Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 19

“Mukalenge wa ku nord” mu matuku a ku nshikidilu

“Mukalenge wa ku nord” mu matuku a ku nshikidilu

“Mu tshikondo tshia ku nshikidilu, mukalenge wa ku sud neasakilangane nende [mukalenge wa ku nord].”​—DAN. 11:40.

MUSAMBU WA 150 Kebayi Nzambi bua anusungile

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshidi mêyi a buprofete a mu Bible atuambuluisha bua kumanya?

NTSHINYI tshiafikila bantu ba Yehowa matuku makese kumpala eku? Katubuki to. Mêyi a buprofete a mu Bible adi atuambuluisha bua kumanya malu manene ikala ne bua kutufikila bonso. Kudi mêyi kampanda a buprofete adi atuambuluisha bua kumanya malu enza imue mbulamatadi ya bukole bua bungi idi pa buloba. Mêyi au adi mu Danyele nshapita wa 11, ne adi akula bua bakalenge babidi badi baluishangana; mmumue ne: mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud. Tshitupa tshinene tshia mêyi au tshikadi tshikumbane; nanku tuikale batuishibue ne: tshidi tshishale netshikumbane patshi.

2. Bilondeshile Genese 3:15 ne Buakabuluibua 11:7 ne 12:17, mmalu kayi atudi ne bua kumanya patudi tulonga mêyi a buprofete a Danyele?

2 Bua tuetu kumvua mêyi a buprofete adi mu Danyele nshapita wa 11 bimpe, tumanye ne: adi akula anu bua bakalenge ne mbulamatadi bidi bikokeshe muaba udi bantu ba Nzambi ba bungi anyi bidi bibakengeshe. Bualu bukuabu, nansha mudi batendeledi ba Nzambi bikale anu kamoto pa buloba apa, bobu ke batubu batamba kukengesha. Bua tshinyi? Bualu Satana ne bulongolodi buende bujima badi ne tshipatshila tshinene tshimue etshi: kutshimuna bantu badi benzela Yehowa ne Yezu mudimu. (Bala Genese 3:15 ne Buakabuluibua 11:7; 12:17.) Mêyi a buprofete adi Danyele mufunde adi apetangana kabidi ne mêyi a buprofete makuabu adi mu Bible. Ke bualu kayi, bua tuetu kufika ku diumvua mêyi a Danyele aa bimpe, anu tuetu baafuanyikije ne makuabu adi mu Bible.

3. Netulonge tshinyi mu tshiena-bualu etshi ne mu tshialonda?

3 Ne malu aa mu mutu, tukonkononayi mpindieu Danyele 11:25-39. Netumone ne: kutuadijila ku 1870 too ne ku 1991, mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud bavua banganyi, ne netumone bua tshinyi bidi bikumbana bua tuetu kutokesha ngumvuilu wetu wa tshitupa tshia mêyi a buprofete aa. Mu tshiena-bualu tshialonda, netukonkonone Danyele 11:40–12:1, ne netutokeshe ngumvuilu wetu wa tshidi tshitupa tshia mêyi a buprofete aa tshituleja bua tshikondo tshia kutuadijila mu bidimu bia 1990 too ne ku mvita ya Armagedone. Paudi wenda ulonga biena-bualu bibidi ebi, neubiumvue bimpe wewe mubale tshiena-bualu tshia ne: “Bakalenge badi baluishangana mu tshikondo tshia ku nshikidilu” mu tshibejibeji etshi. Kadi netuanji kumona mutudi mua kumanya bakalenge babidi ba mu mêyi a buprofete aa.

