Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua muntu kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua

Bua muntu kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua

“Dibatiza . . . didi dinupandisha penu mpindieu.”​—1 PET. 3:21.

MISAMBU: 52, 41

1, 2. a) Mmunyi mutu bamue baledi badiumvua padi bana babu bajinga kubatijibua? b) Bua tshinyi batu bebeja badi ne bua kubatijibua bikalabu bakadi badilambule kudi Yehowa? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

BALEDI ba muana wa bakaji mukuabu, diende Maria, bavua bamutangile pavuaye wimana kuulu pamue ne bakuabu bavua ne bua kubatijibua. Wakandamuna ne dîyi dikole diumvuike bimpe nkonko ibidi ivua ngamba-malu muele. Katupa kîpi pashishe, wakabatijibua.

2 Baledi ba Maria bavua ne disanka bua dipangadika divua muanabu muangate dia kudilambula ne muoyo mujima kudi Yehowa ne kubatijibua. Nansha nanku, matuku kumpala mamuende uvua anu udiebeja ne: ‘Maria wanyi eu utshidi muana menemene kayi mukumbane bua kubatijibua anyi? Udiku bushuwa umvua bujitu bua tshidiye usua kuenza anyi? Mbimpe kumuambila bua anji indile anyi?’ Eyi nnkonko itu baledi ba bungi badi ne dinanga badiela padi muanabu uleja dijinga dia kubatijibua. (Muam. 5:5) Mu bulelela, kudilambula ne kubatijibua mmalu a mushinga mukole adi muntu ne bua kuenza mu nsombelu wende.​—Tangila kazubu ka “ Ukadi mudilambule kudi Yehowa anyi?

3, 4. a) Mmunyi muvua mupostolo Petelo muleje mushinga udi nawu batismo? b) Bua tshinyi uvua mufuanyikije batismo ne dibaka dia buatu mu matuku a Noa?

3 Mupostolo Petelo wakafuanyikija batismo ne dibaka dia buatu kudi Noa. Wakamba ne: “Dibatiza didi dipetangana ne bualu ebu,” mmumue ne: buatu, “didi dinupandisha penu mpindieu.” (Bala 1 Petelo 3:20, 21.) Buatu buvua tshijadiki katshiyi kuelesha mpata tshia ne: Noa uvua mudifile ne muoyo mujima bua kuenza disua dia Nzambi. Noa wakajikija ne lulamatu luonso mudimu uvua Yehowa mumupeshe. Eyowa, bienzedi bia ditabuja bia Noa bivua bimueneka biakamupandisha yeye ne dîku diende ku Mvula wa kabutu. Ntshinyi tshivua Petelo ujinga kutulongesha?

4 Anu muvua buatu buikale tshijadiki tshia ne: Noa uvua ne ditabuja, batismo udi pende tshijadiki tshidi bantu bamona ne mêsu. Udi uleja tshinyi? Udi uleja ne: muyidi wa Kristo mmudilambule kudi Yehowa bualu udi ne ditabuja mu Kristo ukadi mubishibue. Anu bu Noa, bayidi bena Kristo badi badilambule badi batungunuka ne kutumikila Nzambi, benza mudimu udiye mubapeshe. Anu muvua Yehowa mupandishe Noa ku Mvula wa kabutu, neapandishe kabidi bena Kristo badi babatijibue badi ne lulamatu pabutulaye ndongoluelu mubi wa malu eu. (Mâko 13:10; Buak. 7:9, 10) Bualu ebu budi buenza bua didilambula ne batismo bikale malu a mushinga mukole. Muntu udi uladikija bua kubatijibua kakuyi bualu udi mua kupangila muoyo wa tshiendelele.

5. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

5 Bu mudi batismo kayi bualu bua bilele, mbimpe tuandamune nkonko isatu eyi: Ntshinyi tshidi Bible wamba bua batismo? Mmalu kayi adi muntu ne bua kuenza kumpala kua yeye kubatijibua? Bua tshinyi mulongeshi muena Kristo udi ne bua kuikala muvuluke bimpe mushinga udi nawu batismo padiye ulongesha muanende anyi mulongi mukuabu wa Bible?

TSHIDI BIBLE WAMBA BUA BATISMO

6, 7. a) Batismo wa Yone uvua ne diumvuija kayi? b) Mbatismo wa nganyi uvua mushilangane ne mikuabu? Bua tshinyi?

