Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Telejayi mubelu, nulue bena meji”

“Telejayi mubelu, nulue bena meji”

“Bana banyi, . . . telejayi mubelu, nulue bena meji.”​—NSU. 8:32, 33.

MISAMBU: 56, 89

1. Mmushindu kayi utudi mua kupeta meji? Meji au neatuambuluishe ku tshinyi?

YEHOWA ke mpokolo wa meji, ne udi upesha bantu bakuabu meji ende ne tshianza tshilekelela. Yakobo 1:5 udi wamba ne: “Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi, bualu yeye udi upesha bantu bonso ne tshianza tshilekelela, kayi ubatobolola.” Umue mushindu wa kupetela meji kudi Nzambi nkuitaba mibelu yende. Meji ende au adi mua kutukuba ku njiwu ya mu bikadilu ne ya mu nyuma. (Nsu. 2:10-12) Abi nebienze bua ‘tudilame mu dinanga dia Nzambi . . . bua muoyo wa tshiendelele.’​—Yuda 21.

2. Ndîba kayi ditudi mua kupeta dianyisha dia bungi bua mibelu ya kudi Nzambi?

2 Kadi dipanga bupuangane, mushindu utudi bakole, ne malu makuabu bidi mua kuenza bua bitukolele bua kuitaba mibelu anyi bua tuyimone mu mushindu mubi. Patudi tumona mudi mibelu ya kudi Nzambi ituambuluisha, bileja mudiye mutunange, tudi tuyanyisha bikole. Nsumuinu 3:11, 12 udi wamba ne: “Muananyi, kubengi dinyoka dia Yehowa, . . . bualu Yehowa udi ubela bantu badiye munange.” Eyowa, katupu muoyo nansha kakese ne: Yehowa mmusue bua tupete diakalenga. (Bala Ebelu 12:5-11.) Bu mudi Nzambi mutumanye bimpe menemene, utu utunyoka mu mushindu muakanyine ne mukumbane. Tukonkononayi mpindieu bibadi binayi bia dinyoka: 1) didibela, 2) mibelu ya kudi baledi, 3) dibedibua mu tshisumbu, ne 4) tshintu tshibi tshitambe kupita kanyinganyinga ka tshitupa tshîpi kadi dinyoka mua kukebesha.

KUDIBELA KUDI KULEJA MUDI MUNTU NE MEJI

3. Mmunyi mudi muana mua kulonga mua kudibela? Fila tshilejilu.

3 Didibela didi kabidi diumvuija kuditangila bimpe bua kuakaja bienzedi bietu ne ngelelu wetu wa meji. Katuena baledibue ne meji a kudibela to. Tudi ne bua kulonga mua kudibela. Tuangatabi tshilejilu etshi: patu muana utuadija kulonga mua kuendesha dikalu, muledi wende utu pa tshibidilu umukuatshiladi bua kadishindi to. Kadi padi muana utuadija kuteta kudiendeshila nkayende, muledi wende udi wenda umulekelela ne budimu, katupa umukuatshila, amu nanku. Udi umulekelelamu padiye umona ne: muana ukadi udiendeshila nkayende. Bia muomumue, padi baledi batungunuka ne kukolesha bana babu ne lutulu “ne mibelu ne didimuija bia Yehowa,” badi kabidi babambuluisha bua bikale badibela ne bikale ne meji.​—Ef. 6:4.

4, 5. a) Bua tshinyi didibela nngikadilu wa mushinga mukole wa “bumuntu bupiabupia”? b) Nansha tuetu ‘bakuluke misangu muanda mutekete,’ bua tshinyi katuena ne bua kuteketa mu mikolo?

4 Bualu ebu budi kabidi butangila bantu badi balonga mua kumanya Yehowa pakadibu bakulumpe. Eyowa, badi mua kuikala bakadi bamanye mua kudibela ndambu. Kadi mu ngumvuilu wa mu nyuma, muyidi mupiamupia ki mmuanji kushindama to. Nansha nanku, padiye ulonga mua kuvuala “bumuntu bupiabupia” bua buena bua Kristo, udi wenda ukola ku kakese ku kakese too ne ku dishindama. (Ef. 4:23, 24) Kudibela kudi ne mushinga mukole bua tuetu kukola nanku. Kudi kutuambuluisha bua kumanya mua “kulekela malu adi kaayi a Nzambi ne majinga a panu ne bua kuikala ne meji majalame ne buakane ne dilamata Nzambi munkatshi mua ndongoluelu wa malu udiku eu.”​—Tito 2:12.

