Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 50

Tutelejayi dîyi dia mulami muimpe wa mikoko

Tutelejayi dîyi dia mulami muimpe wa mikoko

“Neyumvue dîyi dianyi.”​—YONE 10:16.

MUSAMBU 3 Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshivua mua kuikala tshienze bua Yezu afuanyikije bayidi bende ne mikoko?

YEZU uvua mufuanyikije bulunda buvuaye mudie ne bayidi bende ne malanda adi pankatshi pa mulami wa mikoko ne mikoko yende. (Yone 10:14) Uvua musungule tshilejilu tshivua tshiakanyine menemene. Mikoko itu mimanye mulami wayi ne itu yenza tshituye uyambila. Muendakanyi kampanda wakadimuena bualu ebu ne ende abidi. Wakamba ne: “Tuvua basue kukuata mikoko kampanda mu filme, tuetu kuyibikila bua isemene kutudi. Kadi kayakalua bualu kayivua mimanye mêyi etu to. Pashishe pakalua muana mukuabu uvua uyilama, wakayibikila yoyi kuya musangu umue kudiye ne kutuadijayi kumulonda.”

2-3. a) Mmushindu kayi udi bayidi ba Yezu baleja ne: badi bumvua dîyi diende? b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi ne mu tshialonda?

2 Bualu buvua muendakanyi eu mumone budi butuvuluija tshivua Yezu muambe bua mikoko yende, mmumue ne: bayidi bende. Uvua muambe ne: “Neyumvue dîyi dianyi.” (Yone 10:16) Kadi mmunyi mutudi mua kuamba ne: tudi tumvua dîyi dia Yezu pende muikale mu diulu? Tudi tuleja ne: tudi tumvua dîyi dia Mulami wetu patudi tutumikila malu adiye mutulongeshe.​—Mat. 7:24, 25.

3 Mu tshiena-bualu etshi ne mu tshialonda netukonkonone amue malongesha a Yezu. Anu mutuabimona, Yezu uvua mutulongeshe ne: kudi amue malu atudi ne bua kulekela kuenza ne makuabu atudi ne bua kuenza. Netuanji kukonkonona malu abidi avua mulami wetu muimpe mututumine dîyi bua kulekela kuenza.

“LEKELAYI KUTAMBA KUSAMISHA MUTU”

4. Bilondeshile Luka 12:29, ntshinyi tshidi mua kukebesha ‘ditamba kusamisha mutu’?

4 Bala Luka 12:29, bi7. Yezu wakakankamija bayidi bende bua ‘balekele kutamba kusamisha mutu’ bua bintu bivuabu nabi dijinga. Tudi bamanye ne: mibelu ya Yezu itu anu miakane misangu yonso ne ya meji. Tutu basue kuyitumikila, kadi imue misangu bitu bitukolela. Bua tshinyi?

5. Bua tshinyi bamue bantu badi mua kutuadija kusamisha mutu bua bidibu nabi dijinga?

 5 Bamue bantu batu pamuapa basamisha mutu bua bintu bu mudi: biakudia, bia kuvuala, ne muaba wa kulala. Badi pamuapa mua kuikala mu ditunga mudi bantu ne lutatu lua kupeta makuta ne mudimu wa bianza. Bidi mua kubakolela bua kupeta makuta makumbane bua kudiisha mêku abu. Peshi muntu udi muambule bujitu bua dîku udi mua kufua, ushiya bena mu dîku mu dikenga. Kabidi, ba bungi badi mua kuikala bajimije midimu yabu bua lutatu ludi disama dia korona dikebeshe. (Muam. 9:11) Pikalabi ne: ntatu eyi anyi mikuabu mmitukuate petu, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulonda mubelu wa Yezu wa kulekela kusamisha mutu?

