Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuanyishayi Yehowa bu Mufumbi wetu

Tuanyishayi Yehowa bu Mufumbi wetu

‘Wewe Yehowa udi mufumbi; buonso buetu tudi bintu biwakuenza ku bianza biebe.’​—YESHAYA 64:8.

MISAMBU: 89, 26

1. Bua tshinyi Yehowa m’Mufumbi mutambe bunene?

MU NGONDO wa 11 mu 2010, kuvua tshivuadi tshia dîma tshia mu Chine mu Angleterre, ne bavua batshiele mushinga wa ndola mitue ku miliyo 70. Bidi bikemesha bua kumona ne: mufumbi udi mua kuenza tshivuadi tshimpe tshia makuta a bungi ne dîma dietu dia tshianana edi didi ne mushinga mukese. Yehowa, Mufumbi wetu, mmupite kule ne kule mufumbi kayi yonso. Bible udi wamba ne: Yehowa uvua mufuke muntu mupuangane ‘ne dimfuenkenya dia buloba,’ mmumue ne: ne dîma. (Genese 2:7) Muntu au uvua Adama, uvua “muana wa Nzambi” ne uvua mufukibue ne bukole bua kuidikija ngikadilu ya Nzambi.​—Luka 3:38.

2, 3. Mmunyi mutudi mua kuidikija lungenyi lua bena Isalele bavua banyingalale bua mibi yabu?

2 Pavua Adama mutombokele Mufuki wende, kavua kabidi muana wa Nzambi to. Kadi bana ba Adama ba bungi mbasungule Yehowa bua ikale Mukokeshi wabu. (Ebelu 12:1) Bu mudibu batumikila Mufuki wabu ne budipuekeshi, badi baleja ne: mbasue bua yeye ikale Tatu wabu ne Mufumbi wabu, kadi ki n’Satana to. (Yone 8:44) Lulamatu luabu kudi Nzambi ludi lutuvuluija mêyi avua bena Isalele bavua banyingalele bua mibi yabu bambe aa: ‘Wewe Yehowa udi Tatu wetu; tuetu tudi dîma ne wewe udi mufumbi; buonso buetu tudi bintu biwakuenza ku bianza biebe.’​—Yeshaya 64:8.

3 Lelu, batendeledi balelela ba Yehowa badi pabu badienzeja bua kuikala ne budipuekeshi ne kutumikila Nzambi. Badi bamona kuangata Yehowa bu Tatu wabu bu diakalenga dinene, ne mbasue bua ikale Mufumbi wabu. Tudiku basue kuikala bu dîma dinefuke didi Nzambi mua kuenza nadi tshivuadi tshia mushinga anyi? Tudiku tumona bana betu ba balume ne ba bakaji bonso bu bantu badi Nzambi wenda ufumba anyi? Bua kutuambuluisha bua kuikala ne mmuenenu muimpe, netumone mudi Yehowa usungula bantu badiye ufumba, bua tshinyi udi ubafumba ne mushindu udiye ubafumba.

YEHOWA UDI USUNGULA BANTU BADIYE UFUMBA

4. Mmunyi mudi Yehowa usungula bantu badiye ukoka kudiye? Fila bilejilu.

4 Yehowa katu umona bantu mututu tuetu tubamona to. Kadi udi utangila mu muoyo ne umona tshidi yonso wa kutudi munda muende. (Bala 1 Samuele 16:7b.) Yehowa wakaleja bualu ebu pavuaye muenze tshisumbu tshia bena Kristo. Wakakoka bantu ba bungi bavua bakuabu bamona bu bantu tshianana kudiye ne kudi Muanende. (Yone 6:44) Tshilejilu, umue wa kudibu uvua Shaula uvua Mufalese, “mupendi wa Nzambi, mukengeshanganyi, ne mupange bukalanga.” (1 Timote 1:13) Kadi Yehowa wakatangila mu muoyo wa Shaula, kumonaye ne: uvua dîma divuaye mua kuenza nadi mudimu. (Nsumuinu 17:3) Yehowa wakamona ne: uvua mua kufumba Shaula bua alue ‘tshivuadi tshisungula,’ muntu uvua mua kuyisha ‘bisamba bikuabu, bakalenge ne bana ba Isalele.’ (Bienzedi 9:15) Yehowa wakasungula kabidi bantu bakuabu bua kubafumba bua kuikalabu “bintu bia bunême,” munkatshi muabu muvua too ne bakuatshiki ba maluvu, bena tshiendenda ne bivi. (Lomo 9:21; 1 Kolinto 6:9-11) Pakalonga bantu aba Mifundu minsantu, bakakolesha ditabuja diabu kudi Yehowa ne kuanyishabu bua abafumbe.

