Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Netumonangane mu Mparadizu!”

“Netumonangane mu Mparadizu!”

“Newikale nanyi mu Mparadizu.”​—LUKA 23:43.

MISAMBU: 145, 139

1, 2. Mmalu kayi atu bantu bamba bua mparadizu?

BUALU buvua buenzeke ebu buvua bulenge bantu ku muoyo. Pakajika mpungilu uvua muenzeke mu Séoul mu ditunga dia Corée, bana betu ba mu matunga makuabu bakapatuka mu tshipalu muvuabu bamuenzele. Bantemu ba muaba au kubakungila. Ba bungi ba kudibu bavua babakupa tshianza, bamba ne: “Netumonangane mu Mparadizu!” Buebe wewe, mmparadizu kayi uvuabu bakuila au?

2 Bantu badi bumvuija mparadizu mu mishindu mishilashilangane. Kudi badi bamba ne: mparadizu mmuanu patupu. Bakuabu badi bamba ne: mparadizu mmuaba wonso udibu bapetela disanka au. Muntu udi nzala yamba kuya nende yeye musombe ku mêsa a biakudia udi mua kumvua anu bu ne: udi mu mparadizu. Mu bidimu bia 1800, mamu kampanda wakamona muaba uvua bilongo bia bungi mu tshibandabanda kansanga, kuambaye ne: “Kah, etshi si mparadizu’s!” Batshidi anu babikila muaba au too ne lelu ne: Mparadizu. Buebe wewe, mparadizu udi umvuija tshinyi? Udi mumuindile anyi?

3. Mmuaba kayi udi Bible utuadija kuakula bua mparadizu?

3 Bible udi wakula bua mparadizu uvuaku kumpala ne bua udi mutuindile kumpala eku Mbatuadije kuakula bua Mparadizu mu mukanda wa kumpala wa mu Bible. Mu Bible wa bena Katolike wa Douay uvuabu bakudimuine ku Laten, mbakudimune Genese 2:8 ne: ‘Mukalenge Nzambi wakenza mparadizu wa masanka katshia ku tshibangidilu: muaba uvuaye muteke [Adama] uvuaye mufuke.’ (Tuetu mbadi bafiikishe maleta.) Miaku ya mu tshiena Ebelu idi yakula bua budimi bua Edene. Edene udi umvuija “Masanka,” ne mu bulelela budimi abu buvua busankisha. Muvua muimpe be! Muvua biakudia bia bungi, kuvua dipetangana dimpe pankatshi pa bantu ne nyama.​—Gen. 1:29-31.

4. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: budimi bua Edene buvua mparadizu?

4 Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “budimi” mmukudimuna mu tshiena Greke ne: paradeisos. Mukanda kampanda wa tshibungu mufunda kudi M’Clintock ne Strong udi wamba bua paradeisos ne: “Mmuaba mualabale, mubululuke, kawuyi mua kubuela njiwu, mulenga katshia bawufuka, muikale ne mitshi minene, ya bungi ya kudiyi ikuama bimuma, mâyi mimpe apuekamu, bisumbu bia nyama ya mbaji anyi mikoko bidiila mashinda ku mielelu kuawu. Mushindu eu ke uvua muena ngendu yonso muena Greke umona mparadizu mu lungenyi luende.”​—Fuanyikija ne Genese 2:15, 16.

5, 6. Mmunyi muakajimina Mparadizu? Ndukonko kayi ludi bamue bantu mua kudiela?

5 Nzambi wakateka Adama ne Eva mu mparadizu wa buena eu, kadi kabakasombamu matuku a bungi to. Bua tshinyi? Bakabenga kutumikila Nzambi, bobu kudipangisha bua kusombamu. Ke bualu kayi, bobu ne ndelanganyi yabu bakajimija Mparadizu. (Gen. 3:23, 24) Nansha muvua bantu kabatshiyi mu budimi abu, bidi bimueneka ne: buakashala too ne ku mvula wa kabutu wa mu tshikondo tshia Noa.

6 Bamue bantu badi mua kudiela lukonko elu: ‘Bantu nebasombaku dimue dituku mu Mparadizu pa buloba anyi?’ Malu akadi menzeke adi aleja tshinyi? Biwikala mutekemene bua kusomba ne balela bebe mu mparadizu, udiku ne malu adi akujadikila ne: mparadizu neikalaku anyi? Udiku mua kumvuija bua tshinyi udi mutuishibue ne: mparadizu nealue anyi?

