Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Idikija ditabuja ne ditumikila dia Noa, dia Danyele, ne dia Yobo

Idikija ditabuja ne ditumikila dia Noa, dia Danyele, ne dia Yobo

“Noa, Danyele ne Yobo . . . bavua mua kukumbana bua kudipandisha anu bobu nkayabu bua buakane buabu.”​—YEH. 14:14.

MISAMBU: 89, 119

1, 2. a) Bua tshinyi tshilejilu tshia Noa, tshia Danyele, ne tshia Yobo tshidi mua kutupetesha dikima? b) Nnsombelu kayi uvuaku tshikondo tshivua Yehezekele mufunde mêyi adi mu Yehezekele 14:14?

UDIKU utuilangana ne ntatu bu mudi: masama, dipanga makuta, anyi dikengeshibua anyi? Bituku bikukolela imue misangu bua kulama disanka diebe mu mudimu wa Yehowa anyi? Biobi nanku, tshilejilu tshia Noa, tshia Danyele, ne tshia Yobo tshikupeteshe dikima. Bavua bapange bupuangane ne bapete ntatu ya bungi ya ku itudi tupeta lelu, imue ya kudiyi ivua iteka too ne muoyo wabu mu njiwu ya lufu. Kadi bakashala ne muoyo mutoke, kuluabu bilejilu bia ditabuja ne ditumikila ku mêsu kua Nzambi.​—Bala Yehezekele 14:12-14.

2 Yehezekele wakafunda mêyi adi mu mvese wa tshiena-bualu etshi mu Babilona mu 612 kumpala kua Yezu. * (Yeh. 1:1; 8:1) Dibutuka dia Yelushalema uvua muwule ne butontolodi dikavuabu balaye diakenzeka mu 607 kumpala kua Yezu divua dienda disemena pabuipi. Anu bantu bakese patupu ke bavua ne ngikadilu bu ya Noa, Danyele, ne Yobo, ke kupetabu tshimanyinu bua kupanduka. (Yeh. 9:1-5) Mu bantu bakese abu muvua Yelemiya, Baluka, Ebede-meleke, ne bena Lekaba.

3. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

3 Bia muomumue lelu, anu bantu badi kabayi mua kubandibua ku mêsu kua Yehowa badi bu Noa, Danyele, ne Yobo ke bapeta tshimanyinu bua kupanduka pabutulabu ndongoluelu wa malu eu. (Buak. 7:9, 14) Nanku, tumonayi bua tshinyi Yehowa udi wangata bantu aba bu bilejilu bia buakane. Patudi tuenda tukonkonona tshilejilu tshia yonso wa kudibu, netuimanyine pa 1) ntatu yakapetaye ne 2) mutudi mua kuidikija ditabuja ne dinanukila diende.

NOA WAKALEJA LULAMATU NE DITUMIKILA MUNKATSHI MUA BIDIMU BIPITE PA 900

4, 5. Nntatu kayi yakapeta Noa? Bua tshinyi dinanukila diende didi ditukemesha?

4 Ntatu yakapeta Noa. Mu matuku a Henoka, tatuende wa kakuende wa Noa, bantu kabavua banemeka Nzambi nansha kakese. Bavua bamuamba too ne “malu adi enza bundu.” (Yuda 14, 15) Tshikisu tshivua anu tshienda tshivula. Ke bua tshinyi mu matuku a Noa, “buloba buvua buwule ne tshikisu.” Banjelu babi bakavuala mibidi ya bantu, kudisunguila bakaji, kulelabu nabu bana ba tshikisu bavua dimiinu dishilangane ne dia bantu. (Gen. 6:2-4, 11, 12) Kadi Noa uvua mushilangane bikole ne bantu bakuabu. “Noa wakatuta diakalengele ku mêsu kua Yehowa. . . . Wakadileja kayi kalema munkatshi mua bantu ba tshikondo tshiende. Noa wakenda ne Nzambi mulelela.”​—Gen. 6:8, 9.

