Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuikalayi bonso tshintu tshimue anu bu mudi Yehowa ne Yezu tshintu tshimue

Tuikalayi bonso tshintu tshimue anu bu mudi Yehowa ne Yezu tshintu tshimue

Ndi ndomba . . . bua bonso bikale tshintu tshimue, anu bu muudi wewe, Tatu, mu buobumue nanyi.”​—YONE 17:20, 21.

MISAMBU: 24, 99

1, 2. a) Ntshinyi tshivua Yezu mulombe Nzambi musangu wa ndekelu uvuaye musambile ne bapostolo bende? b) Pavua Yezu uditatshisha bikole bua buobumue, bivua mua kuikala bua tshinyi?

PAVUA Yezu udia ne bapostolo bende musangu wa ndekelu, wakaditatshisha bikole bua bikale mu buobumue. Pavuaye usambila nabu, wakaleja muvuaye musue bua bayidi bende bonso bikale tshintu tshimue, anu mudiye yeye ne Tatu wende bikale tshintu tshimue. (Bala Yone 17:20, 21.) Buobumue buabu buvua ne bua kuikala tshijadiki tshinene tshia ne: Yehowa uvua mutume Yezu pa buloba bua kuenza disua diende. Dinanga divua ne bua kuikala tshimanyinu tshia bayidi balelela ba Yezu; divua ne bua kubambuluisha bua kuikala mu buobumue.​—Yone 13:34, 35.

2 Ki ntshianana pavua Yezu mutambe kuakula bua buobumue to. Pavuaye udia ne bapostolo bende musangu wa ndekelu, uvua mumone muvua buobumue anyi dipetangana kabiyi munkatshi muabu to. Anu bu kumpala, bapostolo bakakokangana bua kumanya “muntu wa kudibu uvuabu bangata bu mutambe bunene.” (Luka 22:24-27; Mâko 9:33, 34) Musangu mukuabu, Yakobo ne Yone bakalomba Yezu bua abapeshe miaba mibandile ku luseke luende mu Bukalenge buende.​—Mâko 10:35-40.

3. Mmalu kayi avua apangisha bayidi ba Kristo bua kuikala mu buobumue? Nnkonko kayi ituandamuna?

3 Kadi dikeba kuikala muntu munene ki ndivua anu dipangisha bayidi ba Kristo bua kuikala mu buobumue to. Lukinu ne kansungansunga bivua bitapulule bantu ba tshikondo tshia Yezu. Nunku, bayidi ba Yezu bavua ne bua kulekela ngikadilu mibi eyi. Mu tshiena-bualu etshi netuandamune nkonko eyi: Ntshinyi tshivua Yezu muenze pavuabu bamumona mu mushindu mubi? Mmunyi muvuaye muambuluishe bayidi bende bua kubenga kuenzela bakuabu malu ne kansungansunga ne bua bikale mu buobumue menemene? Mmunyi muatuambuluisha malongesha ende bua kushala mu buobumue?

BAKADIANJILA KUELELA YEZU NE BAYIDI BENDE MEJI MABI

4. Fila bilejilu bia muvuabu badianjile kuelela Yezu meji mabi.

4 Bantu bakadianjila kuelela Yezu meji mabi. Pavua Filipo muambile Natanaele ne: uvua mupete Masiya, Natanaele wakamuandamuna ne: “Tshintu tshimpe tshidiku mua kupatukila mu Nazaleta anyi?” (Yone 1:46) Bidi bimueneka ne: Natanaele uvua mumanye dîyi dia buprofete didi mu Mika 5:2, ne uvua wangata Nazaleta bu tshimenga tshishadile tshivua Masiya kayi mua kupatukila to. Bia muomumue, bantu banene ba mu Yudaya bavua bapepeja Yezu bualu uvua muena Galela. (Yone 7:52) Bena Yudaya ba bungi bavua bangata bena Galela bu bantu bashadile. Bena Yuda bakuabu bakakeba bua kupenda Yezu, bamuamba muvuaye muena Samalea. (Yone 8:48) Bena Samalea bavua ba mu tshisamba tshikuabu, ne ntendelelu wabu uvua mushilangane ne wa bena Yuda. Bena Yuda ne bena Galela kabavua nangananga banemeka bena Samalea to, ne bavua babepuka.​—Yone 4:9.

