Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 18

Neulenduke bua bualu bua Yezu anyi?

Neulenduke bua bualu bua Yezu anyi?

“Wa diakalenga mmuntu udi kayi upeta bualu bua kulendukila mu meme.”​—MAT. 11:6.

MUSAMBU WA 54 “Njila nyeye eu”

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshivua mua kuikala tshikukemeshe pauvua mutuadije kuambila bakuabu malu a mu Bible?

UTSHIDI muvuluke dîba diwakajingulula ne: uvua mupete bulelela anyi? Malongesha a mu Bible auvua ulonga uvua muumvue bimpe be! Wakamona ne: mbimpe muntu yonso udi wenda eu itabe pende malu auvua mufike ku dibatuja au. Uvua mutuishibue ne: malu adi Bible ulongesha adi mua kubapetesha nsombelu wa nsongo mpindieu ne ditekemena dia dikema dia muoyo wa tshiendelele bua matuku atshilualua. (Mis. 119:105) Bua bualu abu, wakabanga kuambila balunda bebe bonso ne balela bebe malu auvua mulonge au, ubambilawu ne disanka dionso. Kadi ntshinyi tshiakenzeka? Biakakukemesha pauvua mumone ba bungi ba kudibu babenga biuvua ubambila.

2-3. Ntshinyi tshivua bantu ba bungi ba mu tshikondo tshia Yezu benze bua bualu buende?

2 Kabiena ne bua kutukemesha padi bakuabu babenga malu a mu Bible atudi tuyisha to. Mu tshikondo tshia Yezu, bantu ba bungi bakamubenga, nansha muvuaye wenza bishima bivua bileja muvua Nzambi umuambuluisha. Tshilejilu, pavuaye mubishe Lazalo ku lufu, baluishi bende kabavua mua kuvila tshishima atshi to. Nansha nanku, balombodi ba bena Yuda kabavua bitaba ne: Yezu uvua Masiya to. Bakakeba too ne bua kumushipa yeye ne Lazalo!​—Yone 11:47, 48, 53; 12:9-11.

3 Yezu uvua mumanye ne: bantu ba bungi kabavua mua kuitaba ne: yeye uvua Masiya to. (Yone 5:39-44) Wakambila bayidi ba Yone Mubatiji ne: “Wa diakalenga mmuntu udi kayi upeta bualu bua kulendukila mu meme.” (Mat. 11:2, 3, 6) Bua tshinyi bantu ba bungi bavua babenge Yezu?

4. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

4 Mu tshiena-bualu etshi ne mu tshialonda, netumone malu avua menze bua bantu ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala babenge kuitabuja Yezu. Netumone kabidi bua tshinyi lelu ba bungi badi babenga kututeleja. Bualu bua mushinga mbua ne: netumone bua tshinyi bidi bikengela tuikale ne ditabuja dikole mu Yezu bua katulenduki.

1) MUABA UVUA YEZU MUKOLELE

Bantu ba bungi bavua balenduke bua muaba uvua Yezu mukolele. Mmunyi mudi bualu bua buena ebu mua kulenduisha bantu bakuabu lelu eu? (Tangila tshikoso 5) *

5. Bua tshinyi bamue bantu bavua mua kuikala bela meji ne: Yezu kavua Masiya uvuabu balaye?

5 Bantu ba bungi bakalenduka bua muaba uvua Yezu mukolele. Bavua bamanye bimpe ne: Yezu uvua mulongeshi wa dilambu, bamanye kabidi muvuaye wenza bishima. Kadi buabu bobu, uvua anu muana wa muena mabaya wetu wa tshianana eu. Uvua kabidi wa mu Nazaleta, tshimenga tshivua bamue mua kuikala bamona katshiyi ne bualu bua nsongo. Nansha Natanaele wakalua muyidi wa Yezu wakanji kuamba ne: “Tshintu tshimpe tshidiku mua kupatukila mu Nazaleta anyi?” (Yone 1:46) Natanaele uvua mua kuikala kayi munange tshimenga tshivua Yezu mukolele atshi to. Peshi uvua mua kuikala yeye mutume meji ku mêyi a buprofete adi mu Mika 5:2 akavua mamanyishe ne: Masiya uvua ne bua kuledibua ku Beteleheme, kadi ki ku Nazaleta to.

