Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bansonga, kandamenayi Diabolo

Bansonga, kandamenayi Diabolo

“Vualayi bia mvita bionso bia kudi Nzambi bua numone mua kukandamena bienzedi bia budimu bia Diabolo.”​—EF. 6:11.

MISAMBU: 79, 140

1, 2. a) Bua tshinyi bansonga bena Kristo badi benda batshimuna nyuma mibi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.) b) Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

MUPOSTOLO Paulo wakafuanyikija nsombelu wetu wa bena Kristo ne wa basalayi badi baluangana mvita ya mpala ne mpala. Bulelela, mvita itudi tuluangana nya mu nyuma, ki nya ku mubidi to. Nansha nanku, bena lukuna betu mbantu balelela. Satana ne bademon bende mbaluanganyi ba mvita ba kalanda musenga. Patudi tuditangila, tudi tumona ne: katuena mua kubatshimuna to. Nangananga bansonga ke badi mua kumueneka bu kabayi mua kubatshimuna to. Mmunyi mudibu mua kufika ku ditshimuna nyuma mibi eyi? Mu bulelela, bansonga badi mua kuyitshimuna, badi mene benda bayitshimuna! Bua tshinyi? Bualu badi ‘batungunuka ne kupeta bukole mu Mukalenge.’ Kadi pa kumbusha bukole budibu bapetela kudi Nzambi, mbavuale kabidi bia mvita. Anu bu basalayi badibu balongeshe mua kuluangana mvita bimpe, bansonga ‘mbavuale bia mvita bionso bia kudi Nzambi.’​—Bala Efeso 6:10-12.

2 Pavua Paulo ufila tshilejilu etshi, uvua pamuapa mutume meji ku bia mvita bia basalayi bena Lomo. (Bien. 28:16) Tumonayi bua tshinyi tshilejilu etshi ntshiakanyine. Patudi tuenda tutshikonkonona, mona malu adi bamue bansonga bambe bua ntatu idibu bapete ne mudi divuala tshia mvita tshionso tshia mu nyuma dibambuluishe.

Udi muvuale bia mvita bionso anyi?

“MUKABA WA BULELELA”

3, 4. Mmunyi mudi bulelela budi mu Bible bufuanangane ne mukaba wa musalayi muena Lomo?

3 Bala Efeso 6:14. Mukaba wa musalayi muena Lomo uvua ne biamu bivua bikuba tshimono tshiende. Bavua bawenze bua wambule bujitu bua tshibuikilu tshia pa tshiadi. Imue mikaba ivua kabidi ne tuamu tukole tuvuabu bapayikila muele wa mvita ne kele. Pavua musalayi eu udisuika mukaba bikole, uvua mua kuya mu mvita ne dikima dionso.

4 Bia muomumue, bulelela butudi tulonga mu Dîyi dia Nzambi budi butukuba ku njiwu ya mu nyuma idi malongesha a dishima akebesha. (Yone 8:31, 32; 1 Yone 4:1) Tuetu banange bulelela bua kudi Nzambi bikole, netuambule “tshibuikilu [tshietu] tshia pa tshiadi” bipepele, mmumue ne: netutumikile mikenji miakane ya Nzambi bipepele. (Mis. 111:7, 8; 1 Yone 5:3) Bualu bukuabu, patudi tumvua bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi bimpe, tudi tubuakuila ne dikima dionso kudi baluishi betu.​—1 Pet. 3:15.

