Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Ntshikondo kayi tshivua bantu ba Nzambi mu bupika mu Babilona Munene?

Bupika ebu buakatuadija panyima pa tshidimu tshia 100 ne kujikabu mu 1919. Bua tshinyi bivua ne mushinga bua kuakajilula ngumvuilu wetu nunku?

Bijadiki bionso bidi bileja ne: mu 1919, bakapatula bena Kristo bela manyi mu bupika mu Babilona Munene ne kubasangishabu mu tshisumbu tshikezula. Elabi meji bua bualu ebu: Diakamue Bukalenge bua Nzambi bumane kutuadija kukokesha mu diulu mu 1914, bakateta bantu ba Nzambi ne kubakezula ku kakese ku kakese ku ntendelelu wa dishima. * (Tangila note.) (Malaki 3:1-4) Pashishe mu 1919, Yezu wakateka ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ bua kupesha bantu ba Nzambi bakezula “biakudia biabu pa dîba diabi.” (Matayi 24:45-47) Anu mu tshidimu atshi, bakapatula bantu ba Nzambi mu bupika bua mu tshimfuanyi mu Babilona Munene. (Buakabuluibua 18:4) Kadi ndîba kayi divuabu bakuate bantu ba Nzambi ku bupika?

Ku kale, tuvua tumvuija ne: bavua bakuate bantu ba Nzambi ku bupika mu Babilona Munene bua tshikondo tshîpi, kutuadijila mu 1918. Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15/3/1992 tshiakamba ne: bakakuata batendeledi ba Nzambi ku bupika mu Babilona Munene mu 1918 anu bu muvuabu bakuate bena Isalele ku bupika mu Babilona. Kadi makebulula a bungi adi aleja ne: bantu ba Nzambi bakalua bapika bidimu bia bungi kumpala kua 1918.

Mêyi a buprofete adi mu Yehezekele 37:1-14 akavua maleje ne: bantu ba Nzambi bavua ne bua kulua bapika ne pashishe kupikudibua. Muprofete Yehezekele wakamona mu tshikena kumona tshibandabanda tshiuwule ne mifuba. Yehowa wakamba ne: ‘Mifuba eyi idi bonso ba mu tshisamba tshia bena Isalele.’ (Mvese wa 11) Bualu ebu buvua bukumbanyine tshisamba tshia Isalele ne buvua ne bua kukumbanyina kabidi bela manyi badi “Isalele wa Nzambi.” (Galatiya 6:16; Bienzedi 3:21) Mu tshikena kumona etshi, mifuba yakalua ne muoyo ne kuluayi tshiluilu tshinene. Bualu ebu buvua buleja muvuabu bapikule bantu ba Nzambi ku bupika mu Babilona Munene mu 1919. Kadi mmunyi mudi mêyi a buprofete aa aleja ne: mbashale mu bupika tshikondo tshile?

Tshia kumpala, Yehezekele wakamona ne: mifuba ya bafue ivua “miume be.” (Yehezekele 37:2, 11) Bualu ebu budi buleja ne: bantu aba bavua bafue kukavua tshikondo tshile. Tshibidi, Yehezekele wakamona bafue bapetulula muoyo ku kakese ku kakese, kadi ki ndiakamue to. Wakumvua ‘tshiona bu tshia mvunde; ne mifuba yakasangakana, mufuba mukuabu wakatuangana ne mufuba mukuabu.’ Wakamona kabidi ‘mifungu pambidi payi ne misunyi yakamueneka.’ Pashishe, dikoba diakabuikila misunyi. ‘Mupuya wakabuela munda muabu, bakalua ne muoyo.’ Ndekelu wa bionso, pakapetulula bantu muoyo, Yehowa wakabapesha buloba bua bobu kusombela. Bua malu onso aa kuenzekawu, bivua ne bua kuangata tshikondo tshile.​—Yehezekele 37:7-10, 14.

