Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bansonga wetu, mmunyi munudi mua kudilongolola bua batismo?

Bansonga wetu, mmunyi munudi mua kudilongolola bua batismo?

“Ndi ne disanka bua kuenza disua diebe, Nzambi wanyi.”​—MUSAMBU 40:8.

MISAMBU: 51, 58

1, 2. a) Umvuija bua tshinyi batismo ki ndipangadika dia bilele to. b) Ntshinyi tshidi muntu ne bua kuikala mutuishibue kumpala kua kutambula? Bua tshinyi?

BIWIKALA nsonga, udi musue kutambula anyi? Bikalabi nanku, edi ndiakalenga ditambe bunene diudi nadi. Anu mutudi bamone mu tshiena-bualu tshishale, batismo ki ndipangadika dia bilele to. Batismo udi uleja bantu bakuabu ne: udi mudilambule kudi Yehowa, mmumue ne: udi mumulaye ne: neumuenzele mudimu bua kashidi, ne kuenza disua diende ke bualu bua mushinga mukole mu nsombelu webe. Bu mudi kuenza nunku kuikale mutshipu munene uudi wenza kudi Nzambi, udi ne bua kutambula anu paudi ushindama, muikale ne dijinga dia kuenza nunku difumina mu muoyo webe ne mumvue tshidi kudilambula kudi Nzambi kumvuija.

2 Kadi, udi pamuapa umona ne: kuena mukumbane bua kutambula to. Anyi udi mua kuikala umona ne: udi mukumbane bua kutambula kadi baledi bebe badi bela meji ne: udi ne bua kuindila too ne pawakola ne pawapeta malu mamonamona a bungi a mu nsombelu. Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Kuteketshi mu maboko to. Kadi mu tshikondo etshi, enza bua kuya kumpala bua ukumbaje malu malomba lukasa bua kutambula. Wewe ne dijinga edi, udi mua kudifundila bipatshila mu nsombelu isatu eyi: 1) dituishibua diebe anyi malu audi witabuja 2) bienzedi biebe ne 3) dianyisha diebe.

DITUISHIBUA DIEBE

3, 4. Ndilongesha kayi didi bansonga mua kupeta mu tshilejilu tshia Timote?

3 Ela meji muudi mua kuandamuna nkonko eyi: Bua tshinyi ndi ngitaba ne: Nzambi udiku? Ntshinyi tshidi tshinjadikila ne: Bible mmukanda wa Nzambi? Bua tshinyi ndi ntumikila mikenji ya Nzambi pamutu pa kulonda mikenji ya bikadilu ya mu bulongolodi ebu? Nkonko eyi idi mua kukuambuluisha bua kutumikila mubelu wa mupostolo Paulo eu: “Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.” (Lomo 12:2) Bua tshinyi udi ne bua kuenza nunku?

Timote wakitaba bulelela bualu uvua muelele meji pa malu avuaye mulonge ne mujadike muvuawu malelela

4 Tshilejilu tshia Timote tshidi mua kukuambuluisha. Uvua mumanye Mifundu minsantu bimpe bualu mamuende ne kakuende bavua bamulongeshayi. Kadi, Paulo wakambila Timote ne: “Vuluka amu bimpe bivuabu bakulongeshe, biuvua muitabe, mujadike.” (2 Timote 3:14, 15, MMV) Muaba eu, muaku ‘kujadika’ udi umvuija “kuikala mushindike ne mutuishibue bua mudi bualu kampanda bulelela.” Nunku Timote uvua ne bua kuikala mushindike ne: bulelela buvua mu Mifundu minsantu. Wakabuitaba bualu uvua muelele meji pa malu avuaye mulonge ne mujadike muvuawu malelela, kadi ki mbualu mamuende ne kakuende wa bakaji bavua bamuambile bua kuitaba to.​—Bala Lomo 12:1.

5, 6. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua wewe kulonga mua kuenza mudimu ne ‘tshieledi tshiebe tshia meji’ pautshidi mupuekele?

