Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku wanyisha bua Mufumbi munene akufumbe anyi?

Udiku wanyisha bua Mufumbi munene akufumbe anyi?

‘Monayi, bu mudi dîma mu bianza bia mufumbi, mbu munudi mu bianza bianyi.’​—YELEMIYA 18:6.

MISAMBU: 60, 22

1, 2. a) Bua tshinyi Nzambi uvua wangata Danyele bu “muntu munangibue bikole”? b) Mmunyi mutudi mua kutumikila Nzambi anu bu Danyele?

PAVUABU baye ne bena Yuda mu Babilona, bakabuela mu tshimenga tshivua tshiwule tente ne mpingu ne bantu bavua batendelela nyuma mibi. Nansha nanku, bena Yuda ba lulamatu bu mudi Danyele ne balunda bende basatu bakabenga bua kuidikija bantu ba mu Babilona. (Danyele 1:6, 8, 12; 3:16-18) Danyele ne balunda bende bakita bua Yehowa ikale Mufumbi wabu ne bakatungunuka ne kumutendelela anu yeye. Nansha muvua Danyele musombe bidimu bia bungi munkatshi mua bantu babi, muanjelu wa Nzambi wakamba ne: Danyele uvua “muntu munangibue bikole.”​—Danyele 10:11, 19.

2 Ku kale, mufumbi uvua wela dîma mu tshintu tshia kufumba natshi bua kuenza tshintu kampanda. Lelu, batendeledi balelela mbamanye ne: Yehowa m’Mukokeshi wa diulu ne buloba ne udi ne bukokeshi bua kufumba bisamba. (Bala Yelemiya 18:6.) Nzambi udi kabidi ne bukokeshi bua kufumba yonso wa kutudi. Yehowa katu wenzeja muntu bua kushintuluka to. Kadi, mmusue bua tuitabe bua atufumbe. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kuikala bu dîma dinefuke mu bianza bia Nzambi. Netuandamune nkonko isatu eyi: 1) Mmunyi mutudi mua kuepuka ngikadilu idi mua kutufikisha ku dibenga mibelu ya Nzambi ne kulua bu dîma dipape? 2) Mmunyi mutudi mua kupeta ngikadilu idi mua kutuambuluisha bua kutungunuka ne kutumikila Nzambi ne kuikala bu dîma dinefuke? 3) Mmunyi mudi baledi bena Kristo mua kuenza mudimu pamue ne Nzambi padibu bafumba bana babu?

EPUKA NGIKADILU IDI MUA KUPAPISHA MUOYO

3. Nngikadilu kayi idi mua kupapisha muoyo wetu? Fila tshilejilu.

3 Nsumuinu 4:23 udi wamba ne: ‘Ulame mutshima webe ne dilama dionso, bualu bua munda muawu mudi mupatuka mishimi yonso ya muoyo.’ Bua tuetu kulama mioyo yetu bua kayipapi, tudi ne bua kuepuka ngikadilu mibi bu mudi lutambishi, tshibidilu tshia kuenza mpekatu ne dipanga ditabuja. Tuetu katuyi badimuke, ngikadilu eyi idi mua kutufikisha ku dibenga kutumikila Nzambi ne ku dilua bantomboji. (Danyele 5:1, 20; Ebelu 3:13, 18, 19) Ke tshivua tshifikile Uziya, mukalenge wa Yuda. (Bala 2 Kulondolola 26:3-5, 16-21.) Kumpala, Uziya uvua utumikila Nzambi ne uvua nende mu malanda mimpe, ke bualu kayi Nzambi uvua mumupeshe bukole. Kadi, ‘pakaluaye muena bukole bua bungi, yeye wakadisua mu mutshima wende.’ Wakapeta lutambishi lukole luvua lumusake bua kuosha musenga wa manananshi ku ntempelo nansha muvuabu benza mudimu eu anu kudi bakuidi. Pavua bakuidi bambile Uziya ne: uvua muenze bibi, wakakuata tshiji tshikole. Yehowa wakapuekesha mukalenge wa lutambishi eu milongo ne wakapeta nsudi too ne ku lufu luende.​—Nsumuinu 16:18.

