Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 16

Teleja muanenu, umulonge, ne umumvuile

Teleja muanenu, umulonge, ne umumvuile

“Lekelayi kulumbuluishangana bilondeshile tshimuenekelu, kadi nulumbuluishe ne dilumbuluisha diakane.”​—YONE 7:24.

MUSAMBU WA 101 Tuenze mudimu popamue mu buobumue

KADIOSHA *

1. Mbualu kayi buimpe budi Bible utuambila bua Yehowa?

UDI mua kujinga bua bantu bambe tshiudi bimanyine pa dikoba diebe, mudi ku mêsu kuebe, anyi bilondeshile bunene ne bule buebe anyi? Katuena tuela meji nanku to. Ke bualu kayi bidi bituenza disanka bua kumanya ne: Yehowa katu umona tshitudi bilondeshile tshidi bantu bobu bamona to! Tshilejilu, pavua Samuele utangila bana ba Yishai, kavua mumone tshivua Yehowa yeye mumone to. Yehowa uvua muambile Samuele ne: umue wa ku bana ba Yishai uvua ne bua kulua mukalenge wa Isalele. Nnganyi au? Pavua Samuele mumone Eliaba muanabute wa Yishai, wakamba ne: “Bushuwa, muela manyi wa Yehowa mmuimane kumpala kuende muaba eu.” Eliaba uvua ne tshimuenekelu bu tshia mukalenge. “Kadi Yehowa wakambila Samuele ne: ‘Kutangidi tshimuenekelu tshiende ne bule buende to, bualu ndi mumubenge.’” Bidi bitulongesha tshinyi? Yehowa udi wamba kabidi ne: “Muntu wetu eu udi umona tshidi tshimueneka ku mêsu, kadi Yehowa yeye udi umona mu muoyo.”​—1 Sam. 16:1, 6, 7.

2. Anu mudi Yone 7:24 uleja, bua tshinyi katuena ne bua kulumbuluisha muntu bilondeshile tshimuenekelu tshiende? Fila tshilejilu.

2 Bua dipanga bupuangane, meji atu atusaka bua kulumbuluisha bakuabu anyi kuamba tshidibu bilondeshile tshimuenekelu tshiabu. (Bala Yone 7:24.) Kadi tuetu bimanyine anu pa tshidi mêsu etu amona, katuakumanya malu a bungi adi atangila muntu to. Tshilejilu, doktere nansha yeye mupiluke anyi ne dimanya dia bungi, yeye muimanyine anu pa tshidi mêsu ende amona kudi mubedi, kakumanya malu a bungi adi amutangila to. Yeye musue kumanya masama akadi mubedi au musame, mudiye udiumvua, ne kumanya bintu bikuabu bidi bimusama, udi ne bua kumuteleja ne ntema yonso. Doktere udi nansha mua kumutuma bua bamukuate foto bua kumanya tshidi tshimusama. Yeye kayi muenze nanku, kakumuondopa ne buanga budi bukengela to. Bia muomumue, tuetu bimanyine anu pa tshimuenekelu tshia bena Kristo netu, katuakubumvua bimpe menemene to. Tudi ne bua kuditatshisha bua kujingulula tshidibu munda. Bushuwa, bu mutudi katuyi mua kumanya malu adi mu mioyo ya bantu, katuakubumvua mudi Yehowa ubumvua to. Kadi tudi mua kuenza muetu muonso bua kuidikija Yehowa. Mmushindu kayi?

3. Bilejilu bia bantu badibu batele mu Bible bidi mu tshiena-bualu etshi nebituambuluishe bua kuidikija Yehowa mushindu kayi?

3 Yehowa utu wenzela batendeledi bende malu mushindu kayi? Utu ubateleja. Utu wanji umanya nsombelu wabu ne malu onso adi mabafikile. Utu ubumvuila kabidi. Patudi tuenda tukonkonona muvua Yehowa muenzele Yona, Eliya, Hagâ, ne Lota malu, netumone mutudi mua kumuidikija mu malu atudi tuenzela bena Kristo netu.

