Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bana wetu, ‘tungunukayi ne kudienzeja bua lupandu luenu’

Bana wetu, ‘tungunukayi ne kudienzeja bua lupandu luenu’

“Anu munuvua misangu yonso nutumikila, . . . nutungunuke ne kudienzeja bua lupandu luenu ne ditshina ne dizakala.”​—FILIP. 2:12.

MISAMBU: 133, 135

1. Bua tshinyi kubatijibua kudi ne mushinga wa bungi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

BALONGI ba Bible binunu ne binunu batu babatijibua tshidimu tshionso etshi. Ba bungi ba kudibu mbasonga anyi mbitende. Pamuapa mbakolesha kudi baledi bena Kristo. Udi pebe umue wa kudibu anyi? Biobi nanku, udi wa kuela kalumbandi. Muntu yonso udi musue kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua bua yeye kupanduka.​—Mat. 28:19, 20; 1 Pet. 3:21.

2. Bua tshinyi kuena mua kutshina anyi kubenga bua kudilambula kudi Yehowa?

2 Batismo udi ukunzuluila tshiibi bua kupeta masanka a bungi, kadi mbujitu bukuabu buudi wambula. Mushindu kayi? Dituku diwakabatijibua, pavuabu bele lukonko lua ne: “Ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu Kristo, ukadi munyingalale bua mibi yebe, muyilekele ne mudilambule kudi Yehowa bua kuenza disua diende anyi?” wakandamuna ne: eyowa. Batismo webe udi uleja muudi mudilambule kudi Yehowa. Mmutshipu munene uudi muenzele Yehowa bua kumunanga ne kuenza disua diende kumpala kua malu makuabu onso. Ki mmutshipu wa kunaya nawu to. Udiku ne bua kumvua bibi bua muudi muenze mutshipu eu anyi? Tòo, kuena ne bua kumvua bibi to. Paudi mulekele bua Yehowa akulombole, kuena muenze bibi nansha kakese. Kadi tangila: muntu udi kayi kudi Yehowa udi ku bukokeshi bua Satana. Diabolo ki mmusue bua upete lupandu to. Mu bulelela, wewe mupangile muoyo wa tshiendelele bualu udi muditue ku tshiende, mubenge bumfumu bua Yehowa, neasanke bikole.

3. Paudi udilambula kudi Yehowa, udi upeta mabenesha kayi?

3 Elabi meji bua mudi Yehowa mukubeneshe bualu udi mudilambule kudiye ne mubatijibue. Bu muukadi mulambule muoyo webe kudi Yehowa, udi mua kuamba ne dishindika dionso kupita kumpala ne: “Yehowa udi ku luseke luanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?” (Mis. 118:6) Kakuena diakalenga dinene diudi mua kupeta kupita edi dia kuikala ku luseke lua Nzambi ne dia kujingulula ne: udi ukuanyisha.

BUJITU BUA MUNTU NKAYENDE

4, 5. a) Bua tshinyi didilambula kudi Yehowa mbujitu bua muntu nkayende? b) Ntatu kayi itu bana ne bakole bapeta?

4 Bu muudi muena Kristo mubatijibue, umanye ne: malanda ebe ne Yehowa kaena bu tshintu anyi lupangu lua baledi bebe luudi mua kupiana to. Kadi lupandu luebe ludi mpindieu mu bianza biebe nansha biwikala utshidi kua baledi bebe. Bua tshinyi mbimpe wikale uvuluka bualu ebu? Bualu kuena anu mua kumanya ntatu iwapeta mu matuku a tshilualua to. Tshilejilu, uvua mua kuikala mubatijibue pautshivua tshitende, kadi mpindieu uukadi nsonga, udi mua kuikala ne majinga ne ntatu mikuabu. Muanetu wa bakaji mukuabu udi umvuija bualu ebu ne: “Kuikala Ntemu wa Yehowa kakutu kutonda muana mutekete anu bualu kakupeta kato ka mufikilu wa diledibua mu kalasa to. Kadi bidimu bikese pashishe, padi majinga a disangila dia mulume ne mukaji akola bikole, nebikengele ikale mutuishibue bikole ne: kutumikila mikenji ya Yehowa ke bualu buimpe budiye ne bua kuenza.”

5 Ki nganu bansonga nkayabu batu batuilangana ne ntatu ya buena eyi to. Nansha bantu badi babatijibue bakadi bakulumpe batu pabu bapeta ntatu ya bungi itu iteta ditabuja diabu ivuabu kabayi belele meji. Ntatu eyi idi mua kuikala ya mu dibaka, ya masama, anyi ya ku mudimu. Bushuwa, muntu yonso, nansha yeye muana anyi mukole, neatuilangane ne nsombelu yamulomba bua kuikala ne lulamatu kudi Yehowa.​—Yak. 1:12-14.