6 Mu Bible, Yone mubatiji ke muntu wa kumpala uvua mubatize bakuabu. (Mat. 3:1-6) Bantu bavua baya bua Yone kubabatiza bua kuleja dinyingalala bua muvuabu benze mpekatu, bashipe Mikenji ya Mose. Kadi Yone uvua mubatize muntu mukuabu uvua yeye kayi ne bua kunyingalala bua mpekatu to, nunku wende batismo au uvua ne diumvuija dikuabu. Yone uvua ne diakalenga dia pa buadi dia kubatiza Yezu muana wa Nzambi uvua muntu mupuangane. (Mat. 3:13-17) Yezu kavua ne mpekatu to, nunku kavua ne bua kunyingalala to. (1 Pet. 2:22) Batismo wende uvua uleja ne: uvua mudifile bua kuenza disua dia Nzambi.​—Eb. 10:7.

7 Pavua Yezu pa buloba, bayidi bende bavua pabu babatize bantu. (Yone 3:22; 4:1, 2) Bantu aba bavua pabu babatijibua bua kuleja dinyingalala bua muvuabu benze mpekatu, bashipe Mikenji ya Mose. Kadi Yezu mumane kufua ne mubishibue, aba bavua basue kulua bayidi bende bavua ne bua kubatijibua bua bualu bukuabu bushilangane ne ebu.

8. a) Yezu uvua mutumine bayidi bende dîyi kayi pavuaye mubishibue ku lufu? b) Muntu udi musue kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua bua tshinyi?

8 Mu 33 kumpala kua Yezu, Yezu ukavua mubishibue wakamuenekela musumba wa bantu balume, bakaji, pamuapa ne bana, bapite pa 500. Pamuapa ke musangu uvuaye muambe ne: “Nunku, ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubabatiza mu dîna dia Tatu, dia Muana, ne dia nyuma muimpe, nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.” (Mat. 28:19, 20; 1 Kol. 15:6) Eyowa, bidi bimueneka ne: bayidi nkama ne nkama bavuapu dîba divua Yezu mutume dîyi dia kuvuija bantu bayidi. Nunku Yezu wakaleja patoke ne: bantu badi bitaba bua kuambula mutshi wa tshikokedi bua kulua bayidi bende bavua ne bua kubatijibua. (Mat. 11:29, 30) Muntu yonso udi musue kuenzela Nzambi mudimu mu mushindu udiye wanyisha udi ne bua kuitaba ne: Yehowa udi wenza mudimu ne Yezu bua kukumbaja malu adiye mulongolole. Muntu yeye mumane kuenza malu aa, udi mua kubatijibua. Eu ke batismo umuepele wa mu mâyi udi Nzambi wanyisha. Mu Bible mudi bijadiki bia bungi bidi bileja ne: bayidi bapiabapia ba Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bajingulule mushinga udi nawu batismo. Kabavua baladikija malu tshianana tshianana bua kubatijibua to.​—Bien. 2:41; 9:18; 16:14, 15, 32, 33.

KULADIKIJI MALU TO

9, 10. Ntshinyi tshidi batismo wa muena Etshiopi ne wa mupostolo Paulo itulongesha?

9 Bala Bienzedi 8:35, 36. Tuangate tshilejilu tshia muena Etshiopi uvua muitabe buena Yuda uvua upingana kuende ufumina ku Yelushalema kuvuaye muye kutendelela. Muanjelu wa Yehowa wakasaka Filipo bua kuya kudi muena Etshiopi au bua ‘kumuambila lumu luimpe lua bualu bua Yezu.’ Muntu au wakenza tshinyi? Tshiakenzaye pashishe tshiakajadika patoke ne: uvua muanyishe bulelela buvuaye mulonge ne muoyo mujima. Wakajinga kuenza malu mu diumvuangana ne tshivua Yehowa mulongolole, ke yeye kubatijibua kayi uladikija malu.

