Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 46

Mudi Yehowa utuambuluisha bua tunanukile ne disanka

Mudi Yehowa utuambuluisha bua tunanukile ne disanka

“Yehowa mmuindile ne lutulu luonso bua kunuleja bulenga, ne yeye neajuke bua kunuleja luse.”​—YESH. 30:18.

MUSAMBU 3 Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu

KADIOSHA a

1, 2. a) Nnkonko kayi ituandamuna? b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa udi ne dijinga dikole dia kutuambuluisha?

 YEHOWA udi mua kutuambuluisha bua tutantamene ntatu itudi nayi, bikale ne disanka mu mudimu wetu. Mmushindu kayi udiye utuambuluisha? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua bituambuluishe bikole menemene? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu etshi. Kadi tuanjayi kuandamuna lukonko lukuabu elu: Yehowa mmusue kutuambuluisha menemene anyi?

2 Muaku uvua mupostolo Paulo mufundile bena Ebelu mu mukanda uvuaye mubatumine udi mua kutuambuluisha bua kupeta diandamuna. Paulo wakafunda ne: “Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?” (Eb. 13:6) Mikanda kampanda idi ne malu maledila a mu Bible idi yamba ne: muaku “muambuluishi” udi mu mvese eu udi utangila muntu udi uya lubilu bua kukuatshisha muntu mukuabu udi udila, ulomba diambuluisha. Paudi udifuanyikijila Yehowa uya lukasa bua kusungila muntu udi mu dikenga, newitabe bushuwa ne: diumvuija adi didi dileja mudiye ne dijinga dikole dia kutuambuluisha. Bu mutudi ne Yehowa, tudi mua kunanukila mu ntatu ne disanka.

3. Mmishindu kayi isatu idi Yehowa utuambuluisha bua tunanukile mu ntatu yetu ne disanka?

3 Ngimue mishindu kayi idi Yehowa utuambuluisha bua tunanukile mu ntatu yetu ne disanka? Bua kuandamuna, tubuelayi mu mukanda wa Yeshaya. Bua tshinyi? Mêyi a bungi avua muprofete Yeshaya mufunde ku bukole bua nyuma adi atangila batendeledi ba Nzambi lelu. Yeshaya mmutelamu kabidi Yehowa misangu ya bungi mu miaku itudi mua kumvua bipepele. Tshilejilu, tuangate nshapita wa 30. Yeshaya mmufilamu bilejilu bilenga bua kumvuija mudi Yehowa wambuluisha bantu bende. Wakafunda ne: udi utuambuluisha mushindu eu: 1) udi uteleja masambila etu ne ntema yonso ne uandamuna, 2) udi utulombola, ne 3) utubenesha lelu ne mu matuku atshilualua. Tukonkononayi bimpe bimpe mishindu isatu idi Yehowa utuambuluisha eyi.

YEHOWA UDI UTUTELEJA

4. a) Yehowa uvua muambe ne: bena Yuda ba mu matuku a Yeshaya bavua bishi? Ntshinyi tshiakalekelaye tshibenzekela? b) Nditekemena kayi divua Yehowa mupeshe bena Yuda bavua ne lulamatu? (Yeshaya 30:18, 19)

4 Mu mêyi a ntuadijilu adi mu Yeshaya nshapita wa 30, Yehowa udi wamba mudi bena Yuda bikale “bana badi ne mutu mukole,” badi ‘basakidila mpekatu ku mpekatu mukuabu.’ Udi utungunuka wamba ne: “Badi tshisamba tshia bantomboji, . . . badi kabayi basue kuteleja mukenji wa Yehowa.” (Yesh. 30:1, 9) Bu muvuabu babenga kutuleja, Yeshaya ukavua muambe ne: Yehowa uvua ne bua kubalekela bapeta dikenga. (Yesh. 30:5, 17; Yel. 25:8-11) Ke bualu kayi bakabakuata kuyabu nabu kudi bena Babilona. Kadi kuvua bavua ne lulamatu munkatshi mua bena Yuda amu. Nunku Yeshaya uvua ne mukenji uvua ubapesha ditekemena. Wakabambila ne: dimue dituku Yehowa uvua ne bua kubaleja kabidi bulenga. (Bala Yeshaya 30:18, 19.) Ke tshiakenzeka menemene. Yehowa wakabapikula. Kadi kavua ne bua kubapikula diakamue to. Mêyi a ne: “Yehowa mmuindile ne lutulu luonso bua kunuleja bulenga” adi aleja ne: tshikondo tshivua ne bua kupita kumpala kua kusungilaye bena Yuda bavua ne lulamatu. Bulelela, bena Isalele bakenza bidimu 70 mu babilona kumpala kua kuanyishilabu bavua bashalamu bua kupingana ku Yelushalema. (Yesh. 10:21; Yel. 29:10) Pakapinganabu mu buloba buabu, binsonji bia dibungama bivuabu nabi mu Babilona biakandamuka, kuluabi bia disanka.

