Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 6

“Ku mutu kua mukaji kudi mulume”

“Ku mutu kua mukaji kudi mulume”

“Ku mutu kua mukaji kudi mulume.”​—1 KOL. 11:3.

MUSAMBU WA 13 Kristo udi tshilejilu kutudi

KADIOSHA *

1. Padi muanetu wa bakaji ujinga bua kubuela mu dibaka, nnkonko kayi idiye ne bua kudiela?

BENA Kristo bonso badi ku bukokeshi bupuangane bua Yezu Kristo. Kadi padi mukaji muena Kristo usedibua, udi ulua kabidi ku bukokeshi bua muntu mupange bupuangane. Bidi mua kumutatshisha. Nunku padi muanetu wa bakaji ujinga bua bamusele, mbimpe adiebeje ne: ‘Ntshinyi tshidi tshindeja ne: mulume eu neikale mfumu muimpe wa dîku? Utu wangata malu a mu nyuma ne mushinga mu nsombelu wende anyi? Biobi kabiyi nanku, tshidi tshindeja ne: nealombole dîku bimpe mu malu a mu nyuma panselaye ntshinyi?’ Ki nkujike to, udi ne bua kudiebeja kabidi ne: ‘Meme muine eu, nngikadilu kayi mimpe indi nayi yangambuluisha mu dibaka dianyi? Ntu ne lutulu ne muoyo wa kupa anyi? Ndi mu malanda makole ne Yehowa anyi?’ (Muam. 4:9, 12) Mapangadika adi mukaji wangata kumpala kua kubuelaye mu dibaka atu enza pawu bua ikale ne disanka dia bungi anyi dikese pamuselabu.

2. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

2 Bana betu ba bakaji ba bungi menemene batu tshilejilu tshimpe mu dikokela babayabu. Mba kuela diboko muulu! Bidi bituenza disanka dia bungi bua kuenzela Yehowa mudimu pamue ne bakaji ba lulamatu abu! Mu tshiena-bualu etshi, netuandamune nkonko isatu eyi: 1) Nntatu kayi idi bakaji basela mua kupeta? 2) Bua tshinyi mukaji musela utu witaba bua kukokela bayende? 3) Tshilejilu tshia Yezu, tshia Abigayila, ne tshia Mariya (uvua mukaji wa Yosefe ne mamuende wa Yezu) tshidi mua kulongesha balume bena Kristo ne bakaji babu tshinyi?

NTATU ITU BAKAJI BASELA BAPETA

3. Bua tshinyi balume ne bakaji babu batu bonso bapeta ntatu?

3 Dibaka ndipa dipuangane dia kudi Nzambi, kadi bantu bobu mbapange bupuangane. (1 Yone 1:8) Ke bualu kayi Dîyi dia Nzambi ditu didimuija balume ne bakaji babu ne: nebapete ntatu ididi dibikila ne: “makenga mu mubidi wabu.” (1 Kol. 7:28) Tumonayi imue ntatu idi mukaji musela mua kupeta.

4. Bua tshinyi mukaji udi mua kumona dikokela bayende bu dipuekeshibua dia milongo?

4 Pamuapa bilondeshile mudi mukaji mukole, udi mua kumona ne: kukokela bayende nkupuekeshibua kua milongo. Muanetu Marisol udi musombele mu États-Unis udi wamba ne: “Muaba undi mukolele, bavua bambila bantu bakaji misangu yonso ne: badi ne bua kuikala diatshimue ne bantu balume mu malu onso. Ndi mumanye ne: Yehowa mmupeshe balume bumfumu ne mmuambile bakaji bua kubakokela; ne bakaji pabu mbakumbanyine kanemu. Kadi misangu ya bungi bitu binkolela bua kukokela bayanyi.”