10 Tshilejilu tshikuabu ntshia muena Yuda uvua ukengesha bena Kristo. Uvua muledibue mu tshisamba tshikavua tshidilambule kudi Nzambi. Kadi bena Yuda bakajimija malanda a pa buawu avuabu nawu ne Yehowa. Muntu au uvua ulonda bilele bia buena Yuda ne tshisumi tshionso, kadi wakalua kulonga mushindu muimpe wa kutendelela Nzambi. Yezu ukavua mubishibue ne mutumbishibue wakadiyishilaye nkayende. Muntu au wakenza tshinyi? Wakitaba bua Ananiya ukavua muyidi wa Kristo amuambuluishe. Bible udi utuambila bua muntu au ne: “Pashishe wakajuka, kubatijibuaye.” (Bien. 9:17, 18; Gal. 1:14) Udi bushuwa mumanye muena Yuda au, ke yeye wakalua kumanyika bu mupostolo Paulo. Mona ne: diakamue pavua Paulo mujingulule ne: Nzambi uvua wenza mudimu ne Yezu bua kukumbaja malu adiye mulongolole, wakabatijibua kayi uladikija malu to.​—Bala Bienzedi 22:12-16.

11. a) Tshitu tshisaka balongi ba Bible bua kubatijibua ntshinyi? b) Mmunyi mututu tudiumvua patutu tumona bantu bapiabapia badi badilambule babatijibua?

11 Ke mudibi kabidi bua balongi ba Bible lelu, bana anyi bakole. Aba badi ne ditabuja ne dianyisha dilelela bua bulelela bua mu Bible, badi bapeta dijinga dikole dia kudilambula ne kubatijibua. Muyuki wa batismo utu wenzeka mu mpuilu ne mu mpungilu yonso utu bualu bua pa buabu. Bantemu ba Yehowa batu basanka patu mulongi wa Bible witaba bulelela ne uya kumpala too ne ku batismo. Baledi bena Kristo kabatuku basanka patubu bamona bana babu munkatshi mua bayidi bakuabu bapiabapia badibu babatiza anyi? Mu tshidimu tshia mudimu tshia 2017, bantu “bavua bakaje muoyo wabu bimpe” bapite pa 284 000 bakaleja muvuabu badilambule kudi Yehowa pakabatijibuabu. (Bien. 13:48) Kakuyi mpata, bayidi bapiabapia abu bavua bajingulule ne: bua muntu kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua. Mmalu kayi avuabu benze avua mabafikishe too ne ku batismo?

12. Mmalu kayi adi mulongi wa Bible ne bua kuenza kumpala kua kubatijibua?

12 Kumpala kua mulongi wa Bible kubatijibua, udi ne bua kuikala ne ditabuja dikole dimanyine pa dimanya dijalame dia Nzambi, malu adiye mulongolole, ne tshidiye muenze bua kupandisha bantu. (1 Tim. 2:3-6) Ditabuja dia nunku didi disaka mulongi wa Bible bua kulekela bienzedi bidi kabiyi bisankisha Nzambi, kadi kutuadija kutumikila mikenji miakane ya Yehowa. (Bien. 3:19) Mbiumvuike ne: Nzambi kena mua kuanyisha didilambula dia muntu utshidi ne bikadilu bidi mua kumupangisha bua kupiana Bukalenge to. (1 Kol. 6:9, 10) Kadi pa kumbusha ditumikila mikenji mitumbuke ya bikadilu ya Yehowa, kudi malu makuabu a kuenza. Muntu udi wipatshila buakane udi kabidi ne bua kubuela mu bisangilu bionso ne kuikala ne tshibidilu tshia kuyisha ne kuvuija bantu bayidi bua kusungila mioyo yabu. Yezu wakamba ne: bayidi bende balelela ke bavua ne bua kuenza mudimu eu. (Bien. 1:8) Anu padi muyidi mupiamupia wenza malu aa ke padiye mua kudilambula kudi Yehowa pa nkayende mu disambila mu mushindu udiye wanyisha ne pashishe kuleja didilambula edi patoke kumpala kua bantu padiye ubatijibua.

ENZA BUA BALONGI BA BIBLE BIPATSHILE BATISMO

Utuku uvuluka mushinga udi nawu batismo ne uwuleja muntu uudi ulonga nende Bible anyi? (Tangila tshikoso tshia 13)

13. Bua tshinyi balongeshi ba Bible badi ne bua kuvuluka ne: bua muntu kulua muena Kristo udi ne bua kubatijibua?

13 Patudi tuambuluisha bana betu balela ne balongi bakuabu ba Bible bua kuenza malu a mushinga aa, tudi ne bua kuvuluka ne: bua muntu kulua muyidi mulelela, udi ne bua kubatijibua. Tuetu balame bualu ebu mu mutu, netubuyukile bimpe menemene ne balongi betu ba Bible. Katuakudikanda bua kuyukila nabu mu bikondo biakanyine bua mushinga udi nawu kudilambula ne kubatijibua to. Eyowa, tudi basue bua bana betu balela ne balongi bakuabu ba Bible baye kumpala too ne ku batismo!