IKALA UTELEJA BIMPE MENEMENE

4. Ntshinyi tshidi mua kuenza bua tumone Yona bibi?

4 Bua dipanga kumanya amue malu, tudi mua kuamba Yona ne: kavua muntu wa kueyemena, anyi mene kayi ne lulamatu to. Yehowa wakamuambila buludiludi bua kuya kumanyisha mukenji wa dilumbuluisha mu Niniwe. Pamutu pa kutumikila, wakabuela mu mazuwa kuyilaye luseke lukuabu, “kule ne Yehowa.” (Yona 1:1-3) Bu wewe Yehowa, uvua mua kumupeshilula mudimu au anyi? Pamuapa kuvua mua kumupeshawu kabidi to. Kadi Yehowa wakamona malu makuabu avua mamusake bua kumupeshilula mudimu au.​—Yona 3:1, 2.

5. Mêyi a Yona adi mu Yona 2:1, 2, 9 adi atuleja ne: uvua muntu wa mushindu kayi?

5 Yona wakaleja tshivuaye menemene pavuaye usambila. (Bala Yona 2:1, 2, 9.) Kakuyi mpata disambila diende adi ndimue dia ku masambila avuaye wenza; didi dituambuluisha bua kumona ne: kavua anu muntu uvua munyeme mudimu wende to. Mêyi ende adi aleja ne: uvua muena budipuekeshi, uvua uleja dianyisha, ne mudisuike bua kutumikila Yehowa. Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua muvua Yehowa kayi muimanyine pa bivua Yona muenze, muandamune disambila diende, ne mutungunuke ne kuenza nende mudimu wa buprofete to!

Tuetu bamanye mudi malu, tudi mua kumvuila bakuabu bimpe menemene (Tangila tshikoso 6) *

6. Bua tshinyi bidi bikengela tuditatshishe bua kuteleja ne ntema yonso?

6 Bua kuteleja bakuabu bimpe menemene, bidi bikengela tuikale ne budipuekeshi ne lutulu. Bidi bikengela tuditatshishe bua kuenza nanku bua malu asatu. Bua kumpala, katuakutamba kumona bantu mu mushindu mubi to. Buibidi, netujingulule mudi muanetu udiumvua ne tshidiye muenzele amue malu; bualu ebu nebutuambuluishe bua tuetu kutamba kumumvuila. Buisatu, tudi mua kumuambuluisha too ne yeye bua amanye bualu kampanda budi bumutangila. Imue misangu tutu tufika ku dimanya mututu tudiumvua menemene anu patutu tupatula bitudi nabi munda. (Nsu. 20:5) Mukulu mukuabu wa mu Azi udi wamba ne: “Ndi mvuluka tshilema tshimvua muenze tshia kuakula tshiyi muanji kuteleja. Ngakambila muanetu wa bakaji kampanda ne: bivua bikengela akaje mandamuna atuye ufila mu bisangilu. Ngakalua kumanya ne: utu ne lutatu lua kubala ne bitu bimulomba bua adienzeje bikole bua kuandamuna.” Bidi ne mushinga wa bungi bua mukulu yonso “kumvua mudi malu” kumpala kua kufilaye mibelu!​—Nsu. 18:13.

7. Mushindu uvua Yehowa muenzele Eliya malu udi ukulongesha tshinyi?

7 Mushindu udi bamue bana betu bakole, bilele bia kuabu, anyi bumuntu buabu bidi mua kubatatshisha bua kuleja mudibu badiumvua. Mmushindu kayi utudi mua kubapepejila malu bua badiunzulule kutudi? Vuluka muvua Yehowa muenzele Eliya malu pavuaye wenda unyema Yezabele. Eliya wakenza matuku a bungi bua kushishaye kuambila Tatuende wa mu diulu muvuaye udiumvua menemene. Yehowa wakamuteleja bimpe menemene. Pashishe wakamukankamija, kumupeshaye mudimu munene wa kuenza. (1 Bak. 19:1-18) Bidi mua kuangata bena Kristo netu matuku a bungi bua kushishabu kudiumvua badilekelele bua kuyukila netu. Anu padibu benza nanku ke patudi tushisha kupeta mushindu wa kumvua mudibu badiumvua menemene. Tuetu ne lutulu bu lua Yehowa, nebafike ku ditueyemena. Nunku dîba dikalabu basue kutuambila mudibu badiumvua, tubateleje bimpe menemene.

