Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 12

Udi umona pebe tshivua Zekâya mumone anyi?

Udi umona pebe tshivua Zekâya mumone anyi?

“‘Nku nyuma wanyi,’ ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.”​—ZEK. 4:6.

MUSAMBU WA 73 Utupeshaku dikima

KADIOSHA *

1. Mbualu kayi bua disanka buvua buindile bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu?

 BENA Yuda bavua mu disanka dia dikema! Yehowa Nzambi “wakasonsola lungenyi lua Kolesha mukalenge wa Pelasa” bua kulekelela bena Isalele bakavua benze bidimu bia bungi ku Babilona kuvuabu baye nabu pavuabu babakuate. Mukalenge wakafila dimanyisha dia ne: bena Yuda bavua mua kupingana mu buloba buabu bua ‘bibakulule nzubu wa Yehowa Nzambi wa Isalele.’ (Eze. 1:1, 3) Buvua bualu bua disanka dia dikema! Mmumue ne: bavua ne bua kujadikulula ntendelelu wa Nzambi mulelela mu buloba buvuaye mupeshe tshisamba tshiende.

2. Mbualu kayi bua kumpala buakenza bena Yuda bavua bapingane ku Yelushalema?

2 Mu 537 K.Y., bena Yuda ba kumpala ba ku bavuabu bakuate baye nabu, bakafika mu Yelushalema tshimenga tshikulu tshia bukalenge bua Yuda bua ku sud. Diakamue pakafikabu apu bakatuadija mudimu wa dibakulula ntempelo, ne mu 536 K.Y. bakavua bibake bishimikidi biende!

3. Mbanganyi bavua baluishe bena Yuda? Ntshinyi tshiakenzabu bua kubaluisha?

3 Kadi Pakatuadija bena Yuda kuibakulula ntempelo, bisamba bia bungi biakatuadija kubaluisha bikole. Bantu ba mu bisamba bivua bibanyunguluke abi “bavua anu [babatekesha] mu maboko ne babatekesha ku muoyo bua balekele kuibaka.” (Eze. 4:4) Bualu abu buakatatshisha bena Yuda bikole! Kadi biakakola kabidi kupita apu. Mu 522 K.Y., Ahashawelosha mukalenge wa bena Pelasa mupiamupia wakangata bukalenge. * Ke baluishi kumonabu ne: dishintuluka mu bukalenge adi divua dibapeteshe mpunga wa ‘kulongolola dikenga mu dîna dia mikenji,’ bua kuimanyika kuimanyikilamu midimu ya dibakulula ntempelo. (Mis. 94:20) Bakafundila mukalenge Ahashawelosha mukanda bambamu ne: bena Yuda bavua balongolola malu bua kumutombokela. (Eze. 4:11-16) Mukalenge wakitaba dishima diabu adi, kutumaye dîyi bua kukandika midimu ya dibakulula ntempelo. (Eze. 4:17-23) Nunku bena Yuda bakimanyika midimu ayi.​—Eze. 4:24.

4. Ntshinyi tshiakenza Yehowa pavua baluishi bimanyike midimu ya dibakulula ntempelo? (Yeshaya 55:11)

4 Bantu bavua kabayi batendelela Yehowa ne bamfumu bakuabu ba mu Pelasa bavua badisuike bua kuimanyika midimu ya dibakulula ntempelo. Kadi Yehowa yeye uvua musue bua: bajikije dimuibakulula; yeye utu ukumbaja disua diende misangu yonso. (Bala Yeshaya 55:11.) Yehowa wakasungula Zekâya bua ikale muprofete wende ne kumulejaye bikena kumona muanda mukulu bia dikema bivuaye ne bua kulondela bena Yuda pabu bua bibakankamije. Bikena kumona abi biakabambuluisha bua bikale batuishibue ne: kakuvua tshivuabu mua kutshinyina baluishi babu to, ne biakabasaka bua kutungunuka ne mudimu uvua Yehowa musue ne: benze. Mu tshikena kumona tshitanu, Zekâya wakamona tshitekelu tshia miendu ne mitshi ya olive ibidi.

5. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

5 Imue misangu tuetu bonso tutu tuteketa mu maboko. Nunku tuetu bakonkonone mushindu uvua Yehowa mukankamija bena Isalele ne tshikena kumona tshitanu tshivuaye muleje Zekâya, bidi mua kutuambuluisha petu. Kumanya tshidi malu a mu tshikena kumona atshi umvuija kudi mua kutuambuluisha bua kushala balamate Yehowa, tumuenzela mudimu nansha bobu batuluisha, nansha nsombelu yeye mushintuluke, peshi nansha patudi tupeta buludiki kampanda bua kulonda butudi katuyi bumvue.

