Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Butoke buenu bukenke’ bua kutumbisha Yehowa

‘Butoke buenu bukenke’ bua kutumbisha Yehowa

“Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu, bua . . . batumbishe Tatu wenu.”​—MAT. 5:16.

MISAMBU: 77, 59

1. Mbualu kayi bua pa buabu budi butuenza disanka?

DIDIUNDA didi dimueneka munkatshi mua bantu ba Yehowa didi dituenza disanka be! Tshidimu tshishale, tuvua balombole malonga a Bible mapite pa miliyo 10. Bualu ebu budi buleja bushuwa ne: bantu ba Nzambi badi bakenkesha butoke buabu kumpala kua bantu! Ela kabidi meji bua bantu miliyo ya bungi badi banange bulelela bavua babuele mu Tshivulukilu. Bavua balonge bua dinanga divua Nzambi mutuleje pakafilaye tshia kutupikula natshi.​—1 Yone 4:9.

2, 3. a) Mbualu kayi budi kabuyi butupangisha bua ‘kukenka bu miendu’? b) Netumone bualu kayi mu tshiena-bualu etshi?

2 Pa buloba bujima, bantu ba Yehowa badi bakula miakulu ya bungi mishilashilangane. Kadi bualu ebu kabuena butupangisha bua kutumbisha Yehowa Tatu wetu mu buobumue to. (Buak. 7:9) Nansha tuetu tuakula muakulu kayi anyi basombele muaba kayi, tudi mua kukenka “bu miendu panu.”​—Filip. 2:15.

3 Mudimu wetu ne buobumue buetu ne mitalu itudi nayi bidi bitumbisha Yehowa. Mu tshiena-bualu etshi netumone mutudi mua kukenkesha butoke buetu mu malu asatu au.​—Bala Matayi 5:14-16.

AMBULUISHA BANTU BAKUABU BUA BATENDELELE YEHOWA

4, 5. a) Pa kumbusha kuyisha, mmunyi mutudi mua kuenza bua butoke buetu bukenke? b) Tshikadilu tshiebe tshilenga tshidi mua kukufikisha ku tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

4 Tshiena-bualu tshia ne: “Butoke mu mîdima” tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1/6/1925 (mu Anglais) tshiakamba ne: “Muntu nansha umue kena mua kuikala ne lulamatu ne muanyishibue kudi Mukalenge mu matuku adi mashale aa . . . anu yeye mubabidile mpunga idi imueneka bua kuenza bua butoke buende bukenke. Bua buobu kukenka, udi ne bua kuambila bukua bantu lumu luimpe, ne udi ne bua kuenda mu butoke.” Bushuwa, umue mushindu utudi tuenza bua butoke buetu bukenke, mpatudi tuyisha lumu luimpe ne tuvuija bantu bayidi. (Mat. 28:19, 20) Tudi kabidi mua kutumbisha Yehowa ku bienzedi bietu. Bantu ba bungi batu batumona patutu tuyisha. Kutuila bantu mimuemue ne kubela muoyo ne disanka kudi kubaleja tshitudi ne tshidi Nzambi utudi tutendelela.

5 Yezu wakambila bayidi bende ne: “Panudi nubuela mu nzubu, nuele bena nzubu muoyo.” (Mat. 10:12) Bantu ba muaba uvua Yezu ne bapostolo bende bayishila, bavua ne tshibidilu tshia kubueja benyi mu nzubu yabu. Lelu, bantu ba bungi kabena ne tshilele etshi to. Nansha nanku, wewe mumvuije muena nzubu tshiudi muluile kuende ne bulenga buonso, udi mua kumbusha buôwa budiye nabu anyi kutuyisha tshiji tshiende. Tuadija ne mimuemue. Ke tshitu bena Kristo netu batu bayisha ne kaditempu ka kutekela mikanda benza pabu. Wewe uyisha ne kaditempu, neumone pamuapa ne: paudi utuila bantu mimuemue ne ubela muoyo, badi mua kudiumvua bapepele bua kusemena kuudi ne kuangata mikanda yetu. Tshikadilu tshiebe tshilenga tshidi kabidi mua kukuambuluisha bua kutuadija nabu muyuki.

