Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka

Tungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka

VULUKABI dituku diuvua mupete disanka dia bungi mu nsombelu webe. Divua dituku diuvua mubuele mu dibaka anyi, peshi diuvua muledibue? Anyi divua dituku diuvua mutambule? Divua pamuapa dituku dia mushinga mukole ne dia disanka mu nsombelu webe. Mu dituku adi, bana benu ba balume ne ba bakaji bavua ne disanka dia kukumona uleja muudi munange Nzambi ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso ne bukole buebe buonso!​—Mâko 12:30.

Bidi bimueneka menemene ne: katshia watambula, udi mupete disanka dia bungi mu dienzela Yehowa mudimu. Kadi, bamue bamanyishi mbajimije ndambu wa disanka divuabu nadi. Bua tshinyi mbienzeke nanku? Mmalu kayi adi atusaka bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka?

TSHIDI TSHIFIKISHE BAMUE KU DIJIMIJA DISANKA DIABU

Mukenji wa Bukalenge udi utupetesha disanka dia bungi. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmulaye ne: mu katupa kîpi emu, Bukalenge bua Nzambi nebubutule bulongolodi bubi ebu ne nebututuadile bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Sefanya 1:14 udi utuambila ne: ‘Dituku dinene dia Yehowa didi pabuipi; didi pabuipi ne didi didiendesha lukasa!’ Kadi tuetu tuela meji ne: netuindile bikole kumpala eku kupita mutuvua batekemene, tudi mua kujimija disanka dituvua nadi. Kuela meji nunku kudi mua kukepesha tshisumi tshitudi natshi mu mudimu wa Nzambi.​—Nsumuinu 13:12.

Patudi tupitshisha dîba ne bena Kristo netu, tudi tudiumvua bakoleshibue bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Bikadilu bimpe bia bantu ba Yehowa ke bivua mua kuikala bitukoke mu ntendelelu mulelela ne bituambuluishe bua kutuadija kuenzela Nzambi mudimu ne disanka. (1 Petelo 2:12) Kadi ntshinyi tshidi mua kuenzeka bobu banyoke muanetu wa balume anyi wa bakaji bualu ki mmutumikile mikenji ya Nzambi? Bualu ebu budi mua kutekesha bamue mu tshisumbu ne kubafikisha ku dijimija disanka diabu.

Dinanga dia bintu bia ku mubidi didi kabidi mua kutufikisha ku dijimija disanka dietu. Mushindu kayi? Bulongolodi bua Satana budi bujinga kutuitabijija ne: tudi ne bua kusumba bintu bitudi katuyi nabi dijinga menemene. Nunku mbimpe tuvuluke mêyi a Yezu aa: “Muntu nansha umue kena mua kuenzela bamfumu babidi mudimu to, bualu neakine umue, neanange mukuabu, anyi nealamate umue, neapetule mukuabu. Kanuena mua kuikala bapika ba Nzambi ne ba Biuma popamue to.” (Matayi 6:24) Katuena mua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka eku tudienzeja bua kupeta bintu bionso bia mu bulongolodi ebu to.

TUIKALE NE DISANKA MU MUDIMU WA YEHOWA

Bua bantu badi banange Yehowa, kumuenzela mudimu kakuena bujitu to. (1 Yone 5:3) Vuluka muvua Yezu muambe ne: “Luayi kundi, nuenu bonso badi batata ne midimu mikole ne bambule majitu manene, nennupeshe bukole. Ambulayi mutshi wanyi wa tshikokedi, nulonge malu kundi, bualu meme ndi mupole malu ne mupuekele mu mutshima, nunku nenupete bukole mu mioyo yenu. Bualu bua mutshi wanyi wa tshikokedi mmuimpe ne bujitu buanyi mbupepele.” (Matayi 11:28-30) Kuikala muena Kristo mulelela kudi kutukolesha ne kutupesha disanka. Tudi bushuwa ne malu mimpe adi atusaka bua kuikala ne disanka mu mudimu wa Yehowa. Tukonkononayi mpindieu asatu a kudiwu.​—Habakuka 3:18.

Tudi tuenzela Mutupeshi wa muoyo, Nzambi wa disanka mudimu. (Bienzedi 17:28; 1 Timote 1:11) Tudi bamanye ne: Mufuki wetu ke udi mutupeshe muoyo utudi nawu. Nunku tutungunukayi ne kumuenzela mudimu ne disanka, nansha tuetu batambule kukadi bidimu bungi kayi.

Kuvuluka ditekemena dia Bukalenge ne kutungunuka ne kuyisha nkuambuluishe Héctor bua kulama disanka diende

Tuangate tshilejilu tshia Héctor, udi muenzele Yehowa mudimu bu mutangidi wa tshijengu munkatshi mua bidimu 40. ‘Too ne mu bununu buende,’ utshidi anu musue kuenzela Yehowa mudimu. (Musambu 92:12-14) Disama dia mukajende ndipangishe Héctor bua kuenza imue midimu mu mudimu wa Nzambi, kadi ki mmujimije disanka diende to. Udi wamba ne: “Nansha mudibi bintonda bua kumona makanda a mubidi a mukajanyi anyanguka ku kakese ku kakese ne binkolela bua kumutabalela, tshiena mulekele bualu ebu bunjimijila disanka dia kuenzela Nzambi mulelela mudimu to. Kumanya ne: Yehowa udi mufuke muntu ne tshipatshila kampanda ke udi mumpeshe muoyo undi nawu, mbualu bunene budi bunsaka bua kumunanga bikole ne kumuenzela mudimu ne muoyo mujima. Ndi ndienzeja bua kutungunuka ne kuyisha ne kulama ditekemena dia Bukalenge pa muaba wa kumpala mu meji anyi bua tshijimiji disanka dianyi.”

