Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 9

Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene

Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene

“Wewe udi ne tshisumbu tshiebe tshia bansongalume anu bu mamata a lumuma”​—MIS. 110:3.

MUSAMBU WA 39 Tuikale ne dîna dimpe kumpala kua Nzambi

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua bana betu ba balume batshidi bansonga?

NUENU bana betu ba balume batshidi bansonga, kudi malu a bungi anudi mua kuenza mu tshisumbu. Ba bungi ba kunudi badi tumatuma, bikale ne makanda a pa wowu. (Nsu. 20:29) Nutu nuambuluisha tshisumbu tshienu bikole menemene. Pamuapa nudi basue kulua basadidi. Kadi nudi mua kuikala nuela meji ne: bantu bakuabu badi bamona ne: nutshidi bana ne kanuena bakumbane bua banupeshe mudimu kampanda wa mushinga to. Nansha nuenu nutshidi bana, kudi malu anudi mua kuenza kubangila ku lelu bua bena mu tshisumbu bikale banueyemena ne banunemeka.

2. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

2 Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua Mukalenge Davidi. Netuakule kabidi kakese bua malu avua mafikile bakalenge babidi ba mu Yuda aba: Asa ne Yehoshafata. Netumone kabidi ntatu ivua yonso wa kudibu mupete, tshivuabu benze bua ntatu ayi, ne tshidi bilejilu biabu mua kulongesha bana betu ba balume batshidi bansonga.

TSHILEJILU TSHIA MUKALENGE DAVIDI TSHIKULONGESHE

3. Ngumue mushindu kayi udi bansongalume mua kuambuluisha bana betu ba mu tshisumbu bakadi bakulakaje?

3 Patshivua Davidi muana, wakalonga malu avua bakuabu bangata ne mushinga. Uvua mulamate Yehowa bikole, wakalua muimbi wa misambu mupiluke. Dimanya diende adi diakambuluisha Shaula mukalenge uvua Nzambi muteke. (1 Sam. 16:16, 23) Nuenu bansongalume, nudiku ne dimanya kampanda didi mua kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu anyi? Ba bungi ba kunudi badi nadi. Tshilejilu, nudi mua kumona ne: bamue bana betu bakadi bakulakaje mbasue babaleje mua kuenza mudimu bimpe ne tablete anyi tuamu tuabu tukuabu bua kudilongela anyi kulongolola bisangilu. Bu munudi bamanye biamu ebi bimpe, nudi mua kubambuluisha bikole.

Davidi uvua muenji wa mudimu muimpe ne uvua muntu wa kueyemena pavuaye ulama mikoko ya tatuende, wakafika too ne ku diyikuba kudi nyama wa urse uvua usua kuyidia (Tangila tshikoso 4)

4. Nngikadilu kayi idi bansongalume ne bua kuikala nayi bua kufuana Davidi? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

4 Davidi uvua wenza malu avua aleja muvuaye muntu wa kueyemena. Tshilejilu, patshivuaye nsonga uvua wenza mudimu mukole bua kulama mikoko ya tatuende. Imue misangu mudimu au uvua ne njiwu. Davidi wakalua kumvuija Mukalenge Shaula dimue dituku ne: “Muena mudimu webe uvua ulama mikoko ya tatuende, ne ntambue wakalua, kukuataye mukoko kuyaye nawu. Pashishe nyama wa urse kulua pende, kuenzaye bia muomumue. Ngakayilonda, meme kuyikuma ne kusungila mikoko mukana muayi.” (1 Sam. 17:34, 35) Davidi uvua mumanye ne: mudimu wa kulama mikoko uvua pa makaya ende, yeye kuyiluila mvita ne dikima dionso. Bansongalume badi mua kuidikija Davidi bobu bakumbaja mudimu wonso udibu babapeshe ne muoyo mujima.