4, 5. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka tuetu bikale ne lutambishi? Fila tshilejilu.

4 Tuetu ne lutambishi, tudi mua kutuadija kuela meji ne: tudi bapite bakuabu ne tudi mua kutuadija kubenga mibelu ya mu Bible idibu batupesha. (Nsumuinu 29:1; Lomo 12:3) Ke tshivua tshifikile Jim, muanetu kampanda uvua mukulu. Bavua bapangilangane ku mêyi ne bakulu bakuabu mu bualu kampanda. Jim udi wamba ne: “Ngakambila bana betu abu ne: kabavua ne dinanga to, ngakalekela kubuela mu bisangilu.” Ngondo mitue ku isambombo pashishe, wakaya mu tshisumbu tshikuabu, kadi kabavua bamuteke mukulu mu tshisumbu atshi to. Jim wakatekeshibua mu maboko bikole. Uvua mutuishibue ne: kavua muenze bibi pavuaye muimanyike kuenzela Yehowa mudimu to, wakashala nanku munkatshi mua bidimu dikumi. Udi wamba ne: uvua ne lutambishi ne uvua mutuadije kuela Yehowa tshilumbu pambidi bua malu avua menzeke. Munkatshi mua bidimu bia bungi, bana betu ba balume bavua baya kumutangila ne bavua badienzeja bua kumuambuluisha, kadi Jim uvua ubenga diambuluisha diabu.

5 Jim udi wamba ne: “Mvua ntungunuka amu ne kuela meji ne: bakuabu ke bavua ne tshilema.” Tshilejilu tshiende etshi tshidi tshituleja ne: lutambishi ludi mua kutusaka bua kudibingisha bua malu mabi atudi tuenza. Patudi tuenza nunku, katuena kabidi bu dîma dinefuke to. (Yelemiya 17:9) Muanetu kampanda ukadiku mukuenzele bualu budi bukunyingalaje anyi? Ukadiku mubungame bua muuvua mujimije majitu kampanda auvua nawu anyi? Ntshinyi tshiuvua muenze? Uvuaku mupete lutambishi anyi? Peshi uvua mumone ne: kukeba ditalala ne bena Kristo nebe ne kushala ne lulamatu kudi Yehowa ke bidi ne mushinga?​—Bala Musambu wa 119:165; Kolosayi 3:13.

6. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka tuetu ne tshibidilu tshia kuenza mpekatu?

6 Padi muntu utungunuka ne kuenza mpekatu ne uyisokoka, bidi mua kumukolela bua kuitaba mibelu ya Nzambi. Bidi mua kulua bipepele bua kuikalaye wenza mpekatu. Muanetu wa balume kampanda wakamba ne: mu bungi bua matuku, bikadilu biende bibi kabivua bitamba kumutonda kabidi to. (Muambi 8:11) Muanetu wa balume mukuabu uvua ne tshibidilu tshia kutangila bindidimbi bia bantu kabayi bilamba tshikondo kampanda wakalua kuamba ne: “Ngakamona ne: mvua mutuadije kuakula bibi bua bakulu.” Tshibidilu tshiende etshi tshiakanyanga malanda ende ne Yehowa. Pakamanya bakulu malu avuaye wenza, bakamuambuluisha. Bulelela, tuetu bonso tudi bapange bupuangane. Kadi tuetu tuakula bibi bua bantu badi batubela anyi tudibingisha patudi tuenza bualu kampanda bubi pamutu pa kulomba Nzambi bua atufuile luse ne bua atuambuluishe, muoyo wetu udi mua kupapa.

Bena Isalele bavua babenge kutumikila Nzambi bakafua mu tshipela bualu bavua bapapishe mioyo yabu ne kabavua ne ditabuja

7, 8. a) Mmunyi muvua bena Isalele ba kale baleje ne: dipanga ditabuja divua dipapishe mioyo yabu? b) Ndilongesha kayi ditudi tupeta?

