Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 25

Kanulenduishi “bana bakese aba”

Kanulenduishi “bana bakese aba”

“Kanupetudi umue wa ku bana bakese aba.”​—MAT. 18:10.

MUSAMBU WA 113 Ditalala dietu

KADIOSHA *

1. Ntshinyi tshidi Yehowa muenze bua yonso wa kutudi?

YEHOWA mmutukoke tuetu bonso kudiye. (Yone 6:44) Anji elabi meji bua bualu abu. Padi Yehowa mutangile mu bantu binunu ne binunu badi pa buloba apa bimpe bimpe, mmumone bualu kampanda bua mushinga munda muebe, mmumone ne: udi muntu udi munange malu malelela, udi mua kufika ku dimunanga. (1 Kul. 28:9) Yehowa mmukumanye, udi ukumvua ne mmukunange. Bualu ebu budi bukolesha ku muoyo be!

2. Ntshilejilu kayi tshivua Yezu mufile bua kumvuija mudi Yehowa utabalela mikoko yende ku umue ku umue?

2 Yehowa udi ukutabalela bikole, udi utabalela kabidi bena Kristo nebe bonso. Yezu uvua mufuanyikije Yehowa ne mulami wa mikoko bua tumvue bualu ebu bimpe. Padi mukoko umue mu mikoko 100 ujimina, ntshinyi tshidi mulami wenza? Udi ‘ushiya mikoko 99 pa mikuna ne uya kukeba udi mujimine au.’ Padiye uwupeta kena uwufiikila munda to. Kadi udi usanka. Bidi bitulongesha tshinyi? Mukoko ne mukoko udi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Yezu uvua muambe ne: “Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.”​—Mat. 18:12-14.

3. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

3 Bushuwa, katuena mua kujinga bua kutekesha bena Kristo netu mu maboko to. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kubenga kubungamija bakuabu? Kadi muntu yeye mukubungamije newenze tshinyi? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu etshi. Kadi tuanji kukeba bua kumanya “bana bakese aba” badibu bakuile mu Matayi nshapita wa 18.

“BANA BAKESE ABA” MBANGANYI?

4. “Bana bakese aba” mbanganyi?

4 “Bana bakese aba” mbayidi ba Yezu ba bukole anyi ba bidimu bionso. Buonso buabu badi bu “bana bakese” nansha bobu bukole kayi, bualu mbasue bua babalongeshe kudi Yezu. (Mat. 18:3) Buonso buabu badi baleja ditabuja kudi Kristo nansha mudibu bakolele miaba mishilangane, bikale ne bilele, ngikadilu ne mmuenenu mishilangane. Kristo pende mmubanange bikole.​—Mat. 18:6; Yone 1:12.

5. Ntshinyi tshitu Yehowa umvua padi muntu ubungamija umue wa ku bantu bende anyi umunyingalaja?

5 “Bana bakese aba” bonso badi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Bua kumanya mutuye umvua, tuanji kuela meji mututu tuetu tumvua bua bana batekete. Batu ne mushinga wa bungi kutudi. Tutu basue kubakuba bualu kabena ne makanda, ne dimanya dia malu anyi ne meji bu bantu bakulumpe to. Bushuwa, katutu basue kumona bakengesha muntu to, kadi bitu bitamba kututonda, bitupesha mene ne tshiji nangananga patudi tumona muntu ukengesha muana mutekete. Bia muomumue, Yehowa mmusue pende kutukuba, nunku bitu bimutonda anyi mene bimuenza tshiji padi muntu ubungamija umue wa ku bantu bende anyi umunyingalaja!​—Yesh. 63:9; Mâko 9:42.

6. Bilondeshile 1 Kolinto 1:26-29, mmushindu kayi utu bena panu bamona bayidi ba Yezu?

6 Mmushindu kayi mukuabu udi bayidi ba Yezu bikale bu “bana bakese”? Mbanganyi batubu bangata bu bantu ba mushinga mu bulongolodi ebu? Babanji, bantu badi bamanyike, ne bantu ba bukole. Kadi bayidi ba Yezu bobu kabatu babangata pa tshibidilu bu bantu ba mushinga to, batu babamona anu bu “bana bakese” ba tshianana aba. (Bala 1 Kolinto 1:26-29.) Kadi Yehowa yeye katu ubamona nanku to.