5. Bilondeshile Misambu 25:14, mbualu kayi bua mushinga mukole budi bansongalume mua kuenza?

5 Davidi uvua mudie bulunda bua nsungansunga ne Yehowa katshia ku bunsonga. Bulunda abu buvua ne mushinga wa bungi kupita dikima divuaye nadi anyi dimanya diende dia kuimba tshiombelu tshia nshinga. Yehowa uvua Nzambi wa Davidi ne uvua kabidi Mulunda wende, Mulunda wende wa pa muoyo. (Bala Misambu 25:14.) Bansongalume wetu, bualu bua mushinga mukole bunudi mua kuenza nkukolesha bulunda buenu ne Tatu wenu wa mu diulu. Nuenu benze nanku badi mua kunusakidila midimu mikuabu.

6. Mmushindu kayi mubi uvua bamue bantu bamona Davidi?

6 Bualu bukuabu buvua butatshisha Davidi mbua ne: bantu bakuabu bavua bamumona mu mushindu mubi. Tshilejilu, pavuaye mulombe bua kuluangana ne Goleyata, Mukalenge Shaula wakajinga kumutekesha mu mikolo wamba ne: “Utshidi anu muana.” (1 Sam. 17:31-33) Kumpala, tutuende wa Davidi ukavua mumuambe muvuaye unyema midimu ivuabu bamupesha. (1 Sam. 17:26-30) Kadi Yehowa yeye kavua umona ne: Davidi utshivua ne buana anyi ne: uvua unyema midimu to. Uvua mumanye nsongalume au bimpe. Nunku bu muvua Davidi mueyemene Mulunda wende Yehowa bua kumupesha bukole, wakashipa Goleyata.​—1 Sam. 17:45, 48-51.

7. Tshivua tshifikile Davidi tshidi mua kukulongesha tshinyi?

7 Tshivua tshifikile Davidi tshidi mua kukulongesha tshinyi? Bidi bikengela wikale ne lutulu. Bidi mua kuangata matuku bua bantu bavua bakumanye pautshivua muana babange kukumona bu muntu mukulumpe. Kadi ikala mutuishibue ne: Yehowa yeye katu wimanyina pa tshimuenekelu tshiebe to. Mmumanye tshiudi ne tshiudi ukumbana bua kuenza. (1 Sam. 16:7) Shemeja bulunda buebe ne Nzambi. Davidi uvua wenza nanku dîba divuaye ubandila bufuki bua Yehowa. Uvua welangana meji a tshivua bufuki abu bumuambila bua Mufuki. (Mis. 8:3, 4; 139:14; Lomo 1:20) Bualu bukuabu buudi mua kuenza nkulomba Yehowa bukole. Tshilejilu, balongi benu batu bakuseka bua muudi Ntemu anyi? Bobu bakuseka, lomba Yehowa akuambuluishe bua utantamene lutatu alu. Tumikila kabidi mibelu mimpe idi mu Dîyi diende, idi mu mikanda yetu idi yumvuija malu a mu Bible ne idi mu filme yetu. Dîba dionso diudi umona mudi Yehowa ukuambuluisha bua kutantamena lutatu kampanda, newikale ne ditabuja dikole dia ne: neakuambuluishe kabidi mu ntatu mikuabu. Bualu bukuabu, padi bantu bakuabu bamona ne: udi weyemena Yehowa, nebabange kukueyemena.

Bana betu batshidi bansongalume badi badipuekesha badi mua kuambuluisha bakuabu mu mishindu ya bungi (Tangila tshikoso 8-9)

8-9. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Davidi bua kushala ne lutulu too ne pakabangaye kukokesha? Tshilejilu tshiende tshidi tshilongesha bansongalume tshinyi?

8 Mona lutatu lukuabu luvua nalu Davidi. Pakavuabu bamuele manyi bua kuluaye mukalenge wa Yuda, biakalomba bua anji kuindila bidimu bia bungi kumpala kua kutuadijaye kukokesha. (1 Sam. 16:13; 2 Sam. 2:3, 4) Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua kushalaye muindile mu bidimu bionso abi ne lutulu? Pamutu pa kushalaye mutekete mu mikolo, wakashala wenza tshivuaye mua kuenza. Tshilejilu, pavuaye mushale ubanda upueka mu buloba bua bena Peleshete, wakababidila mpunga au bua kuluisha baluishi ba bena Isalele. Pavuaye wenza nanku, uvua wambuluisha bua mikalu ya buloba bua Yuda ishale anu muaba wayi.​—1 Sam. 27:1-12.

