Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 14

Mvita idi ifumina ku nord!

Mvita idi ifumina ku nord!

“Tshisamba ntshibande tshilue mu buloba buanyi.”​—YOE. 1:6.

MUSAMBU WA 95 Butoke budi buenda anu buvula

KADIOSHA *

1. Leja mushindu uvua muanetu Russell ne bena diende balonga. Bua tshinyi mushindu au uvua muimpe?

KUKADI bidimu bipite pa lukama bivua muanetu Russell ne kasumbu kakese ka bena diende bavua pabu balongi ba Dîyi dia Nzambi batuadije kutuilangana. Bavua bajinga kulonga tshidi Bible ulongesha menemene bua Yehowa Nzambi, bua Yezu Kristo, bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua, ne bua tshia kupikulangana natshi. Mushindu wabu wa kulonga uvua mupepele. Muntu uvua ujula lukonko, pashishe bobu bonso bakonkonona mvese yonso ivua ipetangana ne lukonko alu. Ku ndekelu balua kufunda malu avuabu bapeta. Bu muvua Yehowa ubambuluisha, bakafika ku dimanya malongesha a nshindamenu a mu Bible atutshidi petu tuangata ne mushinga too ne lelu.

2. Ntshinyi tshidi mua kutufikisha imue misangu ku diamba tshia tshianana patudi tujinga kumvua mêyi a buprofete a mu Bible?

2 Kadi anu muakalua balongi ba Bible abu kumona, bitu bipepele bua kumvua dilongesha kampanda dia nshindamenu dia mu Bible; kadi kumvua mêyi a buprofete a mu Bible bimpe kuoku kutu kukole. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tshia kumpala, tutu tutamba kumvua mêyi a buprofete bimpe padiwu enda akumbana anyi pakadiwu makumbane. Tshibidi, bua kumvua mêyi a buprofete bimpe, bitu bikengela kukonkonona mvese idi kuulu ne kuinshi kua mêyi au. Tuetu bimanyine anu pa mvese mikese balekele mikuabu, tudi mua kuamba tshia tshianana. Patudi batangile bimpe tudi bamone ne: ke tshivua mua kuikala tshitufikile bua mêyi a buprofete a mu mukanda wa Yoele. Tukonkononayi kabidi mêyi aa ne tumone bua tshinyi bidi bikengela tuakaje ngumvuilu wetu.

3-4. Too ne lelu, tudi bambe ne: mêyi adi mu Yoele 2:7-9 adi tshimfuanyi tshia tshinyi?

3 Bala Yoele 2:7-9. Yoele wakamanyisha tshipupu tshia mpasu ivua ne bua kunyangakaja buloba bua Isalele. Mpasu ayi ivua ne mênu ne mbanga bu bia ntambue ne ivua ne bua kudia tshintu tshionso tshivuayi imona bua lumpukusu luayi! (Yoe. 1:4, 6) Kukadi bidimu bia bungi bitudi tuamba ne: mêyi a buprofete aa adi tshimfuanyi tshia mushindu udi bantu ba Nzambi baditue mu mudimu wa kuyisha benze bu tshisumbu tshia mpasu idi kayiyi kuimanyika. Tuvua bumvue ne: mudimu eu udi ukengesha “buloba” anyi bantu badi ku bukokeshi bua balombodi ba bitendelelu. *

4 Tuetu babale anu Yoele 2:7-9 tshianana, bidi bimueneka ne: mutukadi bambe amu mmuomu. Kadi patudi tukonkonona mvese idi kuulu ne kuinshi, tudi tumona ne: bidi bikengela tuakajilule ngumvuilu wetu. Tumonayi malu anayi adi enza bua tumuakajilule.

MALU ANAYI ADI ENZA BUA TUAKAJILULE NGUMVUILU EU

5-6. Ndukonko kayi ludi lujuka patudi tukonkonona a) Yoele 2:20? b) Yoele 2:25?