BIJADIKI BIDI BILEJA NE: MPARADIZU NEIKALAKU

7, 8. (a) Nzambi uvua mulaye Abalahama bualu kayi? (b) Mulayi wa Nzambi uvua mua kuikala musake Abalahama ku diela meji a tshinyi?

7 Mukanda udibu bafundishe kudi Mufuki wa mparadizu wa ku tshibangidilu ke muaba mulelela utudi mua kupetela mandamuna. Tukonkonone tshivua Nzambi muambile mulunda wende Abalahama. Nzambi wakamba ne: uvua ne bua kuvudija ndelanganyi ya Abalahama “bu nsenga ya ku muelelu kua mbuu.” Yehowa wakalaya kabidi mulayi muimpe eu: “Ku diambuluisha dia muanebe, bisamba bionso bia pa buloba nebipete dibenesha buabi biobi, bualu udi mumvue dîyi dianyi.” (Gen. 22:17, 18) Nzambi wakambuluila kabidi muana wa Abalahama ne muikuluende mulayi wa mushinga au.​—Bala Genese 26:4; 28:14.

8 Kakuena tshijadiki mu Bible tshidi tshileja ne: Abalahama uvua muele meji ne: bantu bavua mua kupetela difutu dia ndekelu mu mparadizu wa mu diulu to. Nanku, pavua Nzambi wakula bua dibeneshibua dia “bisamba bionso bia pa buloba,” Abalahama uvua anu mua kuikala muele meji bua mabenesha a pa buloba. Nzambi ke uvua mulaye bualu abu, nunku buvua buleja nsombelu muimpe bua “bisamba bionso bia pa buloba.” Malu makuabu avua menzekele bantu ba Nzambi adiku ajadika pawu lungenyi elu anyi?

9, 10. Mmilayi kayi mikuabu yakaluabu kumanyisha idi ituambuluisha bua kutekemena masanka kumpala eku?

9 Davidi (umue wa ku ndelanganyi ya Abalahama) wakakula bua tshikondo tshivua tshilua dîba dikala “bantu babi” ne “benji ba malu mabi” kabayi mua kuikalaku. Ntshinyi tshienzeka? “Bantu babi kabakuikalaku kabidi to.” (Mis. 37:1, 2, 10) Kadi “bena bupuekele nebapiane buloba, nebikale ne disanka dipite bungi mu ditalala divule.” Davidi wakamanyisha kabidi ku bukole bua nyuma ne: “Bantu bakane nebapiane buloba, nebasombapu bua kashidi.” (Mis. 37:11, 29; 2 Sam. 23:2) Buebe wewe, bantu bavua basue kuenza disua dia Nzambi bavua bumvue bishi bua milayi ayi? Bavua mua kuikala ne malu avua abasaka bua kutekemena ne: pa buloba popu pikale anu bantu bakane, dimue dituku buloba nebulue mparadizu mufuanangane ne budimi bua Edene.

10 Mu kupita kua matuku, bena Isalele ba bungi bavua bamba muvuabu batendelela Yehowa bakamuela yeye ne ntendelelu mukezuke nyima. Ke Nzambi kulekela bua bena Babylona batshimune bantu bende, banyangakaje buloba buabu, ne bakuate bantu ba bungi baye nabu. (2 Kul. 36:15-21; Yel. 4:22-27) Nansha nanku, baprofete ba Nzambi bakamanyisha ne: panyima pa bidimu 70, bantu bende bavua mua kupingana kuabu. Mêyi a buprofete au akakumbana. Kadi adi kabidi ne tshidiwu atumvuija. Patudi tuenda tukonkonona amue a kudiwu, ikala muvuluke tshitudi tuakuila: mparadizu wa pa buloba walua kumpala eku.