5. Yeshaya 30:19 udi utujadikila tshinyi?

5 Mêyi aa adi atukankamija lelu: “Yeye neakuleje bulenga ku lubila lua muadi webe wa kulomba diambuluisha.” (Yesh. 30:19) Yeshaya udi utujadikila ne: Yehowa neatuteleje patudi tumuela lubila, ne neandamune masambila etu a dimusengelela nawu lukasa. Yeshaya wakamba kabidi ne: “Neakuandamune diakamue padiye ulumvua.” Mêyi adi akolesha aa adi atujadikila ne: Tatu wetu wa mu diulu udi ne dijinga dikole dia kuya lubilu bua kukuatshisha badi bamulomba diambuluisha. Kumanya bualu ebu kudi kutuambuluisha bua kunanukila ne disanka.

6. Mmunyi mudi mêyi a Yeshaya aleja ne: Yehowa udi uteleja disambila dia mutendeledi wende yonso?

6 Mvese eu udi utujadikila kabidi tshinyi bua masambila etu? Yehowa udi uteleja masambila a yonso wa kutudi. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Nansha mudi mukenji udi mu Yeshaya nshapita wa 30 bawambila tshisamba tshijima, mu mvese wa 19 Yehowa mmutele miaku idi ileja ne: udi wakula ku bumue, bienze anu budi ne: udi uyukila ne muntu pa nkayende. Tshilejilu Yeshaya mmuambamu ne: “Kuakudila nansha kakese,” “bushuwa yeye neakuleje bulenga,” “neakuandamune.” Bu mudi Yehowa muikale Tatu wa dinanga, kena wambila muanende wa balume anyi wa bakaji udi mutekeshibue mu mikolo ne: “Kolakana bu muanetu wa balume kampanda anyi wa bakaji kansanga” to. Kadi udi ututabalela muntu ne muntu pa nkayende ne uteleja masambila a yonso wa kutudi.​—Mis. 116:1; Yesh. 57:15.

Ntshinyi tshivua Yeshaya musue kumvuija pavuaye muambe ne: ‘Kanupeshi [Yehowa] dikisha’? (Tangila tshikoso 7)

7. Mmunyi mudi Yeshaya ne Yezu baleje mushinga wa kusambila ne disuminyina?

7 Patudi tukuatshila Nzambi wetu bualu budi bututonde, udi mua kutuandamuna diakamue, utupesha bukole bua tutantamene bualu abu. Lutatu luetu luolu kaluyi lujike lukasa mutuvua batekemene, tudi mua kusambila Yehowa misangu ne misangu bua atupeshe bukole bua kunanukila. Mmusue tumulombe nanku. Ke tshidi mêyi a Yeshaya aa amba: ‘Kanupeshi [Yehowa] dikisha’ to. (Yesh. 62:7) Bidi biumvuija tshinyi? Tudi ne bua kusambila Yehowa, tusuminyina bienza anu bu ne: katuena tumulekela wikisha to. Mêyi a Yehowa adi atuvuluija bilejilu bivua Yezu mufile bua masambila bidi mu Luka 11:8-10, 13. Yezu udi utukankamijamu bua kusambila ne ‘disuminyina dia dikima’ ne bua ‘kutungunuka ne kulomba’ nyuma muimpe. Tudi kabidi mua kulomba Yehowa bua atupeshe buludiki budi bukengela bua tuangate mapangadika mimpe.