9 Tshilejilu tshia Davidi etshi tshidi mua kulongesha bansongalume tshinyi? Paudi upeta mpunga wa kuambuluisha bena Kristo nebe kumuyishi to. Tuangate tshilejilu tshia muanetu Ricardo. * Katshia ku buana buende, uvua ujinga kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu. Kadi kavua muanji kukumbana to. Pamutu pa kuteketaye mu mikolo anyi kufiikilaye bakulu munda, wakavudija mudimu wende wa buambi bikole. Udi wamba ne: “Pandi mvuluka malu onso aa, ndi mmona ne: bivua bikengela meme kuakaja malu avua akengedibua. Ngakadifila mu dipinganyina bantu bonso bavua bateleja lumu luimpe ne mvua ndilongolola bimpe kumpala kua kubapinganyina. Ngakapeta too ne muntu wa kumpala ungakabanga kulongesha Bible. Bu mumvua ngenda mmanya bua kuyisha, buôwa bumvua nabu buakajika.” Mpindieu Ricardo ukadi mpanda-njila wa pa tshibidilu mupiluke ne mmusadidi.

10. Ntshinyi tshivua Davidi muenze tshikondo kampanda kumpala kua kuangataye dipangadika dinene?

10 Mona bualu bukuabu buakenzekela Davidi. Patshivuaye yeye ne bantu bende babanda bapueka apu, bakashiya mêku abu kuyabu ku mvita. Pavua bena mu mêku abu bashale nkayabu apu, baluishi bakalua, bobu kubakuata kuya nabu. Davidi uvua mua kudiambila ne: bu munkadi mumanye mvita tshiyi mukenanyi, ndi mua kubalondakaja bua kusungila badibu bakuate abu. Kadi Davidi wakeyemena Yehowa bua amuludike. Wakaya kudi muakuidi Ebeyatâ, kuebeja Yehowa ne: “Ndonde tshisumbu tshia benzavi etshi anyi?” Yehowa wakambila Davidi bua kubalonda, yeye kumujadikila ne: uvua ne bua kubatshimuna. (1 Sam. 30:7-10) Bualu ebu budi bukulongesha tshinyi?

Mbimpe bansongalume bakebe mibelu kudi bakulu (Tangila tshikoso 11)

11. Kumpala kua kuangata mapangadika mbimpe wenze tshinyi?

11 Ikala ulomba mibelu kumpala kua kuangata mapangadika. Yukila ne baledi bebe. Udi mua kupeta kabidi mibelu mimpe wewe uyukila ne bakulu bakadi bamonemone malu. Yehowa utu ubeyemena, mbimpe ubeyemene pebe. Yehowa utu ubangata bu “mapa” adiye mupeshe tshisumbu. (Ef. 4:8) Wewe widikija ditabuja diabu ne uteleja mibelu ya meji idibu bakupesha nebikuambuluishe. Mpindieu tumonayi tshidi tshilejilu tshia mukalenge Asa mua kutulongesha.