5 Tshia kumpala, mona tshidi Yehowa ulaya bua tshipupu tshia mpasu atshi: “Nentume muntu wa ku nord [mpasu] kule nenu.” (Yoe. 2:20) Bu mpasu mikale tshimfuanyi tshia Bantemu ba Yehowa bua mudibu batumikila dîyi dia Yezu dia kuvuija bantu bayidi, bua tshinyi Yehowa uvua mua kulaya bua kuyituma kule? (Yeh. 33:7-9; Mat. 28:19, 20) Bidi bimueneka bimpe ne: tshidi Yehowa utuma kule ntshintu anyi mmuntu udi lukuna ne batendeledi bende ba lulamatu, kadi ki mbobu to.

6 Tshibidi, tangila tshidibu bambe mu Yoele 2:25. Yehowa udi wambamu ne: “Nennufute bua bidimu bidi mpasu idi yenda mu tshisumbu, mpasu idi kayiyi ne masala, mpasu idi idia ne lumpukusu ne mpasu idi ibutula midie bintu bienu bia pa madimi, tshiluilu tshianyi tshinene tshimvua mutume munkatshi muenu.” Mona ne: Yehowa udi ulaya bua ‘kufuta’ bintu bidi mpasu midie. Bu mpasu ayi mikale tshimfuanyi tshia bamanyishi ba Bukalenge, bualu ebu kabuvuaku buleja ne: mukenji udibu bamanyisha udi unyangakaja malu anyi? Kadi pabi mukenji wabu udi usungila bantu ne udi mua kusaka bantu babi bua kunyingalala. (Yeh. 33:8, 19) Edi si ndiakalenga dia dikema bua bantu abu!

7. Muaku udi mu Yoele 2:28, 29 wa ne: “pashishe” udi umvuija tshinyi?

7 Bala Yoele 2:28, 29. Bualu buisatu ndilondangana dia malu a mu mêyi a buprofete aa. Udi umona pebe mudi Yehowa wamba ne: ‘Pashishe, nengitshikije nyuma wanyi’; mmumue ne: panyima pa mpasu mimane kujikija mudimu uvuabu bayipeshe anyi? Bu mpasu mikale ileja bamanyishi ba Bukalenge bua Nzambi, bua tshinyi Yehowa uvua mua kubitshikijila nyuma wende bobu bamane kujikija bumanyishi buabu? Bulelela budi ne: bu Nzambi kayi ubambuluisha ne nyuma wende wa bukole, kabavua mua kutungunuka ne kuyisha bidimu ne bidimu nansha mudibu babaluisha anyi bakandika midimu yabu to.

Muanetu Rutherford ne bela manyi bakuabu bavua balombola mudimu bakamanyisha kabayi batshina ne: Nzambi neabutule ndongoluelu mubi wa malu eu (Tangila tshikoso 8)

8. Mpasu ya mu Buakabuluibua 9:1-11 idi ileja banganyi? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

8 Bala Buakabuluibua 9:1-11. Mpindieu tumonayi bualu buinayi. Kumpala, tuvua tuamba ne: tshipupu tshia mpasu tshidibu bumvuije kudi Yoele tshidi tshileja mudimu wetu wa buambi bualu ntshifuanangane ne mêyi a buprofete adi mu Buakabuluibua. Mêyi aa adi akula bua tshisumbu tshia mpasu idi ne mpala ya bantu ne ‘bintu bidi bu bifulu bia butumbi bia or’ pa mitu payi. (Buak. 9:7) Idi ikengesha “bantu [bena lukuna ba Nzambi] badi kabayi ne tshitampi tshia Nzambi pa mpala yabu” munda mua ngondo itanu anyi bungi bua matuku atu mpasu mua kulala. (Buak. 9:4, 5) Bidi bimueneka menemene ne: mêyi aa adi atangila bena Kristo bela manyi. Badi bamanyisha bena mu bulongolodi bubi bua malu ebu mêyi a dilumbuluisha a Nzambi ne dikima dionso, ne bualu ebu budi busombeshisha benamu kasekaseka.