5. Mmunyi muvua bantu bamona bayidi ba Yezu?

5 Bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua pabu bapetula bayidi ba Yezu. Bafalese bakabateka mu mulongo wa ‘bantu bedibue mulawu.’ (Yone 7:47-49) Bavua bangata muntu yonso uvua kayi mulonge mu tulasa tua balabi anyi uvua kayi ulonda bilele biabu bu muntu tshianana uvua kayi ne mushinga. (Bien. 4:13, dim.) Bantu bavua badianjila kuelela Yezu ne bayidi bende meji mabi bualu tshikondo atshi bantu abu bavua baditambisha bua tshitendelelu tshiabu, bua mianzu yabu, ne bua tshisamba tshiabu. Meji au avua matampakene bayidi ba Yezu pabu. Nunku bua bobu kuikala mu buobumue, bavua ne bua kushintulula ngelelu wabu wa meji.

6. Fila bilejilu bidi bileja tshidi kudianjila kuelela bakuabu meji mabi mua kutuenzela.

6 Lelu, didianjila kuelela bakuabu meji mabi nditue ntanga tshibua. Badi mua kudianjila kutuelela meji mabi anyi tuetu tudi mua kudianjila kuelela bakuabu meji mabi. Muanetu wa bakaji mukuabu mpanda-njila wa mu Australie udi wamba ne: “Pamvua nshala mutume meji ku malu mabi avua batoke benzela bena kalaba ba mu Australie, ba kale ne ba lelu, bivua binsaka bua kubakina bikole. Malu mabi avuabu bangenzele meme muine avua asonsola kabidi lukinu luanyi alu.” Muanetu mukuabu wa mu Canada wakaleja muvuaye ne mmuenenu mubi bua bantu badi bakula Anglais, wamba ne: “Buanyi meme, bantu bavua bakula Mfualansa bavua bapite bakuabu, nunku ngakakina bavua bakula Anglais.”

7. Mmunyi muvua Yezu wangata didianjila kuelela bakuabu meji mabi?

7 Matuku etu aa, bantu badi badianjila kuelelangana meji mabi anu bu mu matuku a Yezu. Mmunyi muvua Yezu wangata bakuabu? Tshia kumpala, kavua udianjila kuelela bantu meji mabi to. Kavua ne kansungansunga nansha kakese. Uvua uyisha bapele ne babanji, Bafalese ne bena Samalea, uyisha too ne balambuishi ba bitadi ne benji ba mpekatu. Tshibidi, Yezu wakaleja bayidi bende ku diambuluisha dia malongesha ende ne tshilejilu tshiende ne: bavua ne bua kulekela didianjila kuelela bakuabu meji mabi ne lukinu.

DINANGA NE BUDIPUEKESHI BIDI BITSHIMUNA KANSUNGANSUNGA

8. Ndîyi kayi dinene dia nshindamenu didi ditusaka bua kuikala mu buobumue? Umvuija.

8 Yezu wakambila bayidi bende dîyi dinene dia nshindamenu didi dibasaka bua kuikala mu buobumue, wamba ne: “Nuenu bonso nudi bana ba muntu.” (Bala Matayi 23:8, 9.) Tuetu bonso tudi “bana ba muntu” bualu tudi ndelanganyi ya Adama. (Bien. 17:26) Yezu wakumvuija kabidi ne: bayidi bende bavua bana ba muntu bualu bavua bitaba ne: Yehowa uvua Tatu wabu wa mu diulu. (Mat. 12:50) Bualu bukuabu, bavua balue bena mu dîku dinene dia mu nyuma, bikale mu buobumue ku diambuluisha dia dinanga ne ditabuja. Ke bualu kayi mu mikanda ivua bapostolo bafunde, bavua batamba kubikila bayidi nabu ne: ‘bana betu ba balume ne bakaji.’​—Lomo 1:13; 1 Pet. 2:17; 1 Yone 3:13.