14. Bua tshinyi katuena ne bua kuenzeja muntu bua kubatijibua?

14 Bushuwa, muledi, mulongeshi wa Bible, anyi muanetu mukuabu wa mu tshisumbu kena ne bua kuenzeja muntu bua kubatijibua to. Yehowa katu wenza malu nanku to. (1 Yone 4:8) Kadi patudi tulongesha muntu, tudi ne bua kuela kashonyi pa mushinga wa yeye kudia malanda a nsungansunga ne Nzambi. Dianyisha didi mulongi nadi bua bulelela ne dijinga diende dia kuambula mutshi wa tshikokedi bua kulonda Kristo ke biamusaka bua kubatijibua.​—2 Kol. 5:14, 15.

15, 16. a) Kudiku bidimu bikosa bidi muntu ne bua kubatijibua anyi? Umvuija. b) Bua tshinyi bua mulongi wa Bible kulua Ntemu wa Yehowa udi ne bua kubatijibua nansha yeye mumane kubatijibua mu tshitendelelu tshikuabu?

15 Kakuena bidimu bikosa bidi muntu ne bua kubatijibua to. Balongi mbashilangane, bamue batu bakola mu nyuma ne lukasa kupita bakuabu. Ba bungi batu babatijibua bana, ne bashala anu ne lulamatu kudi Yehowa. Bakuabu batu bamona mushinga wa kubatijibua, ku bukulumpe, padibu balonga bulelela bua mu Bible, bamue bikale ne bidimu bipite pa 100.

16 Mamu kampanda mukulumpe uvua ulonga Bible wakebeja mulongeshi wende ni bivua bushuwa ne mushinga bua yeye kubatijibua kabidi, bualu munkatshi mua bidimu bia bungi ukavua mubatijibue mu bitendelelu bishilangane. Mamu eu ne mulongeshi wende bakatangilula mvese ya mu Bible idi yakula bua bualu ebu. Yeye kujingulula tshidi Bible wamba, kubatijibuaye matuku makese pashishe. Nansha mukavuaye ne bidimu bitue ku 80, wakamona ne: bivua ne mushinga bua yeye kubatijibua. Eyowa, batismo udi Yehowa wanyisha ngeu udi mushindamene pa dimanya dijalame dia disua diende. Nunku bayidi bapiabapia badi ne bua kubatijibua nansha bobu bamane kubatijibua mu tshitendelelu tshikuabu.​—Bala Bienzedi 19:3-5.

17. Mbualu kayi budi muntu mua kuelela meji dituku dia batismo wende?

17 Dituku ditu muntu ubatijibua ditu dituku dia disanka dia dikema. Ditu kabidi dituku dia kuelangana meji bikole. Bua muntu kuenza malu adi apetangana ne didilambula diende udi ne bua kudienzeja bikole. Ke bua tshinyi Yezu wakafuanyikija dilua muyidi wende ne diambula mutshi wa tshikokedi. Bayidi ba Kristo kabena ne bua ‘kuikala ne muoyo buabu nkayabu to, kadi bikale nawu bua yeye uvua mubafuile ne bamujule ku lufu.’​—2 Kol. 5:15; Mat. 16:24.

18. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

18 Anu mutudi balonge mu tshiena-bualu etshi, dipangadika dia kubatijibua ki mbualu bua bilele to. Ke bualu kayi mamuende wa Maria uvua mudiele nkonko idi mu tshikoso tshibidi. Biwikala muledi, udi mua kuikala pamuapa mudiebeje ne: ‘Muananyi eu ukadi bushuwa mukumbane bua kubatijibua anyi? Ukadiku mupete dimanya dikumbane bua yeye kudilambula mu mushindu udi Nzambi wanyisha anyi? Mbimpe muananyi eu anji alonge kalasa apete mudimu kumpala kua yeye kubatijibua anyi? Tshidi mua kuenzeka ntshinyi yeye mubatijibue kadi mulue kuenza mpekatu munene?’ Mu tshiena-bualu tshialonda, netuandamune nkonko eyi ne netumone tshidi baledi bena Kristo mua kuenza bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa batismo.