9. Ndishilangana kayi dinene didi pankatshi pa mpasu ivua Yoele ne Yone bamone?

9 Mu kuamba kuimpe, mêyi a buprofete a mu Buakabuluibua mmafuananganaku ne a mu Yoele. Kadi kudi dishilangana dinene. Tshilejilu, mu Yoele, mpasu idi ibutula bikunyibua. (Yoe. 1:4, 6, 7) Mu tshikena kumona tshia Yone, mpasu ‘mbayambile bua kayenzedi bikunyibua bia pa buloba bibi.’ (Buak. 9:4) Mpasu ivua Yoele mumone ivua ifumina ku nord. (Yoe. 2:20) Ivua Yone mumone yoyi ivua ipatukila mu dijimba dile menemene. (Buak. 9:2, 3) Mpasu idi Yoele muakuile mbayitume kule. Mu Buakabuluibua, ki mbatume mpasu kule to, kadi mbayilekele bua ijikije mudimu wayi. Kakuena tshidi tshileja ne: Yehowa kena uyanyisha to. (Tangila kazubu ka “ Mêyi a buprofete adi atangila mpasu: mmafuanangane eku mashilangane.”)

10. Fila tshilejilu tshia mu Bible tshidi tshileja ne: mpasu ivua Yoele ne Yone bamone idi mua kuleja malu mashilashilangane.

10 Dishilangana dinene didi pankatshi pa mêyi a buprofete abidi aa didi ditufikisha ku diamba ne: mmashilangane. Tudi tusua kuamba ne: mpasu idibu bumvuije kudi Yoele ki nyoyi imue ne idibu bakuile mu Buakabuluibua anyi? Eyowa. Mu Bible, tshintu tshimue tshidi mua kumvuija malu mashilashilangane bilondeshile tshidibu bakuila. Tshilejilu, badi babikila Yezu mu Buakabuluibua 5:5 ne: “Ntambue wa mu tshisa tshia Yuda,” kadi eku mu 1 Petelo 5:8 babikila Diabolo ne: “ntambue udi ukungula.” Malu anayi atudi bakonkonone bua ngumvuilu utudi nende lelu adi aleja ne: bidi bikengela tukebe diumvuija dikuabu dia mêyi a buprofete a Yoele. Ndiumvuija kayi adi?

MÊYI A BUPROFETE AA ADI UMVUIJA TSHINYI?

11. Mmunyi mudi mêyi adi mu Yoele 1:6 ne 2:1, 8, 11 atuambuluisha bua kumanya tshidi mpasu ileja?

11 Patudi tukonkonona mvese mikuabu idi mu mêyi a buprofete a Yoele bimpe, tudi tumona ne: muprofete eu uvua umanyisha mvita ya kudi basalayi. (Yoe. 1:6; 2:1, 8, 11) Yehowa uvua muambe ne: uvua ne bua kutuma “tshiluilu [tshiende] tshinene” (anyi basalayi bena Babilona) bua kunyoka bena Isalele ba mutu mukole. (Yoe. 2:25) Mbikumbane bua kubikilabu tshiluilu etshi ne: “muntu wa ku nord” bualu bena Babilona bavua ne bua kubuela bua kukuata Isalele bavua bafumina ku nord. (Yoe. 2:20) Mbafuanyikije tshiluilu atshi ne tshisumbu tshia mpasu tshidi tshienza malu mu bulongame. Yoele udi wamba bua bualu buayi ne: “Yonso [musalayi] udi uya kumpala mu njila wende. . . . Badi baditua lubilu mu tshimenga, banyemena pa bimanu. Badi babanda pa nzubu, babuelela pa madidishi bu muivi.” (Yoe. 2:8, 9) Anji fuanyikijabi mudi bualu ebu buenzeka. Basalayi badi miaba yonso. Kakuena muaba wa kusokomena to. Kakuena muntu udi mua kupanduka ku muele wa bena Babilona nansha umue!