Anu muvua mêyi a buprofete maleje, bena Isalele bavua bashale tshikondo tshile mu bupika. Bupika buabu buakatuadija mu 740 kumpala kua Kristo pavuabu bumbushe bisa dikumi bia Isalele anyi bukalenge bua ku Nord mu buloba buabu. Pashishe, mu 607 kumpala kua Kristo, bena Babilona bakabutula Yelushalema, ne bakumbusha bisa bikuabu bibidi anyi bukalenge bua Yuda bua ku Sud mu buloba buabu. Mu 537 kumpala kua Kristo, bupika ebu buakajika pavua bena Yuda bakese bapingane mu Yelushalema bua kuibakulula ntempelo ne kutendelela kabidi Yehowa.

Nunku malu onso aa adi aleja ne: bavua ne bua kukuata bena Kristo bela manyi ku bupika mu Babilona Munene munkatshi mua tshikondo tshile, kadi ki nganu kutuadijila mu 1918 too ne mu 1919 to. Yezu wakakula kabidi bua tshikondo tshile etshi pakambaye ne: bena Kristo ba dishima anyi lupele bavua ne bua kukola pamue ne “bana ba Bukalenge” anyi mponda. (Matayi 13:36-43) Mu tshikondo atshi, kuvua anu bena Kristo balelela bakese. Bantu ba bungi bavua badiamba ne: mbena Kristo bakitaba malongesha a dishima ne kuluabu batontolodi. Ke bualu kayi tudi mua kuamba ne: Babilona Munene uvua mukuate tshisumbu tshia bena Kristo ku bupika. Bupika ebu buakatuadija matuku makese panyima pa tshidimu tshia 100, ne buakatungunuka too ne pavuabu bakezule ntempelo wa mu nyuma wa Nzambi mu tshikondo tshia ku nshikidilu.​—Bienzedi 20:29, 30; 2 Tesalonike 2:3, 6; 1 Yone 2:18, 19.

Munkatshi mua nkama ya bidimu eyi, bamfumu ba bitendelelu ne ba tshididi bavua basue bua bantu bikale ku bukokeshi buabu. Tshilejilu, bavua bakandike bantu bua kuikala ne Bible anyi kumubala mu muakulu uvuabu mua kumvua. Bavua mene buosha bamue bantu bavua babala Bible ku mitshi. Bantu bavua bakula bibi bua malu avua bamfumu ba bitendelelu balongesha bavua babanyoka ne tshikisu tshikole. Bivua bikole menemene bua muntu kulonga bulelela anyi kubulongesha bakuabu.

Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidi tshitulongesha kabidi ne: bantu ba Nzambi bakapetulula muoyo ne kumbuka ku bupika bua ntendelelu wa dishima ku kakese ku kakese. Kadi ndîba kayi divua malu aa matuadije kuenzeka ne mushindu kayi? Badi bakula mu tshikena kumona bua ‘tshiona bu tshia mvunde.’ Bualu ebu buakatuadija kukumbana bidimu nkama mikese kumpala kua matuku a ku nshikidilu kutuadija. Mu bidimu ebi, kuvua bamue bantu ba lulamatu bavua basue kupeta bulelela ne kutendelela Nzambi nansha muvuabu banyunguluka kudi malongesha a dishima. Bakalonga Bible ne kuenza muabu muonso bua kuambila bantu malu avuabu balonga. Bakuabu bakadienzeja bikole bua kukudimuna Bible mu miakulu ivua bantu mua kumvua bipepele.

Pashishe, pabuipi ne ku ndekelu kua bidimu bia 1800, bivua bienze anu bu ne: misunyi yakalamata ku mifuba ne dikoba diakayibuikila. Muanetu Charles Taze Russell ne bena diende bakadienzeja bua kupeta bulelela ne kutendelela Yehowa. Bakambuluisha kabidi bantu bakuabu bua kumvua bulelela ku diambuluisha dia tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona ne mikanda mikuabu. Pashishe, “Foto-drama wa bufuki” wa mu 1914 ne mukanda wa Le mystère accompli wa mu 1917 biakambuluisha bantu ba Yehowa bua kukolesha ditabuja diabu. Ndekelu wa bionso mu 1919, bivua bienze anu bu ne: bavua bapeshe bantu ba Nzambi muoyo ne muaba mupiamupia wa kusombela. Katshia anu tshikondo atshi, bantu badi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele pa buloba mbadisangishe pamue ne bela manyi. Buonso buabu badi batendelela Yehowa ne mbalue tshiluilu anyi “tshisumbu tshinene tshia bantu.”​—Yehezekele 37:10; Zekâya 8:20-23. *​—Tangila note.