11. Yeshaya 11:6-9 uvua mukumbane bishi? Kadi ndukonko kayi lutshidi lushale?

11 Bala Yeshaya 11:6-9. Nzambi wakamanyisha mukana mua Yeshaya ne: bantu bende bamane kupingana mu buloba buabu, kabavua mua kutuilangana ne bintu bibi bivua mua kubakebela njiwu anyi kabavua mua kutshina nyama peshi bantu badi benza malu bu nyama to. Bakulumpe ne bana bavua mua kusomba talalaa. Bualu ebu kabuenaku bukuvuluija nsombelu wa buena uvua Nzambi muenze bua ikale mu budimi bua Edene anyi? (Yesh. 51:3) Mêyi a buprofete avua Yeshaya muambe au avua aleja kabidi ne: buloba bujima ‘nebuwule tente ne dimanya dia Yehowa bu mudi mâyi abuikila mbuu,’ kabiyi anu bua ditunga dia Isalele nkayadi to. Nebienzeke dîba kayi?

12. (a) Bantu bavua bafume ku Babylona kuvuabu baye nabu bakapeta masanka kayi? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yeshaya 35:5-10 udi ne bua kukumbana mu mushindu mukuabu?

12 Bala Yeshaya 35:5-10. Yeshaya wakambulula kabidi ne: bantu bavua bapingana abu kabavua mua kubaluisha kudi nyama anyi kudi bantu to. Buloba buabu buvua ne bua kukuama biakudia bia bungi bualu buvua ne mâyi a bungi anu bu muvua budimi bua Edene pabu ne mâyi a bungi. (Gen. 2:10-14; Yel. 31:12) Ke dikumbana dionso dia mêyi a buprofete adi anyi? Kakuena tshijadiki tshidi tshileja ne: bantu bavua bapingane kuabu abu bavua bondopibue mu tshishima to. Tshilejilu, bampofu kabavua babange kumona to. Nunku Nzambi uvua uleja ne: diondopibua dietu diena dîna edi nedienzeke anu kuenzeka.

13, 14. Mmunyi muvua bantu bavua bapingane kuabu bamone dikumbana dia Yeshaya 65:21-23? Kadi ntshitupa kayi tshikuabu tshia mu mulayi au tshidi patshi ne bua kukumbana? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

13 Bala Yeshaya 65:21-23. Bena Yuda kabakapingana mu nzubu mimpe to, kabakasangana nansha babadimine madimi anyi basangane madimi a tumuma tua mvinyo to. Kadi bu muvua Nzambi mubabeneshe, malu avua mua kushintuluka. Fuanyikijabi disanka divuabu mua kumvua pavuabu bibaka nzubu ne basombamu! Bavua mua kukuna bia pa madimi ne kupuola bintu bimpe.

14 Mona bualu bukuabu bua mushinga budi mu mêyi a buprofete au. Nekuikalaku tshikondo tshikala matuku etu “bu matuku a mutshi” anyi? Imue mitshi itu ilala bidimu binunu ne binunu. Nebikengele bua bantu bikale ne makanda a mubidi mimpe bua kulala bidimu bungi abu. Bobu bikale mu nsombelu uvua Yeshaya muambe au, mparadizu uvua bu wa mu tshilota au udi ulua mulelela! Dîba adi mêyi a buprofete neakumbane!

Mmunyi muakumbana bualu buvua Yezu mulaye bua Mparadizu? (Tangila tshikoso tshia 15, 16)

15. Mu mêyi makese, leja amue masanka adi mu mukanda wa Yeshaya.

15 Elangana meji a mudi milayi itudi tufuma ku dimona eyi yakula bua mparadizu utudi bindile kumpala eku: Nzambi neabeneshe bantu ba pa buloba bujima. Muntu nansha umue kakupeta buluishi bua kudi nyama anyi bua kudi bantu badi benza malu bu nyama to. Bampofu nebamone, bampudi matshi nebumvue, ne balema nebende. Bantu nebibake nzubu yabu ne nebadie bia pa madimi biakunabu. Nebalale bidimu bia bungi kupita mitshi. Bulelela, mu Bible mudi bijadiki bidi bileja ne: malu a nunku mmatuindile kumpala eku. Kadi bamue badi mua kuamba ne: bitudi tubambila bua mêyi a buprofete au kabiena bileja malu mudiwu to. Udi mua kubandamuna bishi? Mbualu kayi bunene budi bukusaka bua kushala ne muoyo kuulu kuulu bua kuindila mparadizu mulelela wikala pa buloba? Muntu munene wa katshia ne katshia udi utulejabu.

