Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuidikije balunda ba Yehowa ba pa muoyo

Nuidikije balunda ba Yehowa ba pa muoyo

“Bulunda bujalame bua Yehowa budi kudi badi bamutshina.”​—MUSAMBU 25:14.

MISAMBU: 106, 118

1-3. a) Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: tudi mua kulua balunda ba Nzambi? b) Mbantu kayi batuakuila mu tshiena-bualu etshi?

MU BIBLE, badi babikila Abalahama ne: mulunda wa Nzambi misangu isatu. (2 Kulondolola 20:7; Yeshaya 41:8; Yakobo 2:23) Yeye ke muntu umuepele udibu babikile buludiludi mu Bible ne: mulunda wa Nzambi. Ebi bidiku bileja ne: anu Abalahama ke muntu umuepele udi mulue mulunda wa Yehowa anyi? Tòo. Bible udi uleja ne: yonso wa kutudi udi mua kulua mulunda wa Nzambi.

2 Dîyi dia Nzambi ndiwule tente ne miyuki ya bantu ba bungi balume ne bakaji ba lulamatu bavua batshina Yehowa, bavua bamueyemene ne balue balunda bende ba pa muoyo. (Bala Musambu wa 25:14.) Badi munkatshi mua ‘tshisumbu tshinene tshia bantemu’ badi Paulo mutele. Bantu bonso aba bavua balunda ba Nzambi.​—Ebelu 12:1.

3 Tukonkononayi bimpe nsombelu wa balunda basatu ba Yehowa badibu baleje mu Bible aba: 1) Luta, nsongakaji muena Moaba uvua ne lulamatu uvua mufuishe bayende, 2) Hezikiya, mukalenge wa Yuda uvua ne lulamatu ne 3) Mariya, mamuende wa Yezu uvua ne budipuekeshi. Mushindu uvua yonso wa kudibu mulue mulunda wa Nzambi udi mua kutulongesha tshinyi?

WAKALEJA DINANGA DIA LULAMATU

4, 5. a) Ndipangadika kayi dikole divua Luta ne bua kuangata? b) Bua tshinyi bivua bikole bua kuangataye dipangadika edi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

4 Naomi ne bakaji ba bana bende Luta ne Ôpa, bakenza luendu lule bumbuka mu Moaba batangile mu Isalele. Mu njila, Ôpa wakangata dipangadika dia kupingana ku Moaba. Kadi Naomi uvua mudisuike bua kupingana mu buloba buabu mu Isalele. Ndipangadika kayi diakangata Luta? Uvua kumpala kua dipangadika dikole menemene. Uvuaku mua kupingana ku Moaba kudi bena mu dîku diabu anyi? Peshi uvua ne bua kushala ne Naomi, mamuende muenu ne kuya nende ku Beteleheme?​—Luta 1:1-8, 14.

5 Bena mu dîku dia ba Luta bavua basombele mu Moaba. Uvua mua kupingana kudibu ne bavua pamuapa mua kumutabalela. Uvua mumanye bantu ba mu Moaba, muakulu ne bibidilu biabu. Naomi kavua mua kulaya Luta bua kupeta tshintu nansha tshimue tshia ku bintu ebi mu Beteleheme to. Naomi uvua ne buôwa bua ne: Luta uvua mua kupangila mulume anyi muaba wa kusomba. Nunku wakamuambila bua kupingana ku Moaba. Anu bu mutukavua bamone, Ôpa ‘wakapingana kudi bana babu ne kudi nzambi wende.’ (Luta 1:9-15) Kadi Luta wakangata dipangadika dia kubenga kupingana kudi bana babu ne kudi nzambi yabu ya dishima.

6. a) Ndipangadika kayi dia meji divua Luta muangate? b) Bua tshinyi Boaza uvua muambe ne: Luta uvua mulue kusokoma muinshi mua mapuapua a Yehowa?

6 Bidi bimueneka ne: Luta uvua mulongele malu a Yehowa kudi bayende anyi kudi Naomi. Wakajingulula ne: Yehowa uvua mushilangane ne nzambi ya mu Moaba. Uvua munange Yehowa ne uvua mumanye ne: mmukumbane bua yeye kumunanga ne kumutendelela. Nunku Luta wakangata dipangadika dia meji. Wakambila Naomi ne: “Bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.” (Luta 1:16) Bidi bitulenga ku muoyo bikole patudi tuela meji bua muvua Luta munange Naomi. Kadi tshidi tshikemesha bikole ndinanga divua nadi Luta bua Yehowa. Bualu ebu buakakemesha kabidi Boaza, uvua mulue kumuanyisha bua muvuaye ‘mulue kusokoma muinshi mua mapuapua’ a Yehowa. (Bala Luta 2:12.) Mêyi avua Boaza muakule adi mua kutuvuluija mudi kana ka nyunyi kakeba bukubi muinshi mua mapuapua a baledi baku. (Musambu 36:7; 91:1-4) Mu mushindu wa muomumue, Yehowa wakakuba Luta ne dinanga ne wakamufuta bua ditabuja diende. Luta kavua mua kunyingalala musangu nansha umue bua dipangadika divuaye muangate to.

7. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha bantu badi belakana bua kudilambula kudi Yehowa?

7 Bantu ba bungi batu balonga malu a Yehowa, kadi babenga kusungula bua kukeba bukubi kudiye. Batu belakana bua kudilambula kudiye ne kutambula. Wewe udiumvua pebe mushindu eu, ela meji bua tshidi tshikusaka bua kuelakana. Muntu yonso utu ne nzambi kampanda utuye utendelela. (Yoshua 24:15) Dipangadika dimpe ndia kuenzela Nzambi mulelela mudimu. Paudi udilambula kudi Yehowa, udi uleja muudi mushindike ne: nealue tshisokomenu tshiebe. Neakuambuluishe bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu nansha wewe ne ntatu ya mushindu kayi. Ke tshivua Nzambi muenzele Luta.

“WAKALAMATA YEHOWA”

8. Umvuija nsombelu uvua nende Hezikiya.

8 Nsombelu wa Hezikiya uvua mushilangane bikole ne wa Luta. Hezikiya uvua mu tshisamba tshivua tshidilambule kudi Nzambi. Kadi bena Isalele bonso kabakashala ne lulamatu to. Mukalenge Ahaza, tatuende wa Hezikiya uvua muntu mubi. Wakabenga kunemeka ntempelo wa Nzambi, ne kusaka bantu bua kutendelela nzambi mikuabu. Ahaza uvua mene mufile bamue bana babu ne Hezikiya bua kubuosha ne muoyo bu milambu kudi nzambi wa dishima. Bushuwa, Hezikiya uvua mu nsombelu mubi menemene ku buana buende!​—2 Bakelenge 16:2-4, 10-17; 2 Kulondolola 28:1-3.

9, 10. a) Bua tshinyi bivua mua kuikala bipepele bua Hezikiya kukuatshila Nzambi tshiji? b) Bua tshinyi katuena ne bua kukuatshila Nzambi tshiji? c) Bua tshinyi katuena ne bua kuela meji ne: nsombelu wa muaba utudi bakolele ke udi ne bua kuleja tshituikala?

9 Tshilejilu tshibi tshia Ahaza tshivua mua kufikisha muanende Hezikiya ku dikina Yehowa anyi ku dimukuatshila tshiji. Lelu, bamue bantu badi batantamene ntatu mishadile menemene ku ya Hezikiya badi bela meji ne: badi ne kabingila ka ‘kukuatshila Yehowa tshiji’ anyi kukina bulongolodi buende. (Nsumuinu 19:3) Bakuabu badi bela meji ne: nsombelu mubi wa mu dîku diabu ke udi wenza bua bikale pabu ne nsombelu mubi anyi udi ubafikisha ku dienza bilema bia muomumue ne bia baledi babu. (Yehezekele 18:2, 3) Kadi ngelelu wa meji wa nunku mmulelela anyi?

10 Nsombelu wa Hezikiya udi uleja ne: diandamuna dia lukonko elu didi ne: tòo. Kakuena bualu nansha bumue budi mua kutusaka bua kukuatshila Yehowa tshiji to. Yeye ki ngudi ukebesha malu mabi adi afikila bantu to. (Yobo 34:10) Bulelela budi ne: baledi badi mua kulongesha bana babu bua kuenza malu mimpe anyi mabi. (Nsumuinu 22:6; Kolosayi 3:21) Ebi kabiena biumvuija ne: nsombelu wa mu dîku dietu ke waleja tshituikala to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmutufuke ne tshipedi anyi budikadidi bua kudisunguila malu, mmumue ne: tudi mua kudisunguila bua kuenza tshidi tshimpe anyi tshidi tshibi. (Dutelonome 30:19) Mmunyi muvua Hezikiya muenze mudimu ne tshipedi tshia mushinga etshi?