5. Nngenyi mibi kayi idi ibengangana ne Bible itu nayi bamue balume bua bakaji?

5 Bualu bukuabu, mukaji udi mua kuikala musedibue kudi mulume utu umona bakaji bu bintu. Muanetu Ivon udi mu Amerike wa kuinshi udi wamba ne: “Muaba utudi basombele, bantu balume batu badia kumpala kua bantu bakaji. Bana ba bakaji batu bobu ne mudimu wa kulamba ne kulongolola mu nzubu, kadi ba balume bobu batu babatekela biakudia kudi bamamuabu ne bana babu ba bakaji, babambila ne: bobu ke ‘bakalenge ba kumbelu.’” Muanetu mukuabu wa mu Azi diende Yingling udi wamba pende ne: “Mu muakulu wetu mutu kalusumuinu katu kaleja ne: kabitu anu ne mushinga bua bakaji kuikala ne meji anyi ne mamanya kampanda to. Tshiabu nkuenza midimu yonso ya kumbelu, ne kabatu babanyishila bua kuleja babayabu luabu lungenyi to.” Mulume udi ulonda ngenyi mibi idi ibengangana ne Bible ya mushindu eu udi unuishila mukajende mâyi ku lusona, ne kena widikija Yezu to. Kena wanyishibua kudi Yehowa to.​—Ef. 5:28, 29; 1 Pet. 3:7.

6. Bua mukaji musela kukoleshaye bulunda budiye mudie ne Yehowa, bidi bikengela enze tshinyi?

6 Anu bu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, Yehowa utu ulomba balume bena Kristo bua kukumbajila bena mu mêku abu majinga abu a mu nyuma ne a ku mubidi, ne bikala babenzela malu adi abaleja ne: badi babatabalela. (1 Tim. 5:8) Kadi bakaji basela pabu nansha mudibu ne bia bungi bia kuenza, badi ne bua kukeba dîba dituku dionso bua kubala Dîyi dia Nzambi, kuelangana meji a bidibu babala, ne kusambila Yehowa ne muoyo mujima. Bidi mua kubakolela bua kuenza nunku. Bakaji batu ne bia bungi bia kuenza, nunku badi mua kumona ne: kabena ne dîba ne makanda a kuenza malu au to; kadi bidi bikengela bua bakebe dîba dia kuenza nanku. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmusue bua yonso wa kutudi adie nende bulunda bua nsungansunga ne abulame.​—Bien. 17:27.

7. Ntshinyi tshiambuluisha mukaji bua kutumikila mukenji udibu bamuelele?

7 Mbiumvuike bimpe ne: bidi mua kulomba mukaji bua adienzeje bikole bua kukokela bayende udi mupange bupuangane. Kadi yeye mumvue bua tshinyi Bible udi umulomba bua kukokela bayende ne muitabe tshidiye wamba atshi, nebimuteketele bua kutumikilaye mukenji udi Yehowa mumuelele eu.

TSHIDI MUKAJI WITABILA BUA KUKOKELA BAYENDE

8. Anu bu mudibu baleje mu Efeso 5:22-24, bua tshinyi mukaji udi witaba bua kukokela bayende?

8 Mukaji udi witaba bua kukokela bayende bualu ke tshidi Yehowa umulomba bua kuenza. (Bala Efeso 5:22-24.) Udi weyemena Tatuende wa mu diulu bualu mmumanye ne: mmumunange ne kena mua kumulomba bua kuenza bualu budi kabuyi bua diakalenga diende to.​—Dut. 6:24; 1 Yone 5:3.

9. Padi muanetu wa bakaji unemeka bukokeshi bua bayende tshidi tshienzeka ntshinyi?

9 Bena panu batu basaka bantu bakaji bua kubenga kutumikila mikenji ya Yehowa ne kumona dikokela bu dipuekeshibua dia milongo. Mu bulelela, bantu badi bapeshangana ngenyi ya mushindu eu ki mbamanye Nzambi wetu wa dinanga to. Yehowa kena mua kuelela bana bende ba bakaji badiye munange mukenji udi mua kubapuekeshisha milongo to. Padi muanetu wa bakaji wenza ne muende muonso bua kutumikila mukenji wa kukokela udi Yehowa mumuelele, udi wenza bua mu dîku diende muikale ditalala. (Mis. 119:165) Bidi biambuluisha bayende, bimuambuluisha yeye muine, ne biambuluisha bana bende.

10. Malu adi muanetu Carol muambe adi atulongesha tshinyi?

10 Mukaji udi ukokela bayende udi mupange bupuangane udi uleja mudiye munange Yehowa ne umutumikila, bualu yeye ke utu upeshangana bumfumu. Muanetu Carol wa mu Amerike wa kuinshi udi wamba ne: “Ndi mumanye ne: bayanyi utu wenza bilema, ndi mumanye kabidi ne: tshindi ngenza padiye wenza bilema abi tshidi tshileja bingikala ngangata malanda anyi ne Yehowa ne mushinga. Ke bualu kayi ntu nditatshisha bua kuikala kukokela bualu ntu musue kusankisha Tatuanyi wa mu diulu.”