NEWIKALE MU MPARADIZU!

16, 17. Yezu uvua mu nsombelu kayi pavuaye muakule bua Mparadizu?

16 Nansha muvua Yezu kayi ne bualu, bakamukosela tshibawu tshia lufu, kumupopelabu ku mutshi pamue ne benzavi bena Yuda babidi, eu eku eu eku. Kumpala kua umue wa ku benzavi abu kufua, wakitaba ne: Yezu uvua mukalenge, yeye kumulomba ne: “Yezu, umvuluke pawabuela mu Bukalenge buebe.” (Luka 23:39-42) Diandamuna dia Yezu didi mu Luka 23:43 didi ditangila matuku ebe atshilualua. Bamue bamanyi ba malu a mu Bible ba lelu badi bakudimuna mêyi aa ku muaku ku muaku ne: “Bulelela ndi nkuambila, lelu newikale nanyi mu Mparadizu.” Tangila muaku “lelu.” Yezu uvua usua kuleja tshinyi? Bantu badi ne mmuenenu mishilashilangane bua bualu ebu.

17 Mu miakulu ya bungi ya lelu, batu bela bimanyinu bia mu difunda bu mudi tukoselu anyi bitudilu bibidi bua kupatula lungenyi ludi mu tshiambilu anyi bua kulutokesha. Kadi mu mivungu ya tshiena Greke ya kumpala menemene idiku lelu, kabavua bela bimanyinu bia mu difunda misangu yonso to. Kadi lukonko ndolu elu: Yezu uvua wamba ne: “Ndi nkuambila ne: lelu newikale nanyi mu Mparadizu” anyi? Peshi uvua wamba ne: “Ndi nkuambila lelu ne: newikale nanyi mu Mparadizu”? Bakudimunyi badi mua kuela bimanyinu bia mu difunda bilondeshile tshidibu bela meji ne: ke tshivua Yezu muambe, ne udi mua kudimuenena mudi Bible ya bungi idiku lelu miye ne mishindu yonso ibidi.

18, 19. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumvua tshivua Yezu musue kuamba?

18 Kadi vuluka ne: Yezu uvua mudianjile kuambila bayidi bende ne: “Muana wa muntu neenze matuku asatu, munya ne butuku, munda mua buloba.” Wakamba kabidi ne: “Nebafile Muana wa muntu mu bianza bia bantu ne nebamushipe, ne dituku disatu neajudibue.” (Mat. 12:40; 16:21; 17:22, 23; Mâko 10:34) Mupostolo Petelo wakaleja ne: bualu ebu buakenzeka. (Bien. 10:39, 40) Nanku Yezu kavua muye mu Mparadizu kampanda dituku divuaye yeye ne muenzavi au bafue to. Yezu uvua “mu Lukita [anyi “Hadese”]” munkatshi mua matuku too ne pakamubisha Nzambi ku lufu.​—Bien. 2:31, 32; dim. *

19 Nunku anu mutudi bamone, padi Yezu ulaya muenzavi au mparadizu, udi ubanga ne mêyi aa: “Bulelela, ndi nkuambila lelu.” Bantu bavua batamba kuakula mushindu eu nansha mu tshikondo tshia Mose. Mose wakamba ne: “Mêyi andi nkutumina dîyi lelu bua kuenza aa adi ne bua kuikala mu muoyo webe.”​—Dut. 6:6; 7:11; 8:1, 19; 30:15.

20. Tshidi tshitujadikila ne: tudi bumvue mêyi a Yezu bimpe ntshinyi?

20 Mukudimunyi kampanda wa Bible wa ku est kua Asie wakamba bua diandamuna dia Yezu ne: “Tshidi ne bualu mu mvese eu mmuaku ‘lelu,’ ne bidi bikengela kubala nunku: ‘Bulelela ndi nkuambila lelu ne: newikale nanyi mu Mparadizu.’ Bualu abu buvua bulaya dituku adi ne buvua ne bua kukumbana pashishe. Ngakuilu eu nguvua nende bantu ba ku Asie bua kuleja ne: bavua balaye bualu dituku kampanda buvuabu mua kulua kukumbaja.” Anu mu mushindu umue umue eu, mu nkudimuinu kampanda wa tshiena Suliya wa mu bidimu bia 400 mbakudimune diandamuna dia Yezu edi ne: ‘Amen, ndi nkuambila lelu ne: newikale nanyi mu budimi bua Edene.’ Dilaya edi didi ne bua kutukankamija tuetu bonso.