5 Netuambe tshinyi buebe wewe? Pamuapa udi mumanye bulelela kukadi bidimu bia bungi. Bikalabi nanku, difundila tshipatshila tshia kuela meji bua malu adi makufikishe ku ditaba bulelela. Kuenza nunku nekukuambuluishe bua kukolesha ditabuja diebe ne kubenga kuangata mapangadika mabi padi bansonga bakuabu bakusaka bua kuenza malu mabi, paudi upeta lungenyi lua pa buloba anyi mene usua kulonda ngelelu webe wa meji.

6 Wewe mulonge mua kuenza mudimu ne ‘tshieledi tshiebe tshia meji’ pautshidi mupuekele, neufike ku diandamuna nkonko idi bansonga nebe bakuela bu mudi eyi: ‘Ntshinyi tshidi tshikujadikila ne: Nzambi udiku? Bikala Nzambi mutunange, bua tshinyi mmulekele malu mabi enzeka? Bikala Nzambi ke udi mufuke bintu bionso, udi mumufuke yeye nnganyi?’ Wewe mudilongolole bimpe, kuakupeta dielakana mu lungenyi luebe bua nkonko ya nunku to, kadi neyikusake bua kulonga Bible bikole.

7-9. Mmunyi muudi mua kukolesha dituishibua diebe?

7 Wewe udilongela bimpe, bidi mua kukuambuluisha bua kuandamuna nkonko, kumbusha dielakana, ne kukolesha dituishibua diudi nadi. (Bienzedi 17:11) Tudi ne mikanda ya bungi idi mua kukuambuluisha. Bantu ba bungi mbamone ne: mbimpe kulonga broshire wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie ne mukanda wa Y a-t-il un Créateur qui se soucie de vous?

8 Biwikala mulongi wa Bible, ukadi pamuapa mumanye mandamuna a imue nkonko ya malongesha a nshindamenu a mu Bible. Kadi udiku mutuishibue ne: mandamuna ebe mmalelela anyi? Udi mua kuenza makebulula mu mikanda yetu paudi udilongela bua bikuambuluishe bua kukolesha dituishibua diebe. Nebikuambuluishe kabidi bua kumanya muudi mua kumvuija bantu bakuabu malongesha a mu Bible.

9 Udi ne bua kuikala mushindike ne: udi mupete bulelela. Nebikuambuluishe bua kudilongolola bua batismo. Muanetu wa bakaji kampanda uvua ne bidimu dikumi ne pa mutu wakamba ne: “Kumpala kua meme kuangata dipangadika dia kutambula, mvua mulonge Bible ne mumone ne: etshi ke tshitendelelu tshilelela. Dituishibua dianyi edi didi dienda dikola dituku dionso.”

BIENZEDI BIEBE

10. Bua tshinyi mbimpe kutekemena ne: muena Kristo mutambule udi ne bua kuikala ne bienzedi bidi bipetangana ne ditabuja diende?

10 Bible udi wamba ne: “Ditabuja nkayadi kadiyi ne bienzedi, ndifue.” (Yakobo 2:17) Dituishibua diebe diodi dikole, nebimuenekele ku bienzedi biebe. Newikale ne tshidi Bible ubikila ne: ‘bikadilu bia tshijila ne bienzedi bia dilamata Nzambi.’​—Bala 2 Petelo 3:11.

11. Tshiambilu “bikadilu bia tshijila” tshidi tshiumvuija tshinyi?

11 “Bikadilu bia tshijila” ntshinyi? Wewe ne bienzedi bia tshijila, udi mukezuke mu bikadilu. Tshilejilu, ela meji bua ngondo isambombo mishale eyi. Pauvua mu diteta dia kuenza bualu kampanda bubi, uvuaku muele meji bimpe bua tshivua tshimpe ne tshivua tshibi anyi? (Ebelu 5:14) Udiku uvuluka bikondo kampanda biuvua kuyi mukuluke mu diteta anyi mubenge kuenza malu mabi avua bansonga nebe bakusaka bua kuenza anyi? Mu kalasa, utuku tshilejilu tshimpe kudi bakuabu anyi? Utuku ushala ne lulamatu kudi Yehowa anyi? Peshi utu ujinga kuikala bu balongi nebe bua kabakuseki? (1 Petelo 4:3, 4) Bushuwa, kakuena muntu nansha umue udi mupuangane to. Imue misangu, nansha bantu bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi badi mua kumvua bundu ne bidi mua kubakolela bua kuyisha bantu bakuabu. Kadi muntu udi mudilambule kudi Nzambi neikale ne disanka dia kuikala Ntemu wa Yehowa, ne udi uleja bualu ebu ku bienzedi biende bikezuke.