5 Nansha nanku, tuetu bonso tudi bena mpekatu. (Muam. 7:20) Kadi patudi tukuluka, kabiena biumvuija ne: katuena bamanye mua kudibela, anyi ne: katuena bakumbane mua kudibela nansha kakese to. Nsumuinu 24:16 udi wamba ne: “Muntu muakane udi mua kukuluka misangu muanda mutekete, ne yeye neajuke kabidi.” Tshiamuambuluisha bua kujuka ntshinyi? Nnyuma wa Nzambi, ki mbukole buende nkayende to. (Bala Filipoyi 4:13.) Mu dimuma dia nyuma eu mudi didikanda, muanabu ne didibela.

6. Mmunyi mutudi mua kulua balongi bimpe ba Dîyi dia Nzambi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

6 Bua kumanya mua kudibela, tudi kabidi ne bua kusambila ne muoyo mujima, kudilongela Bible, ne kuelangana meji. Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza biobi bikukolele bua kudilongela Dîyi dia Nzambi? Pamuapa kutu musue kudilongela to. Kadi vuluka ne: Yehowa neakuambuluishe wewe musue. Udi mua kukuambuluisha bua ‘upete dijinga dikole’ dia kulonga Dîyi diende. (1 Pet. 2:2) Tshia kumpala, sambila Yehowa bua wikale udikanda ku malu makuabu bua ulonge Dîyi diende. Pashishe, enza malu bilondeshile masambila ebe, pamuapa udi mua kuikala udilongela mu minite mikese. Mu kupita kua matuku, kudilongela nekulue kupepele ne nekukusankishe bikole be! Bushuwa, neulue kunanga bikondo biudi usomba talalaa mutume meji ebe onso ku malu a Yehowa a mushinga mukole.​—1 Tim. 4:15.

7. Mmunyi mudi kudibela kutuambuluisha bua kukumbaja bipatshila bia mu nyuma?

7 Kudibela kudi kutuambuluisha bua kukumbaja bipatshila bietu bia mu nyuma. Tuangate tshilejilu tshia mfumu wa dîku kampanda uvua mumone ne: tshisumi tshiende tshivua tshienda tshikepa. Bu muvuabi bimutonde, wakadifundila tshipatshila tshia kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu, yeye kubala biena-bualu bia mu bibejibeji bietu bivua biakula bua bumpanda-njila. Malu aa pamue ne disambila biakamukankamija ne kumukolesha mu nyuma. Wakadilongolola kabidi bua kuikalaye wangata bumpanda-njila buambuluishi pavuaye ne mushindu. Ntshipeta kayi tshiakamueneka? Nansha muvuaku bipumbishi, uvua anu mudisuike bua kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu, ndekelu wa bionso yeye kulua mpanda-njila.

KOLESHA BANA NE MIBELU YA YEHOWA

Bana kabatu baledibua bamanye tshidi tshimpe ne tshidi tshibi to; bikengela kubalongesha (Tangila tshikoso tshia 8)

8-10. Tshidi mua kuambuluisha baledi bua kukolesha bana babu bimpe bua benzele Yehowa mudimu ntshinyi? Fila tshilejilu.

8 Baledi bena Kristo badi ne diakalenga dinene dia kukolesha bana babu “ne mibelu ne didimuija bia Yehowa.” (Ef. 6:4) Mbujitu bunene nangananga matuku etu aa. (2 Tim. 3:1-5) Bushuwa, bana kabatu baledibua bamanye tshidi tshimpe ne tshidi tshibi to. Tshidibi, batu baledibua ne kondo ka muoyo; nansha nanku, bidi bikengela kukalongesha anyi kukabela. (Lomo 2:14, 15) Mukanda kampanda wa malu a mu Bible udi wamba ne: muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimuna ne: “mubelu” udi mua kumvuija “dikolesha muana.”