12. Mmunyi muvua mêyi a buprofete a Yoele adi atangila mpasu makumbane?

12 Anu bu mpasu, bena Babilona (anyi bena Kasada) bakakuata tshimenga tshia Yelushalema mu 607 kumpala kua Yezu. Bible udi wamba ne: “Mukalenge wa bena Kasada [uvua mushipe] bansongalume babu ne muele wa mvita . . . , kavua mumvuile nsongalume anyi nsongakaji, mukulakaje anyi muntu mukoke luse to. Nzambi wakafila bintu bionso mu tshianza tshiende. Wakuosha nzubu wa Nzambi mulelela, kupulaye tshimanu tshia Yelushalema, kuoshaye bibumba biende bikolesha ne kapia, ne kunyangakajaye bintu bionso bia mushinga.” (2 Kul. 36:17, 19) Pavua bena Babilona babutule buloba bua bena Isalele, tshivua natshi bantu mukana tshivua tshia kuamba ne: “Mbuloba buatuke budi kabuyi ne bantu ne nyama, ne mbabufile mu tshianza tshia bena Kasada.”​—Yel. 32:43.

13. Umvuija Yelemiya 16:16, 18.

13 Bidimu bitue ku 200 Yoele mumane kuamba mêyi ende au, Yehowa wakambila Yelemiya bua kumanyisha bualu bukuabu bua mvita ayi. Wakamba ne: bavua ne bua kukebangana ne bena Isalele bavua baditue mu malu mabi, bafika ne ku dibakuata. Bible udi wamba ne: “‘Mona, ndi mbikidisha balobi ba bungi,’ ke mudi Yehowa wamba, ‘ne nebabalobe. Pashishe nembikidishe bilembi bia bungi, ne nebibalembe pa mukuna munene wonso ne mukuna mukese wonso ne mu mitanta ya mikuna ya mabue. . . . [Nembafute] difutu dionso dijima bua tshilema tshiabu ne bua mpekatu yabu.’” Ni mmbuu, ni mmêtu kabivua mua kusokoka bena Isalele bavua kabayi banyingalala bua bena Babilona bavua balue abu kubapeta to.​—Yel. 16:16, 18.

DIJADIKULUDIBUA DIA MALU

14. Yoele 2:28, 29 uvua mukumbane dîba kayi?

14 Bualu buimpe buakalua Yoele kuamba bua dijadikuludibua dia malu mbua ne: buloba buvua ne bua kukuamisha tshiakabidi bia pa madimi. (Yoe. 2:23-26) Pashishe, tshikondo kampanda mu matuku avua alua, kuvua ne bua kuikala biakudia bia mu nyuma bikumbane. Yehowa wakamba ne: “Nengitshikijile bantu ba mishindu yonso nyuma wanyi, ne bana benu ba balume ne bana benu ba bakaji nebambe mêyi a buprofete . . . Nansha bapika banyi balume ne bapika banyi bakaji nembitshikijile nyuma wanyi.” (Yoe. 2:28, 29) Kabavua bitshikijile bena Isalele nyuma wa Nzambi udibu bambe eu diakamue pakapatukabu mu Babilona kupinganabu kuabu to. Kadi biakenzeka nkama ya bidimu pashishe mu Pentekoste wa mu 33. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

15. Mmushindu kayi udi Petelo muye ne mêyi adi mu Bienzedi 2:16, 17 bishilangane kakese ne adi mu Yoele 2:28? Bidi bileja tshinyi?

15 Nyuma muimpe wakasaka mupostolo Petelo bua kusuikakaja mêyi a mu Yoele 2:28, 29 ne bualu kampanda bua dikema buvua buenzeke mu dituku dia Pentekoste adi. Bu pa dîba dia tshitema mu dinda adi, bakitshikijila bantu nyuma muimpe mu tshishima, bantu bavua bamupete kutuadijabu kuakula “malu mimpe menemene a Nzambi.” (Bien. 2:11) Nyuma muimpe wakasaka Petelo bua kutela mêyi a buprofete a Yoele au bishilangane kakese. Udi mumone mudiye yeye muye ne miaku anyi? (Bala Bienzedi 2:16, 17.) Muaba udi Yoele wamba ne: “pashishe,” Petelo yeye mmuambe ne: “Mu matuku a ku nshikidilu,” bavua ne bua kuitshikijila “bantu ba mishindu yonso” nyuma wa Nzambi. (Muaba eu, badi bakula bua matuku a ku nshikidilu a ndongoluelu wa malu wa bena Yuda.) Bualu ebu budi buleja ne: kuvua kupite matuku a bungi kumpala kua tshivua Yoele muambe kukumbana.