Pamutu pa kudina mu disumpakana mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi bua kupeta bitudi nabi dijinga, mbimpe tueyemene Yehowa (Tangila tshikoso 6-8) *

6. Leja tshivua tshifikile mupostolo Petelo musangu kampanda.

6 Musangu kampanda mupostolo Petelo ne bapostolo bakuabu bakamona Yezu wendela pa mâyi pavuabu mu buatu pa Mbuu wa Galela, pavua eku tshipepele tshikole tshituta. Petelo wakamba ne: “Mukalenge, pikalabi ne: nguewe, tuma dîyi ndue kuudi pa mâyi.” Yezu kumuambila ne: “luaku,” ke Petelo kupatuka mu buatu “kuendelaye pa mâyi ne kuyaye mutangile kudi Yezu.” Mona tshivua tshienzeke pashishe. “Pakatangilaye tshipepele tshikole, wakumvua buôwa. Nunku pakatuadijaye kudina, wakela dîyi ne: ‘Mukalenge, nsungila!’” Yezu wakolola tshianza ne kumukuataye bua kumusungila. Mbimpe tuikale bavuluke ne: Petelo wakendela pa mâyi a mavuala makole au pavuaye mushale mutangila anu kudi Yezu. Kadi pakatangilaye tshipepele tshikole atshi wakatuadija kuelekana ne kupetaye buôwa; yeye kutuadija kudina.​—Mat. 14:24-31.

7. Ntshinyi tshidi tshilejilu tshia Petelo mua kutulongesha?

7 Tshilejilu tshia Petelo etshi tshidi mua kutulongesha. Pavua Petelo mupatuke mu buatu ne mutuadije kuendela pa mâyi kavua muela meji ne: uvua mua kufika ku diumvua buôwa ne kutuadija kudina to. Uvua musue anu kuendela pa mâyi too ne pavuaye ufika kudi Mukalenge wende. Kadi wakapangila bua kushala mutume meji ku tshipatshila atshi. Lelu eu tuetu petu tudi dijinga ne ditabuja bua kunanukila mu ntatu anu bu muvua Petelo muikale dijinga ne ditabuja bua kuendela pa mâyi. Tuetu bapangile bua kushala batume meji kudi Yehowa ne malu adiye mulaye, tudi mua kutuadija kudina mu nyuma. Nunku nansha tshipepele tshia mushindu kayi tshia mu tshimfuanyi tshitute nsombelu wetu, mbimpe tushale anu batume meji kudi Yehowa bamanye ne: udi ne bukokeshi bua kutuambuluisha. Mmunyi mutudi mua kuenza nanku?

8. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuepuka dipita kusumpakana bua bintu bitudi nabi dijinga?

8 Mbimpe tueyemene Yehowa pamutu pa kuikala kuditatshisha bua ntatu idi itukuata. Tuvulukayi ne: Yehowa Tatu wetu mmulaye ne: neatupeshe bitudi nabi dijinga tuetu bateke malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:32, 33) Utu anu ukumbaja malu atuye ulaya. (Dut. 8:4, 15, 16; Mis. 37:25) Bu mudi Yehowa udiisha nyunyi ne uvuadika bilongo, katuena ne bua kusumpakana bua biakudia anyi bia kuvuala to. (Mat. 6:26-30; Filip. 4:6, 7) Anu mutu baledi badi banange bana babu babapesha bidibu nabi dijinga, dinanga didi disaka Tatu wetu wa mu diulu bua kupesha bantu bende bidibu nabi dijinga. Bushuwa tuikale batuishibue ne: Yehowa neatutabalele.