MUA KUMANYA MUKALENGE WA KU NORD NE MUKALENGE WA KU SUD

4. Mmalu kayi asatu adi mua kutuambuluisha bua kumanya mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud bimpe?

4 Muanzu wa “mukalenge wa ku nord” ne wa “mukalenge wa ku sud” mmianzu ivua nayi bakokeshi bena tshididi bavua eu ku nord eu ku sud kua Isalele wa kale. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tangila tshivua muanjelu uvua muambile Danyele mukenji eu muambe: “Ndi mulue kukumvuija tshiafikila tshisamba tshienu ku ndekelu kua matuku.” (Dan. 10:14) Too ne mu Pentekoste wa mu 33, tshisamba tshia Isalele ke tshivua tshisamba tshia Nzambi. Kadi katshia anu ku dîba adi, Yehowa wakaleja patoke ne: uvua wangata bayidi ba Yezu ba lulamatu bu tshisamba tshiende. Ke bualu kayi, tshitupa tshinene tshia mêyi a buprofete adi mu Danyele nshapita wa 11 katshiena tshitangila tshisamba tshia Isalele to, kadi tshidi tshitangila bayidi ba Kristo. (Bien. 2:1-4; Lomo 9:6-8; Gal. 6:15, 16) Kabidi, mu kupita kua bidimu, bakalenge bashilashilangane mbalue eu mukalenge wa ku nord eu mukalenge wa ku sud. Nansha nanku, bavua ne malu a muomumue avuabu benza. Bua kumpala, bakalenge abu bavua bakokesha miaba ivua bantu ba Nzambi ba bungi anyi bavua babakengesha. Buibidi, bavua baleje ku malu avuabu benzela bantu ba Nzambi ne: bavua bakine Yehowa Nzambi mulelela. Buisatu, bakalenge babidi aba bavua baluangana bafuila bukalenge.

5. Kudi mushindu wa kumanya mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud kutuadijila mu bidimu bia 100 ne bia mu njila too ne mu 1870 anyi? Umvuija.

5 Tshikondo kampanda mu bidimu bia 100 ne bia mu njila, bena Kristo ba dishima bapite bungi bakabuela mu tshisumbu tshia bena Kristo balelela. Bakavua ne malongesha a bampangano, kabatshiyi balonda bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi to. Kubangila anu ku dîba adi too ne ku ndekelu kua bidimu bia 1800, kakuvua tshisumbu tshia batendeledi ba Nzambi tshilongolola pa buloba to. Bena Kristo ba dishima bakavula anu bu bisonsa bia lupela, kupangishabi bua kumanya bena Kristo balelela. (Mat. 13:36-43) Bua tshinyi kumanya bualu ebu kudi ne mushinga? Bualu kudi kuleja ne: tshitudi tubala bua mukalenge wa ku nord ne wa ku sud katshiena mua kuikala tshiakula bua bakokeshi anyi makalenge bivua bikokeshe kutuadijila mu bidimu bia 100 ne bia mu njila too ne mu 1870 to. Kakuvua tshisumbu tshia bantu ba Nzambi tshilongolola tshivuabu mua kuluisha to. * Kadi bidimu bikese panyima pa 1870, kuvua mushindu wa kumanya mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud kabidi. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

6. Ndîba kayi divua bantu ba Nzambi mua kumanyika kabidi? Umvuija.

6 Kutuadijila mu 1870, bantu ba Nzambi bakatuadija kuikala bu tshisumbu tshilongolola. Ke tshidimu tshivua Charles Russell ne bena diende benze kasumbu ka Balongi ba Bible. Bobu abu ke bakenza mutuadi wa mukenji uvuabu balaye uvua ‘mutokeshe njila’ kumpala kua kujadikabu Bukalenge bua Masiya. (Mal. 3:1) Bantu ba Nzambi bavua mua kumanyika kabidi! Kuvuaku makalenge a bukole tshikondo atshi avua mua kukengesha bantu ba Nzambi anyi? Tukonkonone malu adi alonda aa.

MUKALENGE WA KU SUD NGANYI?

7. Nnganyi uvua mukalenge wa ku sud mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima?

7 Mu 1870, Grande-Bretagne wakalua bukalenge bunene pa buloba, ne uvua ne biluilu bia bukole butambe. Bukalenge abu ke buvua tshimfuanyi tshia lusengu lukese luvua lutshimune nsengu mikuabu isatu, mmumue ne: ditunga dia France, dia Espagne, ne dia Pays-Bas. (Dan. 7:7, 8) Nunku yeye ke uvua mulue mukalenge wa ku sud mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Tshikondo tshimue tshimue atshi, ditunga dia États-Unis diakalua ne bubanji bua bungi kupita matunga makuabu ne divua dieleshangana diboko ne Grande-Bretagne.

8. Nnganyi udi mukalenge wa ku sud mu matuku a ku nshikidilu aa?

8 Mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima, États-Unis ne Grande-Bretagne bakadisuika tshimuku, kuenzabu tshiluilu tshia basalayi tshia bukole. Tshikondo atshi, bakalua Bukokeshi bua bukole bua buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis. Anu muvua Danyele mumane kuamba, mukalenge eu wakapeta “tshiluilu tshinene menemene ne tshia bukole.” (Dan. 11:25) Mu matuku a ku nshikidilu aa, bukokeshi bua Grande-Bretagne ne États-Unis ke budi buenza mukalenge wa ku sud. * Kadi nnganyi udi muangate muaba wa mukalenge wa ku nord?