Nunku bidi bimueneka patoke ne: bavua bakuate bantu ba Nzambi ku bupika mu Babilona Munene panyima pa tshidimu tshia 100. Etshi ke tshikondo tshivua bantu ba bungi balue batontolodi pavuabu bitabe malongesha a dishima ne babenge bulelela. Munkatshi mua bidimu bia bungi, bivua bikole menemene bua kuenzela Yehowa mudimu anu bu muvuabi bua bena Isalele pavuabu mu bupika. Kadi lelu, badi bayisha bantu bonso bulelela. Tudi ne disanka dia bungi bua mutudi ne muoyo mu tshikondo tshidi bantu ‘badi ne meji bakenka’ bikole. Bantu ba bungi badi mpindieu mua ‘kudilengeja,’ ‘kuvuijibua balengele,’ ne kuitaba ntendelelu mulelela.​—Danyele 12:3, 10.

Pavua Satana mutete Yezu, uvuaku bushuwa muye nende ku ntempelo anyi, peshi uvua mumuleje ntempelo mu tshikena kumona?

Katuena bamanye bimpe mushindu uvua Satana muleje Yezu ntempelo to.

Bafundi ba Bible, Matayi ne Luka bakafunda tshivua tshienzeke. Matayi wakamba ne: “Diabolo wakaya” ne Yezu mu Yelushalema ne “wakamuimanyika pa mutu pa tshimanu tshia ntempelo,” mmumue ne: pa musongo mule wa ntempelo. (Matayi 4:5) Luka wakamba ne: Diabolo ‘wakaya nende mu Yelushalema, kumuimanyikaye pa tshimanu tshia ntempelo.’​—Luka 4:9.

Ku kale, mikanda yetu ivua yamba ne: Satana kavua mua kuikala muye ne Yezu ku ntempelo ku buntu pavuaye ukeba kumuteta to. Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/3/1961 (Angl.) tshiakaleja muvua bualu ebu bupetangana ne pavua Satana muye ne Yezu ku lusongo lua mukuna mule, mumuleje makalenge onso a pa buloba. Tshiakamba ne: kakuena mukuna udi mutumbuke bikole bua muntu kufikaye ku dimona makalenge onso a pa buloba to. Pashishe Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba ne: mu mushindu wa muomumue, Satana kavua mua kuikala muye ne Yezu ku buntu ku ntempelo muena dîna to. Kadi bakalua kuleja mu biena-bualu bikuabu bia mu Tshibumba tshia Nsentedi ne: bu Yezu mutumpike ku ntempelo mudiela panshi, uvua mua kufua.

Bamue badi bamba ne: bu muvua Yezu kayi muena Lewi, kabavua bamuanyishile bua kuimana kuulu kua muaba wa tshijila wa ntempelo to. Nunku badi bamba ne: Satana uvua ne bua kuikala mutete Yezu mu tshikena kumona. Bidimu nkama ya bungi kumpala, bavua baye ne muprofete Yehezekele pende ku ntempelo mu tshikena kumona.​—Yehezekele 8:3, 7-10; 11:1, 24; 37:1, 2.

Kadi bikalabi ne: bavua baye ne Yezu ku ntempelo mu tshikena kumona, bamue badi mua kudiebeja ne:

  • Yezu uvuaku bushuwa mudiumvue musakibue bua kutumpika kuulu kua ntempelo kudiela panshi anyi?

  • Misangu mikuabu ivua Satana mutete Yezu, uvua mumuambile bua akudimune mabue mena dîna bua alue mampa ne mumulombe bua amukukuile. Nunku bidiku mua kuikala ne: Satana uvua kabidi musue bua Yezu atumpike kuulu kua ntempelo muena dîna anyi?

Kadi bikalabi ne: Satana kavua muye ne Yezu ku ntempelo mu tshikena kumona kadi muye nende ku ntempelo muena dîna, bamue badi mua kudiebeja ne:

  • Yezu uvuaku mushipe Mikenji pavuaye muimane pa mutu pa muaba wa tshijila wa ntempelo anyi?