9, 10. a) Bua tshinyi bena Yuda kabavua ne bua kudimona bapite bantu bakuabu? b) Mmunyi muvua Yezu mulongeshe ne: ki mbimpe kupetula bantu ba bisamba bikuabu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

9 Yezu mumane kuleja patoke ne: tudi ne bua kumonangana bu bana ba muntu, wakaleja mudibi bikengela kuikala ne budipuekeshi. (Bala Matayi 23:11, 12.) Anu mutudi bamone, diditambisha divua nadi bapostolo diakanyanga buobumue buabu mu mushindu kampanda. Mu matuku a Yezu, bantu bavua baditambisha bikole bua tshisamba tshiabu. Bena Yuda ba bungi bavua bela meji ne: bavua bapite bantu bakuabu bualu bavua ndelanganyi ya Abalahama. Kadi Yone wakabambila ne: “Nzambi udi ne bukole bua kujudila Abalahama bana ku mabue aa.”​—Luka 3:8.

10 Yezu wakaleja ne: ki mbimpe bua muntu kuditambisha bua tshisamba tshiabu. Wakaleja bualu ebu pavua mufundi kampanda mumuebeje ne: “Mukuanyi nnganyi menemene?” Yeye kumuandamuna ne tshilejilu tshia muena Samalea wa luse uvua mutabalele muena luendu kampanda muena Yuda uvuabu batute kudi bivi. Bena Yuda bavua bayila njila au bakabenga kutabalela muntu au, kadi muena Samalea yeye wakamumvuila luse. Bua kujikija, Yezu wakambila mufundi au bua afuane muena Samalea. (Luka 10:25-37) Yezu wakaleja ne: muena Samalea uvua mua kulongesha bena Yuda tshidi kunanga mukuetu kumvuija menemene.

11. Bua tshinyi bayidi ba Kristo kabavua ne bua kuenzela bena bisamba bikuabu malu ne kansungansunga? Mmunyi muvua Yezu mubambuluishe bua kujingulula bualu abu?

11 Bua bayidi ba Yezu kukumbaja mudimu wabu, bavua ne bua kulekela diditambisha ne kansungansunga. Kumpala kua Yezu kubanda mu diulu, uvua mubapeshe mudimu wa kufila bumanyishi mu “Yudaya mujima ne mu Samalea, too ne ku miaba ya kule menemene ya pa buloba.” (Bien. 1:8) Yezu ukavua mubalongolole bua kuenza mudimu munene eu, mubambile bua kuimanyina pa ngikadilu mimpe ya bantu ba bisamba bikuabu. Wakatumbisha mfumu wa basalayi kampanda wa tshisamba tshikuabu bua muvuaye muleje ditabuja dia dikema. (Mat. 8:5-10) Pavua Yezu mu tshimenga tshiabu tshia Nazaleta, wakaleja muvua Yehowa muambuluishe bantu ba bisamba bikuabu bu mudi: mukaji mukamba muena Foinike wa mu Salefata, ne Nâmana muena nsudi wa mu Suliya. (Luka 4:25-27) Yezu uvua kabidi muyishe mukaji muena Samalea, ne wakenza too ne matuku abidi mu tshimenga kampanda tshia bena Samalea bualu benamu bavua basue kuteleja mukenji wende.​—Yone 4:21-24, 40.

BENA KRISTO BA KUMPALA BAKALUISHA KANSUNGANSUNGA

12, 13. a) Ntshinyi tshivua bapostolo benze pavua Yezu uyisha mukaji muena Samalea? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.) b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yakobo ne Yone kabavua bumvue dilongesha dia Yezu bimpe menemene?

12 Kadi kabivua bipepele bua bapostolo kulekela kansungansunga to. Bakakema bua muvua Yezu muitabe bua kulongesha mukaji muena Samalea. (Yone 4:9, 27) Bamfumu ba bitendelelu bena Yuda kabavua mua kuyukila ne muntu mukaji pa bantu to, kadi netuambe tshinyi bua diyukila ne mukaji muena Samalea uvua ne lumu lubi! Bapostolo bakasengelela Yezu bua adie. Kadi diandamuna diende diakaleja ne: uvua mudibuinke mu diyisha mukaji au, nzala mimutalale ne kumutalala ku muoyo. Kuyisha bantu, too ne mukaji muena Samalea, kuvua disua dia Tatu wende, ne kuvua anu bu tshiakudia tshiende.​—Yone 4:31-34.