6. Ntshinyi tshivua bantu ba mu tshikondo tshia Yezu mua kuenza bua kujadikabu ne: yeye ke uvua Masiya?

6 Tshidi Mifundu yamba. Muprofete Yeshaya ukavua muambe ne: baluishi ba Yezu bavua ne bua kupanga bua ‘kuditatshisha bua malu onso a mu tshipungu [tshia Masiya].’ (Yesh. 53:8) Bakavua badianjile kumanyisha malu a bungi avua atangila Masiya. Bu bantu abu bangate dîba dia kukonkonona malu onso muvuawu, bavua mua kufika ku dimanya ne: Yezu uvua muledibue mu Beteleheme ne uvua wa mu ndelanganyi ya Mukalenge Davidi. (Luka 2:4-7) Nanku muaba uvua Yezu muledibue uvua upetangana ne mêyi a buprofete adi mu Mika 5:2. Kadi tshilumbu tshivua penyi? Bantu bavua bazuka bua kuamba malu anyi kuenza makuabu kabayi banji kuela meji bimpe to. Kabavua bamanye malu onso muvuawu to. Ke bualu kayi bavua balenduka.

7. Bua tshinyi lelu bantu ba bungi batu babenga Bantemu ba Yehowa?

7 Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Bantu ba Yehowa ba bungi mbakolele miaba idi kayiyi ne bualu bua nsongo; ba bungi badi babamona bu badi ‘kabayi balonge ne bantu tshianana.’ (Bien. 4:13) Bamue badi bela meji ne: bantu ba Yehowa kabena mua kulongeshangana malu a mu Bible bualu ki mbalonge tulasa tunene tua malu a Nzambi to. Bakuabu bobu badi bamba mudi Bantemu wa Yehowa bikale “tshitendelelu tshia bena Amerike,” pabu Bantemu ba Yehowa ba bungi kabayi nansha muine mu États-Unis amu to. Banga bobu mbabambile ne: Bantemu kabatu bitaba Yezu to. Mu kupita kua bidimu, mbambe bantu ba Nzambi mudibu batentekedi ba bena Amerike, baluishi ba mbulamatadi, ne mudibu bimanyina lungenyi lua ne: mbimpe kuikale mbulamatadi udi wenza bua bantu bonso bikale diatshimue. Bu mudi bantu badibu bambila malu aa kabayi bamanye malu mudiwu anyi kabayi bayitaba, badi balenduka.

8. Bilondeshile Bienzedi 17:11, ntshinyi tshidi bantu ne bua kuenza bobu basue kumanya bantu ba Nzambi lelu?

8 Tshidi muntu mua kuenza bua kalenduki. Bidi bikengela kukonkonona malu mudiwu. Ke tshivua Luka umue wa ku bafundi ba Bible mudisuike bua kuenza. Wakenza muende muonso bua kulonga “malu onso kubangila ku ntuadijilu ne bujalame buonso.” Uvua musue bua bantu bavua babala malu avuaye mufunde ‘bamanye bimpe bulelela bua malu’ a Yezu avuabu bumvue. (Luka 1:1-4) Bena Yuda ba ku Beloya wa kale bavua anu bu Luka. Pakumvuabu lumu luimpe bua musangu wa kumpala, bakakonkonona Mifundu ya tshiena Ebelu bua kujadika bivuabu babambila. (Bala Bienzedi 17:11.) Bia muomumue, lelu bidi bikengela bua bantu bakonkonone pabu malu mudiwu. Badi ne bua kukonkonona tshidi Mifundu yamba bua kujadika malu adi bantu ba Nzambi babalongesha. Bidi bikengela kabidi balonge malu akadi bantu ba Nzambi benze bikondo bietu ebi. Bobu bakonkonone malu abu bimpe bimpe, lungenyi lua didianjila kumona malu mu mushindu mubi anyi biambamba bia bantu kabiakubafofomija to.

2) YEZU WAKABENGA KUENZELA BANTU BIMANYINU BUA KUDILEJA

Bantu ba bungi bavua balenduke bua muvua Yezu ubenga kuenza bimanyinu anyi bishima bua kudileja. Mmunyi mudi bualu bua buena ebu mua kulenduisha bantu bakuabu lelu eu? (Tangila tshikoso 9-10) *

9. Ntshinyi tshivua tshienzeke pavua Yezu mubenge bua kufila tshimanyinu tshia mu diulu?

9 Bantu bakuabu ba mu tshikondo tshia Yezu bavua bamona ne: nansha muvua Yezu ulongesha bimpe menemene, bivua bikengela enze kabidi malu makuabu. Bakamulomba bua abaleje “tshimanyinu tshia mu diulu” bua kujadika ne: uvua Masiya. (Mat. 16:1) Pavuabu bamulombe bualu abu, bavua mua kuikala bumvue Danyele 7:13, 14 bibi. Tshikondo tshivua Yehowa mulongolole bua mêyi a buprofete au kukumbana katshivua tshianji kukumbana to. Malu avua Yezu ulongesha avua makumbane bua kubajadikila ne: uvua Masiya. Kadi pakabengaye bua kubapesha tshimanyinu tshivuabu bakeba, bakalenduka.​—Mat. 16:4.