16. Mmushindu kayi uvua nyuma wa Nzambi muambuluishe mu mudimu wa kuyisha tshikondo tshia bapostolo? Kadi lelu?

16 Panyima pa Nzambi mumane kuitshikijila bena Kristo ba kumpala nyuma wende mu mushindu wa dikema, ke pakatuadijabu kuyisha too ne miaba ya kule. Ke bualu kayi tshikondo tshivua mupostolo Paulo mufundile bena Kolosayi mukanda bu mu 61, wakamba muvua lumu luimpe luyishibue “munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.” (Kolos. 1:23) Tshikondo atshi, “bifukibua bionso” bivua biumvuija bitupa bia buloba bivua Paulo ne bantu bakuabu mua kuya. Lelu, bu mudi Yehowa mutuambuluishe ne nyuma wende wa bukole, lumu luimpe nduye kule bikole, “too ne ku ntengu ya buloba”!​—Bien. 13:47; tangila kazubu ka “ Nengitshikije nyuma wanyi.”

NTSHINYI TSHIDI TSHISHINTULUKE?

17. Leja mudi ngumvuilu wetu wa mêyi a buprofete a Yoele a mpasu mushintuluke.

17 Mpindieu tudi ne ngumvuilu mujalame menemene wa mêyi a buprofete a mu Yoele 2:7-9. Mbimueneke bimpe ne: mvese eyi kayena ileja mudimu wetu wa kuyisha utudi tuenza ne tshisumi to, kadi idi ileja mudimu uvua tshiluilu tshia bena Babilona tshienze pavuatshi tshikuate Yelushalema mu 607 kumpala kua Yezu.

18. Mbualu kayi budi butangila bantu ba Yehowa budi kabuyi bushintuluke?

18 Mu bulelela, ngumvuilu wetu wa mêyi a buprofete adi mu Yoele 2:7-9 mmushintuluke, kadi tshisumi tshitudi natshi bua mudimu wa kuyisha tshiotshi ki ntshishintuluke to. Bantu ba Yehowa badi batungunuka ne kuyisha lumu luimpe muaba wonso, mu mishindu yonso idi imueneka. (Mat. 24:14) Nansha mbulamatadi mukandike midimu yetu, kabiena mua kutupangisha bua kuyisha to. Bu mudi Yehowa utubenesha, tudi ne tshisumi tshia bungi kupita kumpala, tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne dikima dionso! Tudi tutungunuka ne kulomba Yehowa ne budipuekeshi buonso bua atuambuluishe bua kumvua mêyi a buprofete a mu Bible batuishibue ne: padi tshikondo tshikumbana, neatulombole “mu bulelela buonso”!​—Yone 16:13.

MUSAMBU WA 97 Tudi ne muoyo bua Dîyi dia Nzambi

^ tshik. 5 Kukadi bidimu bia bungi bitudi tuamba ne: mêyi a buprofete adi mu Yoele nshapita wa 1 ne 2 avua madianjile kumanyisha mudimu wetu wa buambi udi wenzeka lelu. Kadi kudi malu anayi adi enza bua tuakajilule ngumvuilu wetu wa tshitupa tshia mêyi a buprofete a Yoele aa. Mmalu kayi au?

^ tshik. 3 Tshilejilu, tangila tshiena-bualu tshia “Bintu bidi Yehowa mufuke bidi bileja meji ende” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15/4/2009, tshik. 14-16.