewe mumone tshianza tshia Yehowa mu nsombelu webe, nebikoleshe ditabuja diebe ne nebikuambuluishe bua kunanukila mu ntatu mikole yalua kumpala eku.​—Hab. 3:17, 18.

TUIKALE NE DITABUJA BUA KUNANUKILA MU “TSHIPEPELE TSHIKOLE”

Ditabuja dikole didi mua kutuambuluisha bua kunanukila mu tshipepele tshikole, tshiena dîna anyi tshia mu tshimfuanyi (Tangila tshikoso 7-11)

7. Bilondeshile Matayi 8:23-26, mmunyi muvua “tshipepele tshikole” tshitete ditabuja dia bayidi ba Yezu?

7 Pakajuka tshipepele tshikole pa mâyi dîba divua Yezu ne bayidi bende mu buatu, Yezu wakabuelela pa mpunga au bua kubambuluisha bafike ku dijingulula ne: bivua bikengela bakoleshe ditabuja diabu. (Bala Matayi 8:23-26.) Pavua tshipepele tshikole atshi tshituta, mâyi enda uula mu buatu Yezu yeye uvua mu tulu tukole. Bayidi bavua ne buôwa bukole, kuyabu kumubisha bamulomba bua abapandishe. Mukalenge wakabebeja ne dîyi dimpe ne: “Bua tshinyi nudi ne buôwa nunku, nuenu bena ditabuja dikese?” Bivua bikengela bayidi bavua ne buôwa abu bikale bajadike ne: Yehowa uvua ne bukokeshi bua kukuba Yezu ne bonso bavuaye nabu mu buatu. Udiku mumone tshidi bualu ebu butulongesha anyi? Tuetu ne ditabuja dikole nebituambuluishe bua kunanukila mu “tshipepele tshikole,” nansha tshiotshi tshikale tshipepele tshietu tshiena dîna etshi anyi tshia mu tshimfuanyi.

8-9. Mmushindu kayi uvua ditabuja dia Anel ditetshibue? Ndiambuluisha kayi divuaye mupete?

8 Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu ditunga dia Porto Rico uvua mujike diende Anel uvua munanukile mu lutatu kampanda lukole. Mona muvua ditabuja diende dilue dikole. Uvua munanukile mu “tshipepele tshikole” tshietu tshiena dîna etshi. Biakatuadija mu 2017 pavua tshipepele tshikole tshia Maria tshinyanga nzubu wa ba Anel. Anel wakajimija mudimu wende anu bua tshipepele tshikole atshi. Udi wamba ne: “Mu tshikondo tshikole atshi mvua ne kanyinganyinga kakole, kadi ngakalonga bua kueyemena Yehowa, mmusambila ne tshiyi ndekela kanyinganyinga aku kantshibuila panshi to.”

9 Anel wakaleja ne: ditumikila divua padi dimuambuluishe bua kunanukila mu ntatu. Udi wamba ne: “Kulonda buludiki bua kudi bulongolodi bua Yehowa kuakangambuluisha bua kushala mutukije. Ngakamona tshianza tshia Yehowa pavua bana betu bankankamija mu nyuma ne bampesha bimvua nabi dijinga.” Udi usakidila kabidi wamba ne: “Yehowa uvua mumpeshe bia bungi kupita bimvua meme muine mua kuikala mumulombe, biakakolesha ditabuja dianyi bikole.”

10. Ntshinyi tshiudi mua kuenza wewe unanukila mu “tshipepele tshikole”?

10 Udi unanukila mu “tshipepele tshikole” anyi? Pamuapa udi ukenga bua tshipupu kampanda tshidi tshienzeke. Peshi udi mua kuikala ne disama dia munanunanu didi dikuzengeja mu lungenyi kuyi mumanye tshia kuenza. Imue misangu bidi mua kukukebela kanyinganyinga, kadi kukalekedi kakupangisha bua kueyemena Yehowa to. Ikala usambila bikole bua usemene pabuipi nende. Ela meji a misangu kampanda ikadi Yehowa mukuambuluishe bua bikoleshe ditabuja diebe. (Mis. 77:11, 12) Nebienze bua wikale mutuishibue ne: kakukulekela nansha.