9. Tshivua tshienzekele muanetu kampanda ne mukajende tshidi tshitulongesha tshinyi?

9 Mona bualu kampanda budi buleja mushindu utu Yehowa utupesha bitudi nabi dijinga. Muanetu kampanda ne mukajende badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba bakenda munkatshi mua dîba dijima ne mashinyi abu akavua a kale, baya kuangata bana betu ba bakaji kansanga bavua basombele muaba wa bena tshimuangi bua kuya nabu mu bisangilu. Muanetu au wakamba ne: “Pakajika bisangilu tuakabikila bana betu ba bakaji abu kuetu bua kuela nabu tshianza mukana, kadi tuakalua kuvuluka ne: katuvua nansha ne tshiakudia tshia kubapesha to.” Ntshinyi tshiakenzeka pashishe? Muanetu udi ulonda wamba ne: “Patuakafika kumbelu, tuakasangana bitunga bibidi binene bia biakudia mu mushiku wa mbelu. Katuvua bamanye uvua mubiteke to. Yehowa uvua mutuvuluke bushuwa.” Matuku makese pashishe, mashinyi abu au akanyanguka. Avua abambuluisha mu mudimu wabu wa diyisha; kadi kabavua nansha ne makuta a kualongoluesha to. Bakaya nawu muaba utubu balongolola mashinyi uvua pabuipi ne kumbelu kuabu. Muntu mukuabu wakalua muaba au, kuebejaye ne: “Mashinyi aa nga nganyi?” Ke muanetu kuamba ne: avua ende yeye, ne uvua ujinga kualongoluesha. Muntu au kumuambila ne: “Abi kabiena ne bualu to. Mukajanyi udi ukeba mashinyi a buena aa, mikala anu a dikala edi menemene. Udi musue nkupeshe makuta bungi kayi, ngangate mashinyi aa?” Muanetu au wakapanyisha muntu au mashinyi ende ku mushinga uvua mumupeteshe mushindu wa kusumba makuabu. Wakamba ne: “Tuvua ne disanka diyila ne panshi dilolo dia dituku adi. Tuvua bamanye ne: kabivua bienzeke ku mpukampuka to. Bivua ntshianza tshia Yehowa.”

10. Mmushindu kayi udi mêyi adi mu Misambu 37:5 atukankamija bua kubenga kusumpakana bua bintu bitudi nabi dijinga?

10 Tuetu tuteleja mulami muimpe wa mikoko ne balekele kusumpakana bikole bua bintu bitudi nabi dijinga, tuikale batuishibue ne: Yehowa neatupeshabi. (Bala Misambu 37:5; 1 Pet. 5:7) Elabi meji a malu atudi bakuile mu  tshikoso 5. Too ne lelu eu, Yehowa udi mua kuikala ukupeteshila biudi nabi dijinga dituku dionso kupitshila kudi muntu udi muambule bujitu bua dîku dienu anyi kudi muntu udi mukuangate ku mudimu. Pikala mfumu wa dîku katshiyi kabidi ne mushindu wa kudiisha dîku diende anyi wewe mujimije mudimu webe, manya ne: Yehowa udi mua kutupesha bitudi nabi dijinga mu mishindu mikuabu. Tuikalayi bajadike ne: neenze nanku. Mpindieu tukonkononayi bualu bukuabu budi mulami muimpe wa mikoko mutuambile bua kulekela kuenza.

“LEKELAYI KULUMBULUISHANGANA”

Tudi mua kulekela kuangata bakuabu bibi tuetu tuimanyina pa ngikadilu yabu mimpe (Tangila tshikoso 11, 14-16) *

11. Bilondeshile Matayi 7:1, 2, ntshinyi tshivua Yezu mutuambile bua kulekela kuenza? Bua tshinyi bidi mua kuikala bikole bua kuenza nanku?

11 Bala Matayi 7:1, 2. Yezu uvua mumanye ne: bantu bapange bupuangane batu batamba kuimanyina anu pa bilema bia bakuabu. Ke bua tshinyi wakamba ne: “Lekelayi kulumbuluishangana.” Tudi mua kudienzeja bua kubenga kutula bena Kristo netu bilema, kadi bitu anu bitukolela imue misangu bualu tudi bapange bupuangane. Tuetu bamone ne: bitu bitufikila imue misangu bua kutula bana betu bilema, mbimpe tuenze tshinyi? Tuteleje Yezu ne tudienzeje bua kulekela kulumbuluishangana.

12-13. Patudi tuela meji a muvua Yehowa muenzele Davidi malu, mmushindu kayi udibi mua kutuambuluisha bua kulekela kulumbuluishangana?