6. a) Bua tshinyi didilambula diebe kudi Yehowa mbualu buudi ne bua kukumbaja? b) Filipoyi 4:11-13 udi ukulongesha tshinyi?

6 Bua wewe kushala ne lulamatu mu nsombelu yonso eyi, ikala anu uvuluka ne: mutshipu webe kudi Yehowa mbualu buudi ne bua kukumbaja. Bidi nanku bualu uvua mulaye Mukalenge wa diulu ne buloba ne: neutungunuke ne kumuenzela mudimu nansha balunda bebe anyi baledi bebe balekele kumuenzelawu. (Mis. 27:10) Mu nsombelu yonso, lomba Yehowa diambuluisha bua upete bukole bua kukumbaja mutshipu webe.​—Bala Filipoyi 4:11-13.

7. Kudienzeja bua lupandu luebe “ne ditshina ne dizakala” kudi kumvuija tshinyi?

7 Yehowa mmusue bua ulue mulunda wende. Kadi ki mbipepele bua kulama bulunda buebe nende ne kudienzeja bua lupandu luebe to. Ke padi Filipoyi 2:12 wamba ne: “Nutungunuke ne kudienzeja bua lupandu luenu ne ditshina ne dizakala.” Mêyi aa adi umvuija ne: udi ne bua kukonkonona muudi ne bua kulama bulunda buebe ne Yehowa ne kushala ne lulamatu kudiye nansha mu ntatu ya mushindu kayi. Kadi ki mbimpe kutamba kudieyemena to. Bualu too ne bamue batendeledi ba Nzambi bavua bamuenzele mudimu bidimu bia bungi bakajimija lulamatu luabu kudiye. Pa nanku, udi ne bua kuenza malu kayi bua wewe kudienzeja bua lupandu luebe?

KULONGA BIBLE KUDI NE MUSHINGA

8. Kudilongela Bible kudi kukongoloja malu kayi? Bua tshinyi kudi ne mushinga?

8 Kuikala mulunda wa Yehowa kudi kulomba kuenza malu abidi aa: kumuteleja ne kumuambila malu ebe. Kudilongela Bible ke mushindu munene utudi tuteleja Yehowa. Kudi kukongoloja kubala Dîyi dia Nzambi ne mikanda idi yumvuija malu adimu, ne kuelela meji bua kupeta dimanya. Paudi wenza nanku, uvuluke ne: kulonga Dîyi dia Nzambi kakuena bu kulonga malu a mu kalasa to. Kuena ne bua kukuata biudi ulonga mu mutu bienze anu bu ne: udi udilongolola bua kukuata mateta a mu kalasa to. Kadi didilongela dia Bible dimpe didi anu bu kuenza luendu bua kukonkonona malu mapiamapia a bumuntu bua Yehowa ne kuajingulula. Kuenza nunku nekukuambuluishe bua kusemena pabuipi ne Yehowa, ne yeye neasemene pabuipi nebe.​—Yak. 4:8.

Utuku uyukila ne Yehowa bimpe anyi? (Tangila tshikoso tshia 8-11)

9. Mbintu kayi bikadi bikuambuluishe mu didilongela diebe?

9 Bulongolodi bua Yehowa mbupatule bintu bia bungi bua kukuambuluisha mu programe webe wa didilongela. Tshilejilu, tshitupa tshia Explore la Bible !tshidi mu tshitupa tshia Adolescentsmu site wa jw.org tshidi mua kukuambuluisha bua kulonga malu mimpe adi mu miyuki ya mu Bible. Mu site emu mudi kabidi tshitupa tshia Bia kulonga nabi bia mu Qu’enseigne réellement la Bible ?tshidi mua kukuambuluisha bua kuikala ne dituishibua dia malu audi witabuja. Malu adi mu tshitupa etshi adi mua kukuambuluisha bua kumanya mua kumvuija bakuabu malu audi witabuja. Udi mua kupeta ngenyi mikuabu ya mua kudilongela mu tshiena-bualu tshia Les jeunes s’interrogent : Comment trouver du plaisir à lire la Bible ?tshidi mu Réveillez-vous ! wa ngondo 4/2009. Kudilongela ne kuelangana meji a malu atudi tulonga kudi ne mushinga bua kudienzeja bua lupandu luebe.​—Bala Misambu 119:105.