PADIBU BATULUISHA

Zekâya uvua mumone tshikena kumona tshia mitshi ya olive ibidi ne mafuta ayi apongoloka mu miendu muanda mutekete ivua pa tshitekelu tshiayi (Tangila tshikoso 6)

6. Mmushindu kayi uvua tshikena kumona tshia tshitekelu tshia miendu ne mitshi ya olive ibidi tshia mu Zekâya 4:1-3 tshipeshe bena Yuda dikima? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

6 Bala Zekâya 4:1-3. Tshikena kumona tshia tshitekelu tshia miendu ne mitshi ya olive ibidi tshivua tshipeshe bena Yuda dikima dia kunanukila mu buluishi. Mushindu kayi? Udiku mumanye ne: tshitekelu tshia miendu atshi tshivua ne muaba uvuatshi tshipetela mafuta avua kaayi ajika anyi? Mafuta avua apongoloka mu tshibakudi afumina ku mitshi ya olive ibidi. Pashishe mafuta avua mu tshibakudi atshi avua apongoloka abuela mu miendu yonso muanda mutekete ivua pa tshitekelu tshiayi. Mafuta aa ke avua ambuluisha bua miendu ikale anu itema. Zekâya wakebeja ne: “Bintu ebi bidi biumvuija tshinyi?” Muanjelu kumuandamuna umumanyisha mukenji wa kudi Yehowa eu: “‘Ki nku tshiluilu tshia basalayi, anyi ku bukole, kadi nku nyuma wanyi,’ ke mudi Yehowa wa biluilu wamba.” (Zekâya 4:4, 6) Mafuta avua afumina ku mitshi avua aleja nyuma wa Yehowa wa bukole, bukole budi kabuyi mua kujika. Biluilu bia basalayi ba bukalenge bua bena Pelasa kabivua tshintu kumpala kua bukole bua nyuma wa Nzambi nansha. Bibaki ba ntempelo bavua mua kukokesha bua kukandamena buluishi kayi buonso ne kujikija mudimu wonso wa luibaku, bualu Yehowa uvua ku luseke luabu. Au uvua mukenji uvua ukankamija bikole! Tshionso tshivua bena Yuda ne bua kuenza nkueyemena Yehowa ne kupinganyina mudimu wa dibakulula ntempelo. Ke tshivuabu benze menemene, nansha mutshivuabu anu bakandike mudimu au.

7. Ndishintuluka kayi dia malu diakasulakajaku bibaki ba ntempelo?

7 Dishintuluka kampanda dia malu diakasulakajaku bibaki ba ntempelo. Ndishintuluka kayi adi? Mu 520 K.Y., Dayawesha I wakalua mukalenge wa bena Pelasa. Mu tshidimu tshibidi tshia bukokeshi buende, wakalua kumanya ne: dikandika dia dibakulula ntempelo adi kadivua dipetangana ne mikenji to. Kuambaye pashishe ne: bavua ne bua kutungunuka ne midimu ayi. (Eze. 6:1-3) Lumu alu luakakemesha bantu bonso. Kadi mukalenge kavua mufile anu dianyisha dia kupinganyina midimu ya luibaku patupu to. Wakatumina kabidi bena mu bisamba bivua binyunguluke bena Yuda dîyi bua balekele kubuelakana mu malu a dibakulula ntempelo ne bua bafile makuta ne bintu bionso bivua bikengedibua bua kujikija mudimu wa luibaku au! (Eze. 6:7-12) Mu 515 K.Y., bena Yuda bakajikija kuibaka ntempelo. Bavua benze bidimu binayi ne matuku bua kujikija mudimu au.​—Eze. 6:15.

Eyemena bukole bua Yehowa padibu bakuluisha (Tangila tshikoso 8)