YEHOWA UDI UTULOMBOLA

8. Mmunyi muvua mêyi adi mu Yeshaya 30:20, 21 makumbane kale?

8 Bala Yeshaya 30:20, 21. Pavua bena Babilona batshintshimike Yelushalema munkatshi mua tshidimu tshijima ne tshitupa, bantu ba Nzambi bakapeta dikenga, kuluadi kudibu bu diampa ne mâyi bia kudiabu dituku dionso. Kadi bilondeshile mvese wa 20 ne wa 21, Yehowa wakalaya bena Yuda ne: bobu banyingalale ne bashintulule bienzedi biabu, uvua ne bua kulua kubasungila. Pavua Yeshaya muambe muvua Yehowa muikale “Mulongeshi Munene,” wakalaya bantu ne: Yehowa uvua ne bua kubalongesha mua kumutendelela mu mushindu uvuaye wanyisha. Mêyi au akakumbana pakapikulabu bena Yuda. Yehowa wakaleja muvuaye Mulongeshi wabu munene, ne ku bulombodi buende, bobu kufika ku diakajilula ntendelelu mukezuke. Kuikala ne Yehowa bu Mulongeshi wetu munene ndibenesha kutudi lelu.

9. Ngumue mushindu kayi udi Yehowa ulongesha bantu bende lelu?

9 Yeshaya mmuambe mu mvese eyi ne: tuetu tudi bu balongi badi Yehowa ulongesha mu mishindu ibidi. Wa kumpala, Yeshaya udi wamba ne: “Neumone Mulongeshi webe Munene ne mêsu ebe.” Ngakuilu udi muaba eu ngua mulongeshi muimane kumpala kua balongi bende. Nunku tudi ne diakalenga dia kulonga malu ende lelu. Yehowa udi utulongesha bishi lelu? Ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Tudi ne dianyisha dia bungi bua malongesha atudi tupetela kudi bulongolodi buende ebu! Malongesha atudi tupetela mu bisangilu bia tshisumbu, mu mpungilu, mu mikanda yetu, ku TV wa JW, ne mu mishindu mikuabu ya bungi adi atuambuluisha mu bikondo bia ntatu bua kunanukila ne disanka.

10. Mmu ngumvuilu kayi mutudi tumvua ‘dîyi panyima petu’?

10 Yeshaya mmuleje mushindu muibidi udi Yehowa utulongesha, wamba ne: “Matshi ebe neumvue dîyi panyima pebe.” Muaba eu muprofete udi wamba mudi Yehowa muikale mulongeshi udi ne ntema, ulonda balongi bende panyima bienze anu bu udi ubaleja njila kumpala kuabu bua kubaludika. Lelu tudi tumvua dîyi dia Nzambi panyima petu. Mushindu kayi? Mêyi a Nzambi mafundisha ku bukole bua nyuma mmafunda mu Bible kukadi bidimu bia bungi panyima petu. Nunku patudi tubala Bible, mbienze anu bu ne: tudi tumvua dîyi dia Nzambi difumina panyima petu.​—Yesh. 51:4.

11. Bua kunanukila ne disanka, mmalu kayi atudi ne bua kuenza? Bua tshinyi?

11 Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua buludiki budi Yehowa utupesha ku diambuluisha dia bulongolodi buende ne Dîyi diende bituambuluishe bikole menemene? Mona ne: Yeshaya mmuambe malu abidi. Bua kumpala, “njila nyeye eu.” Buibidi, “Endelayimu.” (Yesh. 30:21) Kumanya “njila” nkayaku kakuena kukumbana to, Tudi ne bua “kuendelamu.” Yehowa udi utulongesha malu adiye musue bua tuenze ku diambuluisha dia Dîyi diende didi bulongolodi buende butumvuija. Tudi tukeba kabidi bua kutumikila bitudi tulonga. Bua kunanukila ne disanka mu mudimu utudi tuenzela Yehowa, tudi ne bua kuenza malu abidi au. Dîba adi netuikale batuishibue ne: Yehowa neatubeneshe.