  • Mmunyi muvua Yezu mumbuke mu tshipela muye ku ntempelo mu Yelushalema?

Tukonkononayi malu makuabu atuambuluisha bua kuandamuna nkonko ibidi ya ndekelu eyi.

Mulongeshi munene Donald Carson wakafunda ne: muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “ntempelo” mu Matayi ne mu Luka, udi pamuapa uleja miaba yonso ya ntempelo kadi ki nganu muaba wa tshijila uvuabu banyishile anu bena Lewi bua kubuela to. Ditumba dia ntempelo divua ku sud-est divua ne musaka mule menemene. Yezu uvua mua kuikala mubande pa musaka eu. Kumbukila ku musaka eu too ne panshi mu tshibandabanda tshia Kidilona, bule buvua bua metre 140. Mufundi wa malu a kale Josèphe wakamba ne: muaba eu uvua mutumbuke bikole mu mushindu wa ne: muntu yeye muimanapu ne mutangile panshi, uvua “mua kumvua tshinyungunyungu.” Nansha muvua Yezu kayi muena Lewi, uvua mua kuimana muaba eu, ne muntu nansha umue kavua mua kumukandika to.

Kadi mmunyi muvua Yezu mumbuke mu tshipela muye ku ntempelo mu Yelushalema? Katuena bamanye to. Bible udi utuambila anu ne: bavua baye ne Yezu mu Yelushalema. Kena uleja ntanta wa muaba uvua Yezu ne Yelushalema anyi bule bua tshikondo tshivua diteta dia Satana dinenge to. Nunku bidi mua kuikala ne: Yezu uvua muye mu Yelushalema ku makasa nansha muvua luendu elu mua kuikala lule.

Pavua Satana muleje Yezu “makalenge onso a pa buloba,” uvua pamuapa mumulejawu mu tshikena kumona, bualu kabiena mua kuenzeka bua muntu kuimana pa mukuna nansha umue wa pa buloba ne kumona makalenge aa onso to. Bualu ebu budi mua kufuanangana ne mushindu utudi mua kuleja muntu bitupa bikuabu bia pa buloba ku diambuluisha dia tshiamu kampanda tshidi ne lumuenu. Satana uvua mua kuikala muenze mudimu ne tshikena kumona, kadi uvua bushuwa musue bua Yezu amuinamine ne amutendelele. (Matayi 4:8, 9) Nunku pavua Satana muye ne Yezu ku ntempelo, bidi mua kuikala ne: uvua bushuwa musue bua Yezu ateke muoyo wende mu njiwu pavuaye utumpika kuulu kua ntempelo udiela panshi. Kadi Yezu wakabenga. Kadi bu Yezu mutetshibue anu mu tshikena kumona patupu, bualu ebu kabuvua mua kuikala diteta dia nsongo to.

Bushuwa, bidi mua kuikala ne: Yezu uvua muye mu Yelushalema ne muimane pa musongo mule wa ntempelo. Bulelela, anu bu mutuvua bambe ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi, katuena bamanye bimpe menemene mushindu uvua Satana muleje Yezu ntempelo to. Kadi tudi mua kuikala bashindike ne: Satana uvua mutungunuke ne kuteta Yezu ku musangu ne ku musangu bua kuenzaye bualu kampanda bubi, kadi Yezu wakabenga ne muoyo mujima.

^ tshik. 1 Mu Yehezekele 37:1-14 ne mu Buakabuluibua 11:7-12 badi bakula bua bualu kampanda buvua buenzeke mu 1919. Mêyi a buprofete adi mu Yehezekele 37:1-14 adi akula bua bantu ba Nzambi bonso bavua bapingane mu ntendelelu mulelela mu 1919 panyima pa tshikondo tshile tshia bupika. Buakabuluibua 11:7-12 udi wakula bua muvua kasumbu kakese ka bana betu ba balume bela manyi badi balombola bantu ba Nzambi kapetulule muoyo mu 1919. Kabavua banyishile bana betu ba balume aba bua kuenzabu mudimu mu bule bua tshikondo kampanda.