11. Ntshinyi tshitu tshiambuluisha muanetu Aneese bua kuikala kufuila bayende luse?

11 Bidi mua kukolela mukaji bua kunemeka bayende ne kumukokela yeye umona ne: bayende kena umumvua anyi umumvuila to. Kadi mona tshitu muanetu Aneese wenza patu bia nunku bienzeka. Udi wamba ne: “Ntu ndienzeja bua kubenga kufiikila bayanyi munda. Ndi mumanye ne: tuetu bonso tutu tuenza bilema. Ntu mudisuike bua kumufuila luse ne muoyo mujima bua kufuana Yehowa. Pantu mmufuila luse, ditalala dianyi dia munda ditu dipingana.” (Mis. 86:5) Mukaji utu ufuila bayende luse kena mua kutamba kutata bua kumukokela to.

TSHIDI BILEJILU BIA BANTU BADIBU BAKUILE MU BIBLE BITULONGESHA

12. Mu Bible mudi bilejilu kayi?

12 Bamue bantu badi mua kuamba ne: muntu yeye ukokelangana mmutebelele. Bobu bamba nanku badi badishima. Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua bakokelangana kadi kabayi batebelele to. Tumonayi tshidi tshilejilu tshia Yezu, tshia Abigayila, ne tshia Mariya bitulongesha.

13. Bua tshinyi Yezu utu ukokela Yehowa? Umvuija.

13 Yezu utu ukokela Yehowa, katu umukokela bualu ntshinyonga anyi bualu kena ne lungenyi to. Uvua ulongesha mu mushindu mupepele, malu umvuika bimpe. Bualu ebu budi buleja mudiye ne meji a bungi be! (Yone 7:45, 46) Yehowa uvua mumanye ne: Yezu uvua ne dimanya dia bungi, ke bualu kayi wakenza nende mudimu pavuaye ufuka diulu ne buloba. (Nsu. 8:30; Eb. 1:2-4) Bualu bukuabu, katshia Yezu wabishibua ku lufu, Yehowa mmumupeshe “bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” (Mat. 28:18) Nansha mudi Yezu ne dimanya dipiluke, utu anu ulonda buludiki bua Yehowa. Bua tshinyi udi wenza nanku? Bualu mmunange Tatuende.​—Yone 14:31.

14. a) Mushindu utu Yehowa umona bantu bakaji udi ulongesha balume tshinyi? b) Malu adibu bambe mu Nsumuinu 31 adi alongesha pawu balume tshinyi?

14 Tshidi bualu ebu bulongesha balume: Padi Yehowa ulomba mukaji bua akokele bayende ki mbualu utu umona bantu bakaji bu bantu bashadile to. Bua kujadika bualu ebu, yeye nkayende mmusungule bakaji ne balume bua kukokeshabu ne Yezu. (Gal. 3:26-29) Yehowa mmupeshe Muanende bukokeshi bua kuleja mudiye mumueyemene. Bia muomumue, mbimpe mulume wa meji apeshe pende mukajende ndambu wa bukokeshi. Dîyi dia Nzambi didi dileja mudimu udi nawu mukaji wa tshitembu, diamba ne: udi utangila ba mu nzubu muende, usumba madimi, uapanyisha, ne wenda mushinga. (Bala Nsumuinu 31:15, 16, 18.) Mukaji ki mmupika udi kayi yeye mua kufila luende lungenyi kudi bayende to. Kadi bayende udi umueyemena ne uteleja bidiye wamba. (Bala Nsumuinu 31:11, 26, 27.) Padi mulume wenzela mukajende malu mimpe ne umunemeka, mukajende neikale ne disanka dia kumukokela.

Yezu utu ukokela Yehowa. Bidi bilongesha bakaji ba tshitembu tshinyi? (Tangila tshikoso 15)

15. Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshilongesha bakaji tshinyi?