13 Yakobo ne Yone kabavua bumvue dilongesha edi bimpe to. Umue musangu pavua bayidi benza luende ne Yezu mu Samalea, bakakeba kaba ka kuladila mu musoko kampanda wa bena Samalea. Bena Samalea bakabenga kubakidila, ke Yakobo ne Yone kuambilabu Yezu ne tshiji tshionso bua babikile kapia kafume mu diulu bua kabutule musoko au mujima. Yezu wakabatandisha ne dîsu dikole. (Luka 9:51-56) Pamuapa bu bualu ebu buenzekele muabu mu Galela, Yakobo ne Yone kabavua mua kumvua tshiji to. Bidi bimueneka ne: kansungansunga ke kavua kasonsole lukinu luabu. Mupostolo Yone uvua mua kuikala mumvue bundu bua tshiji tshiende atshi pavuaye mulue kuyisha bena Samalea ne mupatule bipeta bimpe.​—Bien. 8:14, 25.

14. Mmunyi muvuabu bajikije tshilumbu tshia disungulujangana?

14 Matuku makese panyima pa Pentekoste wa mu 33, tshilumbu tshia disungulujangana tshiakajuka. Pavuabu babanyina bakaji bakamba bena dikenga biakudia, bavua balengulula bakaji bakamba bavua bakula tshiena Greke. (Bien. 6:1) Pamuapa anu bualu bavua bakula muakulu mukuabu. Bapostolo bakalongolola malu ne lukasa luonso, kutekabu balume bakumbane bua kuabanya biakudia. Balume bonso bavua bakumbaje ngikadilu ya mu nyuma abu bavua ne mêna a mu tshiena Greke. Ke tshivua pamuapa tshienze bua bakaji bakamba bavuabu banyingalaje abu babitabe.

15. Mmunyi muvua Petelo mufike ku dilekela kansungansunga? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

15 Mu 36, mudimu wa kuvuija bantu bayidi wakaya too ne mu bisamba bikuabu. Mupostolo Petelo uvua ne tshibidilu tshia kusomba anu ne bena Yuda nende. Kadi pakaleja Nzambi patoke ne: bena Kristo kabena ne bua kuikala ne kansungansunga, Petelo wakayisha musalayi kampanda muena Lomo, diende Kônelio. (Bala Bienzedi 10:28, 34, 35.) Pashishe Petelo wakatuadija kudia ne bantu ba bisamba bikuabu bavua balue bena kuitabuja ne uvua musue kusomba nabu. Kadi bidimu bia bungi pashishe wakalekela kudia ne bena Kristo bavua kabayi bena Yuda mu tshimenga tshia Antiyokia. (Gal. 2:11-14) Bua bualu abu, Paulo wakapesha Petelo mubelu mukumbanyine, ne bidi bimueneka ne: wakawitaba, bualu pavuaye mufunde mukanda wa kumpala uvuaye mutumine bena Kristo bena Yuda ne ba bisamba bikuabu bavua mu Asia mukese, uvua muakule bimpe bua “tshisumbu tshijima tshia bana betu.”​—1 Pet. 1:1; 2:17.

16. Bena Kristo ba kumpala bavua bamanyike bu bantu ba mushindu kayi?

16 Bushuwa, tshilejilu tshia Yezu tshia muvuaye munange “bantu ba mishindu yonso” tshivua tshilongeshe bapostolo bende. (Yone 12:32; 1 Tim. 4:10) Bakakaja ngelelu wabu wa meji nansha muvuabi biangate ndambu wa matuku. Bena Kristo ba kumpala bakamanyika bu bantu bavua banangangane. Tertullien mufundi wa mu bidimu bia 100 wakafunda mêyi avua bantu bavua kabayi bena Kristo bamba bua bena Kristo, a ne: “Monayi mudibu banangangane . . . mudibu badiakaje mene bua kufuilangana.” Pakavuala bena Kristo ba kumpala “bumuntu bupiabupia,” bakatuadija kumona ne: ku mêsu kua Nzambi, bantu bonso badi mushindu umue.​—Kolos. 3:10, 11.