7 Pavua Yehowa mupatule bena Isalele ku bupika mu Ejipitu, bakamona muvuaye muenze bishima bia bungi bivua bikemesha. Nansha nanku, pakafikabu pabuipi ne Buloba bulaya, mioyo yabu yakapapa. Bua tshinyi? Bualu kabavua ne ditabuja kudi Nzambi to. Pamutu pa kueyemena Yehowa, bakumvua buôwa ne kuakula bibi bua Mose. Bakajinga bua kupingana mu Ejipitu muvuabu bapika! Biakasama Yehowa ku muoyo bikole, kuambaye ne: “Bantu aba nebampetule musangu bule munyi?” (Nomba 14:1-4, 11; Musambu 78:40, 41) Bena Isalele abu bakafua mu tshipela bualu bavua bapapishe mioyo yabu ne kabavua ne ditabuja to.

8 Lelu, tudi basemene pabuipi menemene ne bulongolodi bupiabupia, ne ditabuja dietu didi ditetshibua. Nunku tudi ne bua kukonkonona mushindu udi ditabuja dietu. Ntshinyi tshidi mua kutujadikila ne: ditabuja dietu ndikole? Tudi mua kukonkonona mêyi a Yezu adi mu Matayi 6:33. Diebeja ne: ‘Bipatshila bianyi ne mapangadika anyi bidiku bileja bulelela ne: ndi ngitabuja mêyi a Yezu aa anyi? Ndiku mpumbisha bisangilu anyi buambi bua kupeta makuta a bungi anyi? Ntshinyi tshingenza bikala mudimu wanyi undomba dîba dia bungi ne makanda a mubidi a bungi? Nengitabe bua kulonda bulongolodi ebu ne pamuapa kulekela bua kuenzela Yehowa mudimu anyi?’

9. a) Bua tshinyi tudi ne bua ‘kutungunuka ne kuteta’ bua kumanya ni tudi mu ditabuja? b) Mmunyi mutudi mua kuenza nanku?

9 Tuetu katuyi tutumikila tshidi Bible wamba bua malunda mabi, bua dipatshibua dia muntu mu tshisumbu anyi bua dijikija lutetuku, muoyo wetu udi mua kupapa. Ntshinyi tshiudi mua kuenza wowu mutuadije kupapa? Udi ne bua kukonkonona ditabuja diebe ne lukasa. Bible udi wamba ne: “Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja; tungunukayi ne kuteta tshinudi nuenu bine.” (2 Kolinto 13:5) Ikala umona malu mudiwu ne ikala ne tshibidilu tshia kuenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi bua kuakaja meji ebe.

IKALA BU DÎMA DINEFUKE

10. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuikala bu dîma dinefuke mu bianza bia Yehowa?

10 Bua kutuambuluisha bua kuikala bu dîma dinefuke, Nzambi mmutupeshe Dîyi diende, tshisumbu tshia bena Kristo ne mudimu wa kuyisha. Patudi tubala Bible dituku dionso ne tuelangana meji pa malu atudi tubala, nebituambuluishe bua kuikala bu dîma dinefuke mu bianza bia Yehowa ne bua kumulekela utufumba. Yehowa wakambila bakalenge ba mu Isalele bua kutentula Mikenji ya Nzambi ne kuyibala dituku dionso. (Dutelonome 17:18, 19) Bapostolo bavua bamanye ne: kubala Mifundu minsantu ne kuelangana meji kuvua ne mushinga wa bungi bua mudimu wabu wa kuyisha. Bavua batele mêyi a mu Mifundu ya tshiena Ebelu misangu nkama ya bungi mu malu avuabu bafunde, ne pavuabu bayisha bantu, bavua babakankamija bua kuenzabu pabu mudimu ne Mifundu minsantu. (Bienzedi 17:11) Mu mushindu wa muomumue, tudi petu tumona ne: bidi ne mushinga bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kuelangana meji pa malu adimu. (1 Timote 4:15) Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuikala ne budipuekeshi, ne ebi nebienze bua Yehowa atufumbe.