TSHILEJILU TSHIA MUKALENGE ASA TSHIKULONGESHE

12. Nngikadilu kayi ivua nayi mukalenge Asa pakatuadijaye kukokesha?

12 Patshivua mukalenge Asa nsonga, uvua ne budipuekeshi ne dikima. Tshilejilu, pavuaye mupingane tatuende Abiya mu bukalenge, wakabanga kumbusha ntendelelu wa mpingu. “Wakambila kabidi bena Yuda bua kukeba Yehowa Nzambi wa bankambua babu ne bua kutumikila mikenji yende ne mêyi ende.” (2 Kul. 14:1-7) Bualu bukuabu, pavua Zela muena Etshiopi mubuele mu Yuda ne basalayi 1 000 000, Asa wakaleja muvuaye ne meji bualu wakalomba Yehowa diambuluisha wamba ne: “Yehowa wanyi, buebe wewe kabiena ne bualu nansha baudi wambuluisha bikale ba bungi anyi kabayi ne bukole. Tuambuluisha koku, Yehowa Nzambi wetu, bualu tudi tukueyemena.” Mêyi malenga avua Asa muambe aa avua aleja muvuaye ne ditabuja dikole dia ne: Yehowa udi ne bukole bua kusungila bantu bende. Asa wakeyemena Tatuende wa mu diulu; nunku “Yehowa wakatshimuna bena Etshiopi.”​—2 Kul. 14:8-12.

13. Ntshinyi tshiakalua kuenzekela Asa? Bua tshinyi?

13 Kakuyi mpata, bivua bienza buôwa bua bungi bua kudimona kumpala kua basalayi 1 000 000, kadi Asa yeye wakabatshimuna. Kadi diakabi, pavua tshiluilu tshia basalayi bakese tshilue kuluisha Asa, kakeyemena Yehowa to. Dîba divua Bâsha mukalenge mubi wa Isalele mulue kuluisha Asa, Asa wakanyemena kudi mukalenga wa Sulia. Dipangadika adi diakabakebela dikenga! Yehowa wakatuma muprofete Hanani bua kuambila Asa ne: “Bu muuvua mueyemene mukalenge wa Sulia kuyi mueyemene Yehowa Nzambi webe, tshiluilu tshia mukalenge wa Sulia ntshipanduke mu tshianza tshiebe.” Nunku kubangila anu tshikondo atshi bakashala bela Asa mvita. (2 Kul. 16:7, 9; 1 Bak. 15:32) Bidi binulongesha tshinyi?

14. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kueyemena Yehowa? Bilondeshile 1 Timote 4:12, paudi wenza nanku, tshidi mua kuenzeka ntshinyi?

14 Ikala anu udipuekesha ne utungunuke ne kueyemena Yehowa. Pauvua mubatijibue, uvua muleje muuvua ne ditabuja dikole ne mueyemene Yehowa. Yehowa pende uvua ne disanka dia kukupesha diakalenga dia kubuela mu dîku diende. Mpindieu bidi bikengela bua ushale mumueyemene. Bidi mua kuikala bipepele bua kueyemena Yehowa dîba diudi ujinga bua kuangata mapangadika adi mua kushintulula nsombelu webe, kadi utu wenza tshinyi bua malu makuabu? Bidi ne mushinga wa bungi bua kueyemena Yehowa paudi wangata mapangadika nansha wowu atangila dipitshisha kapepe, mudimu wa bianza, anyi bipatshila biebe bikuabu. Kudieyemenyi to. Kadi mbimpe ukebe mêyi manene a mu Bible adi atangila nsombelu webe, pashishe uatumikile. (Nsu. 3:5, 6) Wewe wenza nanku neusankishe Yehowa ne bena mu tshisumbu nebakunemeke.​—Bala 1 Timote 4:12.

TSHILEJILU TSHIA MUKALENGE YEHOSHAFATA TSHIKULONGESHE

15. Bilondeshile 2 Kulondolola 18:1-3; 19:2, mbilema kayi bivua mukalenge Yehoshafata muenze?

15 Mu bulelela, udi pebe mupange bupuangane bu tuetu bonso; nunku kudi misangu iwenza bilema. Kadi kabikupangishi bua kuenza tshionso tshiudi mua kuenza mu mudimu wa Yehowa to. Tuangate tshilejilu tshia mukalenge Yehoshafata. Uvua ne ngikadilu mimpe ya bungi. Patshivuaye nsonga, “uvua mukebe Nzambi wa tatuende ne uvua mulonde mêyi ende.” Wakatuma kabidi bakokeshi mu bimenga bionso bia mu Yuda bua kulongesha bantu malu a Yehowa. (2 Kul. 17:4, 7) Kadi nansha muvua Yehoshafata ne meji mimpe, kuvua misangu ivuaye wangata mapangadika mabi. Umue musangu uvuaye muangate dipangadika dibi bakamupesha mibelu kudi muleji-mpala kampanda wa Yehowa. (Bala 2 Kulondolola 18:1-3; 19:2.) Bualu ebu budi bukulongesha tshinyi?