12 Tuetu tuela meji a tshilejilu tshia Yehowa bidi mua kutuambuluisha. Utu yeye wimanyina pa bikadilu bimpe bidi nabi muntu. Bualu ebu budi bumuenekela mu mushindu uvuaye muenzele mukalenge Davidi malu, pende Davidi muenze mpekatu minene. Tshilejilu, wakenda masandi ne Beta-sheba, kushipeshaye too ne bayende. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Bualu buvua Davidi muenze abu buakamukengeshisha yeye ne ba mu dîku diende, kukengeshisha too ne bakaji bende bakuabu. (2 Sam. 12:10, 11) Musangu mukuabu kabidi, Davidi kakeyemena Yehowa pavuaye mutumine bantu bende dîyi bua kubala bungi bua balume ba mu Isalele bavua mu tshiluilu tshia mvita to. Davidi uvua mua kuikala muenze nanku bualu uvua uditambisha bua muvuaye ne tshiluilu tshinene tshia basalayi ne uvua utshieyemena. Ntshinyi tshiakalua kuenzeka? Bena Isalele batue ku 70 000 bakafua ku tshipupu.​—2 Sam. 24:1-4, 10-15.

13 Bu wewe muikale mu Isalele tshikondo atshi, uvua mua kuikala mumone Davidi mushindu kayi? Uvua mua kuamba ne: kavua mukumbane bua Yehowa kumufuila luse anyi? Yehowa yeye kavua umumona nanku to. Uvua muimanyine pa lulamatu luvua nalu Davidi mu nsombelu wende mujima ne pa dinyingalala diende bua mpekatu ne muoyo mujima. Nunku Yehowa wakafuila Davidi luse bua mpekatu minene ivuaye muenze ayi. Yehowa uvua mumanye ne: Davidi uvua mumunange bikole ne uvua musue kuenza malu makane. Tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mutuye wimanyina anu pa ngikadilu mimpe itudi nayi.​—1 Bak. 9:4; 1 Kul. 29:10, 17.

14. Ntshinyi tshidi tshiambuluisha bena Kristo bua kulekela kulumbuluishangana?

14 Bu mudi Yehowa kayi wimanyina pa bilema bia bantu, tuetu petu katuena ne bua kuikala tutulangana bilema to. Tudi ne bua kuimanyina pa ngikadilu mimpe idi nayi bakuabu. Bitu bipepele bua kumona bilema bia bakuabu ne kubapisha. Kadi muntu udi widikija Yehowa udi yeye wenza mudimu pamue ne bakuabu nansha yeye mumanye ne: batu ne bilema. Dibue dia mbongo didibu kabayi banji kufinuna kaditu dibalakana to, kadi muntu wa meji mmumanye ne: bobu badifinune didi dilengela dilua dia mushinga wa bungi. Anu bu Yehowa ne Yezu, ki mbimpe tuikale tuimanyina anu pa bilema bia bakuabu to, kadi anu pa ngikadilu yabu mimpe.

15. Mmushindu kayi udi kuela meji a nsombelu udi nende bantu mua kutuambuluisha bua kubenga kuakula bibi buabu?

15 Pa kumbusha dimanyina anu pa ngikadilu mimpe idi nayi bakuabu, ntshinyi tshikuabu tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kuakula bibi buabu? Tudi mua kuanji kuela meji a nsombelu udibu nende. Tuangate tshilejilu etshi. Dimue dituku Yezu uvua ku ntempelo, kumonaye mukaji mukamba mukuabu mupele wela tukuta tua binjanja tubidi tua mushinga mukese mu kashete. Kavua mukonke ne: “Bua tshinyi ki mmuele bia bungi?” Yezu wakamona yeye tshivua tshisake mukaji mukamba au bua kuela tukuta tuende atu ne nsombelu uvuaye nende, pamutu pa kuimanyina pa bungi bua makuta avuaye muele. Wakamuanyisha bua muvuaye muele tshionso tshivuaye mukokeshe.​—Luka 21:1-4.