DIJUKULUKA DIA MUKALENGE WA KU NORD

9. Ndîba kayi divua mukalenge wa ku nord mujukuluke? Mmunyi muvua Danyele 11:25 mukumbane?

9 Mu 1871, tshidimu tshimue muanetu Russell ne bena diende bamane kuenza kasumbu ka Balongi ba Bible, mukalenge wa ku nord wakajukuluka. Mu tshidimu atshi, Otto von Bismarck wakenza bua bitupa bishilashilangane bia buloba bidisangishe, biobi kulua ditunga dia bukole dia Allemagne. Wilhelm wa kumpala ke wakalua mukalenge wa kumpala, kutekaye Bismarck ku mutu kua bukalenge buende. * Mu makumi a bidimu akalonda, Allemagne wakabanga kukuata matunga makuabu ku bupika, utangila ne matunga a mu Afrike ne a mu Mbuu wa Pasifike; wakajinga bua kupita Grande-Bretagne ku bukole. (Bala Danyele 11:25.) Bukalenge bua Allemagne buakapeta tshiluilu tshia basalayi tshia bukole, kupetabu kabidi tshiluilu tshinene tshia pa mâyi tshibidi bua pa buloba bujima. Allemagne wakaluisha nabi baluishi bende mu mvita ya kumpala ya buloba bujima.

10. Mmunyi muvua Danyele 11:25b, 26 mukumbane?

10 Danyele udi ulua kuakula bua tshivua ne bua kufikila bukalenge bua Allemagne ne tshiluilu tshiabu. Mêyi a buprofete adi amba ne: mukalange wa ku nord “kakuimana” to. Bua tshinyi? “Bualu nebamuelele bifufu. Bantu badi badia biakudia biende bitambe buimpe nebamukulule.” (Dan. 11:25b, 26a) Mu tshikondo tshia Danyele, mu bantu bavua badia “biakudia bitambe buimpe bia mukalenge” muvua kabidi bena mudimu ba mu bukalenge bavua ku “mudimu wa mukalenge.” (Dan. 1:5) Mêyi a buprofete aa adi atangila banganyi? Adi atangila bantu banene ba mu bukalenge bua Allemagne bakalua kukuluisha bukalenge abu. Mu bantu abu muvua banene ba basalayi ba mukalenge ne bafidi bende ba mibelu mu malu a busalayi. * Mêyi a buprofete kaakakula anu bua dikuluka dia bukalenge abu to, akaleja kabidi tshivua ne bua kuenzeka panyima pa mvita yabu ne mukalenge wa ku sud. Adi amba bua mukalenge wa ku nord ne: “Kadi bua tshiluilu tshiende, nebatshikombe, ne ba bungi nebakuluke bashipa.” (Dan. 11:26b) Anu muvuawu madianjile kuamba, mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, ‘bakakomba’ tshiluilu tshia Allemagne, bantu ba bungi ‘kukulukabu bashipa.’ Mvita ayi ivua mishipe bantu bapite bungi bua katshia bafuka diulu ne buloba.

11. Ntshinyi tshivua mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud benze?

11 Danyele 11:27, 28 udi umvuija malu avua ne bua kuenzeka mu tshikondo tshivua tshifikisha ku Mvita ya kumpala ya buloba bujima ne: mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud “nebasombe ku mêsa amue bua kuambilangana malu a dishima.” Udi wamba kabidi ne: mukalenge wa ku nord uvua ne bua kupeta “bintu bia bungi menemene.” Ke tshivua tshienzeke kabidi. Allemagne ne Grande-Bretagne bakayukila bua kukeba ditalala, kadi mvita yakalua kubudika mu 1914 yakaleja ne: miyuki ayi ivua ya dishima. Bualu bukuabu, bidimu bivumvuke kumpala kua 1914, Allemagne uvua mupete bubanji bua bungi, kuluaye ditunga dibidi divua ne bubanji bua bungi pa buloba bujima. Pashishe, bua kukumbaja mêyi a mu Danyele 11:29 ne tshitupa tshia kumpala tshia mvese wa 30, Allemagne wakaluangana ne mukalenge wa ku sud, kadi kumutshimunabu.