9 Bana batubu babela ne dinanga dionso batu badiumvua mu bukubi. Badi bamanya ne: budikadidi butu ne mikalu, kabidi ne: mapangadika ne bienzedi biabu bidi mua kupatula bipeta bimpe anyi bibi. Ke bualu kayi mbia mushinga bua baledi bikale balomba Yehowa buludiki. Kanupu muoyo ne: ngenyi ne mishindu ya kulongesha bana bitu bishilangana mu miaba ne miaba, ne mu bikondo ne bikondo. Padi baledi bateleja Nzambi, kukolesha bana bimpe kakuena kubalomba kudiebeja tshia kuenza anyi kulonda dimonamona malu dia bantu anyi ngenyi ya bantu to.

10 Bua kumvua bualu ebu bimpe, tuangate tshilejilu tshia Noa. Pavua Yehowa muambile Noa bua kuibaka buatu, kavua ne bua kueyemena dimonamona diende dia malu to. Kavua muanji kuibaka buatu konso eku to. Nunku, uvua ne bua kueyemena Yehowa, wenza “amu nanku,” mmumue ne: amu muvua Yehowa mumuambile bua kuenza. (Gen. 6:22) Ntshipeta kayi tshiakamueneka? Buatu buakasungila muoyo wa Noa ne wa ba mu nzubu muende. Noa wakakolesha kabidi bana bende bimpe bualu wakeyemena meji a Nzambi. Nunku wakalongesha bana bende bimpe, muikale tshilejilu tshimpe kudibu, nansha muvua kuenza nanku kuikale kukole mu tshikondo tshibi tshia kumpala kua Mvula wa kabutu atshi.​—Gen. 6:5.

11. Bua tshinyi baledi badi ne bua kudienzeja bikole bua kulongesha bana babu?

11 Nuenu baledi, mmunyi munudi mua kuenza “amu nanku” ku mêsu kua Nzambi? Telejayi Yehowa. Lekelayi anulongeshe mua kukolesha bana benu ku diambuluisha dia Dîyi diende ne buludiki butudi tupetela kudi bulongolodi buende. Pamuapa, ndekelu wa bionso, bana benu nebanuele tuasakidila bua munudi babakoleshe bimpe. Muanetu mukuabu wakafunda ne: “Ndi ne dianyisha dia bungi bua mudi baledi banyi bankoleshe bimpe. Bavua badienzeja bikole bua kulenga muoyo wanyi. Bobu ke badi benze bua nnye kumpala mu nyuma.” Kadi nansha mudi baledi mua kudienzeja bikole bua kukolesha bana babu bimpe, bamue bana batu anu balekela Yehowa. Tshidibi, baledi badi badienzeje bikole bua kubueja bulelela mu muoyo wa muana badi ne kondo ka muoyo kimpe. Badi mua kutekemena kabidi ne: muanabu udi mubatombokele au neapingane dimue dituku kudi Yehowa.

12, 13. a) Mmunyi mudi baledi mua kuleja ne: badi batumikila Nzambi bobu bipate muanabu? b) Pavua baledi kampanda batumikile Yehowa, mmunyi muvuabi biambuluishe dîku dijima?

12 Bumue bualu bunene budi buteka ditumikila Nzambi dia baledi mu diteta mmalanda abu ne muanabu udi muipatshibue mu tshisumbu. Tshilejilu, mamu kampanda uvua ne muanende wa bakaji uvuabu bipate mu tshisumbu ne mumbuke nkumbelu. Mamu au udi wamba ne: “Mvua nkeba malu a kudibingisha nawu mu mikanda yetu bua ngikale nsomba ne muananyi ne muikuluanyi wa bakaji.” Udi wamba kabidi ne: “Kadi bayanyi wakangambuluisha ne bulenga buonso bua kumona ne: muanetu katshivua kabidi mu bianza bietu to, nanku tuvua ne bua kutua ku tshia Yehowa.”