7. Yehowa mmusue bua tuikale mushindu kayi ne bena Kristo netu?

7 Yehowa mmunange batendeledi bende bonso, nansha bamane kuenza bidimu bia bungi mu dimuenzela mudimu anyi batshidi bapiabapia mu bulelela. Bena Kristo netu bonso badi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa, nunku mbimpe bikale kabidi ne mushinga ku mêsu kuetu. Mbimpe ‘tunange tshisumbu tshijima tshia bana betu,’ ki nganu bamue ba kudibu to. (1 Pet. 2:17) Bidi bikengela tuenze tshionso tshitudi mua kuenza bua kubakuba ne kubatabalela. Tuetu bamone ne: tudi banyingalaje muntu anyi bamutape ku muoyo, ki mbimpe kulengulula malu tudiambila ne: neatubuikidile bualu butudi bamuenzele ne neabupue muoyo to. Bua tshinyi bidi mua kuenzeka bua bamue bantu banyingalale? Bamue bena Kristo netu batu badimona bu bantu bashadile kudi bakuabu pamuapa bua muaba udibu bakolele. Bakuabu pabu batshidi bapiabapia mu bulelela; nunku ki mbanji kumanya ne: mbimpe bikale babuikidilangana to. Nunku nansha bobu batunyingalaje anyi tuetu bine banyingalaje bakuabu, tshitudi ne bua kuenza nkukeba mushindu wa kulengejangana. Bualu bukuabu, muntu utu yeye anu usunuka bua kabualu konso udi ne bua kumanya ne: tshikadilu atshi ki ntshimpe to, mbimpe ashintuluke. Bidi bikengela enze nanku bua ikale ne ditalala munda muende yeye muine ne bua ikale mu ditalala ne bakuabu.

TUMONE BAKUABU BU BATUPITE TUETU

8. Ndungenyi kayi luvuaku tshikondo tshia Yezu luvua luambulukile too ne bayidi bende?

8 Ntshinyi tshivua tshisake Yezu bua kuakulaye bua “bana bakese aba”? Bayidi bende bavua bamuele lukonko ne: “Nnganyi menemene udi mutambe bunene mu Bukalenge bua mu diulu?” (Mat. 18:1) Bena Yuda ba bungi tshikondo atshi bavua bamona ne: kuikala ne mianzu minene ke kuvua ne mushinga menemene. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Bantu bavua bapitshisha matuku abu onso a muoyo anu mu dikeba dia lumu, dijinga kumanyika, kuanyishibua ne kunemekibua kudi bantu.”

9. Ntshinyi tshivua bayidi ba Yezu ne bua kuenza?

9 Yezu uvua mumanye ne: bivua bikengela bua bayidi bende benze ne muabu muonso bua kujomona lungenyi lua ditembangana lua bena Yuda luvua mu mitu yabu. Wakabambila ne: “Muntu udi mutambe bunene munkatshi muenu alue muana ku bonso, ne muntu udi ulombola alue bu muena mudimu.” (Luka 22:26) Tudi tuenza malu bu ‘bana’ patudi ‘tumona bakuabu bu batupite tuetu.’ (Filip. 2:3) Tuetu tuenza ne muetu muonso bua kuikala ne lungenyi alu, katuakuikala tutamba kunyingalaja bakuabu to.

10. Mmubelu kayi wa Paulo utudi ne bua kutumikila?

10 Bena Kristo netu bonso aba mbatupite mu bualu kampanda anyi kansanga. Mbipepele bua kumona bualu abu patudi tutuishila mêsu etu pa ngikadilu yabu mimpe. Mbimpe tulame mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe bena Kolinto eu mu mioyo yetu: “Nnganyi udi ukuvuija mushilangane ne mukuabu? Mu bulelela, ntshinyi tshiudi natshi tshiuvua kuyi mupetele kudi mukuabu? Biwikala bushuwa uvua mutshipetele kudi mukuabu, bua tshinyi udi uditumbisha bienze bu ne: kuvua mutshipetele kudi mukuabu?” (1 Kol. 4:7) Mbimpe tuepuke meji mabi a dikoka ntema ya bakuabu bua batutumbishe peshi a dimona ne: tudi bapite bakuabu. Muanetu kampanda wa balume yeye wenza miyuki mimpe idi bantu banyisha bikole anyi muanetu kansanga wa bakaji upeta bantu kakuyi lutatu bua kulonga nabu Bible, bonso babidi badi ne bua kutumbisha Yehowa misangu yonso bua bualu abu.

FUILANGANAYI LUSE “NE MUOYO MUJIMA”

11. Ndilongesha kayi divua Yezu mufile pavuaye muakule bua mukalenge kampanda ne mupika wende?

11 Pavua Yezu mumane kubela bayidi bende bua kabikadi banyingalaja bakuabu, wakalua kufila tshilejilu tshia mukalenge kampanda ne mupika wende. Mukalenge au uvua mulekeele mupika wende au dibanza dinene divuaye kayi mua kukokesha bua kufuta nansha. Kadi pashishe mupika umue umue au wakabenga yeye bua kulekeela mupika nende dibanza dia tukuta tukese patupu divuaye nadi. Ndekelu wa bionso, mukalenge wakelesha mupika wa muoyo mubi au mu buloko. Bidi bitulongesha tshinyi? Yezu wakamba ne: “Tatu wanyi wa mu diulu neanuenzele penu malu mushindu wa muomumue bikala yonso wa kunudi kayi ufuila muanabu luse ne muoyo mujima.”​—Mat. 18:21-35.