Bansongalume batu benji ba mudimu ne ba kueyemena batu ne lumu luimpe (Tangila tshikoso 16)

16. Bualu bua Rajeev budi bukulongesha tshinyi?

16 Ikala witaba mibelu ne uyitumikila. Pamuapa anu bu bansonga bakuabu, bidi bikutatshisha bua kuteka malu a mushinga pa muaba wawu. Kuteketshi mu maboko to. Mona tshivua tshifikile muanetu Rajeev. Udi uvuluka patshivuaye tshitende wamba ne: “Kuvua misangu imvua tshiyi mumanye tshimvua mua kuenza mu nsombelu wanyi. Mvua anu bu bansonga bakuabu, mvua munange malu a manaya ne masanka kupita diya mu bisangilu peshi mu buambi.” Ntshinyi tshiakambuluisha Rajeev? Mukulu mukuabu wakamupesha mibelu. Rajeev udi wamba ne: “Mukulu au wakangambuluisha bua kuelela dîyi dinene didi mu 1 Timote 4:8 meji.” Rajeev wakadipuekesha kuitabaye mubelu au, yeye kuteka malu a mushinga pa muaba wa kumpala. Udi wamba ne: “Ngakangata dipangadika dia kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala.” Tshiakenzeka ntshinyi? Udi wamba ne: “Bidimu bikese bamane kumpesha mubelu au, ngakalua musadidi.”

ENZA BUA TATUEBE WA MU DIULU IKALA UDISUA NEBE

17. Mmunyi mutu bana betu bakadi bakulakaje bumvua bua bansongalume badi benzela Yehowa mudimu?

17 Bana betu bakadi bakulakaje badi banuanyisha nuenu bansongalume bikole bualu nudi nuenzela nabu Yehowa mudimu “dikaya dituangane ne dikaya dikuabu.” (Sef. 3:9) Mbanange tshisumi tshienu ne mushindu unudi nuenza mudimu udibu banupeshe ne makanda ne musangelu. Batu banuanyisha be!​—1 Yone 2:14.

18. Bilondeshile Nsumuinu 27:11, Yehowa utu umvua tshinyi bua bansongalume badi bamuenzela mudimu?

18 Bansongalume wetu, kanupu muoyo nansha kakese ne: Yehowa mmununange ne udi unueyemena. Ukavua muambe ne: mu matuku a ku nshikidilu, kuvua ne bua kuikala tshisumbu tshinene tshia bansongalume bavua ne bua kudifila ku budisuile. (Mis. 110:1-3) Mmumanye ne: nudi bamunange ne basue kumuenzela mudimu ne muoyo wenu mujima. Nanku ikala ne bakuabu lutulu ne ikala ne lutulu kuudi wewe muine. Paudi wenza bilema, itaba bua bakulongeshe ne itaba dinyoka didibu bakupesha, ubimona bu bidi bifuma kudi Yehowa. (Eb. 12:6) Enza muebe muonso bua kukumbaja midimu yonso idibu bakupesha. Bualu bua mushinga menemene mbua ne: mu bualu buonso buudi wenza, enza bua Tatuebe wa mu diulu ikale udisua nebe.​—Bala Nsumuinu 27:11.

MUSAMBU WA 135 Yehowa udi ukusengelela ne: “Muananyi, ikala ne meji”

^ tshik. 5 Padi bana betu ba balume batshidi bansonga benda bakola mu nyuma, mbasue kuenzela Yehowa mudimu bikole. Bua kuluabu basadidi, bidi bikengela benze bua bena mu tshisumbu bikale babanemeka. Nanku mmalu kayi adibu mua kuenza?

^ tshik. 9 Tudi bashintulule amue mêna.