5. Bua tshinyi tudi ne bua kuamba bulelela?

5 Tuetu badisuike bulelela bua mu Bible bikole bu mukaba, nebitusake bua kubutumikila mu nsombelu wetu ne bua kuamba bulelela misangu yonso. Bua tshinyi tudi ne bua kupueka dishima? Bualu dishima ntshimue tshia ku bia mvita binene bia Satana. Dishima ditu dienzela mushimianganyi bibi, dienzela kabidi udibu bashime bibi. (Yone 8:44) Nunku, nansha mutudi bapange bupuangane, tudi tudienzeja ne muetu muonso bua kubenga kushima. (Ef. 4:25) Kadi ki mbipepele to. Tshilejilu, Abigail udi ne bidimu 18 udi wamba ne: “Kuamba bulelela kakutu kumueneka kuimpe misangu yonso to, nangananga padi kushima mua kukuepula ku lutatu.” Kadi bua tshinyi muanetu eu utu udienza bua kuamba bulelela misangu yonso? Udi wamba ne: “Pandi ngamba bulelela, ndi nshala ne kondo ka muoyo kimpe ku mêsu kua Yehowa. Bitu bisaka baledi banyi ne balunda banyi bua kungeyemena.” Victoria udi ne bidimu 23 udi wamba pende ne: “Wewe wamba bulelela ne wakuila malu audi witabuja, bantu badi mua kukutatshisha. Kadi udi anu upeta malu mimpe aa: bantu badi bakueyemena, udi udiumvua pabuipi ne Yehowa, ne bantu badi bakunange badi bakunemeka.” Bushuwa, mbia mushinga bua kuikala ne “mukaba wa bulelela musuika mu bimono bienu” misangu yonso.

Mukaba wa bulelela (Tangila tshikoso tshia 3-5)

“TSHIBUIKILU TSHIA PA TSHIADI TSHIA BUAKANE”

6, 7. Bua tshinyi mbafuanyikije buakane ne tshibuikilu tshia pa tshiadi?

6 Tshimue tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia musalayi muena Lomo wa mu bidimu lukama bia kumpala tshivua tshienza ne bitata bia tshiamu tshifiike biambatangane mu butshiama bua tshiadi tshiende. Bavua babisuika ne mikaba ya tshiseba ku diambuluisha dia nkanu ne bikanu bua kusombatshi bimpe mu tshiadi ne panyima. Bitata bikuabu bia tshiamu tshifiike bisuika ne mikaba ya tshiseba bivua bibuikila makaya ende. Tshibuikilu tshia pa tshiadi atshi tshivua tshipangisha musalayi mua kunyungakana bu pa tshibidilu, ne bivua bikengela ikale udikenketa misangu yonso bua kumona ni bitata abi bivua bisombe bimpe. Kadi tshibuikilu tshia pa tshiadi atshi tshivua tshikuba muoyo wende ne bitupa bikuabu bia munda ku miele ya mvita, ku mafuma, ne ku mikete.

7 Etshi ntshilejilu tshimpe tshia mudi mikenji miakane ya Yehowa mua kukuba muoyo wetu wa mu tshimfuanyi! (Nsu 4:23) Anu muvua musalayi kayi mua kushintakaja tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia tshiamu tshifiike ku tshia tshiamu tshitekete, katuena ne bua kushintakaja mikenji ya Yehowa ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ku yetu mikenji nansha kakese. Katuena ne meji a bungi bua kukuba muoyo wetu to. (Nsu 3:5, 6) Kadi tudi ne bua kuikala tudikenketa misangu yonso bua kumanya bikala tshibuikilu tshia pa tshiadi tshidi Yehowa mutupeshe tshisombe bimpe bua kukuba muoyo wetu.

8. Kutumikila mikenji ya Yehowa nkuimpe bua tshinyi?

8 Kudiku misangu iutu umona ne: mikenji miakane ya Yehowa idi ikunemena bujitu anyi ikupangisha bua kuenza malu muudi musue anyi? Daniel udi ne bidimu 21 udi wamba ne: “Balongeshi ne balongi betu batu banseka bualu ntu ntumikila mikenji ya mu Bible. Munkatshi mua matuku ndambu, ngakajimija dikima ne disanka dianyi.” Ntshinyi tshiakamuambuluisha? Udi wamba ne: “Ndekelu wa bionso, ngakamona mudi kutumikila mikenji ya Yehowa kungambuluishe. Bamue balongi betu bakatuadija kunua bintu bitu bikuata; bakuabu kulekelabu kalasa. Bivua bitonda bua kumona muvua nsombelu wabu munyanguke. Yehowa udi utukuba bushuwa.” Madison udi ne bidimu 15 udi pende wamba ne: “Kabitu bipepele bua meme kutumikila mikenji ya Yehowa ne bua kubenga kuenza malu adi asankisha bena mulongo nanyi to.” Mmunyi mudiye upita ne bualu ebu? Udi wamba ne: “Ntu ndiambila ne: ndi muambule dîna dia Yehowa, kabidi mateta adi ankuata adi bu mikete idi Satana ungela. Misangu yonso intu ntshimuna diteta, ntu ndiumvua bimpe be!”

Tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia buakane (Tangila tshikoso tshia 6-8)

“BAVUALE BISABATA KU MAKASA BUA KUIKALA BADILONGOLOLE BUA KUAMBA LUMU LUIMPE LUA DITALALA”

9-11. a) Mbisabata kayi bia mu tshimfuanyi bidi bena Kristo bavuala? b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kuyisha badilekelele ntshinyi?

9 Bala Efeso 6:15. Musalayi muena Lomo uvua kayi muvuale bisabata kavua ukumbana bua kuya ku mvita to. Bisabata biende, bivua bu sandala mienza ne biseba bisatu bilamakaja pamue, bivua bimuambuluisha bua kuenda bimpe. Bavua babienze mu mushindu wa biobi kunenga bikole ne kusombabi bimpe ku makasa.

10 Bisabata bivua basalayi bena Lomo bavuala bivua bibambuluisha bua kuya ku mvita, kadi bisabata bia mu tshimfuanyi bidi bena Kristo bavuala bidi bibambuluisha bua kumanyisha mukenji wa ditalala. (Yesh. 52:7; Lomo 10:15) Nansha nanku, bidi bilomba dikima bua kuamba mukenji eu padi mpunga umueneka. Muanetu Bo udi ne bidimu 20 udi wamba ne: “Mvua ntshina bua kuyisha balongi betu. Ndi mmona ne: mvua ne bundu. Kadi pandi ngela meji ku bualu abu, tshiena mmona bua tshinyi mvua ntshina to. Mpindieu ndi ne disanka dia kuyisha bena mulongo nanyi.”

11 Bansonga ba bungi mbamone ne: padibu badilongolola bimpe bua kuyisha, badi bayisha badilekelele. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua wikale mudilongolole bua kuyisha? Julia udi ne bidimu 16 udi wamba ne: “Ntu anu ne mikanda yetu mu tshibuta tshianyi tshia kalasa, ne ntu nteleja balongi betu patubu bandeja malu adibu bitabuja ne mmuenenu wabu wa malu. Ke muntu mfika ku dimanya tshidi mua kubambuluisha. Pantu mudilongolole bimpe, ntu mbambila tshidi mua kubambuluisha menemene.” Makenzie udi ne bidimu 23 udi wamba pende ne: “Wewe wenzela bena mulongo nebe malu mu mushindu muimpe ne ubateleja bimpe, neumanye lutatu ludibu nalu. Ntu ndienzeja bua kubala biena-bualu bionso bidi biakula bua bansonga bidi bulongolodi buetu bupatula. Kuenza nunku kudi kungambuluisha bua kuleja bena mulongo nanyi bualu kampanda budi mu Bible anyi mu site wetu wa jw.org budi mua kubambuluisha.” Anu mudi malu adi bana betu aba bambe aleja, tuetu tudilongolola bimpe bua kuyisha, nebikale anu bu ne: tudi bavuale bisabata bidi bitukumbane bimpe ku makasa.

Bavuale bisabata ku makasa bua kuikala badilongolole (Tangila tshikoso tshia 9-11)

“NGABU MUNENE WA DITABUJA”

12, 13. Tela imue ‘mikete ya kapia’ ya Satana.