21. Muenzavi uvua ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi? Bua tshinyi?

21 Muenzavi ukavua ukula muoyo au kavua mumanye ne: Yezu ukavua mudie tshipungidi ne bapostolo bende ba lulamatu bua bikale nende mu Bukalenge bua mu diulu to. (Luka 22:29) Bualu bukuabu, muenzavi au kavua nansha mubatijibue to. (Yone 3:3-6, 12) Nuntu tudi tumvua ne: mparadizu wa pa buloba ke uvua Yezu mumulaye. Panyima pa bidimu, mupostolo Paulo wakalonda tshikena kumona kampanda tshia muntu uvua “muambuibue too ne mu mparadizu.” (2 Kol. 12:1-4) Paulo ne bapostolo bakuabu ba lulamatu bavua bashilangane ne muenzavi au bualu bavua babasungule bua kuya mu diulu bua kudia Bukalenge ne Yezu. Tshidibi, Paulo uvua wakula bua bualu buvua ne bua kulua kuenzeka, mmumue ne: “mparadizu.” * Uvua wakula kabidi bua mparadizu wa pa buloba anyi? Newikalamu pebe anyi?

TSHIUDI MUA KUTEKEMENA

22, 23. Ntshinyi tshiudi mua kutekemena?

22 Vuluka ne: Davidi uvua mudianjile kumona ne: tshikondo kampanda “bantu bakane nebapiane buloba.” (Mis. 37:29; 2 Pet. 3:13) Davidi uvua wakula bua tshikondo tshikala bantu basomba pa buloba mua kuenza malu bilondeshile mikenji miakane ya Nzambi. Mêyi a buprofete adi mu Yeshaya 65:22 adi amba ne: “Matuku a bantu banyi neikale bu matuku a mutshi.” Mêyi aa adi aleja ne: bantu nebalale bidimu binunu ne binunu. Udi mua kutekemena bualu ebu anyi? Eyowa, bualu bilondeshile Buakabuluibua 21:1-4, Nzambi neatume ntema yende kudi bukua bantu, ne bumue bua ku malu mimpe adiye mulaye bantu bamuenzela mudimu mu bulongolodi bupiabupia buende bua buakane mbua ne: “lufu kaluakuikalaku kabidi” to.

23 Mpindieu mbiumvuike bimpe. Adama ne Eva bakajimija Mparadizu mu Edene, kadi kavua mujimine bua kashidi to. Anu muvua Nzambi mulaye, bantu badi pa buloba nebabeneshibue. Davidi wakamba ku bukole bua nyuma ne: bena bupuekele ne bantu bakane nebapiane buloba ne nebasombapu tshiendelele. Mêyi a buprofete a mu mukanda wa Yeshaya adi ne bua kutupesha dijinga dikole dia kuikala ne nsombelu muimpe wikalaku au. Ndîba kayi adi? Pakumbana bualu buvua Yezu mulaye muenzavi muena Yuda au. Udi mua kuikala pebe mu Mparadizu au. Dîba adi, bualu buvuabu bambile bana betu ba mu matunga makuabu bavua baye mu ditunga dia Corée abu nebukumbane: “Netumonangane mu mparadizu!”

^ tshik. 18 Mulongeshi kampanda diende Marvin Pate wakafunda ne: “Konso eku, bantu batu batela muaku ‘lelu’ bua kuakula bua dilondangana dia malu adi enzeka mu lupuolo lua mêba 24. Lutatu ludi muaba eu ndua ne: mmuenenu eu udi ushilangana ne dilongesha dia mu Bible didi miaba kampanda didi dileja ne: Yezu uvua muanji ‘kupueka’ mu hadese panyima pa lufu luende (Mat. 12:40; Bien. 2:31; Lomo 10:7) pashishe kuluaye kubanda mu diulu.”

^ tshik. 21 Bala “Nkonko ya babadi” mu tshibejibeji etshi.