YEHOWA UDI UTUBENESHA

12. Bilondeshile Yeshaya 30:23-26, Yehowa uvua ne bua kubenesha bantu bende mushindu kayi?

12 Bala Yeshaya 30:23-26. Mmunyi muvua dîyi dia buprofete edi dikumbanyine bena Yuda bavua bapingane mu buloba bua Isalele bafumina mu Babilona muvuabu babakuate? Bakapeta masanka a bungi, mu nyuma ne ku mubidi. Yehowa wakapesha bantu bende biakudia bimpe bia ku mubidi. Kadi bualu bua mushinga menemene mbua ne: wakapesha bantu tshionso tshivua tshikengela bua kusemenabu pabuipi nende bua kutuadijabu kumutendelela kabidi mu mushindu muakane. Masanka a mu nyuma avuabu bapete tshikondo atshi akapita tshintu tshionso tshivuabu natshi kumpala kule ne kule. Anu mudi mvese wa 26 uleja, wakavudija butoke bua mu nyuma bikole. (Yesh. 60:2) Masanka a kudi Yehowa akambuluisha batendeledi bende bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu ne disanka ne bukole buabu ‘bualu muoyo wabu uvua bimpe.’​—Yesh. 65:14.

13. Dîyi dia buprofete dia kuakajilula ntendelelu mukezuke ndikumbane mushindu kayi lelu?

13 Dîyi dia buprofete divua diakula bua diakajilula ntendelelu mukezuke didi ditutangila lelu anyi? Eyowa! Mushindu kayi? Katshia ku 1919 P.Y., bantu miliyo ya bungi mbumbuke ku bupika bua Babilona Munene, nsangilu wa bitendelelu bia dishima. Mbaye nabu muaba mutambe buimpe, mupite Buloba Bulaya buvua bena Isalele babuele. Bantu aba mbabuele mu mparadizu wa mu nyuma. (Yesh. 51:3; 66:8) Mparadizu wa mu nyuma eu ntshinyi?

14. Mparadizu wa mu nyuma eu ntshinyi? Mbanganyi badimu lelu? (Tangila Diumvuija.)

14 Katshia ku 1919 P.Y., bela manyi badi mu mparadizu wa mu nyuma. b Mu kupita kua matuku, bantu bavua ne ditekemena dia kusomba pa buloba, tuambe ne: “mikoko mikuabu,” mbabuele pabu mu ditunga dia mu nyuma edi mudibu ne masanka a bungi a kudi Yehowa.​—Yone 10:16; Yesh. 25:6; 65:13.

15. Mparadizu wa mu nyuma udi muaba kayi?

15 Mparadizu wa mu nyuma udi muaba kayi lelu? Batendeledi ba Yehowa badi miaba yionso pa buloba apa. Nunku mparadizu wa mu nyuma udibu udi pa buloba bujima. Ke bualu kayi lelu, tuetu tutua ntendelelu mulelela mpanda, nansha bikale muaba kayi pa buloba apa, tudi mu mparadizu wa mu nyuma eu.

Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua kuvudija bulengele bua mparadizu wa mu nyuma? (Tangila tshikoso 16, 17)

16. Mmunyi mutudi mua kutungunuka ne kumona bulengele bua mparadizu wa mu nyuma?

16 Munkatshi mua malu atudi ne bua kuenza bua kushala mu mparadizu wa mu nyuma eu mudi ditungunuka ne kuanyisha tshisumbu tshia bena Kristo netu ba pa buloba bujima. Mushindu kayi? Mbimpe tuimanyine pa malu malenga a badi mu mparadizu eu pamutu pa kuimanyina pa bilema biabu. (Yone 17:20, 21) Bua tshinyi kuenza nanku kudi ne mushinga wa bungi? Elabi meji bua mudibu bafuanyikije malu emu. Anu mututu basue kumona mitshi ya mishindu yonso mu kabudimi kalenga ka pambelu, ke mudibi kabidi bua mparadizu wa mu nyuma udiku lelu; mmulengeja kudi bantu ba mishindu yonso badibu bafuanyikije ne mitshi. (Yesh. 44:4; 61:3) Mbimpe tuenze bua tutungunuke ne kuimanyina pa bulengele bua “dîtu,” katuimanyinyi pa bilema bia “mitshi,” mmumue ne: bia muntu ne muntu udi pabuipi netu to. Katulekedi bilema bietu anyi bia bakuabu mu tshisumbu bitupangisha bua kumona bulengele bua tshisumbu tshia bena Kristo tshia pa buloba bujima tshidi mu buobumue nansha.

17. Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua tshisumbu tshikale anu mu buobumue?