17. Mmunyi mutudi mua kumbusha kansungansunga mu muoyo wetu? Fila bilejilu.

17 Lelu, bidi mua kutulomba petu matuku bua kumbusha kansungansunga mu muoyo wetu. Muanetu wa bakaji kampanda wa mu France udi wamba ne: “Yehowa mmundongeshe mua kunanga bantu, mua kupeshangana bintu, ne mua kunanga bantu ba mishindu yonso. Kadi ntshidi anu ndonga mua kulekela disunguluja bantu, kadi kabitu anu bipepele to. Ke bua tshinyi ndi ntungunuka ne kusambila bua bualu ebu.” Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu Espanye udi pende wamba ne: “Kudi misangu intu nduisha lukinu ludi munda muanyi bua bena mu tshisa kampanda, ne misangu ya bungi ntu anu ndutshimuna. Kadi ndi mumanye ne: ndi ne bua kutungunuka ne kululuisha. Ku diambuluisha dia Yehowa, ndi ne disanka dia kuikala mu dîku didi mu buobumue.” Yonso wa kutudi udi mua kudikonkonona ne muoyo mujima. Tudiku tumona petu ne: tudi ne bua kuluisha lungenyi lua kansungansunga anu bu bana betu ba bakaji babidi aba anyi?

KANSUNGANSUNGA KADI KAJIKA PADI DINANGA DIVULA

18, 19. a) Mmalu kayi adi atusaka bua kuakidilangana? b) Tudi mua kuenza nunku mushindu kayi?

18 Mbimpe tuvuluke ne: kumpala tuetu bonso tuvua petu “benyi,” anyi bantu ba ku babende, bikale kule ne Nzambi. (Ef. 2:12) Kadi Yehowa wakatukoka kudiye “ne nshinga ya dinanga.” (Hosh. 11:4; Yone 6:44) Kristo wakatuakidila, kutunzuluilaye tshiibi bua tulue bena mu dîku dia Nzambi. (Bala Lomo 15:7.) Nansha mutudi bapange bupuangane, Yezu mmutuitabe ne bulenga buonso, nunku katuena ne bua kuela meji a kubenga muena Kristo netu nansha kakese!

Batendeledi ba Yehowa badi bakeba meji a mu diulu, ne dinanga ndibasuike mu buobumue (Tangila tshikoso tshia 19)

19 Kakuyi mpata, bu mutudi basemene pabuipi ne nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu, matapuluka, kansungansunga, ne tshikisu nebivulangane bikole. (Gal. 5:19-21; 2 Tim. 3:13) Kadi bu mutudi batendeledi ba Yehowa, tudi tukeba meji a mu diulu adi kaayi ne kansungansunga, kadi adi enza bua tuikale anu ne ditalala. (Yak. 3:17, 18) Tudi ne disanka bua mutudi tudia bulunda ne bena Kristo netu ba mu matunga makuabu, tuitaba bilele bia kuabu, ne tulonga too ne miakulu yabu. Patudi tuenza nunku, ditalala didi dipueka anu bu musulu munkatshi muetu, ne buakane bu mavuala a mbuu.​—Yesh. 48:17, 18.

20. Ntshinyi tshidi tshienzeka padi dinanga dishintulula lungenyi luetu ne muoyo wetu?

20 Pavua muanetu wa bakaji wa mu Australie utukadi batele mulonge Bible, kansungansunga kakole ne lukinu bivuaye nabi biakajika ku kakese ku kakese. Dinanga diakashintulula muoyo wende ne lungenyi luende. Muanetu wa balume wa mu Canada utukadi batele udi pende wamba ne: mpindieu mmujingulule ne: bantu batu misangu ya bungi bakina bakuabu anu bualu ki mbabamanye to. Mmufike kabidi ku dimanya ne: kuikala muledibue muaba kampanda kakuena kupetesha muntu ngikadilu kansanga to. Wakafika too ne ku disela muanetu wa bakaji uvua wakula Anglais! Bilejilu bia bana betu ebi bidi bijadika ne: dinanga didi ditshimuna kansungansunga. Didi dienza bua tuikale mu buobumue mu tshisuikidi tshidi katshiyi mua kukoseka.​—Kolos. 3:14.