Enza mudimu ne bintu bidi Nzambi mulongolole bua wikale bu dîma dinefuke (Tangila tshikoso tshia 10-13)

11, 12. Mmunyi mudi Yehowa mua kutufumba ku diambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo bilondeshile majinga atudi nawu? Fila tshilejilu.

11 Yehowa mmumanye tshidi yonso wa kutudi natshi dijinga, ne udi wenza mudimu ne tshisumbu tshia bena Kristo bua kutufumba. Jim utukadi batele wakatuadija kushintulula meji ende pavua mukulu kampanda mumutabalele. Jim udi wamba ne: “Muanetu eu kavua mungele tshilumbu pambidi musangu nansha umue anyi muakule bibi bua tshimvua muenze to. Kadi, uvua ummona mu mushindu muimpe ne uvua ne dijinga dikole dia kungambuluisha.” Ngondo mitue ku isatu pashishe, mukulu eu wakabikila Jim mu bisangilu. Jim udi wamba ne: bena mu tshisumbu bakamuakidila ne disanka, ne dinanga diabu diakamuambuluisha bua kushintulula meji ende. Wakatuadija kumona ne: kabivua bimpe bua yeye kuangata ngelelu wende wa meji ne mushinga wa bungi to. Bakulu ba mu tshisumbu ne mukaji wa Jim bakamukankamija, kutuadijilulaye kuenzela Yehowa mudimu ku kakese ku kakese. Pavua Jim mubale tshiena-bualu tshia ne: “Yehowa ki ngua kuela tshilumbu pambidi to” ne tshia ne: “Enzela Yehowa mudimu ne lulamatu” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15 ngondo wa 11 mu 1992 (mu Mfualansa), biakambuluisha kabidi bikole.

12 Pakapita matuku, Jim wakalua kabidi mukulu. Katshia anu ku tshikondo atshi, udi wambuluisha bana betu bakuabu bua kujikija bilumbu bia muomumue ne bua kukolesha ditabuja diabu. Udi wamba ne: uvua wela meji ne: uvua mu malanda mimpe ne Yehowa, kadi kabivua nanku to. Udi unyingalala bua muvuaye mulekele lutambisha lumufikisha ku dimanyina pa bilema bia bantu bakuabu pamutu pa kuimanyina pa malu adi ne mushinga wa bungi.​—1 Kolinto 10:12.

Patudi tuidikija Kristo, bantu badi bakokibua ku mukenji wetu ne badi mua kushintulula mushindu udibu batumona

13. a) Mudimu wa kuyisha udi mua kutuambuluisha bua kupeta ngikadilu kayi? b) Mbipeta kayi bimpe bidi bimueneka?

13 Mudimu wa diyisha udi pawu mua kutufumba ne kutuambuluisha bua kulua bantu bimpe. Mushindu kayi? Patudi tuyisha lumu luimpe, tudi ne bua kuleja ngikadilu bu mudi budipuekeshi ne ngikadilu mikuabu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi. (Galatiya 5:22, 23) Ela meji bua ngikadilu mimpe iudi mupete ku diambuluisha dia mudimu wa diyisha. Patudi tuidikija Kristo, bantu badi bakokibua ku mukenji wetu ne badi mua kushintulula mushindu udibu batumona. Tshilejilu, pavua Bantemu babidi ba mu Australie basue kuyisha mamu kampanda kuende, mamu eu wakafika munda bikole ne kubambaye mêyi mabi. Kadi Bantemu aba bakamuteleja ne kanemu konso. Panyima pa matuku, mamu eu wakanyingalala bua tshivuaye muenze ne kufundilaye Betele wetu mukanda. Wakalomba luse bua malu avuaye muenze. Wakamba ne: “Mvua mupale bua mumvua muimane kumpala kua bantu babidi bavua bayisha Dîyi dia Nzambi abu ne mubipate mu mushindu au.” Bilondeshile tshilejilu etshi, tudi tumona mudibi ne mushinga bua kuikala ne budipuekeshi patudi tuyisha. Eyowa, mudimu wetu wa diyisha udi wambuluisha bantu bakuabu, kadi udi utuambuluisha petu bua kuakaja bumuntu buetu.