KUSAMBILA KUDI NE MUSHINGA

10. Bua tshinyi kusambila kudi ne mushinga bua muena Kristo ukadi mubatijibue?

10 Kudilongela ngumue mushindu utudi tuteleja Yehowa, kadi kusambila mmushindu utudi tumuambila malu etu. Muena Kristo kena ne bua kumona kusambila bu mukiya kampanda wa kukumbaja patupu anyi bu ‘tshijimba tshidi tshimututshisha dikasa dimpe’ mu malu adiye wenza to. Kadi kusambila nkuyukila bushuwa ne Mufuki wetu. Yehowa mmusue kuteleja malu audi umuambila. (Bala Filipoyi 4:6.) Wewe muikale ne kanyinganyinga nansha ka mushindu kayi, Bible udi ukupesha mubelu wa meji eu: “Upuila Yehowa bujitu buebe.” (Mis. 55:22) Udiku bulelela witaba bualu ebu anyi? Kudi bana betu ba bungi badi mua kukujadikila ne: mubelu eu ukadi mubambuluishe. Udi mua kukuambuluisha pebe!

11. Bua tshinyi udi ne bua kuela Yehowa tuasakidila dîba dionso?

11 Kusambila kudi kukupetesha mushindu wa kuyukila ne Yehowa kabiyi anu bua kumulomba diambuluisha to. Bible udi wamba ne: ‘Nuikale bena dianyisha.’ (Kolos. 3:15) Kudi bikondo bidi ntatu mua kutupita bukole, tupanga kujingulula masanka a bungi atudi nawu. Ke bualu kayi, difundila tshipatshila tshia kukeba malu nansha asatu ku dituku audi mua kulejila dianyisha kudi Yehowa. Pashishe sambila Yehowa bua kumuela tuasakidila bua malu aa. Muanetu wa bakaji mukuabu, diende Abigail, uvua mubatijibue ne bidimu 12 udi wamba ne: “Buanyi meme Yehowa ke muntu umuepele utudi ne bua kuela tuasakidila kupita muntu kayi yonso mu diulu ne pa buloba. Tudi ne bua kumuela tuasakidila dîba dionso bua bionso bidiye mutuenzele. Musangu kampanda bakamvuluija bualu bua mushinga mukole ebu: Tuetu bajuke malaba balame anu malu atudi belele Yehowa tuasakidila lelu, netumusakidile kabidi bua malu kayi?”

MUSHINGA WA MALU MADIMUENENA

12, 13. Bua tshinyi kuela meji a muudi mudilabuile buimpe bua Yehowa kudi ne mushinga?

12 Yehowa wakambuluisha mukalenge Davidi bua kutantamena nsombelu mikole ya bungi. Ke bualu kayi, Davidi wakakula bua malu avuaye mudimuenene, wamba ne: “Labulayi, numone ne: Yehowa mmuimpe; wa diakalenga mmuntu udi unyemena kudiye.” (Mis. 34:8) Mvese eu udi uleja mushinga wa malu madimuenena. Paudi ubala Bible ne mikanda yetu ne paudi ubuela mu bisangilu bietu, udi umvua malu mamonamona adi akankamija a muvua Nzambi muambuluishe bantu bakuabu bua bashale ne lulamatu. Kadi paudi wenda ukola mu nyuma, bidi bikengela udimuenene tshianza tshia Yehowa mu nsombelu webe. Mmushindu kayi uukadi mudilabuile buimpe bua Yehowa?

13 Kudi mushindu umue udi bena Kristo bonso badilabuile buimpe bua Yehowa. Mushindu au nkuikala mubikidibue bua kusemena pabuipi ne Nzambi ne Muanende kabidi. Yezu wakamba ne: “Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu uvua muntume kayi mumukoke nansha.” (Yone 6:44) Udiku umona ne: mêyi aa adi akutangila anyi? Tshidibi, muana udi mua kuela meji ne: ‘Yehowa uvua mukoke baledi banyi, meme mvua mubalonde patupu.’ Kadi pauvua mudilambule kudi Yehowa ne mubatijibue, uvua muleje muuvua mudie nende malanda a pa buawu. Mpindieu udi mumanyike kudiye. Bible udi utujadikila ne: “Muntu yeye munange Nzambi, muntu au mmumanyike kudiye.” (1 Kol. 8:3) Ikala wanyisha misangu yonso muaba uudi nawu mu bulongolodi bua Yehowa.

14, 15. Mmunyi mudi kuyisha bakuabu mua kukolesha ditabuja diebe?

14 Mushindu mukuabu uudi mua kulabula buimpe bua Yehowa nkudimuenena mudiye ukuambuluisha paudi uyisha bakuabu mu buambi anyi mu kalasa. Bitu bikolela bamue bana bua kuyisha balongi nabu mu kalasa. Udi mua kumvua bua tshinyi bitu bikole. Bualu kuena mumanye ni bitaba anyi ni babenga. Bidi mua kukukolela kabidi nangananga bua kuakula ne bantu ba bungi kupita muudi mua kuakula ne mulongi umue tshianana. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha?