Katuena ne bua kumona bantu ba mu teritware wetu anyi bena mu tshisumbu tshietu mu mushindu mubi to

5, 6. Mmunyi mudi dieyemena ditudi nadi kudi Yehowa bu Mufumbi wetu dituambuluisha bua kumona a) bantu ba mu teritware wetu? b) bana betu ba balume ne ba bakaji?

5 Tudi bajadike ne: Yehowa mmukumbane bua kusungula ne kukoka bantu bimpe kudiye. Ke bua tshinyi katuena ne bua kumona bantu ba mu teritware wetu anyi bena mu tshisumbu tshietu mu mushindu mubi to. Tshilejilu, mona tshivua Michael muenze pavua Bantemu ba Yehowa baya kumutangila. Udi wamba ne: “Pamvua mbamona, mvua ngumbuka muaba au, ngenza anu bu tshiena mubamone. Mvua mu bulelela mupange malu! Kadi pashishe, muaba mukuabu ngakatuilangana ne bena mu dîku kampanda bamvua nganyisha bua bikadilu biabu bimpe. Pangakajingulula dimue dituku ne: bavua Bantemu ba Yehowa, biakansama ku muoyo bikole. Bikadilu biabu biakansaka bua kukonkonona tshivua tshinsaka bua kubakina. Ngakalua kumona ne: mvua mu dipanga ne mvua ndonda biambamba bia bantu, tshiyi ne bijadiki.” Bu muvua Michael musue kumanya malu a bungi, wakitaba bua kulonga Bible. Wakatambula ne pashishe kutuadijaye mudimu wa ku dîba ne ku dîba.

6 Tuetu tuangata Yehowa bu Mufumbi wetu, mmuenenu utudi nende bua bana betu ba balume ne ba bakaji neashintuluke. Netumone yonso wa kudibu bu muntu udi Nzambi wenda ufumba bualu ke mushindu udi Yehowa umumona. Nzambi udi umona tshidibu menemene mu muoyo wabu ne mmumanye ne: dipanga bupuangane diabu ndia tshitupa tshîpi. Mmumanye kabidi tshidi yonso wa kudibu mua kulua. (Musambu 130:3) Tudi mua kuidikija Yehowa tuetu bikale petu ne mmuenenu muimpe bua bena Kristo netu. Tudi mene mua kuenza mudimu pamue ne Mufumbi wetu bua kuambuluisha bana betu ba balume ne ba bakaji bua kuyabu kumpala. (1 Tesalonike 5:14, 15) Bakulu ba mu tshisumbu badi ne bua kuikala tshilejilu tshimpe mu dienza nunku.​—Efeso 4:8, 11-13.

BUA TSHINYI YEHOWA UDI UTUFUMBA?

7. Bua tshinyi udi wanyisha manyoka a kudi Yehowa?

7 Bamue bantu badi mua kuamba ne: ‘Ngakamona mushinga wa manyoka avua baledi banyi bampesha anu pangakalela banyi bana.’ Patudi tuenda tukola, tudi mua kuangata manyoka atudi tupeta ne mushinga bualu tudi tuamona bu mushindu udibu batuleja dinanga. (Bala Ebelu 12:5, 6, 11.) Eyowa, Yehowa mmutunange bu bana bende, ke bualu kayi udi utunyoka ne lutulu, mmumue ne: utufumba. Mmusue bua tuikale ne meji ne disanka ne bua tumunange bu Tatu wetu. (Nsumuinu 23:15) Katu musue kutumona tukenga to, ne ki mmusue bua tufua katuyi banyingalale bua mibi yetu to.​—Efeso 2:2, 3.