5 Mvese eu udi usua kuamba tshinyi bua Noa? Bumue bualu budi ne: Noa kakenda ne Nzambi munkatshi mua bantu babi ba kumpala kua Mvula wa kabutu bidimu 70 anyi 80 patupu, bidi ba bungi balala ne muoyo lelu to. Kadi wakasomba ne bantu abu bidimu bitue ku 600! (Gen. 7:11) Kabidi, bishilangane netu lelu, Noa kavua ne tshisumbu tshia bena kuitabuja nende bavua mua kumuambuluisha mu malu a Nzambi to. Bidi bimueneka ne: nansha bana babu ba ku mubidi kabavua bamuambuluishe to. *

6. Mmunyi muvua Noa muleje dikima dikole?

6 Noa kakabuela muende mua nzubu kulala, usanka bua muvuaye muntu muimpe to. Kadi wakalua kabidi “muyishi wa buakane” wa tshisumi, uleja patoke lulamatu luende kudi Yehowa. (2 Pet. 2:5) Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Ku diambuluisha dia ditabuja edi wakapisha ba pa buloba.” (Eb. 11:7) Nunku, bidi bimueneka patoke ne: bavua baseka Noa ne bamuluisha, pamuapa bamuluisha ne tshikisu tshikole. Nansha nanku, kavua “uzakala kumpala kua bantu” to. (Nsu. 29:25) Kadi uvua ne dikima ditu Yehowa upesha batendeledi bende ba lulamatu.

7. Nntatu kayi ivua Noa mupete pavuaye wibaka buatu?

7 Noa mumane kuenda ne Nzambi bidimu bipite pa 500, Yehowa wakamuambila bua kuibaka buatu bua kusungila bantu ne nyama. (Gen. 5:32; 6:14) Mudimu wonso eu uvua ne bua kuikala munemene Noa bujitu, kabiyi anu bua dibaka dia buatu patupu to, kadi bualu Noa uvua bushuwa mumanye kabidi ne: bavua ne bua kumuseka ne kumuluisha bua mudimu au. Kadi wakatumikila, kuyaye kumpala ne mudimu au ne ditabuja. “Wakenza amu nanku.”​—Gen. 6:22.

8. Mmunyi muvua Noa mueyemene Yehowa bua kukumbaja majinga a bena mu dîku diende?

8 Lutatu lukuabu luvua Noa nalu luvua lua kupetela mukajende ne bana bende bintu bia ku mubidi. Kumpala kua Mvula wa kabutu, bantu bonso, ne Noa pende, bavua ne bua kuenza mudimu mukole menemene bua kudima biakudia. (Gen. 5:28, 29) Nansha nanku, Noa uvua muteke Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wende pamutu pa majinga a ku mubidi. Nansha pavuaye wibaka buatu, buvuaye mua kuikala muibake mu bidimu 40 anyi 50, uvua anu mulame malanda ende ne Yehowa. Wakatungunuka ne kualama kabidi bidimu 350 panyima pa Mvula wa kabutu. (Gen. 9:28) Ntshilejilu kayipu tshilenga tshia ditabuja ne ditumikila!

9, 10. a) Mmunyi mutudi mua kuidikija ditabuja dia Noa ne ditumikila diende? b) Mmunyi mutu Nzambi umona bonso badi balamata ku mikenji yende?

9 Mutudi mua kuidikija ditabuja dia Noa ne ditumikila diende. Tudi tumuidikija patudi tulamata buakane bua Nzambi, patudi katuyi tubuelakana mu malu a mu bulongolodi bua Satana, ne patudi tuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:33; Yone 15:19) Bulelela, nsombelu wetu kena anu wenza bua bena panu batuanyishe to. Mu kuamba kuimpe, nansha mpindieu, dilamata dietu ku mikenji ya Nzambi, bu mudi idi itangila dibaka ne disangila dia mulume ne mukaji, ndifikishe bena mu amue matunga bua kuakula bibi bua bualu buetu. (Bala Malaki 3:17, 18.) Kadi anu bu Noa, tudi tutshina Yehowa, ki mbantu to. Tudi bamanye ne: anu yeye nkayende ke udi ufila muoyo wa tshiendelele.​—Luka 12:4, 5.

10 Kadi netuambe tshinyi buebe wewe? Neutungunukaku ne ‘kuenda ne Nzambi’ nansha padibu bakuseka anyi bakupepeja peshi padi dinyanguka dia malu a mpetu diteka ditabuja diebe kudi Yehowa mukumbaji wa majinga ebe mu diteta anyi? Wewe widikija ditabuja dia Noa ne ditumikila diende, ikala mushindike ne: Yehowa neakutabalele.​—Filip. 4:6, 7.