6. Mmunyi muvua bena dibaka kampanda bakulakaje bavudije mudimu wabu wa buambi?

6 Bena dibaka kampanda bakulakaje ba mu Angleterre badi ne masama adi abapangisha bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu bu kumpala. Bakapangadija bua kukenkeshila butoke buabu anu kumpala kua nzubu wabu. Bu mudibu basombele pabuipi ne tulasa, batu bateka mêsa ne batekapu mikanda idi mua kusankisha baledi badi balua kuangata bana babu mu tulasa. Baledi ba bungi mbangate mikanda ya Les jeunes s’interrogent. Réponses pratiques, volume 1 ne volume 2, mbangate kabidi broshire. Muanetu wa bakaji mukuabu udi mpanda-njila mu tshisumbu tshiabu utu ulua kuyisha nabu. Tshikadilu tshiende tshilenga ne tshisumi tshia bena dibaka abu mbisake tatu kampanda bua kuitaba bua kulonga Bible.

7. Mmunyi muudi mua kuambuluisha benyi badi muaba uudi musombele?

7 Bidimu bidi panshi ebi, bantu ba bungi mbanyemene mu matunga makuabu. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua bena tshimuangi badi muaba uudi bamanye Yehowa ne malu adiye mulongolole bua kuenza? Bua kutuadija, udi mua kulonga mua kuelangana muoyo mu muakulu wabu. Programe wa JW Language udi mua kukuambuluisha. Kuenaku mua kulonga kabidi bimue biambilu bidi mua kukoka ntema yabu anyi? Nunku udi mua kubaleja site wetu wa jw.org, ne kubaleja filme ne mikanda yetu mishilashilangane bia mu muakulu wabu bidimu.​—Dut. 10:19.

8, 9. a) Tshisangilu tshietu tshia munkatshi mua lumingu tshitu tshituambuluisha mushindu kayi? b) Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu bua bikale bandamuna mu bisangilu?

8 Yehowa mmutuenzele Tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu ne dinanga dionso bua tuikale bakumbane menemene bua kuyisha. Mibelu itutu tupetamu itu yambuluisha ba bungi ba kutudi bua bikale bapinganyina bantu ne babalongesha Bible kabayi belakana.

9 Bantu bapiabapia ba bungi batu balua mu bisangilu bietu batu bamona mutu bana bandamunamu. Nuenu baledi, longeshayi bana benu bua bikale bandamuna mu abu mêyi bua bakenkeshe butoke buabu kumpala kua bantu. Misangu ya bungi, mandamuna abu matoke adi afumina mu muoyo atu asaka bapiabapia bua kuitaba bulelela.​—1 Kol. 14:25.

KOLESHA BUOBUMUE BUETU

10. Mmunyi mudi ntendelelu wa mu dîku ukolesha buobumue buetu?

10 Kukolesha buobumue mu dîku ne mu tshisumbu ke mushindu mukuabu utudi tukenkesha butoke buetu kumpala kua bantu. Umue mushindu udi baledi mua kuenza nunku nkuikala ne tshibidilu tshia kuenza ntendelelu wa mu dîku. Mêku a bungi atu atangila ndongamu wa ku ngondo wa ku TV wa jw.org mu ntendelelu wabu wa mu dîku. Nuenu bamane kutangila ndongamu eu, nudi mua kuyukila bua mushindu wa kutumikila malu adimu. Padi muledi ulombola ntendelelu wa mu dîku, mbimpe avuluke ne: malu adi mua kuambuluisha bana adi mua kushilangana ne malu adi mua kuambuluisha bansonga. Dienzejayi bua malu adimu ambuluishe muntu yonso wa mu dîku dienu.​—Mis. 148:12, 13.

Kudia bulunda ne bakulakaje kudi kukolesha ditabuja dietu (Tangila tshikoso tshia 11)

11-13. Mmunyi mutudi mua kukolesha buobumue mu tshisumbu ne kusaka bakuabu bua bakenkeshe pabu butoke buabu kumpala kua bantu?