8. Bua tshinyi udi ne bua kuikala ne dikima nansha bobu bakuluisha?

8 Lelu eu kabidi batendeledi ba Yehowa ba bungi batu batuilangana ne buluishi. Tshilejilu, bamue mbasombele mu matunga adibu bakandike midimu yetu. Mu matunga au badi mua kukuata bana betu ne ‘kuya nabu kumpala kua banguvena ne bakalenge’ bua tshikale bujadiki kudibu. (Mat. 10:17, 18) Imue misangu makalenge atu ashintuluka, bipetesha bana betu mpunga wa kuenzela Yehowa mudimu badilekelele. Peshi nzuji wa meji mimpe udi mua kuangata dipangadika didi dienza bua tupete mushindu wa kutendelela Yehowa badilekelele. Bantemu bakuabu bobu badi bananukila mu buluishi bua mushindu mukuabu. Mbasombele mu matunga adibu batendelela Yehowa mu budikadidi, kadi bikale babaluisha kudi bena mu mêku abu badi ne tshipatshila tshia kubalekesha Buntemu. (Mat. 10:32-36) Misangu ya bungi patu baluishi bamona ne: bionso bidibu benza bua kutekesha Bantemu mu maboko bitu biya mu mâyi, batu balekela kubaluisha. Bidi mua kuenzeka kabidi ne: bantu bavua kumpala baluishi banene balue Bantemu ba tshisumi pashishe. Bobu bakuluisha kulekedi to! Ikala ne dikima. Yehowa udi nebe, udi ukuambuluisha ne nyuma wende wa bukole. Nanku kakuena tshiudi mua kutshina nansha!

PADI NSOMBELU USHINTULUKA

9. Bua tshinyi bena Yuda bakuabu bakabungama pakamonabu bishimikidi bia ntempelo mupiamupia?

9 Pavuabu benze bishimikidi bia ntempelo mupiamupia bena Yuda ba bungi bakavua bakulakaje bakadila muadi. (Eze. 3:12) Bavua bamone ntempelo mulenga uvua Solomo muibake, nunku bakamona ne: ntempelo mupiamupia uvuabu bibaka eu uvua bu “tshintu tshia tshianana.” (Hag. 2:2, 3) Bivua bibabungamija bikole bualu ntempelo mupiamupia eu uvua mushilangane bikole ne wa kale. Tshikena kumona tshia Zekâya tshivua mua kubambuluisha bua kupetulula disanka. Mushindu kayi?

10. Mmunyi muvua mêyi a muanjelu adi mu Zekâya 4:8-10 mambuluishe bena Yuda bua kupetulula disanka?

10 Bala Zekâya 4:8-10. Ntshinyi tshivua muanjelu musue kumvuija pavuaye muambe ne: bena Yuda “nebasanke ne nebamone nshinga wa tshiamu tshia plomb mu tshianza tshia Zelubabela [nguvena muena Yuda]”? Nshinga wa plomb ntshiamu tshitubu bapima natshi tshintu bua kujadika ni ntshiololoke bimpe menemene mu bule, anyi ni ntshilulame. Nunku muanjelu uvua ujadikila bantu ba Nzambi ne: nansha muvua bamue bamona ne: ntempelo au uvua mushadile ku wa kumpala, uvua ne bua kujika ne kuikala anu muvua Yehowa musue yeye bua ikale. Ntempelo au uvua usankisha Yehowa, kadi mbua tshinyi kavua mua kubasankisha bobu? Tshivua ne mushinga ku mêsu kua Yehowa nkumona bantu bende bamutendelela mu diumvuangana ne mikenji yende mu ntempelo mupiamupia au. Bena Yuda bavua mua kupetulula disanka bobu batume meji ku ditendelela Yehowa mu mushindu udiye wanyisha ne ku tshivuabu mua kuenza bua kuanyishibua kudiye.

Dienzeja bua kuikala kumona malu mu mushindu muimpe padi nsombelu ushintuluka (Tangila tshikoso 11-12) *

11. Ntshinyi tshidi tshikolele bamue batendeledi ba Yehowa lelu?

11 Bitu bikolela ba bungi ba kutudi padi nsombelu ushintuluka. Bamue batendeledi ba Yehowa bavua benze bidimu bia bungi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba mbabashintulule mudimu. Bakuabu pabu bavua benzejibue bua kuimanyika mudimu uvuabu banange bua bungi bua bidimu biabu. Kudiumvua babungame bua dishintuluka kampanda dia malu mu nsombelu wetu ki mbualu bubi to. Lungenyi lua kumpala ludi mua kutuluila ndua kupanga kumvua bua tshinyi bangate dipangadika adi, peshi mene kubenga kuditaba. Pamuapa tudi mua kumona ne: malu avua mimpe kumpala. Tudi kabidi mua kuteketa mu maboko tumona bu ne: mpindieu katuena ne tshia nsongo tshitudi tuenzela Yehowa to. (Nsu. 24:10) Mmushindu kayi udi tshikena kumona tshia Zekâya mua kutuambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Nzambi wetu mudimu ne muetu muonso?

12. Mmushindu kayi udi tshikena kumona tshia Zekâya tshituambuluisha bua kushala balame disanka dietu padi nsombelu ushintuluka?