10. Mmunyi muvua Yezu mukumbaje tshivua Yeshaya muambe bua Masiya?

10 Tshidi Mifundu yamba. Muprofete Yeshaya wakafunda bua Masiya ne: “Kakuela lubila anyi kubandisha dîyi diende, ne kakuenza bua dîyi diende diumvuike mu musesu.” (Yesh. 42:1, 2) Yezu uvua wenza mudimu wende wa kuyisha kayi ukoka ntema ya bantu kudiye to. Kavua muibake ntempelo minene ne kavua uvuala bilamba bia banene ba malu a ntendelelu anyi ulomba bantu bua bamubikile mu mianzu minene ya mu malu a ntendelelu to. Pakavuabu bamulumbuluisha bua kumushipa, wakabenga bua kuenzela mukalenge Helode tshimanyinu kampanda bua kumusankisha. (Luka 23:8-11) Yezu uvua ne bishima bivuaye muenze, kadi mudimu wende munene uvua wa kuyisha lumu luimpe. Wakambila bayidi bende ne: “Ke tshindi muluile.”​—Mâko 1:38.

11. Lelu kudi bantu badi basue kutumona tuenza malu kampanda. Mmalu kayi au?

11 Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Lelu tshitu tshikoka bantu ba bungi ntema tshitu nangananga nzubu minene ya bitendelelu milengeja ne bintu bia mushinga mukole, mianzu minene ya bamfumu ba bitendelelu, ne disekelela bibilu bidi ba bungi kabatshiyi bamanye kudibi bifumine. Kadi ntshinyi tshitu bantu batu babuela mu bine bitendelelu abi balonga bua Nzambi ne bua malu adiye mulongolole? Bantu batu babuela mu bisangilu bietu bobu batu balonga mua kumanya tshidi Yehowa ubalomba ne mua kuenza malu adi umvuangana ne disua diende. Nzubu yetu ya Bukalenge itu ne mankenda ne itu yenza mudimu wayi mudibi bikengedibua, kadi kayitu milengeja ne bintu bia tuyayi tukamone to. Bantu badi balombola kabatu bavuala bilamba bia pa buabi, ne kabatu ne mianzu minene to. Malu atudi tulongesha ne atudi tuitabuja atu afumina anu mu Bible. Nansha nanku, ba bungi badi balenduka lelu bualu badi bamona bobu ne: ditendelela dietu kaditu ne mikiyakiya itu ikoka bantu ntema mutu bakuabu benza to, bamona kabidi ne: malu atutu tulongesha kaatu apetangana ne bitubu basue kumvua to.

12. Anu mudi Ebelu 11:1, 6 uleja, ditabuja dietu didi ne bua kushindamena pa tshinyi?

12 Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo ba ku Lomo ne: “Ditabuja didi difumina ku malu adi muntu umvua. Malu adi muntu umvua pawu adi afumina ku dîyi didi ditangila Kristo.” (Lomo 10:17) Nanku tudi tupeta ditabuja patudi tulonga Mifundu, ki mpatudi tuenza mikiyakiya ya mu bitendelelu idi kayiyi ipetangana ne Mifundu to, nansha yoyi isankisha bantu ba bungi. Tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole dishindamene pa dimanya dijalame bualu “kuoku kakuyi ditabuja kakuena mushindu wa kusankisha Nzambi bimpe to.” (Bala Ebelu 11:1, 6.) Nanku kabiena bikengela tumone tshimanyinu tshia dikema tshia mu diulu bua tushishe kujadika ne: tudi bapete bulelela to. Kulonga malu a mu Bible adi akolesha ditabuja nkukumbane bua kutujadikila ne: tudi bapete bulelela ne kumbusha dielakana.