Yehowa mmutunange bu bana bende, ke bualu kayi udi utunyoka ne lutulu, mmumue ne: utufumba

8, 9. a) Mmunyi mudi Yehowa utulongesha lelu? b) Mmunyi muatungunuka dilongesha edi mu matuku atshilualua?

8 Kumpala kua tuetu kumanya Yehowa, tuvua ne ngikadilu mibi ya bungi. Kadi Yehowa wakatufumba ne wakatuambuluisha bua kushintuluka, ne tudi mpindieu ne imue ngikadilu mimpe. (Yeshaya 11:6-8; Kolosayi 3:9, 10) Tudi mu mparadizu wa mu nyuma. Eu nnsombelu wa pa buende udi Yehowa mulongolole matuku etu aa udi wambuluisha bua kutufumbabu. Mu mparadizu emu, tudi tudiumvua mu bukubi nansha mutudi banyunguluka kudi bulongolodi bubi. Bantu badi bakole kabayi babaleja dinanga mu mêku abu badi mpindieu bumvua dinanga dilelela didibu babaleja kudi bana betu ba balume ne ba bakaji mu mparadizu wa mu nyuma. (Yone 13:35) Tudi balonge kabidi bua kuleja bantu bakuabu dinanga. Kadi tshia mushinga, tudi bafike ku dimanya Yehowa ne tudi mpindieu tumvua mudiye mutunange bu Tatuetu.​—Yakobo 4:8.

9 Mu bulongolodi bupiabupia, netupete masanka onso adi afumina mu mparadizu wa mu nyuma. Netuikale kabidi ne disanka bua nsombelu utuikale nende mu mparadizu muena dîna wakokeshabu kudi Bukalenge bua Nzambi. Tshikondo atshi, Yehowa neatungunuke ne kutufumba ne kutulongesha mu mushindu wa dikema utudi katuyi mua kuelela meji mpindieu. (Yeshaya 11:9) Yehowa neavuije kabidi meji etu ne mibidi yetu mipuangane. Nebikale bipepele menemene bua tuetu kumvua mêyi ende onso ne kuatumikila. Nunku, tutungunukayi ne kulekela Yehowa utufumba ne tumulejayi ne: tudi tuangata tshijadiki tshidi tshileja mudiye mutunange ne mushinga.​—Nsumuinu 3:11, 12.

MUDI YEHOWA UTUFUMBA

10. Mmunyi muvua Yezu muidikije lutulu ne mushindu wa kuenza malu bia Mufumbi munene?

10 Anu bu mudi mufumbi mupiluke mumanye dîma didiye ufumba, Mufumbi wetu Yehowa mmutumanye bimpe menemene. Mmumanye matekete etu, mikalu yetu ne mushindu utudi balubuluke, ne udi ufumba yonso wa kutudi bilondeshile malu aa. (Bala Musambu wa 103:10-14.) Tudi mua kumanya mudi Yehowa utumona patudi tutangila tshivua Yezu muenze pavua bapostolo bende benza bilema. Imue misangu, bapostolo bavua bakokangana bua kumanya uvua munene mupite bakuabu. Bu wewe muikale muaba au, mmunyi muuvua mua kumona tshivua bapostolo benza atshi? Uvua pamuapa mua kumona ne: kabavua dîma dinefuke to. Kadi Yezu uvua mumanye ne: bavua mua kufumbibua bobu bateleje mibelu yende mimpe ivuaye mufile ne lutulu ne bidikije budipuekeshi buende. (Mâko 9:33-37; 10:37, 41-45; Luka 22:24-27) Pakabishabu Yezu ku lufu, bapostolo bakapeta nyuma wa Nzambi ne kabavua kabidi bajinga bua kumanya uvua munene mupite bakuabu to. Kadi, bakimanyina pa mudimu uvua Yezu mubapeshe.​—Bienzedi 5:42.