12 Tudi mua kuibidilangana bipepele ne nsombelu padiye ushintuluka tuetu tumona malu mudi Yehowa uamona. Yehowa udi wenza malu manene lelu eu, ne tudi ne diakalenga dia pa buadi dia kuikala benzejanganyi nende ba mudimu. (1 Kol. 3:9) Mudimu wetu udi mua kushintuluka, kadi dinanga dia Yehowa diodi kadiena mua kushintuluka to. Nanku bobu bakushintulule mudimu bilondeshile mapangadika adi bulongolodi buangate, kusamishi lungenyi udiebeja tshidibu benzele nanku to. Pamutu pa kujinga nsombelu uuvua nende “matuku a kale,” sambila Yehowa akuambuluishe bua umone tshidi tshimpe mu dishintuluka dia malu adi. (Muam. 7:10) Ela meji a malu onso audi mua kukumbana bua kuenza pamutu pa malu audi kuyi mua kukumbana bua kuenza. Tshikena kumona tshia Zekâya tshidi tshitulongesha ne: bidi ne mushinga bua kuikala kumona malu mu mushindu muimpe. Nunku netushale balame disanka dietu ne balamate Yehowa nansha nsombelu wetu yeye mushintuluke.

PADIBI BITUKOLELE BUA KULONDA BULUDIKI

13. Bua tshinyi bena Isalele bakuabu bavua mua kuikala bamone ne: dipangadika dia kutuadija kuibakulula ntempelo divua dibi?

13 Bavua bakandike mudimu wa dibakulula ntempelo. Nansha nanku, muakuidi munene Yeshua ne nguvena Zelubabela bavua balombola midimu bavua “batuadije kuibakulula nzubu wa Nzambi.” (Eze. 5:1, 2) Bena Yuda bakuabu bavua mua kuikala bamone dipangadika adi bu divua dibi. Bantu bavua bibaka ntempelo kabavua mua kusokoka midimu ivuabu benza to. Bavua bamanye ne: baluishi babu bavua benza muabu muonso bua kuimanyika midimu ayi. Yeshua ne Zelubabela bavua balombola midimu ayi bavua basue kupeta tshijadiki tshia ne: Yehowa uvua nabu, ne bakatshipeta. Mushindu kayi?

14. Bilondeshile Zekâya 4:12, 14, muakuidi munene Yeshua ne nguvena Zelubabela bavua bapete tshijadiki kayi?

14 Bala Zekâya 4:12, 14. Mu tshitupa tshia tshikena kumona tshia Zekâya etshi, muanjelu udi usokoluela muprofete wa Nzambi wa lulamatu au ne: mitshi ya olive ibidi ayi “mbela manyi babidi,” mmumue ne: Yeshua ne Zelubabela. Bantu babidi aba bavua anu bu “badi bimane ku luseke kua [Yehowa] Mukalenge wa buloba bujima.” Adi divua diakalenga dinene! Yehowa uvua ubeyemena. Nanku, bivua bikengela bena Isalele bakuabu beyemene mapangadika avua balombodi abu bangata nansha mikale a mushindu kayi, bualu Yehowa ke uvua ukuata nabu mudimu.

15. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi tulonda buludiki bua Yehowa butudi tupetela mu Dîyi diende?

15 Lelu eu Yehowa udi utungunuka ne kulombola bantu bende ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende. Mu mukanda wa tshijila eu Yehowa udi utuleja mutudi mua kumutendelela mu mushindu udiye wanyisha. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi tulonda buludiki butudi tupetela mu Dîyi dia Nzambi? Tuetu tudilamina dîba dia kudibala ne ntema ne dia kudiumvua. Diebeja ne: ‘Pantu mbala Bible anyi mikanda yetu mikuabu, ntu ngangata dîba dia kuela meji a bindi mbala anyi? Ntu ndienzeja bua kukeba diumvuija dia malongesha malelela a mu Bible adi ‘makole bua kuumvua’ anyi? Peshi ntu mbala anu bia pamutu pamutu?’ (2 Pet. 3:16) Tuetu tuangata dîba dia kuela meji a malu adi Yehowa utulongesha, netukumbane bua kulonda buludiki budiye utupesha ne bua kukumbaja mudimu wetu wa kuyisha.​—1 Tim. 4:15, 16.

Eyemena buludiki budi “mupika wa lulamatu udi mudimuke” ufila (Tangila tshikoso 16) *

16. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kulonda buludiki budibu batupesha kudi “mupika wa lulamatu udi mudimuke” nansha tuetu katuyi babumvue menemene?