12 Bala Efeso 6:16. “Ngabu munene” uvua musalayi muena Lomo wambula uvua mukokakoka ne uvua umukuba kumbukila ku makaya too ne ku binu. Uvua umukuba ku miele ya mvita, ku mafuma, ne ku mikete.

13 Imue ‘mikete ya kapia’ idi Satana mua kukuela mmalu adiye ushiminyina Yehowa a ne: kena ukutabalela ne ki mmukunange to. Ida udi ne bidimu 19 udi uluangana ne meji a mudiye kayi udimona ne mushinga. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi ntu mmona ne: Yehowa katu nayi pabuipi to, ne ki mmusue kuikala Mulunda wanyi to.” Ntshinyi tshituye wenza patuye udiumvua nunku? Udi wamba ne: “Bisangilu bitu bikolesha ditabuja dianyi bikole. Kumpala, mvua nsombamu tshiyi ngandamuna, ngela meji ne: muntu nansha umue kavua mua kuteleja tshimvua mua kuamba to. Kadi lelu wa Ndaya, ndi ndongolola bisangilu, ne ngandamunamu misangu ibidi anyi isatu. Ki mbipepele to, kadi pantu ngandamuna, ntu ndiumvua bimpe be! Bana betu ba balume ne ba bakaji batu bankamija bikole. Misangu yonso intu mpatuka mu bisangilu, ntu ndiambila ne: Yehowa mmunnange.”

14. Muyuki wa Ida udi utulongesha bualu kayi bua mushinga?

14 Muyuki wa Ida udi utulongesha bualu bua mushinga ebu: Bunene bua ngabu uvuabu bapesha musalayi kabuvua bushintuluka to, kadi ngabu wetu wa ditabuja udi mua kukepela anyi kudiunda. Tuetu ke badi mua kumudiundisha anyi kumukepesha. (Mat. 14:31; 2 Tes. 1:3) Nanku, mbia mushinga bua tuetu kukolesha ditabuja dietu!

Ngabu munene wa ditabuja (Tangila tshikoso tshia 12-14)

“TSHIFULU TSHIA LUPANDU”

15, 16. Bua tshinyi ditekemena didi bu tshifulu?

15 Bala Efeso 6:17. Tshifulu tshivua majinda a bena Lomo avuala tshivua tshienza bua kukuba mutu, nshingu, ne mpala. Bimue bifulu bivua ne tshikuatshidi bua musalayi kutshikuata ku tshianza.

16 Anu mudi tshifulu tshia musalayi tshikuba buongo buende, “ditekemena dia lupandu” ditudi nadi didi dikuba meji etu anyi bieledi bietu bia meji. (1 Tes. 5:8; Nsu. 3:21) Ditekemena didi dienza bua tushale bateke meji etu ku milayi ya Nzambi ne bua ntatu yetu kayitutekeshi mu mikolo to. (Mis. 27:1, 14; Bien. 24:15) Kadi tuetu basue bua “tshifulu” tshietu tshituambuluishe bimpe, tudi ne bua kutshivuala ku mutu, katuena ne bua kutshikuata ku tshianza to.

17, 18. a) Mmunyi mudi Satana mua kutufikisha ku divula tshifulu tshietu? b) Mmunyi mutudi mua kuleja ne: Satana ki mmutukuate ne mashimi ende?

17 Mmunyi mudi Satana mua kutufikisha ku divula tshifulu tshietu? Tukonkononayi malu avuaye muenzele Yezu. Satana uvua mumanye bimpe ne: Yezu uvua ne ditekemena dia kulua mukokeshi wa bantu. Kadi Yezu uvua ne bua kuindila too ne tshikondo tshivua Yehowa mujadike. Kadi kumpala kua tshiotshi kukumbana, uvua ne bua kukenga ne kufua. Nanku, Satana wakapesha Yezu mpunga wa kukumbaja ditekemena diende adi pa lukasa. Satana wakambila Yezu ne: yeye muenze tshienzedi tshimue tshia dikukuila, uvua mua kumuteka mukokeshi wa bantu anu pine apu. (Luka 4:5-7) Bia muomumue, Satana mmumanye ne: Yehowa neatupeshe bintu bimpe mu bulongolodi bupiabupia. Kadi tudi ne bua kuanji kuindila; patudi tuindila apu, tudi mua kupeta ntatu. Nunku, Satana udi ututeta ne mpunga ya tuetu kupeta nsombelu wa nanku anu mpindieu. Mmusue bua tukebe tshia kumpala bintu bia ku mubidi, tubipete anu mpindieu. Satana udi utusaka bua kuteka Bukalenge pa muaba muibidi.​—Mat. 6:31-33.