11 Mmunyi mudi bansonga mua kukolesha buobumue mu tshisumbu ne kukankamija bakuabu bua bakenkeshe pabu butoke buabu kumpala kua bantu? Biwikala nsonga muena Kristo, kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kudia bulunda ne bakulakaje anyi? Badi mua kukulondela malu mimpe avuabu bapete mu mudimu wa Nzambi, ubebejawu ne kanemu. Kuenza nunku nekukoleshe ditabuja diebe ne nekunusake, wewe ne bobu, bua kukenkesha butoke bua bulelela bikole kumpala kua bantu. Tuetu bonso tudi ne bua kuakidila benyi badi balua mu bisangilu bietu. Wewe wenza nunku, neukoleshe buobumue buetu ne neusake benyi bua bajinge pabu kukenkesha butoke buabu kumpala kua bantu. Ela benyi muoyo ne disanka, ne udi mua kubapesha muaba wa kusomba. Bamanyisha kudi bana betu bakuabu bua badiumvue bimpe.

12 Bobu bakupeshe mudimu wa kulombola tshisangilu tshia buambi, enza bua bakulakaje bayishe bimpe. Bakebela teritware udibu mua kuyisha kakuyi lutatu. Mu imue nsombelu, udi mua kutuma mukulakaje ne nsonga bua ikale umutabalela. Ikala kabidi umvuila badi basama kabayi mua kuyisha bikole. Eyowa, wewe muikale ne dijingulula dia malu ne umvuila bakuabu, newambuluishe bantu bonso bua kuyisha ne tshisumi nansha bobu bukole kayi anyi bikale ne bidimu bungi kayi mu bulelela.​—Lew. 19:32.

13 Mufundi wa misambu wakakema ne: “Mona mudibi bimpe ne bienza disanka bua bana ba muntu kusomba pamue mu buobumue!” (Bala Misambu 133:1, 2.) Pavua bena Isalele badisangisha bua kutendelela Yehowa, bavua bambuluishangana bikole. Bualu ebu buvua anu bu diedibua manyi a dipembu dimpe adi alengeja mubidi. Kuenaku mua kudisuika bua kuambuluisha bena Kristo nebe, ukolesha buobumue buenu anyi? Biwikala wenza nanku, kalumbandi kebe aku! Kadi udiku mua ‘kudialabaja,’ mmumue ne: kutamba kuenza nanku, upitshisha too ne apu anyi?​—2 Kol. 6:11-13, dim.

14. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua butoke buebe bukenkeshe muaba uudi musombele?

14 Udi mua kukenkesha butoke bua mu Bible muaba wonso uudi musombele. Mêyi ebe mimpe ne bienzedi biebe bidi mua kufikisha muena mutumba nebe ku ditaba bulelela. Diebeja ne: ‘Mmunyi mutu bena mutumba nanyi bammona? Nzubu wanyi ne lupangu luanyi bidiku ne mankenda, bilengeja muaba undi musombele anyi? Ntuku wa kumpala ku diambuluisha bakuabu anyi?’ Paudi uyukila ne bena Kristo nebe, ikala ubebeja mudi bienzedi biabu bimpe biambuluishe balela babu, bena mutumba, bena mudimu nabu, anyi balongi babu. Wewe ubebeja nunku, nebakulondele malu akukolesha.​—Ef. 5:9.

NUSHALE BATABALE

15. Bua tshinyi kushala batabale kudi ne mushinga wa bungi?

15 Tuetu basue bua butoke buetu butungunuke ne kukenka bikole, tudi ne bua kumanya bimpe tshikondo tshitudi. Yezu wakasengelela bayidi bende njila ne njila ne: “Nushale batabale.” (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Bushuwa, tuetu tuela meji ne: “dikenga dinene” ditshidi kule ne kadiakulua patutshidi ne muoyo apa, netujimije lungenyi lua kuyisha ne mitalu. (Mat. 24:21) Dîba adi, pamutu pa butoke buetu kukenkeshabu bikole muaba utudi basombele, nebuende bubuitshidila anyi mene budi mua kujika buonso.

16, 17. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kushala mutabale?