17 Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua tshisumbu tshikale anu mu buobumue? Mbimpe tuikale bakebi ba ditalala. (Mat 5:9; Lomo 12:18) Musangu wonso utudi ba kumpala ku dikeba tshia kuenza bua kuikala mu ditalala ne bakuabu mu tshisumbu, tudi tuvudija bulengele bua mparadizu wa mu nyuma. Tudi anu bavuluke ne: Yehowa mmukoke muntu yonso udi mu mparadizu wa mu nyuma eu mu ntendelelu mukezuke. (Yone 6:44) Ela meji disanka didi Yehowa umvua padiye utumona tudienzeja bikole bua kulama ditalala ne buobumue munkatshi mua bantu badiye wangata ne mushinga wa bungi, mmumue ne: batendeledi bende!​—Yesh. 26:3; Hag. 2:7.

18. Mmalu kayi atudi ne bua kuelela meji? Bua tshinyi?

18 Ntshinyi tshitudi tuetu batendeledi ba Nzambi mua kuenza bua malu mimpe a kudi Yehowa atuambuluishe bikole menemene? Mbimpe tuelangane meji bikole bua bitudi tulonga mu Dîyi dia Nzambi ne mu mikanda yetu idi ne malu a mu Bible. Kuenza nanku nekutuambuluishe bua kupeta ngikadilu ya buena Kristo yatuambuluisha bua kuleja “dinanga dia buena muntu” ne ‘kunangangana bikole’ mu tshisumbu. (Lomo 12:10) Patudi tuelangana meji a malu mimpe atudi nawu mpindieu, malanda etu ne Yehowa adi akola. Kuelangana kabidi meji a malu mimpe adi Yehowa mutulamine nekulame ditekemena dietu dia kumuenzela mudimu bua kashidi dilelela kutudi. Bionso ebi nebituambuluishe bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka dia bungi mpindieu.

TUDI BADISUIKE BUA KUNANUKILA

19. a) Bilondeshile Yeshaya 30:18, ntshinyi tshitudi bashindike? b) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kunanukila ne disanka?

19 Yehowa “neajuke” bua bualu buetu pabutulaye bulongolodi bubi ebu. (Yesh. 30:18) Tudi bashindike ne: Yehowa, “Nzambi wa kulumbuluisha kuakane” kakuanyisha bua bulongolodi bua Satana kushalabu nansha dituku dimue dia pa mutu bilondeshile tshidi buakane bulomba to. (Yesh. 25:9) Tuetu bonso ne Yehowa tudi bindile ne lutulu bua dituku dia dipikudibua adi difike. Mu dindila tshikondo atshi, tudi badisuike bua kutungunuka ne kuangata diakalenga dia kusambila ne mushinga wa bungi, tulonga Dîyi dia Nzambi, tuditumikila, ne tuelangana meji a malu mimpe atudi nawu. Tuetu tuenza nunku, Yehowa neatuambuluishe bua kunanukila ne disanka mu mushindu utudi tumutendelela.

MUSAMBU WA 142 Tukuate ditekemena dietu bikole

a Mu tshiena-bualu etshi netumone mishindu isatu idi Yehowa wambuluisha batendeledi bende bua kunanukila ne disanka. Bua bualu abu netukonkonone Yeshaya nshapita wa 30, tuenda tuvuluka mudi kusambila Yehowa, kulonga Dîyi diende, ne kuelangana meji a masanka a lelu ne a matuku atshilualua bikale ne mushinga.

b DIUMVUIJA: “Mparadizu wa mu nyuma” udi uleja muaba wa bukubi utudi tutendelela Yehowa mu buobumue. Yehowa udi utulongeshamu malu onso atudi nawu dijinga, adi kaayi manyanga kudi mashimi a mu bitendelelu. Udi utulongeshawu bua tumuenzele mudimu. Tudi kabidi ne mudimu muimpe wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Tudi mu malanda mashême ne Yehowa, ne tudi mu ditalala ne bana betu ba balume ne ba bakaji badi batunange badi batuambuluisha bua kunanukila mu ntatu ne disanka. Tudi tubuela mu mparadizu wa mu nyuma eu patudi tutuadija kutendelela Yehowa mu mushindu muakane ne tuenza muetu muonso bua kumuidikija.