Yehowa mmufile mulambu wa tshia kupikula natshi bua tupete nsombelu wa disanka. Bulelela, ‘Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, wakabapesha Muanende mulela umuepele bua muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye kafu, kadi ikale ne muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 3:16) Eyowa, badi mua kutubuikidila mibi yetu ne tudi mua kupeta muoyo wa tshiendelele patudi tuleja ditabuja mu dipa dia Nzambi dia dinanga dia tshia kupikula natshi. Bushuwa, ebu mbualu butambe buimpe budi butusaka bua kuikala ne disanka! Dianyisha ditudi nadi bua tshia kupikula natshi neditusake bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka.

Jesùs wakapepeja nsombelu wende ne wakenzela Yehowa mudimu ne disanka munkatshi mua bidimu bia bungi

Jesús, muanetu wa balume uvua musombele mu Mexique wakamba ne: “Mvua mupika wa mudimu, imue misangu mvua ngenza matuku atanu malondangane ku mudimu nansha mumvua tshiyi muenzejibue bua kuenza nanku. Mvua ngenza nanku anu bua kupeta makuta a bungi. Pashishe ngakalonga malu a Yehowa ne muvuaye mufile Muanende munanga bua bukua bantu. Ngakapeta dijinga dikole dia kumuenzela mudimu. Nunku ngakadilambula kudi Yehowa, ne meme mumane kuenza bidimu 28 mu tshiapu tshimvua ngenzela mudimu, ngakangata dipangadika dia kuwulekela bua kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba.” Eu ke mushindu uvua Jesús mutuadije kuenzela Yehowa mudimu ne disanka.

Tudi ne nsombelu mukezuke udi ututuadila masanka. Udiku uvuluka nsombelu uuvua nende kumpala kua wewe kufika ku dimanya Yehowa anyi? Mupostolo Paulo wakavuluija bena Kristo ba mu Lomo ne: ‘bavua bapika ba bubi’ kadi bavua balue “bapika ba buakane.” Bu muvuabu bapete nsombelu mukezuke, bavua mpindieu mua kuindila ne muoyo kuulu kuulu muoyo wa tshiendelele. (Lomo 6:17-22) Tudi petu tulonda mikenji ya Nzambi, ke bualu kayi katuena tupeta ntatu idi ifumina ku nsombelu wa busenji anyi wa tshikisu to. Kulonda mikenji eyi kudi kutupetesha disanka bushuwa!

“Bidimu bia disanka bia mu nsombelu wanyi ngebi bindi mupitshishe mu dienzela Yehowa mudimu.”​—Jaime

Tuangate tshilejilu tshia Jaime uvua mututshianganyi wa mbata, kayi witaba dikalaku dia Nzambi ne witaba dilongesha dia ne: bintu mbidienze. Wakatuadija kubuela mu bisangilu bia bena Kristo, ne biakamukemesha bikole bua muvua bantu bananganganamu. Bua Jaime kulekela nsombelu wende wa kale, wakalomba Yehowa bua amuambuluishe bua yeye kumuitabuja. Jaime udi wamba ne: “Ku kakese ku kakese ngakajingulula dikalaku dia Tatu wa dinanga ne Nzambi wa luse. Kutungunuka ne kutumikila mikenji miakane ya Yehowa nkunkube. Bu meme tshiyi mushintuluke, bavua mua kuikala bakadi banshipe anu bu bamue ba ku balunda banyi ba kale batutshianganyi ba mbata. Bidimu bia disanka bia mu nsombelu wanyi ngebi bindi mupitshishe mu dienzela Yehowa mudimu.”

KULEKEDI!

Mmunyi mutudi ne bua kudiumvua patudi bindile nshikidilu wa bulongolodi ebu bubi? Vuluka ne: tudi tuenza disua dia Nzambi ne batekemene muoyo wa tshiendelele. “Nunku, katulekedi kuenza malu mimpe nansha, bualu netupuole mu tshikondo tshiakane tuetu katuyi batshioke.” (Galatiya 6:8, 9) Yehowa neatuambuluishe bua kutantamena ntatu, kudienzeja bua kuikala ne ngikadilu itudi nayi dijinga bua kupanduka mu “dikenga dinene,” ne kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka.​—Buakabuluibua 7:9, 13, 14; Yakobo 1:2-4.

Tudi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa neatufute bua dinanukila dietu bualu mmumanye mudimu utudi tuenza ne dinanga ditudi tuleja bua bualu buende ne bua dîna diende. Tuetu batungunuke ne kumuenzela mudimu ne disanka, netuikale bu mufundi wa Misambu Davidi wakamba ne: ‘Ngakuteka Yehowa kumpala kuanyi misangu yonso; bualu bua yeye udi ku tshianza tshianyi tshia balume, tshiena nyungishibua. Nunku mutshima wanyi udi usanka, ne nyuma wanyi udi usanka kabidi. Mubidi wanyi udi mushikame mupandishibue.’​—Musambu 16:8, 9.