KEBA BUA KUMANYA BENA KRISTO NEBE

8. Bilondeshile Genese 16:7-13, mmushindu kayi uvua Yehowa muambuluishe Hagâ?

8 Pakavua Hagâ muena mudimu wa Salai mulue mukaji wa Abalama, wakabanga dipota. Hagâ wakapeta difu, pashishe kutuadijaye kupepeja Salai uvua kayi mulele. Nsombelu wakanyanguka, kufikashabi ne Salai ku dimuipata. (Gen. 16:4-6) Bua buntu, tudi mua kumona Hagâ anu bu mukaji mubi uvua mupete tshivua tshimukumbanyine. Kadi Yehowa yeye kavua umumona mushindu au to. Wakamutumina muanjelu. Pakapetanganabu ne Hagâ, wakamuambuluisha bua akaje bikadilu biende, ne wakamubenesha. Hagâ wakajingulula ne: Yehowa uvua umumona ne mumanye nsombelu wende. Biakamusaka bua kumubikila ne: “Nzambi udi umona, . . . muntu udi ummona.”​—Bala Genese 16:7-13.

9. Ntshinyi tshivua Yehowa muanji kumona mu bualu bua Hagâ?

9 Tshivua Yehowa mumone kudi Hagâ ntshinyi? Uvua mumanye nsombelu wa Hagâ bimpe menemene ne bualu buonso buvua bumufikile. (Nsu. 15:3) Hagâ uvua muena Ejipitu kadi muikale kua muena Ebelu. Uvua mua kuikala imue misangu udiumvua bu muntu kua bende anyi? Kuabu ne bena mu dîku diabu bivua bimusamina muoyo anyi? Ki nyeye nkayende uvua mukaji wa Abalama to. Kale, kuvua tshikondo tshivua batendeledi ba Nzambi ne bakaji ba bungi. Kadi atshi ki ntshivua Yehowa mulongolole katshia ku ntuadijilu to. (Mat. 19:4-6) Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua muvua dikala ne bakaji ba bungi nunku dijudija mukawu ne lukinu mu mêku to. Nansha muvua Yehowa kayi mulabe Hagâ mafuta bua muvuaye upotela Salai, tuikale batuishibue ne: uvua muanji kumona nsombelu wende ne muvuaye mukole.

Manya bena Kristo nebe bimpe menemene (Tangila tshikoso 10-12) *

10. Mmushindu kayi utudi mua kumanya bena Kristo netu bimpe menemene?

10 Tuetu tuditatshisha bua kumvua bana betu, tudi tuleja mutudi tuidikija Yehowa. Manya bena Kristo nebe bimpe menemene. Ikala uyukila nabu kumpala kua bisangilu ne panyima pabi, uyisha nabu, ne kuoku mushindu, ubabikila bua kuela nabu tshianza mukana. Wewe wenza nanku, udi mua kulua kumona ne: tshitu tshienza muanetu wa bakaji utu umueneka bu udi kayi wa kusomba nende au mbôwa, kabidi ne: muanetu wa balume uutu umona bu munangi wa bintu bia ku mubidi au katu nanku to, kadi mmuakididi wa benyi; neumone kabidi ne: muledi kampanda ne bana bende batu batamba kulua mu bisangilu biobi bimane kubanga abu batu batantamena buluishi. (Yobo 6:29) Bushuwa, katuena ne bua ‘kubuelakana mu malu a bakuabu’ to. (1 Tim. 5:13) Kadi bua tuetu kumvua bena Kristo netu bimpe, mbimpe kubamanyaku ne kumanya malu akadi mabafikile.

11. Bua tshinyi mbimpe bua bakulu bamanye mikoko bimpe?

11 Bakulu ke badi nangananga ne bua kumanya malu akadi mafikile mikoko idibu balama. Tuangate tshilejilu tshia muanetu Artur uvua mutangidi wa tshijengu. Bakaya ne mukulu mukuabu bua kutangila muanetu wa bakaji uvua umueneka muena bundu. Artur udi wamba ne: “Patuakayukila nende, tuakamanya ne: uvua mufuishe bayende bidimu bikese bamane kuselangana. Nansha muvuaye ne ntatu, uvua mukoleshe bana bende ba bakaji babidi bakavua bakole mu nyuma. Mpindieu mêsu ende akavua amona bitayitayi, ne ukavua mushale kabungame. Nansha nanku, utshivua anu munange Yehowa ne mumulamate bikole. Tuakamona ne: tshilejilu tshimpe tshia muanetu au tshivua ne bua kutulongesha malu a bungi.” (Filip. 2:3) Mutangidi wa tshijengu eu uvua widikija Yehowa. Yehowa mmumanye mikoko yende ne makenga adiyi nayi. (Ekes. 3:7) Bakulu badi bamanye mikoko bimpe badi mua kuyambuluisha bimpe be!