13 Bidimu ndambu pashishe, bakapingaja muanabu au mu tshisumbu. Mamu au wakamba ne: “Mpindieu udi umbikila ku telefone anyi untumina mesaje pakuamba dituku dionso edi. Udi utunemeka meme ne bayanyi bikole bualu mmumanye ne: tuvua batumikile Nzambi. Tudi nende mu malanda mimpe be!” Biwikala ne muana muipata, ‘neweyemenaku Yehowa ne muoyo webe wonso, kuyi weyemena dijingulula diebe dia malu’ anyi? (Nsu. 3:5, 6) Vulukayi ne: dinyoka dia Yehowa didi dileja mudiye ne meji a bungi ne mudiye mutunange bikole. Kanupu muoyo ne: wakafila Muanende bua bantu bonso, ne bua muanenu pende. Nzambi ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue to. (Bala 2 Petelo 3:9.) Nunku itabayi ne: dinyoka dia Yehowa ne buludiki buende bitu anu biakane. Muledi wetu, enza nanku nansha biobi ne: kuenza tshidi Yehowa wamba kudi kukutonda. Eyowa, tuaku dinyoka dia Yehowa mpanda, kudiluishi nansha.

DIBEDIBUA MU TSHISUMBU

14. Mmunyi mudi malongesha adi Yehowa utupesha ku diambuluisha dia “mulami wa lulamatu” atuambuluisha?

14 Yehowa mmulaye bua kutabalela tshisumbu tshia bena Kristo, kutshikuba, ne kutshilongesha. Udi wenza nanku mu mishindu ya bungi. Tshilejilu, mmuteke Muanende bua kutabalela tshisumbu, ne muanende pende mmuteke “mulami wa lulamatu” bua kufila biakudia bia mu nyuma mu tshikondo tshiakanyine. (Luka 12:42) Biakudia ebi bidi bifidibua mu mishindu ya bungi ne bidi bitupetesha malongesha, anyi mibelu ya nsongo. Diebeja ne: ‘Mmisangu bungi kayi ikadi muyuki kampanda anyi tshiena-bualu kasanga tshia mu bibejibeji bietu tshinsake bua kuakaja ngelelu wanyi wa meji anyi bienzedi bianyi?’ Biobi bikufikishe ku dienza nanku, sanka, bualu udi ulekela Yehowa ukufumba, anyi ukubela, bua diakalenga diebe!​—Nsu. 2:1-5.

15, 16. a) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua “mapa mikale bantu” adi mu tshisumbu tshietu kutuambuluishawu? b) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua bakulu benze mudimu wabu ne disanka dia bungi?

15 Kristo uvua muteke kabidi “mapa mikale bantu” mu tshisumbu, mmumue ne: bakulu bua kulama mikoko ya Nzambi. (Ef. 4:8, 11-13) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua mapa a mushinga mukole aa atuambuluishe? Umue mushindu nkuidikija ditabuja dia bakulu ne tshilejilu tshiabu tshimpe. Mushindu mukuabu nkutumikila mibelu ya mu Bible idibu batupesha. (Bala Ebelu 13:7, 17.) Tuvuluke ne: bakulu mbatunange ne mbasue bua tukole mu nyuma. Tshilejilu, bobu bamone ne: tudi bapumbishe bisangilu, anyi ne: tshisumi tshietu tshidi tshienda tshikepa, kakuyi mpata, nebalue ne lukasa luonso bua kutuambuluisha. Nebatuteleje ne pashishe nebadienzeje bua kutukolesha ne mibelu mimpe ya mu Bible idi ikankamija. Utuku umona diambuluisha dia nunku bu mushindu udi Yehowa uleja mudiye mukunange anyi?

16 Manya ne: bidi mua kukolela bakulu bua kutupesha mibelu. Tshilejilu, fuanyikijabi muvuabi mua kuikala bikolele muprofete Natana bua kubela mukalenge Davidi pavuaye mukebe kusokoka mpekatu munene uvuaye muenze. (2 Sam. 12:1-14) Kakuyi mpata, bivua bikengela bua mupostolo Paulo pende ikale ne dikima bua kubela Petelo, umue wa ku bapostolo 12, pavuaye muleje kansungansunga, wenzela bana babu bena Yuda bimpe kupita bavua kabayi bena Yuda. (Gal. 2:11-14) Nunku, mmunyi muudi mua kupepejila bakulu bujitu mu tshisumbu tshienu? Ikala ne budipuekeshi, muntu wa kukuatshila malu, ne ikala ne dianyisha. Mona diambuluisha diabu bu mushindu udi Nzambi mukunange. Nebikuambuluishe wewe ne nebibambuluishe pabu bua kuenza mudimu wabu ne disanka dia bungi.