11. Bua tshinyi bidi bikengela tuikale badisuike bua kulonda buludiki bua badi batulombola?

11 Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kukuambuluisha bua kunanukila mu ntatu? Anel uvua muakule bua ditumikila. Ikala weyemena bantu badi Yehowa ne Yezu beyemena. Imue misangu bana betu badi batulombola badi mua kufila buludiki butudi tumona ne: kabuena mu njila to. Kadi Yehowa yeye udi ubenesha batu batumikila. Dîyi diende ne malu akadi batendeledi bende ba lulamatu bamonemone bidi bileja ne: ditumikila ditu dipandisha mioyo ya bantu. (Ekes. 14:1-4; 2 Kul. 20:17) Ikala welengana meji a malu aa. Wewe wenza nanku nebikuambuluishe bua wikale mudisuike bua kulonda buludiki bua kudi bulongolodi buetu mpindieu ne mu matuku atshilualua. (Eb. 13:17) Nanku kakuena tshiakukuatshisha buôwa bua dikenga dinene dikadi pa kudituta to.​—Nsu. 3:25.

TUIKALE NE DITABUJA BUA KUNANUKILA PADIBU BATUENZELA MALU NE KANSUNGANSUNGA

Tuetu basuminyine ne disambila nebikoleshe ditabuja dietu (Tangila tshikoso 12)

12. Bilondeshile Luka 18:1-8 ndipetangana kayi didi pankatshi pa kuikala ne ditabuja ne kunanukila padibu batuenzela malu ne kansungansunga?

12 Yezu uvua mumanye ne: dienzelengana malu ne kansungansunga divua mua kuteka ditabuja dia bayidi bende mu diteta. Wakafila tshilejilu tshidi mu mukanda wa Luka bua kubambuluisha bua bamone mua kupita ne lutatu alu. Yezu wakalonda muyuki wa mukaji mukamba uvua udidila mulumbuluishi kampanda uvua kayi muntu muakane bua bakose tshilumbu tshiende bimpe. Mukaji au uvua mutuishibue ne: yeye musuminyine mulumbuluishi au uvua mua kumumvuila. Mulumbuluishi au wakalua kuandamuna dilomba diende adi ku shoo. Bidi bitulongesha tshinyi? Yehowa katu wenzelangana malu ne kansungansunga to. Ke bualu kayi Yezu wakamba ne: “Nunku, bushuwa, Nzambi kakuenza bua kubingisha basungula bende badi bamudidila munya ne butuku” anyi? (Bala Luka 18:1-8.) Kuambaye kabidi ne: “Padi Muana wa muntu ulua, neasangane bulelela ditabuja edi pa buloba anyi?” Tuetu tukenga bualu badi batuenzela malu ne kansungansunga, mbimpe tuikale ne lutulu ne tunanukile bua tuleje ne: tudi ne ditabuja anu bu dia mukaji mukamba au. Tuetu ne ditabuja dia nanku, netuikale batuishibue ne: Yehowa neatuambuluishe. Bidi bikengela tuikale batuishibue kabidi ne: disambila ditu ne bukole bua bungi. Imue misangu, badi mua kuandamuna masambila etu mu mushindu utuvua katuyi belele meji.