12. Mmushindu kayi utudi tunyingalaja bakuabu patudi tubenga kufuilangana luse?

12 Tshivua mupika au muenze tshivua tshimukebele yeye muine dikenga, tshinyingalaje ne bantu bakuabu. Tshia kumpala, uvua munyingalaje mupika nende au pavuaye ‘mumueleshe mu buloko too ne pavuaye mua kufuta dibanza diende,’ kayi ne luse nansha lukese. Tshibidi, uvua mubungamije bapika bakuabu bavua bamone bualu abu. Pakamona “bapika nende tshivua tshienzeke, bakanyingalala bikole.” Bia muomumue, malu atudi tuenza adi mua kunyingalaja bakuabu. Muntu yeye mutuenzele bualu bubi ne tubenga bua kumufuila luse, tshidi mua kuenzeka ntshinyi? Tshia kumpala, tudi tumunyingalaja bualu tudi tubenga kumufuila luse, tumulengulula ne katuyi tumuleja dinanga to. Tshibidi, bidi bitonda bantu bakuabu mu tshisumbu padibu bamona ne: katuena mu ditalala ne mukuetu au.

Neulamine mukuenu munda anyi? Peshi neumufuile luse ne muoyo mujima? (Tangila tshikoso 13-14) *

13. Bualu buvua buenzekele mpanda-njila mukuabu mbukulongeshe tshinyi?

13 Patudi tufuila bena Kristo netu luse, bidi bituambuluisha tuetu ne bantu bakuabu kabidi. Ke tshivua tshienzekele mpanda-njila mukuabu utudi tubikila ne: Crystal. Bavua bamubungamije kudi muanetu wa bakaji kampanda mu tshisumbu. Crystal udi ulonda wamba ne: “Muanetu au uvua ne mêyi mabi atapa anu bu kele. Tshivua nansha musue bua batutume nende mu buambi to. Ngakabanga kujimija too ne disanka dianyi ne tshisumi bua mudimu wa buambi.” Crystal uvua mumone ne: uvua bushuwa ne bualu bua kunyingalela. Kadi kakashala mulamine muanetu au munda anyi mutume meji anu ku mêyi avua mamutape ku muoyo au to. Wakadipuekesha, kutumikilaye mubelu wa mu Bible udi mu tshiena-bualu tshia ne: “Nubuikidilangane ne muoyo wenu mujima” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/10/1999. Wakabuikidila muanetu au. Udi wamba ne: “Mpindieu ndi mulue kumona ne: tuetu bonso tutu tuenza ne muetu muonso bua kuvuala bumuntu bupiabupia, ne Yehowa udi pabuipi bua kutufuila luse dituku dionso. Ndi mumvue anu bu bantule bujitu bumvua nabu pa makaya. Ndi mupetulule disanka dianyi.”

14. Bilondeshile Matayi 18:21, 22, ndutatu kayi luvua mupostolo Petelo mua kuikala nalu? Diandamuna divua Yezu mufile didi dikulongesha tshinyi?

14 Tudi bamanye ne: bidi bikengela tuikale tufuilangana luse; ke tshidi tshimpe kuenza. Kadi bidi mua kutukolela bua kuikala kuenza nanku. Ke muvua mupostolo Petelo mua kuikala pende mumvue misangu kampanda. (Bala Matayi 18:21, 22.) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha? Bualu bua kumpala, anji ela meji bua bungi bua misangu idi Yehowa mukufuile luse. (Mat. 18:32, 33) Katuena nansha bakumbane bua yeye kutufuila luse to, kadi udi utufuilalu ku budisuile. (Mis. 103:8-10) Nanku “tuetu petu tudi benzejibue bua kunangangana.” Kufuilangana luse ki mbualu butudi tuenza patudi basue to. Mbualu butudi benzejibue bua kuenzela bena Kristo netu. (1 Yone 4:11) Bualu buibidi, ela meji a tshitu tshienzeka patutu tufuila muntu luse. Bidi mua kuambuluisha muntu udi mutuenzele bibi au, kuenza bua buobumue buikale mu tshisumbu, kukuba malanda etu ne Yehowa, ne kutumbusha bujitu pa makaya. (2 Kol. 2:7; Kolos. 3:14) Bualu bua ndekelu, sambila yeye udi utulomba bua kufuilangana luse au. Kulekedi Satana unyanga ditalala didi pankatshi pebe ne bena Kristo nebe to. (Ef. 4:26, 27) Tudi dijinga ne diambuluisha dia Yehowa bua kuepuka dipona mu buteyi bua Satana.