17. Mmunyi muvua muanetu wa bakaji mukuabu mupete diambuluisha dia dinanga kudi bakulu mu tshisumbu?

17 Muanetu wa bakaji kampanda wakamona ne: bivua bimukolele bua kunanga Yehowa bua nsombelu wende wa kale. Wakamba ne: “Pamvua muvuluke nsombelu wanyi wa kale ne malu makuabu kabidi, bivua bintshiokeshe mu lungenyi, meme kudiambila ne: mvua ne bua kuambila bakulu. Kabakampuekesha milongo anyi kumbipisha to, kadi bakankankamija ne kunkoleshabu. Dîba dionso divua bisangilu bijika, nansha muvuabu ne bia bungi bia kuenza, nansha umue wa kudibu uvua ungebeja mumvua. Bua nsombelu wanyi wa kale au, bivua binkolela bua kuitaba ne: Nzambi udi mua kunnanga. Kadi ku musangu ne ku mukuabu, Yehowa mmuenze mudimu ne bena mu tshisumbu ne bakulu bua kunjadikila mudiye munnange. Ndi nsambila bua tshimulekedi nansha kakese.”

TSHINTU TSHIBI KUPITA KANYINGANYINGA KA DINYOKA

18, 19. Ntshintu kayi tshidi tshibi kupita kanyinganyinga kadi dinyoka dikebesha? Fila bilejilu.

18 Nansha mudi dinyoka mua kusama, kudi tshintu tshidi mua kusama tshiotshi bikole, tshintu atshi ke diakabi didi muntu mua kupeta padiye ubenga dinyoka. (Eb. 12:11) Tuakulabi bua bilejilu bibidi ebi: tshia Kayina ne tshia mukalenge Sedekiya. Pavua Kayina mupete lukinu ukeba kushipa Abele, Nzambi wakamubela ne: “Bua tshinyi udi mufiike munda ne mubungame nunku? Wewe mubange kuenza malu mimpe, kuakuanyishibua kabidi anyi? Kadi wewe kuyi mubange kuenza malu mimpe, mpekatu mmukualamine ku tshiibi, ne dijinga diende ndia kukukokesha; kadi wewe neumupite bukole anyi?” (Gen. 4:6, 7) Kayina kakateleja to. Nunku mpekatu wakamupita bukole. Kayina wakadikebela lutatu ne kanyinganyinga bia patupu! (Gen. 4:11, 12) Bu Kayina muteleje mubelu wa Yehowa, kavua mua kupeta dikenga dikole nanku to.

19 Sedekiya uvua mukalenge mubi uvua kayi ne dîyi dia bumfumu to. Mu bukokeshi buende, nsombelu wa mu Yelushalema uvua mubi mutambe. Muprofete Yelemiya wakamusengelela njila ne njila bua alekele bienzedi biende bibi, kadi mukalenge wakabenga mibelu. Bipeta biakamueneka bivua bibi be! (Yel. 52:8-11) Yehowa mmusue kutuepula ku ntatu ya patupu ya nanku.​—Bala Yeshaya 48:17, 18.

20. Bantu badi bitaba mibelu ya Nzambi nebapete tshinyi mu matuku adi alua? Kadi badi bayibenga?

20 Bantu ba bungi lelu batu bapetula mibelu ne balengulula didibela. Kadi ngenzelu wa malu mubi eu neafikishe bantu babi kubi. (Nsu. 1:24-31) Nunku ‘tutelejayi mubelu, tulue bena meji.’ Anu mudi Nsumuinu 4:13 wamba, “ukuate mubelu bikole; kuwulekedi uya to. Uwulame, bualu wowu udi muoyo webe.”