Bansonga ba bungi badi bitaba bulelela nansha nsombelu wa mu mêku abu muikale wa mushindu kayi (Tangila tshikoso tshia 9 ne tshia 10)

11. Ntshinyi tshivua tshienze bua Hezikiya alue umue wa ku bakalenge batambe buimpe ba mu Yuda?

11 Nansha muvua tatuende wa Hezikiya umue wa ku bakalenge babi menemene ba mu Yuda, Hezikiya yeye wakalua umue wa ku bakalenge bimpe menemene. (Bala 2 Bakelenge 18:5, 6.) Wakasungula bua kubenga kulonda tshilejilu tshibi tshia tatuende. Kadi, wakasungula bua kuteleja bimpe menemene baprofete ba Yehowa bu mudi: Yeshayi, Mika, ne Hoshea. Wakateya ntema bikole ku mibelu yabu ne ku malu avuabu bamuambile bua kuakaja. Ebi biakamusaka bua kujikija malu mabi a bungi avua tatuende mukebeshe. Wakakezula ntempelo, kulomba Nzambi bua abuikidile bantu mibi yabu, ne kumbusha mpingu yonso ivua mu buloba buabu. (2 Kulondolola 29:1-11, 18-24; 31:1) Pashishe pavua Saneheliba mukalenge wa Suliya ujinga kuela Yelushalema mvita, Hezikiya wakaleja muvuaye ne dikima ne ditabuja dikole. Uvua ne dieyemena dia ne: Yehowa uvua ne bua kukuba bantu bende ne kubapesha bukole. (2 Kulondolola 32:7, 8) Musangu kampanda Hezikiya wakapeta lutambishi, kadi pavua Yehowa mumubele, wakadipuekesha. (2 Kulondolola 32:24-26) Bidi bimueneka patoke ne: Hezikiya ntshilejilu tshitambe buimpe tshia tuetu kuidikija. Kavua mulekele bibidilu bia mu dîku diabu binyanga nsombelu wende to. Kadi, wakaleja ne: uvua mulunda wa Yehowa.

12. Anu bu Hezikiya, mmunyi mudi bantu ba bungi lelu baleje mudibu balunda ba Yehowa?

12 Bantu ba mu bulongolodi ebu badi ne tshikisu ne kabena ne dinanga, ne bana ba bungi badi bakola kabayi ne dinanga ne kabayi batabalela baledi babu. (2 Timote 3:1-5) Nansha mudi bena Kristo ba bungi bafumine mu mêku avua ne nsombelu mubi, mbasungule bua kudia bulunda ne Yehowa. Anu bu Hezikiya, badi baleja ne: bibidilu bia mu mêku abu ki mbidi bileja tshidibu ne bua kuikala mu matuku atshilualua to. Nzambi mmutufuke ne tshipedi tshia kudisunguila malu, ne tudi mua kusungula bua kumuenzela mudimu ne kumutumbisha anu bu Hezikiya.

“MONA, MEME MUKAJI MUPIKA WA YEHOWA!”

13, 14. a) Bua tshinyi mudimu uvuabu bapeshe Mariya uvua umueneka mukole menemene? b) Mmunyi muvuaye muandamune Gabaliele?

13 Bidimu bia bungi tshikondo tshia Hezikiya tshimane kupita, nsongakaji uvua ne budipuekeshi uvuabu babikila ne: Mariya uvua mudie bulunda bua pa buabu ne Yehowa, ne mupete mudimu wa pa buawu. Uvua ne bua kuimita, kulela muana wa Nzambi ne kumukolesha. Yehowa uvua ne bua kuikala munange Mariya ne mumueyemene bua muvuaye mumupeshe lumu lua dikema lua nunku. Kadi ntshinyi tshivua Mariya muenze pakamuambilabu bua musangu wa kumpala bua mudimu eu?

“Mona, meme mukaji mupika wa Yehowa!” (Tangila tshikoso tshia 13 ne tshia 14)

14 Misangu ya bungi tutu tuakula bua diakalenga dinene divuabu bapeshe Mariya. Kadi ngamue malu kayi avua mua kuikala mamuenze buôwa? Tshilejilu, muanjelu Gabaliele wakamuambila ne: uvua ne bua kuimita kayi musangile ne mulume. Kadi Gabaliele kavua mumvuije bena mu dîku diabu ne bantu ba muaba uvuaye mushindu uvuaye ne bua kuimita to. Ntshinyi tshivua bantu aba mua kuamba? Mmunyi muvua Mariya mua kujadikila Jozefe ne: kavua mupange lulamatu kudiye? Bualu bukuabu, uvua ne mudimu munene wa kukolesha muana wa Nzambi bu muntu! Katuena bamanye malu onso avua atatshisha Mariya mu lungenyi to, kadi tudi bamanye tshivuaye mulue kuenza pakayukilaye ne Gabaliele. Wakamba ne: “Mona, meme mukaji mupika wa Yehowa! Bienzeke anu bu muudi muambe.”​—Luka 1:26-38.