KANULEKEDI BUALU BUNULENDUISHA

15. Bilondeshile Kolosayi 3:13, ntshinyi tshiudi ne bua kuenza muena Kristo nebe yeye mukunyingalaje bikole menemene?

15 Kadi muena Kristo nebe yeye mukuenzele bualu budi bukunyingalaje bikole menemene? Enza ne muebe muonso bua kulama ditalala. Sambila Yehowa umuleje muudi udiumvua. Mulomba bua ambuluishe muntu udi mukuenzele bibi au ne akuambuluishe pebe bua umone ngikadilu mimpe idi nayi muntu au; mmumue ne: ngikadilu itu Yehowa munange kudiye. (Luka 6:28) Biobi bikukolela bua kupua bualu budi muanenu au mukuenzele muoyo, ela meji a mushindu muimpe menemene uudi mua kuyukila nende. Kuikadi anu uteka mu mutu ne: muanetu au uvua ne lungenyi lua kukunyingalaja to. (Mat. 5:23, 24; 1 Kol. 13:7) Paudi uyukila nende, akula mu mushindu udi uleja ne: kavua ne meji mabi to. Kadi pikalaye kayi musue kulengejangana nebe, newenze tshinyi? Wewe ‘tungunuka ne kumuleja lutulu.’ Kutshioki muanenu to. (Bala Kolosayi 3:13.) Bualu bua mushinga menemene mbua ne: kumulaminyi munda nansha, bualu bidi mua kukunyangila malanda ne Yehowa. Kulekedi bualu nansha bumue bukulenduisha to. Wewe wenza nanku, neuleje muudi munange Yehowa kupita bualu kayi buonso.​—Mis. 119:165.

16. Mbujitu kayi budi nabu yonso wa kutudi?

16 Tutu tuanyisha diakalenga ditudi nadi dia kuenzela Yehowa mudimu mu buobumue, bikale “tshisumbu tshimue” ku bulombodi bua “mulami umue”! (Yone 10:16) Mu mukanda wa Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa mu dibeji dia 165 badi bamba ne: “Bu mudi buobumue ebu bukuambuluisha, udi pebe ne bujitu bua kubulama.” Nunku mbimpe tuikale “tudienzeja bua kumona bena Kristo netu bu mudi Yehowa ubamona.” Ku mêsu kua Yehowa, tuetu bonso tudi “bana bakese” badi ne mushinga. Ke muutu pebe umona bena Kristo nebe anyi? Yehowa udi umona bualu buonso buudi wenza bua kuambuluisha bena Kristo nebe ne kubatabalela, ne udi wanyisha bikole.​—Mat. 10:42.

17. Ntshinyi tshitudi badisuike bua kuenza?

17 Tudi banange bena Kristo netu. Nunku tudi ‘badisuike bua kubenga kuteka tshilenduishi anyi tshipumbishi kumpala kua muanetu.’ (Lomo 14:13) Tudi tumona bena Kristo netu bu batupite tuetu, ne tudi basue kubafuila luse ne muoyo mujima. Katulekedi bakuabu batulenduisha to. Pamutu pa kuenza nanku, “tuipatshilayi malu adi afila ditalala ne malu adi akoleshangana.”​—Lomo 14:19.

MUSAMBU WA 130 Tuikale tubuikidilangana

^ tshik. 5 Bu mutudi bantu bapange bupuangane, bidi mua kuenzeka bua tuambe anyi tuenze malu adi mua kubungamija bena Kristo netu. Ntshinyi tshitutu tuenza pashishe? Tutu tuenza lukasa bua kukeba ditalala anyi? Tutu tubuikidilangana katuyi tuelakana anyi? Peshi tutu tudiambila ne: biobi bibatonde ntshilumbu tshiabu, ki ntshianyi anyi? Tutu ne tshibidilu tshia kusunuka bua malu adi bakuabu bamba anyi benza anyi? Tutu tudibingisha bua binsununsunu tuamba ne: ke muanyi muntu anyi? Peshi tutu tumona ngikadilu au bu butekete butudi ne bua kuluisha?

^ tshik. 53 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji kampanda bamunyingalaje kudi mukuabu mu tshisumbu. Pashishe bubidi buabu badi bamonangana pa nkayabu ne balengejangana, badi bapua bualu buvua buenzeke muoyo ne bapatuka mu buambi pamue bikale ne disanka.