12. a) Tela bimue “bienzedi bia dilamata Nzambi.” b) Mmunyi muudi mua kumona bienzedi ebi?

12 “Bienzedi bia dilamata Nzambi” ntshinyi? Bienzedi ebi bidi bikongoloja malu audi wenza mu tshisumbu bu mudi kuya mu bisangilu ne kuyisha. Bidi bikongoloja kabidi malu audi wenza pa nkayebe bu mudi kusambila ne kudilongela. Muntu udi mudilambule kudi Yehowa kena mua kuela meji ne: malu aa adi amunemena bujitu to. Neadiumvue anu bu mukalenge Davidi uvua muambe ne: “Ndi ne disanka bua kuenza disua diebe, Nzambi wanyi, bulelela, mukenji webe udi mu mutshima wanyi.”​—Musambu 40:8.

Masambila ebe mmimanyine pa malu kayi? Adi aleja tshinyi bua dinanga diudi nadi bua Yehowa?

13, 14. a) Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuikala ne “bienzedi bia dilamata Nzambi”? b) Mmunyi mudi kuenza nunku kuambuluishe bamue bansonga?

13 Bua kukuambuluisha bua kudifundila bipatshila, kudi nkonko iudi mua kukonkonona ne kufunda mandamuna ayi pa mabeji bu mudi: “Masambila ebe mmimanyine pa malu kayi? Adi aleja tshinyi bua dinanga diudi nadi bua Yehowa?” “Mmalu kayi autu ubueja mu didilongela diebe?” “Utuku uyisha nansha baledi bebe bobu kabayi bayisha anyi?” Udi kabidi mua kufunda bipatshila biudi musue kukumbaja pa bidi bitangila masambila ebe, didilongela diebe ne diyisha diebe.

14 Bansonga ba bungi badi bela meji bua kutambula mbapatule bipeta bimpe pavuabu bafunde bipatshila bivuabu badifundile. Muanetu wa bakaji mukuabu nsonga diende Tilda wakamba ne: “Mvua ne tshibidilu tshia kufunda bipatshila bianyi. Ngakakumbaja bipatshila ebi ku tshimue ku tshimue, ne meme kukumbana bua kutambula tshidimu tshimue pashishe.” Muanetu wa balume nsonga diende Patrick uvua pende mupatule bipeta bia muomumue. Wakamba ne: “Mvua mumanye bimpe bipatshila bimvua nabi, kadi kubifunda nkungambuluishe bua kudienzeja bikole bua kubikumbaja.”

Neutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu nansha baledi bebe bobu kabayi bamuenzelawu anyi? (Tangila tshikoso tshia 15)

15. Leja bua tshinyi kudilambula kudi ne bua kuikala dipangadika dia muntu nkayende.

15 Lumue lua ku nkonko idi mu mabeji a midimu ya kuenza ludi ne: “Newenzele Yehowa mudimu nansha baledi bebe ne balunda bebe bobu balekele kumuenzelawu anyi?” Paudi udilambula kudi Yehowa ne utambula, newikale nende mu malanda mimpe. Nunku, bua kuenzela Yehowa malu kampanda kabiena bikengela bua baledi anyi muntu mukuabu kayi yonso akuambile tshia kuenza to. Bikadilu biebe bia tshijila ne bienzedi biebe bia dilamata Nzambi bidi bileja muudi mutuishibue ne: udi mupete bulelela ne musue kutumikila mikenji ya Nzambi. Pashishe neukumbane bua kutambula.

DIANYISHA DIEBE

16, 17. a) Nshinyi tshidi ne bua kusaka muntu bua kuluaye muena Kristo? b) Ntshilejilu kayi tshiudi mua kufila bua dianyisha diudi nadi bua tshia kupikula natshi?