15 Tshidi bualu ebu bulongesha bakaji: Nansha muvua Yezu muenze malu manene kavua umona ne: kukokela bumfumu bua Yehowa kuvua kumupuekesha milongo to. (1 Kol. 15:28; Filip. 2:5, 6) Bia muomumue, mukaji wa tshitembu udi ulonda tshilejilu tshia Yezu kakumona dikokela bayende bu dipuekeshibua dia milongo to. Kakukokela bayende anu bualu mmumunange to, kadi neamukokele nangananga bua mudiye munange Yehowa ne umunemeka.

Abigayila mumane kutumina Davidi ne bantu bende biakudia, udi uya kudiye. Pashishe udi udiela panshi umulomba bua kadisombuedi to, bualu udi mua kupia dibanza dia mashi (Tangila tshikoso 16)

16. Bilondeshile 1 Samuele 25:3, 23-28, nntatu kayi ivua Abigayila mutuilangane nayi? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

16 Abigayila uvua ne bayende diende Nabala. Bayende au kavua wambuluishangana to, uvua ne lutambishi, kayi ulejangana dianyisha. Nansha nanku, Abigayila kavua mukebe katamba ka kuapuka naku bua kushipa dibaka dine adi to. Uvua mua kushala mupuwe ne mulekele Davidi ne bantu bende bashipa bayende. Kadi wakenza malu ne meji bua kukuba Nabala ne bantu ba bungi ba mu nzubu muende. Bivua bilombe Abigayila dikima dia bungi bua kuya kudi bantu 400 bavua ne bia mvita ne kuelesha Davidi meji ne kanemu konso. Wakafika too ne ku ditaba bua bamuele bilema bia bayende pambidi. (Bala 1 Samuele 25:3, 23-28.) Davidi wakajingulula ne lukasa luonso ne: Yehowa ke uvua mutume mukaji wa dikima au bua kumupesha mibelu ivua ikengedibua ivua mimukande bua kubenga kuenza tshilema tshinene.

17. Bualu bua Davidi ne Abigayila budi bulongesha balume tshinyi?

17 Tshidi bualu ebu bulongesha balume: Abigayila uvua mukaji wa meji. Bu muvua Davidi pende muntu wa meji, wakateleja mibelu yende. Biakamuepula ku bualu buvua mua kumukebela dibanza dia mashi. Bia muomumue, mulume wa meji neakonkonone mmuenenu wa mukajende bimpe menemene padibu bangata mapangadika manene. Misangu mikuabu mmuenenu wa mukajende au udi mua kuenza bua kangatshi dipangadika dibi to.

18. Tshilejilu tshia Abigayila tshidi tshilongesha bakaji tshinyi?

18 Tshidi bualu ebu bulongesha bakaji: Mukaji udi munange Yehowa ne umunemeka udi mua kuambuluisha dîku diende bikole, nansha bayende yeye kayi utendelela Yehowa anyi kayi utumikila mikenji yende. Kakukeba katamba ka kuapukila bua kushipa dibaka to. Kadi yeye unemeka bayende ne umukokela, bidi mua kusaka bayende bua kulonga malu a Yehowa. (1 Pet. 3:1, 2) Nansha tshilejilu tshiende tshimpe katshiyi tshimushintulule, bu mudiye ukokela bayende ne mulamate anu Yehowa, Yehowa yeye neasanke.

19. Ndîba kayi didi mukaji kayi mua kutumikila bayende?

19 Kadi mukaji muena Kristo udi ukokela bayende kakumutua mu nyima padiye umuambila bua kushipa mukenji wa Nzambi anyi dîyi dinene dia mu Bible to. Tshilejilu, fuanyikijabi ne: muanetu wa bakaji udi ne mulume udi kayi muena Kristo. Udi umuambila bua kushima, kuiba, anyi kuenza bualu kampanda budi Bible ukandika. Bena Kristo bonso, kusangisha ne bakaji basele, badi ne bua kuanji kutumikila Yehowa kumpala. Nanku bobu bambile mukaji muena Kristo kudi bayende bua kubenga kutumikila mêyi manene a mu Bible, udi ne bua kubenga, ne kumumvuija ne dîyi dimpe bua tshinyi udi ubenga bua kuenza nanku, kayi upingana tshianyima to.​—Bien. 5:29.