16 Bu mudi matuku makole aa enda abipa, tuetu bonso tudi ne bua kushala batabale. Kadi tudi bamanye ne: nshikidilu nealue anu pa dîba didi Yehowa mujadike. Ki mbualu bua kuelesha mpata to. (Mat. 24:42-44) Mu dindila tshikondo atshi, ikala ne lutulu, kadi mushale mutabale. Bala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, ne ikala mudimuke bua kudifila mu masambila. (1 Pet. 4:7) Ikala upetela malongesha ku bilejilu bimpe bia bena Kristo netu badi ne nsombelu wa disanka bualu badi batungunuka ne kuikala batabale ne bakenkesha butoke buabu kumpala kua bantu. Tshilejilu, udi mua kubala bualu buimpe budi mu tshiena-bualu tshia “Bidimu 70 bindi mukuate ku luzemba lua tshivualu tshia muena Yuda” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/4/2012, dibeji dia 18-21.

17 Ikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Yehowa. Enzela bantu bakuabu malu malenga, ne ikala usomba ne bena Kristo nebe. Wewe wenza nanku, neupete disanka dia bungi, ne neumone ne: matuku adi enda apita lukasa. (Ef. 5:16) Kukadi bidimu bipite pa lukama bidi bana betu benze mudimu bikole ne bakumbaje malu a bungi. Kadi lelu, tudi tuenda tukumbaja malu a bungi menemene bualu Yehowa udi utulombola. Tudi tukenkesha butoke buetu kumpala kua bantu mu mushindu uvua muntu nansha umue kayi mua kuelela meji to.

Padi bakulu batukumbula, tudi tupeta mushindu wa kukeba meji adi mu Dîyi dia Nzambi (Tangila tshikoso tshia 18, 19)

18, 19. Mmunyi mudi bakulu mua kutuambuluisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi? Fila tshilejilu.

18 Nansha mutudi tuenza bilema bia bungi, Yehowa udi utuanyishila bua kumuenzela mudimu. Bua kutuambuluisha, mmutupeshe “mapa mikale bantu,” bakulu mu tshisumbu. (Bala Efeso 4:8, 11, 12.) Nunku, dîba didi mukulu ukukumbula, enza bua meji ne mibelu bidiye ukupesha bikuambuluishe.

19 Bena dibaka kampanda ba mu Angleterre bavua ne bilumbu mu dibaka diabu, bobu kubikila bakulu babidi bua balue kubambuluisha. Muanetu wa bakaji uvua udiumvua ne: bayende kavua umutabalela mu nyuma to. Bayende wakitaba ne: kavua mulongeshi muimpe, ne kavua ulongolola bua bikale benza ntendelelu wa mu dîku pa tshibidilu to. Bakulu bakabaleja tshilejilu tshia Yezu. Uvua utabalela bayidi bende ne uvua mumanye majinga abu. Bakulu abu kubelabu mulume bua idikije Yezu. Kulombabu mukaji pende bua ikale ne lutulu. Bakabapesha mibelu mimpe ya mua kueleshangana diboko bua bikale benza ntendelelu wa mu dîku ne bana babu babidi. (Ef. 5:21-29) Panyima pa matuku, bakulu abu bakela mulume kalumbandi bua bionso bikavuaye wenza. Bakamukankamija bua atungunuke amu nanku ne eyemene nyuma muimpe bua amuambuluishe bua kulua mfumu udi ulombola dîku bimpe mu malu a mu nyuma. Dinanga ne bulenga bivua bakulu abu babaleje biakenza bua bakenkeshe butoke buabu kumpala kua bantu.

20. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka paudi ukenkesha butoke buebe kumpala kua bantu?

20 Muimbi wa misambu wakamba ne: “Wa diakalenga mmuntu yonso udi utshina Yehowa, udi wendela mu njila Yende.” (Mis. 128:1) Tshilejilu, paudi ulomba bantu bakuabu bua kuenzela Nzambi mudimu, wenza malu mu mushindu udi ukolesha buobumue buenu, ne ushala mutabale, udi ukenkesha butoke buebe kumpala kua bantu; nunku neupete disanka dia bungi. Bantu bakuabu nebamone bienzedi biebe bimpe, ne ba bungi ba kudibu nebapete dijinga dia kutumbisha Tatu wetu.​—Mat. 5:16.