16 Dimue dituku, muntu kampanda uvua mumanye Mikenji ya Mose bimpe menemene wakakonka Yezu ne: “Mmukenji kayi udi mutambe mikuabu?” Yezu wakamuambila ne: “Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso ne anyima webe yonso ne lungenyi luebe luonso.” (Matayi 22:35-37) Yezu wakumvuija ne: kunanga Yehowa kudi ne bua kuikala bualu budi ne bua kusaka muntu bua kutambula ne kulua muena Kristo. Umue mushindu muimpe uudi mua kukolesha dinanga diebe bua Yehowa mpaudi wela meji bimpe bua tshia kupikula natshi tshidi dipa ditambe bunene didi Nzambi mupeshe bantu. (Bala 2 Kolinto 5:14, 15; 1 Yone 4:9, 19.) Paudi wenza nunku, neujinge bua kuleja dianyisha bua dipa dimpe edi.

17 Tudi mua kumvuija dianyisha diebe bua tshia kupikula natshi mushindu eu: Ela meji ne: udi wenda udina mu mâyi, kadi muntu kampanda udi ulua kukusungila. Neupingane kumbelu, kudikupula mâyi ne kupua muoyo tshivua muntu au mukuenzele anyi? Tòo. Newikale misangu yonso ne dianyisha kudi muntu uvua musungile muoyo webe eu. Mu mushindu wa muomumue, tudi ne bua kuikala ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa ne Yezu bua tshia kupikula natshi. Tudi ne muoyo bua bualu buabu. Mbatusungile ku bubi ne lufu. Bu mudibu batuleje dinanga, tudi mpindieu ne ditekemena dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu pa buloba apa.

18, 19. a) Bua tshinyi kuena ne bua kumvua buôwa bua kuikala muntu wa Yehowa? b) Mmunyi mudi kuenzela Yehowa mudimu kukupetesha nsombelu muimpe?

18 Udiku ne dianyisha bua malu adi Yehowa mukuenzele anyi? Bikalabi nanku, didilambula ne batismo ke bualu buimpe buudi ne bua kuenza. Paudi udilambula kudi Nzambi udi uditshipa kudiye bua kuenza disua diende bua kashidi. Udi ne bua kumvua buôwa bua kuenza mutshipu wa nunku anyi? Tòo. Yehowa mmusue bua wikale ne nsombelu muimpe, ne neafute bantu bonso badi benza disua diende. (Ebelu 11:6) Paudi ulambula muoyo webe kudi Nzambi ne utambula, nsombelu webe kakunyanguka to, kadi nealengele. Muanetu wa balume kampanda udi ne bidimu 24 uvua mutambule ne bidimu dikumi ne pa mutu udi wamba ne: “Mvua mua kumvua malu bimpe menemene bu meme nkadi muntu mukole, kadi kuangata dipangadika dia kudilambula kudi Yehowa nkunkube bua kubenga kudifundila bipatshila bia mu bulongolodi ebu.”

Satana udi ne budinangi ne kena ukutabalela to

19 Yehowa mmusue bua wikale ne nsombelu muimpe. Kadi, Satana udi ne budinangi ne kena ukutabalela to. Wewe mumulonde, kena mua kukupesha tshintu tshimpe nansha tshimue to. Mmunyi mudiye mua kukupesha tshintu tshidiye kayi natshi? Katu ne lumu luimpe to, ne kena ne ditekemena nansha dimue to. Neakufikishe anu ku kabutu mu matuku atshilualua bualu ke kadi kamuindile.​—Buakabuluibua 20:10.

20. Ntshinyi tshidi nsonga mua kuenza bua kufika ku didilambula ne kutambula? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “Bua kukuambuluisha bua kuya kumpala.”)

20 Kulambula Yehowa muoyo webe ke dipangadika dimpe dia wewe kuangata. Ukadi mukumbane bua kuenza nanku anyi? Biwikala mukumbane, kutshinyi bua kuditshipa to. Kadi wewe umona ne: kuena mukumbane, tumikila malu adibu baleje mu tshiena-bualu etshi bua utungunuke ne kuya kumpala. Paulo wakambila bena Kristo ba mu Filipoyi bua batungunuke ne kuya kumpala. (Filipoyi 3:16) Wewe mutumikile mubelu eu, mu matuku makese neujinge bua kulambula Yehowa muoyo webe ne kutambula.