12. Pavua Yip Yee mufike ku dimanya muena Kristo nende wa mu tshisumbu, bivua bimuambuluishe ku tshinyi?

12 Muanetu kampanda udi mua kuikala ukuenza tshiji. Kadi wewe mumanye mushindu udiye mukole, pamuapa udi mua kubanga kumumvuila bikole. Tuangate tshilejilu tshia Yip Yee wa mu Azi. Udi wamba ne: “Muanetu kampanda wa mu tshisumbu uvua wakula bu udi wela mbila. Ngakamona bu ne: uvua mupange malu. Kadi pangakayisha nende, wakangambila ne: uvua wambuluisha baledi bende bua kupanyisha mishipa mu tshisalu. Bua bantu kulua kuyisumba, bivua bikengela ikale wela mbila.” Udi wamba kabidi ne: “Ngakamona ne: bua meme kumvua bena Kristo netu bimpe, bidi bikengela mbamanye.” Bitu bilomba kudienzeja bua kumanya bena Kristo netu. Nansha nanku, wewe mutumikile tshidi Bible wamba tshia kunzulula muoyo webe bikole, udi widikija Yehowa udi munange “bantu ba mishindu yonso.”​—1 Tim. 2:3, 4; 2 Kol. 6:11-13.

IKALA UMVUILANGANA

13. Bilondeshile Genese 19:15, 16, ntshinyi tshivua banjelu benze pavua Lota ujingakana? Bua tshinyi?

13 Tshikondo kampanda, Lota uvua ne bua kuenza lukasa bua kutumikila malu avua Yehowa mumuambile, kadi yeye uvua ne lujoko. Banjelu babidi bakalua kua Lota, kumuambilabu bua apatuke mu Sodoma ne dîku diende. Bua tshinyi? Bakamuambila ne: “Netubutule muaba eu.” (Gen. 19:12, 13) Pakatshiabu, Lota ne dîku diende batshivua anu ku nzubu. Ke banjelu abu kudimuijabu kabidi Lota. Kadi yeye uvua “ujingakana.” Tudi mua kumona Lota bu muntu uvua kayi umvua anyi kayi utumikila. Kadi Yehowa kakamulekela to. “Bua luse luvua nalu Yehowa bua bualu buende,” banjelu bakakuata Lota ne bena mu dîku diende ku tshianza kubapatulabu pambelu pa tshimenga.​—Bala Genese 19:15, 16.

14. Ntshinyi tshivua tshienze bua Yehowa umvuile Lota luse?

14 Yehowa uvua mua kuikala mumvuile Lota luse bua malu a bungi. Lota uvua mua kuikala ukuatshidila muoyo bua kushiya kuende bualu uvua utshina bantu ba pambelu pa tshimenga. Kuvua njiwu mikuabu kabidi. Lota uvua mua kuikala mumanye bualu bua bakalenge babidi bavua bakuluke mu bina bia kabudimbu bia mu tshibandabanda tshia pabuipi apu. (Gen. 14:8-12) Bu muvuaye tatu wa dîku, uvua ne bua kuikala usamisha mutu bua dîku diende. Bualu bukuabu, bu muvua Lota mubanji, uvua mua kuikala ne nzubu muimpe mu Sodoma amu. (Gen. 13:5, 6) Nansha tuamba eku tuela eku, kakuvua bualu nansha bumue buvua mua kubingisha Lota bua kubenga kutumikila Yehowa diakamue to. Kadi Yehowa kakimanyina pa bilema bia Lota to, wakamumona “muntu muakane.”​—2 Pet. 2:7, 8.