11. a) Mmu mishindu kayi muvua Davidi muleje ne: uvua dîma dinefuke? b) Mmunyi mutudi mua kumuidikija?

11 Lelu, Yehowa udi wenza mudimu ne Bible, nyuma wende ne tshisumbu tshia bena Kristo bua kutufumba. Mmunyi mudi Bible mua kutufumba? Tudi ne bua kumubala, kuelangana meji pa malu atudi tubala ne kulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kutumikila malu atudi balonge. Mukalenge Davidi wakafunda ne: ‘Ndi nkuvuluka pandi pa bulalu buanyi; ndi ngelangana meji a bualu buebe bikondo bindi mutabale butuku.’ (Musambu 63:6, NWT) Wakafunda kabidi ne: ‘Nemvudijile Yehowa disanka, wakumpa lungenyi; bulelela, mu mêba a butuku mutshima wanyi udi unyisha.’ (Musambu 16:7) Eyowa, Davidi uvua welangana meji a mibelu ya Yehowa ne uyilekela ifumba meji a munda muende ne mushindu uvuaye udiumvua, nansha pavua mibelu ayi mimukolele bua kuyitaba. (2 Samuele 12:1-13) Davidi mmutushile tshilejilu tshimpe tshia budipuekeshi ne tshia ditumikila. Nunku diebeja ne: ‘Pantu mbala Bible, ntuku ngelangana meji a malu antu mbala ne ndekela mibelu ya Nzambi ilenga meji a munda muanyi ne mushindu untu ndiumvua anyi? Ndiku mua kuenza nunku misangu yonso anyi?’​—Musambu 1:2, 3.

12, 13. Mmunyi mudi Yehowa utufumba ku diambuluisha dia nyuma muimpe ne dia tshisumbu tshia bena Kristo?

12 Nyuma muimpe udi mua kutufumba mu mishindu ya bungi. Tshilejilu, udi mua kutuambuluisha bua kuidikija bumuntu bua Yezu ne kuleja ngikadilu mishilashilangane ya dimuma dia nyuma. (Galatiya 5:22, 23) Umue wa ku ngikadilu ya dimuma dia nyuma edi ndinanga. Tudi banange Nzambi ne basue kumutumikila ne basue bua atufumbe bualu tudi bamanye ne: mikenji yende idi bua diakalenga dietu. Nyuma muimpe udi kabidi mua kutupesha bukole budi butuambuluisha bua kubenga bua bulongolodi ebu bubi butufumbe. (Efeso 2:2) Pavua mupostolo Paulo nsonga, wakajinga kulonda bamfumu ba bitendelelu ba bena Yuda bavua ne lutambishi. Kadi nyuma muimpe wakamuambuluisha bua kushintuluka. Wakalua kufunda ne: “Bua malu onso, ndi ne bukole ku diambuluisha dia yeye udi umpesha bukole.” (Filipoyi 4:13) Tudi petu mua kulomba nyuma muimpe, bamanye ne: Yehowa neandamune masambila atudi tuenza ne muoyo mujima.​—Musambu 10:17.