BAKALENGE BADI BALUISHA BANTU BA NZAMBI

12. Mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, ntshinyi tshivua mukalenge wa ku nord ne wa ku sud benze?

12 Kutuadijila mu 1914, bakalenge aba mbaluishangane bikole menemene ne mbaluishe kabidi bantu ba Nzambi bikole. Tshilejilu, mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, mbulamatadi wa Allemagne ne wa Grande-Bretagne yakakengesha bantu ba Nzambi bualu bavua babenga kuya ku mvita. Mbulamatadi wa États-Unis pende wakela bana betu bavua balombola mudimu wa buambi mu buloko bua kukumbaja mêyi a buprofete a mu Buakabuluibua 11:7-10.

13. Mu bidimu bia 1930 ne mu mvita mibidi ya buloba bujima, ntshinyi tshivua mukalenge wa ku nord muenze?

13 Pashishe, mu bidimu bia 1930 ne nangananga mu mvita mibidi ya buloba bujima, mukalenge wa ku nord wakaluisha bantu ba Nzambi kayi luse. Pavua bena Nazi batuadije kukokesha mu Allemagne, Hitler ne bantu bende bakakandika midimu ya bantu ba Nzambi. Baluishi aba bakashipa bantu ba Yehowa nkama ne nkama, kutumabu bakuabu binunu ne binunu mu tumponya tua dimueneshangana kasuba. Danyele ukavua mumane kuleja malu onso aa. Mukalenge wa ku nord wakakumbana bua ‘kunyanga muaba munsantu’ ne ‘kumbusha mulambu wa kufila ku musangu ne ku musangu.’ Wakenza nanku pavuaye mukandike mudimu wa buambi muwukandikilamu. (Dan. 11:30b, 31a) Hitler mulombodi wabu wakafika too ne ku diditshipa wamba ne: neajikije bualu bua bantu ba Nzambi bonso mu Allemagne.

MUKALENGE MUKUABU WA KU NORD UDI UJUKA

14. Nnganyi uvua muangate muaba wa mukalenge wa ku nord panyima pa mvita mibidi ya buloba bujima? Umvuija.

14 Mvita mibidi ya buloba bujima mimane kujika, mbulamatadi wa Union soviétique * wakabanga kukokesha miaba ya bungi ivuabu bakuate kudi Allemagne, kuluaye mukalenge wa ku nord. Anu bu bukalenge bua tshikokesha nkaya bua bena Nazi, Union soviétique uvua pende ukengesha muntu yonso uvua uteka ntendelelu wa Nzambi mulelela pa muaba wa kumpala pamutu pa kutumikila mbulamatadi au mu malu onso.

15. Ntshinyi tshivua mukalenge wa ku nord muenze panyima pa Mvita mibidi ya buloba bujima?

15 Matuku makese Mvita mibidi ya buloba bujima mimane kujika, mukalenge mupiamupia wa ku nord, mmumue ne: Union soviétique ne matunga avua madisange nende, bakela bantu ba Nzambi mvita ya dikema. Mu diumvuangana ne mêyi a buprofete adi mu Buakabuluibua 12:15-17, mukalenge eu wakakandika mudimu wetu wa buambi ne kutumaye bantu ba Yehowa binunu ne binunu mu Sibérie bu bena buloko. Mu bulelela, mu matuku onso a ku nshikidilu aa, mukalenge wa ku nord mmulukile bantu ba Nzambi “musulu” wa dikengeshibua bua kuimanyika mudimu wabu, kadi ki mmukumbane to. *

16. Mmunyi muvua Union soviétique mukumbaje Danyele 11:37-39?

16 Bala Danyele 11:37-39. Bua kukumbaja mêyi aa, mukalenge wa ku nord kakaleja “Nzambi wa batatuende kanemu” nansha kakese to. Mushindu kayi? Bu muvua Union soviétique ne tshipatshila tshia kujikija bualu bua bitendelelu, wakajinga bua kupangisha bantu bua kutendelela muvuabu benza kuonso eku. Bua kukumbaja bualu abu, mbulamatadi wa Union soviétique ukavua muele mukenji katshia ku 1918 bua batuadije kulongesha mu tulasa ne: Nzambi katuku to. Mmushindu kayi uvua mukalenge wa ku nord eu ‘mutumbishe nzambi wa miaba mikolesha’? Union soviétique wakatula makuta bungi tshianana bua kukolesha tshiluilu tshiende ne kuenza bingoma binene bia mbutula binunu ne binunu bua kukolesha bukalenge buende. Mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud bakafika ku dipeta bia mvita bia bungi bia bukole bua kushipa nabi bantu bungi kabuyi kubala!