13. Mmushindu kayi uvua disambila diambuluishe bena mu dîku kampanda pavuabu basue kubenzela bibi?

13 Mona tshivua tshifikile muanetu wa bakaji mukuabu diende Vero, wa mu ditunga dia République démocratique du Congo. Yeye ne bayende udi kayi Ntemu ne muanende wa bakaji wa bidimu 15 bakanyema mu musoko wabu pavua tshisumbu tshia basalayi tshilue kubela mvita. Pavuabu banyema apu bakafika muaba uvua basalayi bimanyike bantu, kubakuatabu bakana bua kubashipa. Vero kuasa tshibobo tshia muadi, muanende kutuadijaye kumulekesha muadi usambila ne dîyi dikole, utela dîna dia Yehowa misangu ne misangu pavuaye wenda usambila apu. Pakajikijaye kusambila munene wa basalayi wakamuebeja wamba ne: “Nsongakaji, nnganyi udi mukulongeshe mua kusambila?” Yeye kuandamuna ne: “Mama wanyi ke udi mundongeshe, mulonde disambila dia tshilejilu didi mu Matayi 6:9-13.” Ke munene wa basalayi au kuamba ne: “Nsongakaji, pitayi wewe ne baledi bebe, ndayi mu ditalala ne Yehowa Nzambi wenu anukube!”

14. Mmalu kayi adi mua kuteka ditabuja dietu mu diteta? Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kunanukila?

14 Malu avua menzeke au adi atulongesha ne: katuikadi tupepeja mushinga udi nawu disambila nansha. Kadi newenze tshinyi masambila ebe wowu kaayi apeta diandamuna pa lukasa anyi mu mushindu udi ukemesha? Wewe tungunuka ne kusambila anu bu mukaji mukamba wa mu tshilejilu tshivua Yezu mufile au, mutuishibue ne: Nzambi wetu kakukulekela nansha, neandamune masambila ebe mu mushindu kampanda mu tshikondo tshiakanyine. Tungunuka ne kulomba Yehowa bua akupeshe nyuma wende muimpe. (Filip. 4:13) Vuluka ne: Yehowa neakubeneshe bikole mu katupa kîpi emu, neupue ntatu yonso ivua mikukuate muoyo. Bu mudi Yehowa ukuambuluisha bua kunanukila mu ntatu mpindieu, nebikukoleshe bua kunanukila kabidi mu idi ilua kumpala eku.​—1 Pet. 1:6, 7.

TUIKALE NE DITABUJA BUA KUNANUKILA NANSHA MUDIKU NTATU

15. Anu mudibu baleje mu Matayi 17:19, 20, ndutatu kayi luvua bayidi ba Yezu bapete?

15 Yezu wakalongesha bayidi bende ne: ditabuja ke divua ne bua kubambuluisha bua kunanukila mu ntatu. (Bala Matayi 17:19, 20.) Musangu kampanda bakapangila bua kuipata demon, nansha mukavuabu benze nanku misangu mikuabu. Bua ntshinyi bivua bienzeke nanku? Yezu wakaleja ne: bivua bikengela bikale ne ditabuja dia bungi. Wakabambila ne: bobu bikale ne ditabuja dia bungi bavua mua kutantamena ntatu ivua anu bu mikuna minene. Lelu eu tuetu petu tudi mua kutuilangana ne ntatu idi mua kumueneka mitupite makanda.

Tudi mua kumvua kanyinganyinga kakole, kadi ditabuja nedituambuluishe bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu (Tangila tshikoso 16)

16. Mmunyi muvua ditabuja diambuluishe Geydi bua kunanukila pavuabu bashipe bayende?

16 Mona tshivua tshienzekele muanetu wa bakaji kampanda wa mu ditunga dia Guatémala diende Geydi. Bakashipa bayende Edi pavuabu bafumina mu bisangilu. Mmunyi muvua ditabuja dia Geydi dimuambuluishe bua kupita ne kanyinganyinga kakole aku? Udi wamba ne: “Disambila didi dingambuluisha bua kupuila Yehowa bujitu buanyi, bimpesha ditalala mu muoyo. Ndi mmona mudi Yehowa untabalela bualu udi usaka balela banyi ne balunda banyi mu tshisumbu bua kunsamba. Kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa kudi kukepesha kanyinganyinga kanyi ne kungambuluisha bua kutungunuka anu ne kuya kumpala tshiyi nsamisha mutu bua tshidi mua kuenzeka makelela nansha. Bualu budi bumfikile ebu mbundongeshe ne: nansha diteta dia mushindu kayi dimfikile mu matuku atshilualua Yehowa ne Yezu ne bulongolodi buetu nebangambuluishe bua kuditantamena.”

17. Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu batuilangane ne ntatu idi anu bu mikuna minene?

17 Udi mu kanyinganyinga udila anu kudila bua muudi mufuishe anyi? Ikala ubala miyuki ya mu Bible ya bavuabu babishe ku lufu bua ukoleshe ditabuja diebe dia ne: nebabishe bantu ku lufu. Udi udila unyingalala bualu mbipate mulela webe mu tshisumbu anyi? Ikala udilongela bua wikale mutuishibue ne: mushindu utu Nzambi unyoka bantu mmuimpe mutambe. Ikala umona lutatu luonso ludi lukukuata bu mpunga wa wewe kukolesha ditabuja diebe. Ikala wambila Yehowa yebe yonso ya munda. Kuikadi uditola to, kadi ikala pabuipi ne bena Kristo netu. (Nsu. 18:1) Enza malu akuambuluisha bua kunanukila, nansha uenza ne binsonji ku mêsu. (Mis. 126:5, 6) Tungunuka ne kubuela bisangilu, kuya mu buambi, ne kubala Bible. Tuma lungenyi luebe ku malu mimpe adi asankisha adi Yehowa mukulongoluele. Wewe umona mushindu udi Yehowa ukuambuluisha, nebikoleshe kabidi ditabuja diebe kudiye bikole.

“TUPESHA DITABUJA DIA BUNGI”

18. Wewe mufike ku dimona ne: ditabuja diebe ki ndikole to, ntshinyi tshiudi mua kuenza?

18 Bikala malu avua matete ditabuja diebe mu matuku akadi mapite anyi adi aditeta lelu maleje ne: ki ndikole to, kuteketshi mu maboko to. Diambila ne: eu ke mpunga wa kukolesha ditabuja diebe. Enza disambila dia buena divua bapostolo ba Yezu benze edi: “Tupesha ditabuja dia bungi.” (Luka 17:5) Ela kabidi meji a bilejilu bia bantu batudi bakuile mu tshiena-bualu etshi. Anu bu Miguel ne Yurai, vuluka misangu yonso ikadi Yehowa mukuambuluishe. Anu bu muana wa Vero ne Anel, ikala usambila bikole nangananga paudi mu lutatu lukole. Ne kabidi anu bu Geydi, vuluka ne: Yehowa udi mua kusaka balela bebe anyi balunda bua kukupesha biudi nabi dijinga. Wewe muitabe bua Yehowa akuambuluishe bua kunanukila mu ntatu iudi nayi mpindieu, newikale mutuishibue kabidi ne: neakuambuluishe bua kunanukila mu lutatu kayi luonso luikala mua kukukuata matuku atshilualua.

19. Yezu uvua mutuishibue bua bualu kayi? Mbimpe wikale mutuishibue pebe bua bualu kayi?

19 Yezu wakambuluisha bayidi bende bua kumanyabu ne: bidi bikengela bakoleshe ditabuja diabu, uvua kabidi mujadike bimpe ne: Yehowa neabambuluishe bua kunanukila mu ntatu ivua mua kubakuata mu matuku avua alua. (Yone 14:1; 16:33) Uvua mutuishibue ne: ditabuja dikole nediambuluishe bena mu musumba munene bua kupanduka ku dikenga dinene. (Buak. 7:9, 14) Newikale munkatshi mua bantu abu anyi? Wewe muenze tshionso tshiudi mua kuenza mpindieu bua kukolesha ditabuja diebe, Yehowa neakuambuluishe bua wikale munkatshi mua bantu abu.​—Eb. 10:39.

MUSAMBU WA 118 ‘Tuvudijilaku ditabuja’

^ tshik. 5 Tuetu bonso tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. Nansha nanku imue misangu tudi mua kudiebeja ni tuikala ne ditabuja dikole bua kunanukila tshikondo atshi. Mu tshiena-bualu etshi netumone malu avua mafikile bamue bana betu ne tshidiwu mua kutulongesha. Malu au neatuambuluishe bua kukolesha ditabuja dietu.