16 Yehowa udi kabidi utulombola ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” (Mat. 24:45) Imue misangu mupika eu udi mua kufila buludiki butudi katuyi tumvua menemene to. Tshilejilu, badi mua kutuambila malu masunguluke a kulonda bua tumone mua kupanduka ku tshipupu kampanda tshitudi tuetu tuela meji ne: katshiakuenzeka muaba utudi to. Peshi patudi mu tshikondo tshia tshipupu kampanda tudi mua kuela meji ne: mupika udi upita kunekesha malu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu tumona ne: malu kampanda adibu batuambila bua kulonda kaena ne mutu to? Tudi mua kuela meji a muvuabi biambuluishe bena Isalele pavuabu batumikile tshivua Yeshua ne Zelubabela babambile bua kuenza. Tudi kabidi mua kuela meji a malu makuabu atuvua babale mu Bible. Kudi misangu ikadibu bapeshe bantu ba Nzambi buludiki buvua bumueneka ku mêsu kua bantu ne: kabuvua buimpe to, kadi biakafikisha ku dipandisha mioyo yabu.​—Bal. 7:7; 8:10.

MONA TSHIVUA ZEKÂYA MUMONE

17. Mmushindu kayi uvua tshikena kumona tshia tshitekelu tshia miendu ne mitshi ya olive ibidi tshiambuluishe bena Yuda?

17 Tshikena kumona tshitanu tshia Zekâya tshivua pamuapa mua kuikala tshiangate anu katupa kîpi ka dîba, kadi tshiakambuluisha bena Yuda bua bikale ne mmuenenu muimpe wa mudimu wabu ne ntendelelu wabu. Pakenzabu malu bipetangana ne tshivua Zekâya mumone atshi, bakamona muvua Yehowa mubanange, ubalombola ne ubakuatshisha. Yehowa uvua ubambuluisha ne nyuma wende wa bukole bua kutungunukabu ne mudimu wabu ne kupetulula disanka.​—Eze. 6:16.

18. Mmushindu kayi udi tshikena kumona tshia Zekâya mua kukuambuluisha mu nsombelu webe?

18 Tshikena kumona tshia tshitekelu tshia miendu ne mitshi ya olive ibidi tshidi mua kukuambuluisha bikole mu nsombelu webe. Anu mutudi bamone, tshidi mua kukuambuluisha bua kupeta bukole bua kunanukila nansha bobu bakuluisha, kupeta disanka diudi nadi dijinga bua kuibidilangana ne nsombelu padiye ushintuluka, ne bua kueyemena badi bafila buludiki bua umone mua kutumikila bidibu batulomba bua kuenza nansha wewe kuyi ubiumvua bimpe. Ntshinyi tshiudi mua kuenza padi malu akukolela? Tshia kumpala, mona tshivua Zekâya mumone, mmumue ne: malu adi akujadikila ne: Yehowa udi utabalela bantu bende bushuwa. Pashishe enza malu adi apetangana ne tshiudi umona, weyemena Yehowa ne utungunuka ne kumutendelela ne muoyo webe mujima. (Mat. 22:37) Wewe muenze nanku, Yehowa neakuambuluishe bua kumutendelela ne disanka bua kashidi.​—Kolos. 1:10, 11.

MUSAMBU WA 7 Yehowa, udi bukole buetu

^ tshik. 5 Yehowa wakaleja muprofete Zekâya bikena kumona bia dikema. Bivua Zekâya mumone abi bivua bimupeteshe yeye ne batendeledi ba Yehowa bakuabu bukole. Bukole abu buvua bubambuluishe bua kunanukila mu ntatu ivuabu bapete pavuabu benza muabu muonso bua kujadikulula ntendelelu mukezuke. Bikena kumona abi bidi mua kutuambuluisha petu bua kushala balamate Yehowa tumuenzela mudimu nansha bikale mu ntatu. Mu tshiena-bualu etshi netuakuile malu a mushinga atudi mua kulongela ku tshikena kumona tshimue tshia Zekâya tshia tshitekelu tshia miendu ne mitshi ya olive.

^ tshik. 3 Pakapita bidimu mukalenge mukuabu diende Ahashawelosha wakangata bukalenge mu matuku a nguvena Nehemiya, uvua yeye wenzela bena Yuda malu mimpe.

^ tshik. 60 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume umona ne: bidi bikengela ibidilangane ne nsombelu udiye nende mpindieu bua masama ne bukulakaje.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji wela meji a mudi Yehowa ukuatshisha “mupika wa lulamatu udi mudimuke,” anu muvuaye mukuatshishe Yeshua ne Zelubabela.