3) YEZU UVUA UBENGA BILELE BIA BUNGI BIA BENA YUDA

Bantu ba bungi bavua balenduke bua muvua Yezu ubenga bimue bia ku bilele biabu. Mmunyi mudi bualu bua buena ebu mua kulenduisha bantu bakuabu lelu eu? (Tangila tshikoso 13) *

13. Ntshinyi tshivua tshisaka bantu ba bungi bua kudiula Yezu?

13 Mu tshikondo tshia Yezu, bayidi ba Yone Mubatiji bakakema bua muvua bayidi ba Yezu kabayi babuela mu tshijila tshia biakudia. Yezu wakumvuija ne: kabavua ne bualu bua kubuelela mu tshijila tshia biakudia to, bualu yeye utshivua ne muoyo. (Mat. 9:14-17) Nansha nanku, Bafalesa ne baluishi bakuabu ba Yezu bavua bamudiula bualu kavua ulonda bilele biabu to. Bakafiika munda pavuaye muondope babedi dia Nsabatu. (Mâko 3:1-6; Yone 9:16) Bavua baditumbisha muvuabu banemeka Nsabatu, tshibi eku bendela mushinga mu ntempelo kabiyi bibambila bualu. Bakafiika munda pavua Yezu mubapishe bua tshienzedi atshi. (Mat. 21:12, 13, 15) Bantu bavua Yezu muyishe mu nsunagoga wa ku Nazaleta bakafiika pabu munda bikole pavua Yezu mufile bilejilu bia malu avua menzeke mu Isalele bua kubaleja muvuabu ne budinangi ne kabayi ne ditabuja. (Luka 4:16, 25-30) Malu avua Yezu wenza avua bantu kabayi belele meji akalenduisha ba bungi.​—Mat. 11:16-19.

14. Bua tshinyi Yezu uvua udiula bilele bia bantu bivua kabiyi bipetangana ne Mifundu?

14 Tshidi Mifundu yamba. Yehowa wakamba mukana mua muprofete Yeshaya ne: “Bantu aba badi basemena kundi ne mukana muabu ne badi bannemeka ne mishiku yabu, kadi muoyo wabu udi kule menemene nanyi; ne kuntshina kuabu nkuimanyine pa mikenji ya bantu idibu babalongeshe.” (Yesh. 29:13) Yezu uvua muenze bimpe bua muvuaye udiula bilele bia bantu bivua kabiyi bipetangana ne Mifundu. Bantu bavua bateka mikenji ya bantu ku mutu kua Mifundu minsatu bavua babenga Yehowa ne Masiya uvuaye mutume.

15. Bua tshinyi lelu bantu ba bungi kabatu basue Bantemu ba Yehowa?

15 Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Bitu bitonda bantu ba bungi patubu bamona Bantemu ba Yehowa kabayi basekelela nabu bibilu bidi kabiyi bipetangana ne Mifundu, bu mudi tshia mifikilu ya diledibua ne Nowele. Bakuabu batu bafiika munda patu Bantemu ba Yehowa kabayi benza nabu bibilu bia buena ditunga anyi kabayi balonda bilele bia dîba dia madilu bidi bibengangana ne Dîyi dia Nzambi. Bantu badi balenduka mushindu eu badi mua kuela meji ne: bobu ke badi batendelela Nzambi mudiye wanyisha. Kadi bobu balonda bilele bia bantu babenga malongesha a mu Bible adi umvuika bimpe, kabena mua kumusankisha to.​—Mâko 7:7-9.

16. Bilondeshile Misambu 119:97, 113, 163-165, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuepuka?

16 Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. Mbimpe tunange mikenji ya Yehowa ne mêyi ende manene bikole. (Bala Misambu 119:97, 113, 163-165.) Tuetu banange Yehowa katuakulonda bilele bidi kabiyi bimusankisha to. Katuakuitaba bua tshintu nansha tshimue tshitupangishe bua kunanga Yehowa to.

4) YEZU KAVUA MUSHINTULULE MBULAMATADI MUSANGU UMUE TO

Bantu ba bungi bavua balenduke bua muvua Yezu kayi musue kubuelakana mu malu a tshididi. Mmunyi mudi bualu bua buena ebu mua kulenduisha bantu bakuabu lelu eu? (Tangila tshikoso 17) *

17. Mmalu kayi avua bantu ba bungi ba mu tshikondo tshia Yezu batekemene avua malue kubalenduisha?

17 Bantu bakuabu ba mu tshikondo tshia Yezu bavua basue bua malu a tshididi ashintuluke musangu umue. Bavua batekemene bua Masiya abumbushe ku bukokeshi bua bena Lomo bavua babakengesha. Kadi pakatetabu bua kuteka Yezu mukalenge, wakabenga. (Yone 6:14, 15) Bakuidi ne bantu bakuabu bavua ne buôwa bua ne: uvua mua kushintulula mbulamatadi. Nanku dîba adi bena Lomo bavua mua kufiika munda ne kunyenga bukokeshi buvuabu bapeshe bamfumu ba bitendelelu. Bena Yuda ba bungi bakalenduka bualu bavua basamisha mutu anu bua malu a tshididi au.