DIPETANGANA DIA KADIYI KUELELA MEJI

17. “Tshintu tshia muendi tshidi tshikebesha kabutu” ntshinyi?

17 Mukalenge wa ku nord wakakuatshisha mukalenge wa ku sud bua kuenzabu bualu kampanda bunene; ‘bakateka tshintu tshia muendi tshidi tshikebesha kabutu.’ (Dan. 11:31) “Tshintu tshia muendi” atshi ke Bulongolodi bua matunga masanga.

18. Bua tshinyi badi babikila Bulongolodi bua matunga masanga ne: “tshintu tshia muendi”?

18 Badi babikila Bulongolodi bua matunga masanga ne: “tshintu tshia muendi” bualu budi buamba mudibu bukumbane bua kuenza bualu budi anu Bukalenge bua Nzambi nkayabu mua kuenza, tuambe ne: kuteka ditalala pa buloba bujima. Mêyi a buprofete mmambe ne: tshintu tshia muendi “tshidi tshikebesha kabutu” bualu Bulongolodi bua matunga masanga nebuenze mudimu munene mu dibutula dia bitendelelu bionso bia dishima.​—Tangila tshiena-bualu tshia ne: “Bakalenge badi baluishangana mu tshikondo tshia ku nshikidilu.”

BUA TSHINYI BIBI BIKENGELA TUMANYE MALU AA?

19-20. a) Bua tshinyi bidi bikengela tumanye malu akadi menzeke aa? b) Ndukonko kayi lutuandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

19 Bidi bikengela tumanye malu akadi menzeke aa bualu adi ajadika ne: katshia ku bidimu bia 1870 too ne ku ntuadijilu kua bidimu bia 1990, mêyi a Danyele adi atangila mukalenge wa ku nord ne mukalenge wa ku sud akadi makumbane. Ke bualu kayi mbimpe tuikale ne ditabuja dia ne: tshitupa tshia mêyi a buprofete tshidi tshishale netshikumbane patshi.

20 Mu 1991, Union soviétique wakakosoloka. Kadi nnganyi udi muangate muaba wa mukalenge wa ku nord patudi tuambangana apa? Tshiena-bualu tshialonda netshiandamune lukonko elu.

MUSAMBU WA 128 Unanukile too ne ku nshikidilu

^ tshik. 5 Tudi tumona bijadiki bia ne: mêyi a buprofete a Danyele adi atangila “mukalenge wa ku nord” ne “mukalenge wa ku sud” adi atungunuka ne kukumbana. Bua tshinyi tudi batuishibue nanku? Bua tshinyi bidi bikengela bua tumvue malu a mu mêyi a buprofete aa bimpe?

^ tshik. 5 Bua bualu ebu, kabitshiena bimueneka ne: amperere wa bena Lomo Aurélien (270-275 panyima pa Yezu) udi ubuela kabidi mu mulongo wa “mukalenge wa ku nord” to, nansha mukalenge-mukaji Zénobie (267-272 panyima pa Yezu) pende kena ubuela mu mulongo wa “mukalenge wa ku sud” to. Bualu ebu budi bushintulula tshituvua bambe mu nshapita 13 ne 14 wa mukanda wa Tutumayi ntema ku mulayi wa Danyele!

^ tshik. 9 Mu 1890, Kaiser Wilhelm muibidi wakumbusha Bismarck mu nkuasa.

^ tshik. 10 Bakakuluisha bukalenge abu ne lukasa luonso mu mishindu ya bungi. Tshilejilu, bakalekela kuambuluisha kaiser (mmumue ne: mukalenge), bobu kupatula malu masokoka a mua kutshimunyibuabu mu mvita, ne kumuenzejabu bua ashiye nkuasa.

^ tshik. 14 Union soviétique uvua bukalenge buvua buenza ne matunga a bungi a ku Mputu ne a mu Azi. Tshimenga tshikulu tshivua Moscou.

^ tshik. 15 Anu mudi Danyele 11:34 muleje, mukalenge wa ku nord wakanji kulekela dikengesha bena Kristo bua katupa kakese. Bualu ebu buakenzeka, tshilejilu, pavua Union soviétique mukosoloke mu 1991.