DANYELE WAKALEJA LULAMATU NE DITUMIKILA MU TSHIMENGA TSHIBI

11. Nntatu kayi minene ivua Danyele ne balunda bende basatu bapete mu Babilona? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

11 Ntatu yakapeta Danyele. Bavua baye ne Danyele ku bukole mu Babilona, tshimenga tshiuwule tente ne ditendelela dia mpingu ne malu a midîma. Kabidi, bena Babilona bavua bapepeja bena Yuda, babaseka, baseka ne Yehowa Nzambi wabu. (Mis. 137:1, 3) Nsombelu eu uvua ne bua kuikala mutonde Danyele ne bena Yuda bakuabu ba lulamatu. Bidi bimueneka ne: Danyele ne balunda bende basatu aba: Hananiya, Mishaele, ne Azaya bavua kabidi batuishila mêsu kudi bantu bonso bualu bavua ne bua kubalongolola bua kuenzela mukalenge mudimu. Bavua ne bua kubalongoluela too ne biakudia biabu. Kadi diakamue tshilumbu tshia biakudia ne bia kunua tshiakakola bualu Danyele kavua musue “kudinyanga ne biakudia bitambe buimpe bia mukalenge.”​—Dan. 1:5-8, 14-17.

12. a) Danyele uvua ne ngikadilu kayi milenga? b) Mmunyi muvua Yehowa umona Danyele?

12 Lutatu lukuabu lua muinshimuinshi luvua Danyele mupete luvua mua kuikala lutangila bipedi bia pa buabi bivuaye nabi biakamupetesha midimu ya pa buayi. (Dan. 1:19, 20) Kadi pamutu pa kulua ne diambu ne kudimona mumanye bionso, uvua ne budipuekeshi ne bupuekele, upesha anu Yehowa butumbi budi bumukumbanyine. (Dan. 2:30) Kabidi, patshivua Danyele nsonga ke pavua Yehowa mumumone mukumbane bua kumutela bu tshilejilu tshia buakane pamue ne Noa ne Yobo. Nzambi uvuaku mutupakane pavuaye mumueyemene anyi? Nansha kakese! Danyele wakashala ne lulamatu ne ditumikila too ne ku lufu. Bushuwa, uvua mua kuikala ne bidimu bitue ku lukama pavua muanjelu wa Nzambi mumuambile ne disanka dionso ne: “Danyele, wewe muntu wa mushinga mukole.”​—Dan. 10:11.

13. Mmunyi muvua Danyele mua kuikala dibenesha kudi bena Yuda nende?

13 Bua ngasa wa Nzambi, bakateka Danyele mukokeshi munene mu bukokeshi bua bena Babilona ne bua bena Madayi ne bena Pelasa. (Dan. 1:21; 6:1, 2) Pamuapa Yehowa ke uvua muenzeje malu nanku bua Danyele ikale dibenesha kudi tshisamba tshiabu, anu muvua Jozefe mu Ejipitu, ne Esetê ne Môdekai mu Pelasa. * (Dan. 2:48) Fuanyikijabi muvuabi ne bua kuikala bikoleshe bena Yuda bavuabu baye nabu ku bukole mu Babilona, pamue ne Yehezekele, bua kumona tshianza tshia Yehowa mu bualu ebu!

Yehowa udi umona bonso badi balama muoyo wabu mutoke bu bantu ba mushinga mukole (Tangila tshikoso tshia 14, 15)

14, 15. a) Nsombelu wetu mmufuanangane ne wa Danyele ku tshinyi? b) Ntshinyi tshidi baledi ba lelu mua kulongela ku tshilejilu tshia baledi ba Danyele?

14 Mutudi mua kuidikija ditabuja dia Danyele ne ditumikila diende. Lelu, tudi petu bu benyi mu bulongolodi bunyanga mu malu a bikadilu ne a Nzambi kudi Babilona Munene, nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima, “muaba wa kusombela wa bademon.” (Buak. 18:2) Tuetu petu tudi bashilangane nabu, bienza too ne bua batuseke. (Mâko 13:13) Nunku, anu bu Danyele, tusemenayi pabuipi ne Yehowa Nzambi wetu. Patudi tumueyemena ne budipuekeshi buonso ne tumutumikila, tudi petu tulua bantu ba mushinga mukole ku mêsu kuende.​—Hag. 2:7.