Tuetu tuteleja bakuabu, tudi mua kufika ku dimanya mutudi mua kubumvuila (Tangila tshikoso 15-16) *

15. Pamutu pa kubipisha bidi muntu wenza, tudi ne bua kuenza tshinyi?

15 Pamutu pa kubipisha malu adi muntu wenza, ditatshisha bua kumvua mudiye umvua. Ke tshivua muanetu Veronica wa ku Mputu muenze. Udi wamba ne: “Muanetu mukuabu uvua umueneka anu mubungame. Kavua musue kusomba ne bakuabu to. Misangu mikuabu mvua ntshina nansha bua kumuambila bualu. Kadi meme kudiambila ne: ‘Bu meme muikale yeye, mvua mua kuikala dijinga ne mulunda.’ Ke meme kudisuika bua kumuebeja muvuaye udiumvua. Yeye kutuadija kundondela yende ya munda! Mpindieu ndi mulue kumanya malu a bungi a muanetu au.”

16. Bua tshinyi tudi ne bua kusambila Yehowa bua atuambuluishe bua tuikale tumvuila bakuabu?

16 Anu Yehowa ke udi mua kutumvua bimpe menemene. (Nsu. 15:11) Nanku mulomba akuambuluishe bua wikale umona bakuabu mudiye ubamona ne bua umanye mua kumvuila bakuabu. Disambila diakambuluisha muanetu Anzhela bua kuikala kumvuilangana bikole. Kuvua muanetu mukuabu mu tshisumbu tshiabu uvua katshiyi umvuangana ne bantu to. Anzhela udi wamba ne: “Bivua mua kuikala bipepele bua kukuluka mu buteyi bua kubipisha muanetu au ne kumuowa bianza. Kadi pashishe ngakalomba Yehowa bua angambuluishe ngumvuile muanetu au.” Yehowa wakandamuna disambila diende anyi? Udi utungunuka wamba ne: “Tuakayisha nende, pashishe tuetu kuyukila nende bikole. Mvua mmuteleja ngenda nditeka pa muaba wende. Mpindieu ndi mumunange bikole ne ndi mudisuike bua kumuambuluisha.”

17. Tudi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi?

17 Kuena mua kusunguluja bantu ba kumvuila ne ba kubenga kumvuila to. Bobu bonso badi batuilangana ne ntatu anu muvua Yona, Eliya, Hagâ, ne Lota batuilangane pabu nayi. Mu nsombelu ya bungi bavua badikebelayi bobu nkayabu. Mu kuamba kuimpe, kudi misangu itukadi tuetu bonso badikebele ntatu. Ke bualu kayi Yehowa mmuambilamu padiye utulomba bua tuikale tuditeka pa muaba wa bakuabu. (1 Pet. 3:8) Patudi tutumikila Yehowa, tudi tukolesha buobumue bua dîku dietu dia dikema dia pa buloba bujima. Nunku tudisuikayi koku bua tuikale tuteleja bakuabu, tubalonga, ne tubumvuila!

MUSAMBU WA 87 Luayi tukoleshibue!

^ tshik. 5 Bua dipanga bupuangane, meji atu atusaka diakamue bua kumona bantu ne kumona tshidi tshibasaka bua kuenza malu mu wetu mushindu. Kadi Yehowa yeye “udi umona mu muoyo.” (1 Sam. 16:7) Tshiena-bualu etshi netshileje muvuaye muambuluishe Yona, Eliya, Hagâ, ne Lota ne dinanga dionso. Netshituambuluishe kabidi bua kuidikija Yehowa mu mushindu utudi tuenzela bena Kristo netu malu.

^ tshik. 52 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bitonda muanetu kampanda mukulumpe padi muanetu mukuabu utshidi nsonga ufika mu bisangilu bimane kubanga kadi ulua kumanya ne: uvua mulue dîba adi bualu mashinyi ende avua mapetangane ne njiwu.

^ tshik. 54 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Nansha muvua mutangidi wa kasumbu ka buambi wela meji kumpala ne: muanetu wa bakaji uvua musue kudisombela nkayende, wakalua kumanya ne: tshivua tshimuenza mbundu ne pavuaye ne bantu bavuaye kayi mumanye bimpe kavua udiumvua mudilekelele to.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Pavua muanetu kampanda musombe ne mukuabu bua kumumanya bimpe, wakalua kumona ne: tshilunji tshiende katshivua tshishintuluka tshianana tshianana ne kavua bu muntu uvua kayi bualu ne bantu muvuaye wela meji kumpala dîba divuabu batuilangane ku Nzubu wa Bukalenge to.