15. Bua tshinyi ditabuja dia Mariya ndia pa buadi?

15 Ditabuja dia Mariya didi bushuwa dia pa buadi. Uvua mudiakaje bua kuenza tshionso tshivuabu bamulomba anu bu mukaji mupika. Uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kumutabalela ne kumukuba. Mmunyi muvua Mariya mupete ditabuja dikole dia mushindu eu? Katutu tuledibua bikale ne ditabuja to. Kadi tudi mua kupeta ditabuja tuetu badienzeje bua kudipeta ne balombe Nzambi bua abeneshe madikolela atudi tuenza. (Galatiya 5:22; Efeso 2:8) Mariya uvua mudienzeje bikole bua kukolesha ditabuja diende. Mmunyi mutudi bamanye bualu ebu? Tumonayi mushindu uvuaye muteleje, ne malu avuaye muakule.

16. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Mariya uvua muteleji muimpe?

16 Mushindu uvua Mariya muteleje. Bible udi wamba ne: tudi “ne bua kuikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula.” (Yakobo 1:19) Mariya uvua muteleji muimpe. Bible udi uleja ne: wakateleja ne ntema malu avuaye mumvue, nangananga malu a Yehowa avuaye mulonge. Uvua mukebe dîba dia kuelangana meji bua malu a mushinga aa. Tshilejilu, wakenza nunku tshikondo tshivuaye mulele Yezu, pavua balami ba mikoko bamuambile mukenji wa kudi muanjelu. Tshilejilu tshikuabu, pavua Yezu ne bidimu 12, wakamba bualu kampanda buvua bukemeshe Mariya. Misangu yonso ibidi eyi, Mariya wakateleja, kuvuluka ne kuela meji ne ntema yonso bua bivuaye mumvue.​—Bala Luka 2:16-19, 49, 51.

17. Mushindu uvua Mariya muakule udi utulongesha tshinyi?

17 Malu avua Mariya wakula. Bible kena utuambila malu a bungi avua Mariya muambe to. Mêyi ende a bungi adi mu Luka 1:46-55. Mêyi aa adi aleja ne: Mariya uvua mumanye Mifundu ya tshiena Ebelu bimpe menemene. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Mêyi a Mariya mmafuanangane ne mêyi a mu disambila dia Hana mamuende wa Samuele. (1 Samuele 2:1-10) Bidi bimueneka ne: Mariya uvua mutele mêyi a mu Mifundu minsantu misangu mitue ku 20 mu diakula diende. Bidi bimueneka patoke ne: Mariya uvua musue kuakula bua malu malelela avuaye mulonge kudi Yehowa mulunda wende mutambe bunene.

18. Mmu mushindu kayi mutudi mua kuidikija ditabuja dia Mariya?

18 Anu bu Mariya, Yehowa udi imue misangu mua kutupesha midimu itudi tuela meji ne: mmitukolele. Tuidikijayi tshilejilu tshiende, tuitabayi ne budipuekeshi mudimu udibu batupeshe ne tuikalayi bashindike ne: Yehowa neatuambuluishe. Tudi kabidi mua kuidikija ditabuja dia Mariya patudi tuteleja Yehowa ne ntema ne tuelangana meji bua malu ende atudi balonge ne bua malu adiye mulongolole. Pashishe, tudi mua kuambila bakuabu ne disanka malu atudi balonge.​—Musambu 77:11, 12; Luka 8:18; Lomo 10:15.

19. Ntshinyi tshitudi mua kutekemena tuetu bidikije bilejilu bimpe bia bantu ba mu Bible bavua ne ditabuja?

19 Bidi bimueneka patoke ne: Luta, Hezikiya ne Mariya bavua balunda ba Yehowa anu bu Abalahama. Bavua munkatshi mua bantu badi benza ‘tshisumbu tshinene tshia bantemu’ bavua pabu ne diakalenga dia kulua balunda ba Nzambi. Tutungunukayi ne kuidikija bilejilu bia dikema bia ditabuja bia mushindu eu. (Ebelu 6:11, 12) Tuetu benze nunku, tudi mua kutekemena bua kupeta diakalenga dia kuikala balunda ba Yehowa bua kashidi.