15 Ntshinyi tshidi baledi mua kulongela ku tshilejilu tshia baledi ba Danyele? Nansha muvua malu mabi matape bu meshi mu Yuda patshivua Danyele muana, yeye wakakola, kulua muntu uvua munange Nzambi. Kabiakenzeka ku mpukapuka to. Bidi bileja muvua baledi bende bamukoleshe bimpe. (Nsu. 22:6) Dîna dia Danyele mene didi diumvuija ne: “Nzambi mmulumbuluishi wanyi” didi dileja muvua baledi bende batshina Nzambi. (Dan. 1:6, dim.) Nunku baledi wetu, longeshayi bana benu ne lutulu, kanubalekeledi to. (Ef. 6:4) Sambilayi nabu, ne nubasambidile kabidi. Panudi nudienzeja bua kubueja bulelela bua mu Bible mu mioyo yabu, Yehowa neanubeneshe bikole.​—Mis. 37:5.

YOBO UVUA NE LULAMATU NE DITUMIKILA NANSHA PAVUAYE MUBANJI ANYI MUPELE

16, 17. Nntatu kayi ivua Yobo mupete?

16 Ntatu yakapeta Yobo. Nsombelu wa Yobo uvua mushintulukangane bikole. Kumpala kua kupetaye mateta, uvua “muntu munene ku bantu bonso bavua ku Est.” (Yobo 1:3) Uvua mubanji, muntu muende lumu ne wa kunemekibua. (Yobo 29:7-16) Nansha nanku, kavua udimona mupite bakuabu anyi umona ne: kavua dijinga ne Nzambi to. Ke bualu kayi, Yehowa wakamubikila ne: “muena mudimu wanyi,” kuambaye kabidi ne: “Mmuntu mululame wa muoyo mutoke, udi utshina Nzambi ne wepuka malu mabi.”​—Yobo 1:8.

17 Nsombelu wa Yobo wakashintuluka bikole mu mupodi wa dîsu. Yeye kubuela mu bupele bua dikema kayi ditekemena. Tudi bamanye ne: Satana, mushiminyinyanganyi wa malu ke uvua mukebele Yobo makenga, umushiminyina muvuaye utendelela Nzambi bua bintu. (Bala Yobo 1:9, 10.) Yehowa kavua mulengulule malu mabi avuabu babande nawu Yobo au to. Kadi wakapesha Yobo mpunga wa kuleja muvuaye ne muoyo mutoke, umutendelela ne muoyo mukezuke kabiyi bua bintu to.

18. a) Nku tshinyi kudi muoyo mutoke wa Yobo ukusankisha? b) Malu avua Yehowa muenzele Yobo adi aleja ne: udi Nzambi wa mushindu kayi?

18 Satana wakatumina Yobo ntatu mibi milondangane, umufikisha ku diela meji ne: Nzambi ke uvua mumukebelayi. (Yobo 1:13-21) Pashishe balunda ba mafi basatu ba Yobo bakalua kumuamba mêyi mabi, bamba ne: Nzambi uvua umufuta bua bienzedi biende. (Yobo 2:11; 22:1, 5-10) Kadi Yobo wakalama muoyo wende mutoke. Nansha muvuaye muakule biakulakula imue misangu, Yehowa uvua mumvue lutatu luende. (Yobo 6:1-3) Nzambi wakamumona bu muntu uvua ne kanyinganyinga kakole kadi kayi mua kumuela nyima, nansha muvua Satana muenze bu muena tshikisu uvua muele Yobo panshi wenda umututa ne bipendu. Pakajika ntatu, Yehowa wakapesha Yobo bintu bipite bivuaye nabi kumpala kua ntatu yende misangu ibidi, kumutentekelaye ne bidimu bikuabu 140. (Yak. 5:11) Mu tshikondo atshi, wakashala anu mulamate Yehowa. Tshidi tshitujadikila nanku ntshinyi? Pavua Yehezekele mufunde mvese wa tshiena-bualu etshi, Yobo ukavua mufue bidimu nkama ya bungi bimane kupita.