18 Anu bu bansonga bena Kristo bakuabu, Kiana udi ne bidimu 20 ki mmukuatshibue ku dishima edi to. Udi wamba ne: “Ndi mumanye ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu yetu yonso.” Mmunyi mudi ditekemena diende dikole edi diakaja ngelelu wende wa meji ne bienzedi biende mpindieu? Udi wamba kabidi ne: “Ditekemena dia Mparadizu didi dingambuluisha bua kuteka bipatshila bia ku mubidi pa muaba wabi. Tshitu nyanga bipedi bianyi bua kudikebela masanka anyi nditatshisha bua kubanda mianzu ku mudimu to. Kadi ndi mfila dîba dianyi ne bukole buanyi bua kukumbaja bipatshila bia mu nyuma.”

Tshifulu tshia lupandu (Tangila tshikoso tshia 15-18)

“MUELE WA MVITA WA NYUMA” UDI DÎYI DIA NZAMBI

19, 20. Mmunyi mutudi mua kupiluka mu dienza mudimu ne Dîyi dia Nzambi?

19 Tshikondo tshivua Paulo mufunde mukanda wa Efeso, muele wa mvita wa majinda a bena Lomo uvua wa bule bua sentimetre mitue ku 50, ne uvua muenza bua kuluangana nawu mvita ya mpala ne mpala. Basalayi bena lomo bavua baluanganyi bapiluke bualu bavua badibidija ne bia mvita biabu dituku dionso.

20 Paulo udi ufuanyikija Dîyi dia Nzambi ne muele wa mvita udi Yehowa mutupeshe. Kadi tudi ne bua kulonga mua kuenza nadi mudimu bimpe bua kuakuila malu atudi tuitabuja anyi bua kuakaja ngelelu wetu wa meji. (2 Kol. 10:4, 5; 2 Tim. 2:15) Mmunyi muudi mua kupiluka mu dienza nanku? Sebastian udi ne bidimu 21 udi wamba ne: “Pantu mbala Bible, ntu mfunda mvese umue wa mu nshapita yonso undi mbala ku luseke. Ndi nsangisha mvese yonso indi munange eyi kaba kamue. Kuenza nunku kudi kungambuluisha bua kumvua bimpe mudi Yehowa wela meji.” Daniel utukadi batele udi wamba pende ne: “Pantu mbala Bible, ntu nsungula mvese indi mmona ne: neyambuluishe bantu mu buambi. Ndi mumone ne: bantu badi basanka padibu bamona ne: udi munange Bible ne udi udienzeja ne muebe muonso bua kubambuluisha.”

Muele wa mvita wa nyuma (Tangila tshikoso tshia 19-20)

21. Bua tshinyi katuena ne bua kumvua Satana ne bademon bende buôwa?

21 Anu mudi bansonga batudi batele mu tshiena-bualu etshi baleje, katuena ne bua kumvua Satana ne bademon bende buôwa to. Badi bushuwa ne bukole, kadi kabena ne bukole bupite bua Yehowa to. Kabakuikala ne muoyo tshiendelele to. Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo, nebabasuike bua kabenzedi muntu bibi, pashishe nebababutule. (Buak. 20:1-3, 7-10) Tudi bamanye muena lukuna wetu, mayele ende, ne malu adiye musue kuenza. Yehowa neatuambuluishe bua tumukandamene!