Yehowa udi wenza mudimu ne bakulu ba mu tshisumbu bua kutufumba, kadi tudi ne bua kutumikila mibelu yabu (Tangila tshikoso tshia 12 ne tshia 13)

13 Yehowa udi kabidi wenza mudimu ne tshisumbu tshia bena Kristo ne bakulu bua kufumba yonso wa kutudi. Tshilejilu, padi bakulu bamona ne: tudi ne butekete kampanda, badi badienzeja bua kutuambuluisha. Kabatu bafila mibelu mimanyine pa ngenyi yabu to. (Galatiya 6:1) Kadi, batu basambila Yehowa ne budipuekeshi bua abapeshe bujinguludi ne meji. Pashishe, badi benza makebulula mu Bible ne mu mikanda yetu bua kupeta malu adi mua kutuambuluisha. Bakulu bobu balue kuudi, bakupeshe mibelu mimpe ne dinanga dionso, pamuapa bua muudi muvuale, umanye ne: mibelu eyi ntshijadiki tshia mudi Nzambi mukunange. Paudi utumikila mibelu ayi, newikale bu dîma dinefuke didi Yehowa mua kufumba, ne neupete masanka.

14. Nansha mudi Yehowa ne bukokeshi pa dîma, mmunyi mudiye unemeka budikadidi buetu bua kudisunguila malu?

14 Tuetu bamanye mudi Yehowa utufumba, nebituambuluishe bua kuikala mu malanda mimpe ne bena Kristo netu. Netumone kabidi bantu ba mu teritware wetu ne balongi betu ba Bible mu mushindu muimpe. Mu bikondo bia kale, kumpala kua kufumba dîma, mufumbi uvua ne bua kudisukula ne kumbusha nsoka ne butshiafu bukuabu. Mufumbi munene Yehowa udi wambuluisha bantu badi basue kufumbibua. Kena ubenzeja bua kushintuluka to, kadi udi ubaleja mikenji yende mikezuke. Pashishe badi ne bua kusungula nkayabu bua kushintuluka.

15, 16. Mmunyi mudi balongi ba Bible baleja ne: mbasue bua Yehowa abafumba? Fila tshilejilu.

15 Mona tshivua tshifikile Tessie, muanetu wa bakaji wa mu Australie. Bivua bipepele menemene bua yeye kulonga malu a mu Bible. Kadi, kavua ulubuluka bikole to, ne kavua ubuela mu bisangilu to. Muanetu wa bakaji uvua ulonga nende Bible wakenza disambila kudi Yehowa ne wakangata dipangadika dia kuimanyika dilonga. Pashishe, bualu bua dikema buakenzeka. Pavuabu balonga, Tessie wakambila mulongeshi wende tshivua tshimupangisha bua kulubuluka. Wakamuleja ne: uvua udimona bu muena mpala ibidi bualu uvua munange manaya a mfranga. Kadi mpindieu mmuangate dipangadika dia kulekela kunaya manaya au.

16 Matuku makese pashishe, Tessie wakatuadija kubuela mu bisangilu ne kuleja ngikadilu ya buena Kristo nansha muvua bamue balunda bende ba kumpala bamuseka. Pakapita matuku, wakatambula ne kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu nansha muvuaye ne bana batekete ba kukolesha. Bidi bimueneka patoke ne: padi balongi ba Bible batuadija kuenza mashintuluka bua kusankisha Nzambi, neasemene pabuipi nabu ne neabafumbe bua balue bivuadi bia mushinga.

17. a) Ntshinyi tshidi tshikusankisha bua mudi Yehowa muikale Mufumbi webe? b) Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

17 Lelu, bamue bafumbi batshidi badienzeja bikole bua kuenza bivuadi bimpe ne dîma. Mu mushindu wa muomumue, Yehowa udi utufumba ne lutulu luonso ku diambuluisha dia mibelu yende, ne udi utangila ne ntema yonso bua kumona tshituenza. (Bala Musambu wa 32:8.) Udiku umona ne: Yehowa udi ukutabalela anyi? Udiku umona mudi Yehowa ukufumba bimpe bimpe anyi? Biobi nanku, nngikadilu kayi yakuambuluisha bua kuikala bu dîma dinefuke didi Yehowa mua kufumba? Nngikadilu kayi iudi mua kuepuka bua kubenga kulua bu dîma dipape didibu kabayi mua kufumba? Mmunyi mudi baledi mua kuenza mudimu pamue ne Yehowa bua kufumba bana babu? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiandamune nkonko eyi.