19, 20. a) Mmunyi mutudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yobo ne ditumikila diende? b) Mmunyi mutudi mua kuenzela bantu malu ne luse anu bu Nzambi?

19 Mutudi mua kuidikija ditabuja dia Yobo ne ditumikila diende. Nansha tuetu mu nsombelu kayi, tuikalayi anu tuteka Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu, tumueyemena ne tumutumikila ne muoyo mujima. Bushuwa, tudi mene ne malu a bungi adi atusaka bua kuenza nanku mapite avua nawu Yobo. Tshilejilu, tudi bamanye malu a bungi pa bidi bitangila Satana ne mayele ende. (2 Kol. 2:11) Ku diambuluisha dia Bible, kadi nangananga mukanda wa Yobo, tudi bamanye bua tshinyi Nzambi mmulekele makenga. Mêyi a buprofete a Danyele adi atuambuluisha bua kujingulula ne: Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi wakokesha buloba bujima udi Kristo Yezu ulombola. (Dan. 7:13, 14) Tudi kabidi bamanye ne: Bukalenge ebu bukadi pa kujikija makenga onso bua kashidi.

20 Makenga a Yobo adi kabidi aleja mudibi bimpe bua tuetu kumvuila bena Kristo netu badi mua kuikala batata luse. Anu bu Yobo, badi pabu mua kuakula biakulakula imue misangu. (Muam. 7:7) Kadi pamutu pa kuakula bibi buabu, tuikalayi ne busunguluji ne luse. Tuetu tuenza nanku, tudi tuidikija Yehowa, Tatuetu wa dinanga ne luse.​—Mis. 103:8.

YEHOWA “NEANUKOLESHE”

21. Mmunyi mudi mêyi adi mu 1 Petelo 5:10 aleja tshivua tshifikile Noa, Danyele, ne Yobo?

21 Nansha muvua Noa, Danyele, ne Yobo bikale ne muoyo bikondo bishilangane ne bikale ne nsombelu mishilangane bikole, bakatantamena ntatu ivuabu bapete. Malu avua mabatulukile adi atuvuluija mêyi a mupostolo Petelo wakafunda ne: “Panyima pa nuenu bamane kukenga tshitupa tshîpi, Nzambi wa ngasa yonso . . . yeye muine neashikije dilongesha dienu. Neanushindamije, neanukoleshe, neanujalamije panshi bikole.”​—1 Pet. 5:10.

22. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshialonda?

22 Yehowa udi utujadikila ku diambuluisha dia mêyi a Petelo mafundisha ku nyuma ne: neashindamije batendeledi bende ne neabakoleshe. Mêyi aa adi kabidi atangila bantu ba Nzambi lelu. Tuetu bonso tudi basue bua Yehowa atukoleshe ne bua tushale bashindame mu ntendelelu wetu. Nunku, tudi basue kuidikija ditabuja ne ditumikila dia Noa, dia Danyele, ne dia Yobo. Anu mutuamona mu tshiena-bualu tshialonda, bualu buvua bukoleshe lulamatu luabu budi ne: bavua bamanye Yehowa bimpe. Bushuwa, bavua ‘bajingulule malu onso’ avuaye mubalombe bua kuenza. (Nsu. 28:5) Tudi petu mua kuenza nanku.

^ tshik. 2 Bavua baye ne Yehezekele ku bukole mu Babilona mu 617 kumpala kua Yezu. Yehezekele 8:1–19:14 mmufunda “mu tshidimu tshisambombo” tshivua Yehezekele mu Babilona, mmumue ne: mu 612 kumpala kua Yezu.

^ tshik. 5 Lameke tatuende wa Noa uvua utshina Nzambi wakafua bidimu bu bitanu kumpala kua Mvula wa kabutu. Bikalabi ne: mamuende wa Noa ne bana babu bavua ne muoyo pakatuadija Mvula wa kabutu, kabakapanduka to.

^ tshik. 13 Ke muvuabi mua kuikala kabidi bua balunda basatu ba Danyele bavuabu bateke pabu bakokeshi.​—Dan. 2:49.