18. Mmêyi kayi a buprofete a mu Bible avua akula bua Masiya avua ba bungi balengulula?

18 Tshidi Mifundu yamba. Nansha muvua mêyi a buprofete a bungi madianjile kuleja ne: Masiya uvua ne bua kulua Muluanganyi wa mvita udi utshimuna, makuabu owu avua aleja ne: uvua ne bua kuanji kufua bua mibi yetu. (Yesh. 53:9, 12) Kadi bua tshinyi bavua batekemena malu avua kaayi mamba? Bantu ba bungi ba mu tshikondo tshia Yezu bavua balengulula mêyi onso a buprofete avua kaayi aleja ne: ntatu yabu ivua ne bua kujika musangu umue.​—Yone 6:26, 27.

19. Mmalu kayi atu bantu ba bungi batekemena lelu adi mabafikishe ku dibenga kututeleja?

19 Ke mudibi bienzeka kabidi lelu anyi? Eyowa. Lelu bantu ba bungi batu babenga bua kututeleja bualu katutu tubuelakana mu malu a tshididi to. Batu basue bua tuikale tuelela bantu tukanda tshikondo tshia masungula. Kadi tuetu tudi bajingulule ne: ku mêsu kua Yehowa, tuetu basungule muntu kampanda bua kutulombola, tudi tumubenga yeye. (1 Sam. 8:4-7) Bantu badi mua kuela meji ne: bidi bikengela tuibake tulasa ne mpitadi ne tuenze malu makuabu a diambuluisha bantu. Badi babenga kututeleja bualu tuetu tudi baditue anu mu mudimu wa kuyisha, katuyi tudifila mu dijikija ntatu idi mu bantu.

20. Bilondeshile mêyi a Yezu adi mu Matayi 7:21-23, mudimu wetu munene udi ne bua kuikala mudimu kayi?

20 Tshitudi mua kuenza bua katulenduki. (Bala Matayi 7:21-23.) Mudimu wetu munene udi ne bua kuikala wa kuenza bualu budi Yezu mututumine dîyi bua kuenza. (Mat. 28:19, 20) Katuena tusamisha mutu bua malu a tshididi ne bua ntatu ya mu nsombelu ya bantu nansha. Tudi banange bantu ne tuditatshisha bua ntatu idibu nayi, kadi tudi bamanye ne: mushindu mutambe buimpe wa kubambuluisha nkubalongesha bua Bukalenge bua Nzambi ne kubambuluisha bua kudia bulunda ne Yehowa.

21. Tudi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi?

21 Mu tshiena-bualu etshi, tudi bakonkonone malu anayi avua mafikishe bantu ba bungi ku dibenga Yezu mu bidimu lukama bia kumpala ne adi mua kufikisha bantu bakuabu lelu bua kubenga bayidi ba Yezu. Kadi anu owu au ke atudi ne bua kuepuka anyi? Tòo. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netukonkonone malu makuabu anayi atu alenduishangana. Tuikalayi badisuike bua kubenga kulenduka ne kuikala anu ne ditabuja dikole!

MUSAMBU WA 56 Unange bulelela bikole

^ tshik. 5 Pa buloba apa kakutu kuanji kuikala muntu utu mumanye kulongesha kupita Yezu to. Nansha nanku bantu ba bungi ba tshikondo tshiende bakalenduka bua bualu buende. Bua tshinyi? Mu tshiena-bualu etshi, netumone malu anayi avuabu balendukile. Netumone kabidi bua tshinyi lelu bantu ba bungi badi balenduka bua bidi bayidi ba Yezu bamba ne benza. Bualu bua mushinga mbua ne: netumone bua tshinyi bidi bikengela tuikale ne ditabuja dikole mu Yezu bua katulenduki.

^ tshik. 60 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Filipo ukankamija Natanaele bua kuya kumonangana ne Yezu.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu uyisha lumu luimpe.

^ tshik. 64 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu wondopa muntu udi ne tshianza tshiuminyine baluishi bende batangile.

^ tshik. 66 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu uya ku mukuna nkayende.