15 Tshia mushinga, manya bua tshinyi malu audi witabuja mmalelela. Bintu bia kudilongela nabi Bible bidi mu site wa jw.org bidi mu muakulu wenu anyi? Wewe kuyi mumanye ni bidiku, keba dîba dia kubikeba. Mbabienze bua kukuambuluisha bua kuelangana meji a malu audi witabuja, tshidi tshikusaka bua kuitabuja, ne muudi mua kuumvuija bakuabu. Paudi utuishibua bikole bua malu aa, ne udilongolola bimpe, nebikusake bua kumanyisha bantu dîna dia Yehowa.​—Yel. 20:8, 9.

16. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kujikija dielakana bua kuambila bantu malu audi witabuja?

16 Kadi nansha wewe mudilongolole, udi mua kuelakana bua kuambila bantu malu audi witabuja. Muanetu wa bakaji wa bidimu 18 uvua mubatijibue ne bidimu 13 udi ujadika bualu ebu, wamba ne: “Ndi mumanye malu andi ngitabuja, kadi imue misangu bitu binkolela bua kuambila bantu.” Ntshinyi tshituye wenza bua kupita ne bualu ebu? Udi wamba ne: “Ntu ndienzeja bua kuakula mudilekelele. Balongi betu batu bakula badilekelele bua malu atubu benza. Ke tshindi panyi ne bua kuenza. Nunku ndi mua kuamba bualu mu lupitapita, ngamba nansha ne: ‘Dimue dituku mvua ndongeshangana Bible, mpindieu . . .’ Pashishe ntungunuka ne bualu bumvua ndonda abu. Nansha muvuabu kabuyi butangila Bible buludiludi, misangu ya bungi kuenza nunku kutu kujula bantu nyota ya kumanya tshintu ngenza pantu ndongeshangana Bible. Imue misangu batu bangela nkonko bua bualu abu. Pantu ntamba kuenza nanku, bitu bipepela bua kuyisha. Pashishe ntu ndiumvua bimpe be!”

17. Mmunyi mudi mushindu uudi wangata malu audi muitabuje mua kukuambuluisha bua kuyisha bakuabu?

17 Paudi unemeka bantu ne uditatshisha bua bualu buabu, badi anu mua kukuenzela pebe bia muomumue. Olivia udi ne bidimu 17 uvua mubatijibue patshivuaye tshitende udi wamba ne: “Mvua misangu yonso ntshina ne: meme mubueje bualu bua mu Bible mu muyuki pandi nyukila ne bantu, badi mua kummona bu munekeshi wa malu.” Pakapita matuku, wakatuadija kuela meji mushindu mukuabu. Pamutu pa Olivia kutamba kuimanyina pa buôwa buvuaye nabu, wakadiambila ne: “Bansonga ba bungi ki mbamanye bualu nansha bumue bua Bantemu ba Yehowa to. Anu tuetu ke Bantemu badibu batuilangana nabu. Nunku mushindu utudi tuenza malu ke wabasaka bua kuitaba bitudi tubalongesha anyi kubibenga. Kadi tshidi mua kuenzeka ntshinyi tuetu ne bundu anyi biobi bitukolele bua kuambila bakuabu malu atudi tuitabuja, peshi tuakula ne buôwa? Dîba adi badi mua kutumona bu ne: katuena ne disanka dia kuikala Bantemu to. Badi mene mua kubenga bitudi tubambila bualu katuena tubambilabi ne dishindika to. Kadi tuetu tuakula badilekelele, bikale ne dishindika bua malu atudi tuitabuja, tuenza nanku patudi tuyukila nabu, nebatunemeke.”

TUNGUNUKA NE KUDIENZEJA BUA LUPANDU LUEBE

18. Kudienzeja bua lupandu luebe kudi kulomba kuenza malu kayi?

18 Anu mutudi bamone, kudienzeja bua lupandu luebe ki mbualu bua bilele to. Amue malu audi mua kuenza bua kulupeta nguowu aa: kubala Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji bua malu adimu, kusambila Yehowa, ne kuela meji a mishindu idi Yehowa mukubeneshe. Paudi udifila bikole bua kuenza malu aa, nebikoleshe dishindika diudi nadi bua diakalenga dia kuikala mulunda wa Yehowa, ne nebikusake bua kuambila bakuabu malu audi witabuja.​—Bala Misambu 73:28.

19. Bua tshinyi kudienzeja bua lupandu luebe kudi ne mushinga?

19 Yezu wakamba ne: “Biasua muntu kundonda, adibenge, ambule mutshi wende wa makenga ne atungunuke ne kundonda.” (Mat. 16:24) Mbiumvuike bimpe ne: kulua muyidi, mmumue ne: kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua, mbualu budi muntu yonso udi musue kulua muena Kristo ne bua kuenza. Bushuwa, kudi kutunzuluila tshiibi bua kupeta masanka bungi kabuyi kubala lelu, ne muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Ke bualu kayi, mbimpe utungunuke ne kudienzeja bua lupandu luebe!