Tangila tshikoso 20 *

20. Ntshinyi tshidi tshituleja ne: Mariya uvua mu malanda a nsungansunga ne Yehowa?

20 Mariya uvua mu malanda a nsungansunga ne Yehowa. Uvua mumanye Mifundu bimpe be! Pavuaye uyukila ne Elizabeta mamuende wa Yone Mubatiji, wakatela mêyi a mu mvese ya mu Mifundu ya tshiena Ebelu misangu mipite pa 20. (Luka 1:46-55) Mona bualu bukuabu: nansha mukavuabu bele Mariya dîyi kudi Josefe bua kumusela, muanjelu wa Yehowa kakanji kumuenekela Josefe to. Wakanji kuakula ne Mariya buludiludi, umuambila ne: uvua ne bua kulela Muana wa Nzambi. (Luka 1:26-33) Yehowa uvua mumanye Mariya bimpe ne uvua mutuishibue ne: uvua ne bua kunanga Muana wa Nzambi au ne kumulama bimpe. Bidi bimueneka bimpe ne: nansha pakavua Yezu mufue ne muye mu diulu, Mariya wakatungunuka anu ne kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa.​—Bien. 1:14.

21. Tshidi Bible wamba bua Mariya tshidi tshilongesha balume tshinyi?

21 Tshidi bualu ebu bulongesha balume: Mulume wa meji udi usanka padi mukajende mumanye Mifundu bimpe. Kena umvua bimutonda anyi umona bu ne: mukajende udi ujinga kushala mfumu wa dîku to. Mmumanye ne: muanetu wa bakaji yeye mumanye mêyi manene a mu Bible bimpe, bidi mua kuambuluisha dîku diende bikole. Tumanye ne: nansha mukaji yeye mulonge kalasa kupita bayende, mudimu wa kuenza ntendelelu wa mu dîku ne kulombola bena mu dîku mu malu makuabu a ntendelelu wetu mbujitu bua mulume.​—Ef. 6:4.

Ntshinyi tshidi tshilejilu tshia Mariya mamuende wa Yezu tshilongesha bakaji bua didilongela ne dielangana meji a bidibu balonga? (Tangila tshikoso 22) *

22. Tshilejilu tshia Mariya tshidi tshilongesha bakaji tshinyi?

22 Tshidi bualu ebu bulongesha bakaji: Mukaji udi ne bua kukokela bayende, kadi amanye ne: udi pende ne dibanza dia kukolesha malanda ende ne Yehowa. (Gal. 6:5) Bua yeye kuenza nanku, udi ne bua kudikebela dîba dia yeye kudilongela ne kuelangana meji a bidiye ulonga. Kuenza nanku nekuenze bua ashale munange Yehowa ne umunemeka, ne neikale ne disanka dia kukokela bayende.

23. Padi bakaji bakokela babayabu, mmunyi mudibi bibambuluisha bobu bine, mêku abu, ne tshisumbu?

23 Bakaji badi batungunuka ne kukokela babayabu bualu mbanange Yehowa nebikale ne disanka dia bungi kupita badi babenga mushindu udi Yehowa mulongolole malu bua kupesha bamue bantu bumfumu. Badi bashila bansongalume ne bansongakaji tshilejilu tshimpe tshia kulonda. Nebenze kabidi bua kuikale disanka mu dîku diabu ne mu tshisumbu. (Tito 2:3-5) Lelu, mu bantu badi batendelela Yehowa ne lulamatu luonso, bana betu ba bakaji mba bungi. (Mis. 68:11) Tuetu bonso, balume ne bakaji, tudi ne mudimu munene wa kuenza mu tshisumbu. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshituleje mua kuwukumbaja.

MUSAMBU WA 131 “Tshidi Nzambi musuike kaba kamue”

^ tshik. 5 Yehowa mmulongolole bua mukaji ikale ukokela bayende. Bidi biumvuija tshinyi? Tshilejilu tshia Yezu ne tshia bakaji badibu bakule bualu buabu mu Bible tshidi mua kulongesha balume ne bakaji malu a bungi mu bualu bua dikokela.

^ tshik. 68 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Pavua Mariya uyukila ne Elizabeta mamuende wa Yone Mubatiji, wakatela mêyi a mu mvese ya mu Mifundu ya tshiena Ebelu ku muoyo.

^ tshik. 70 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukaji muena Kristo udi ne bua kudikebela dîba dia kulonga Bible bua kukolesha malanda ende ne Yehowa.