16. Bualu bua Veronica budi mua kutulongesha tshinyi?

16 Bualu bua muanetu Veronica budi butuleja bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuanji kuela meji a nsombelu udi nende bakuabu. Mu tshisumbu tshiabu muvua muanetu wa bakaji mukuabu uvua udikoleshila muanende wa balume nkayende. Veronica udi wamba ne: “Mvua mmona anu bu ne: kabavua babuela mu bisangilu pa tshibidilu ne bayisha bikole to. Mvua mbangata bibi bua bualu abu. Kadi pangakapatuka ne muanetu wa bakaji au mu buambi, wakangumvuija lutatu luvuaye nalu bua muanende uvua lungenyi lusama. Uvua wenza muende muonso mua kuenza bua bapete tshiakudia ne bua bikale mu malanda mimpe ne Yehowa. Imue misangu, bua disama divua nadi muanende adi uvua usungula bua kuya kubuela mu bisangilu mu tshisumbu tshikuabu.” Veronica udi ujikija wamba ne: “Tshivuaku mumanye ne: uvua ne lutatu lua nanku to. Mpindieu ndi mulue kunanga muanetu eu bikole bua mushindu udiye udienzeja bua kuenzela Yehowa mudimu ne ndi mmuangata ne mushinga.”

17. Ntshinyi tshidibu batuambila bua kuenza mu Yakobo 2:8? Mmushindu kayi utudi mua kutshienza?

17 Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu bamone ne: tudi ne meji mabi bua muena Kristo netu kampanda? Mbimpe tuvuluke ne: tudi ne bua kunanga bana betu. (Bala Yakobo 2:8.) Mbimpe tusambile kabidi Yehowa bikole, tumulombe atuambuluishe bua tulekele kumona bakuabu mu mushindu mubi. Tudi mua kuenza malu bipetengana ne tshitudi balombe mu disambila, tuya nansha kusombesha muntu utuvua tumona bibi au. Tuetu benze nanku nebituambuluishe bua kumumanya bimpe. Tudi mua kumulomba bua tuye nende mu buambi anyi kumubikila bua kuela nende tshianza mukana. Patudi tuenda tumanya muanetu au bimpe, tudi mua kudienzeja bua kuidikija tshilejilu tshia Yehowa ne Yezu tukeba anu ngikadilu mimpe idiye nayi. Tuetu tuenza nanku, netuleje ne: tudi tuteleja dîyi dia mulami muimpe wa mikoko dia kulekela kulumbuluishangana.

18. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi tuteleja dîyi dia mulami muimpe wa mikoko?

18 Anu bu mutu mikoko ilonda dîyi dia mulami wayi, bayidi ba Yezu badi balonda pabu dîyi diende. Tuetu tudienzeja bua kulekela kusumpakana bua bintu bitudi nabi dijinga ne balekele kumona bakuabu mu mushindu mubi, Yehowa ne Yezu nebatubeneshe. Nansha tuetu bikale ba mu “kasumbu kakese ka mikoko” anyi ba mu “mikoko mikuabu,” tutungunukayi ne kuteleja dîyi dia mulami muimpe wa mikoko ne kuditumikila. (Luka 12:32; Yone 10:11, 14, 16) Mu tshiena-bualu tshialonda, netukonkonone malu abidi avua Yezu muambile bayidi bende bua kuenza.

MUSAMBU WA 101 Tuenze mudimu popamue mu buobumue

^ tshik. 5 Pavua Yezu muambe ne: mikoko yende ivua ne bua kumvua dîyi diende uvua usua kuamba ne: bayidi bende bavua ne bua kuteleja malongesha ende ne kuatumikila mu nsombelu wabu. Mu tshiena-bualu etshi netumone malongesha abidi a Yezu. Dia kumpala ndia kulekela kuditatshisha bua bintu bia ku mubidi ne dibidi ndia kulekela kulumbuluishangana. Netumone mutudi mua kutumikila mibelu ivuaye mufile.

^ tshik. 51 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume mujimije mudimu wende, mupangile makuta bua kukumbaja majinga a ba mu dîku diende ne bikengela akebe muaba mukuabu wa bobu kusombela. Yeye kayi mudimuke, malu aa adi mua kumufikisha ku dibanga kusumpakana, bienza bua alengulule too ne malu a ntendelelu.

^ tshik. 53 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ufika mu bisangilu panyima pa dîba. Kadi udi uleja mudiye ne ngikadilu mimpe, uyisha padi mpunga umueneka, wambuluisha mamu kampanda mukulakaje ne wakaja ku Nzubu wa Bukalenge.