ENZA MUDIMU PAMUE NE NZAMBI PAUDI UFUMBA BANA BEBE

14. Ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bua kupatula bipeta bimpe padibu bafumba bana babu?

14 Bana batekete ba bungi batu ne budipuekeshi ne batu ne dijinga dikole dia kulonga. (Matayi 18:1-4) Nunku, mbimpe baledi bambuluishe bana babu bua kubalongesha bulelela ne kubunanga patshidibu bashadile. (2 Timote 3:14, 15) Bua kupatula bipeta bimpe, baledi bobu bine badi ne bua kunanga bulelela ne kutumikila tshidi Bible wamba mu nsombelu wabu. Padi baledi benza nunku, nebikale bipepele bua bana babu kunangabu bulelela. Bana nebumvue pabu ne: manyoka adi baledi babu babapesha adi aleja ne: mbabanange ne Yehowa pende mmubanange.

15, 16. Mmunyi mudi baledi mua kuleja ne: mbeyemene Nzambi bobu bipate muanabu mu tshisumbu?

15 Nansha padi baledi balongesha bana babu bulelela, bamue bana batu balekela Yehowa anyi bipatshibua mu tshisumbu. Padi bualu bua nunku buenzeka, bena mu dîku badi bakenga bikole. Muanetu wa bakaji kampanda wa mu Afrike du Sud wakamba ne: “Pavuabu bipate muanetu wa balume mu tshisumbu, bivua bienze anu bu ne: uvua mufue. Bivua bitusame ku muoyo bikole.” Kadi ntshinyi tshivua muanetu wa bakaji eu ne baledi bende benze? Bakatumikila mibelu ya mu Bible. (Bala 1 Kolinto 5:11, 13.) Baledi bende bavua bamanye ne: kutumikila mibelu ya Nzambi kuvua mua kuambuluisha muena mu dîku yonso. Bavua bamanye kabidi ne: kuipatshibua mu tshisumbu ndinyoka dia dinanga dia kudi Yehowa. Nunku bavua bayukila ne muanabu eu anu pavuaku malu a mushinga avua atangila dîku.

16 Mmunyi muvua muana eu udiumvua? Wakalua kuamba ne: “Mvua mumanye ne: bena mu dîku dietu kabavua bankine to, kadi bavua batumikila Yehowa ne bulongolodi buende.” Wakamba kabidi ne: “Paudi udimona muenzejibue bua kulomba Yehowa luse ne diambuluisha, udi umona ne: udi nende dijinga menemene.” Ela meji bungi bua disanka divua bena mu dîku edi nadi pavua muana eu mupingane kudi Yehowa! Eyowa, netuikale ne disanka ne netupatule bipeta bimpe patudi tutumikila Nzambi misangu yonso.​Nsumuinu 3:5, 6; 28:26.

Tuetu ne budipuekeshi ne tutumikila Yehowa misangu yonso, tudi tulua ne mushinga wa bungi kudiye

17. a) Bua tshinyi tudi ne bua kukokela Yehowa mu nsombelu wetu yonso? b) Mmasanka kayi atuapeta?

17 Muprofete Yeshayi wakadianjila kumanyisha ne: bena Yuda bavua mu Babilona bavua ne bua kunyingalala ne kuamba ne: ‘Wewe Yehowa udi Tatu wetu; tuetu tudi dîma ne wewe udi mufumbi; buonso buetu tudi bintu biwakuenza ku bianza biebe.’ Bavua kabidi mua kusengelela Yehowa bamba ne: ‘Kuvuluki malu mabi etu tshiendelele. Umvua, tudi tukusengelela ne: utumone, buonso buetu tudi bantu bebe.’ (Yeshaya 64:8, 9) Tuetu ne budipuekeshi ne tutumikila Yehowa misangu yonso, tudi tulua ne mushinga wa bungi kudiye anu bu Danyele. Yehowa neatungunuke ne kutufumba ku diambuluisha dia Dîyi diende, dia nyuma wende ne dia bulongolodi buende bua tuetu kulua “bana ba Nzambi” bapuangane mu matuku atshilualua.​—Lomo 8:21.