Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 28

Ikala mutuishibue ne: udi mupete bulelela

Ikala mutuishibue ne: udi mupete bulelela

“Tungunuka mu malu auvua mulonge ne avuabu bakufikishe ku ditaba.”​—2 TIM. 3:14.

MUSAMBU WA 56 Unange bulelela bikole

KADIOSHA *

1. Muaku “bulelela” udi umvuija tshinyi?

“MMUNYI muwakafika ku dimanya bulelela?” “Udi mukolele mu dîku dia Bantemu anyi?” “Ukadi ne bidimu bungi kayi mu bulongolodi?” Pamuapa bakadi bakuele nkonko eyi, peshi wewe muine muyele bakuabu. Muaku “bulelela” udi umvuija tshinyi? Tutu tutamba kuwutela bua kuakula bua malu atudi tuitabuja, bua ntendelelu wetu, ne bua nsombelu wetu wa buena Kristo. Bantu badi mu “bulelela” mbamanye tshitu Bible ulongesha, ne batu batumikila mêyi manene a mu Bible. Ke bualu kayi, kabatshiena kabidi ku bupika bua mashimi a mu bukua ntendelelu to, ne badi ne nsombelu muimpe nansha mudibu bapange bupuangane.​—Yone 8:32.

2. Bilondeshile Yone 13:34, 35, mbualu kayi bua kumpala budi mua kukoka muntu mu bulongolodi?

2 Mbualu kayi bua kumpala buvua bukukoke mu bulongolodi? Pamuapa mbikadilu bimpe bia bantu ba Yehowa. (1 Pet. 2:12) Anyi tshivua mua kuikala dinanga divuabu banange nadi bantu bakuabu. Bantu ba bungi bakamona dinanga adi anu musangu wa kumpala wakabuelabu mu bisangilu. Diodi ke divuabu bashala bavuluka kupita malu onso avuabu balongeshamu. Kabiena bikemesha to, bualu Yezu wakamba ne: bavua ne bua kumanyina bayidi bende ku dinanga didibu banangangane nadi. (Bala Yone 13:34, 35.) Kadi bua tuetu kuikala ne ditabuja dikole, bidi bilomba malu makuabu.

3. Ditabuja dietu diodi dishindamene anu pa dinanga dia buena Kristo ditudi banangangane nadi, tshidi mua kuenzeka ntshinyi?

3 Ditabuja dietu kadiena ne bua kushindamena anu pa dinanga dia buena Kristo didi nadi bantu ba Nzambi to. Bua tshinyi? Bualu ditabuja dietu diodi dishindamene anu pa dinanga adi, tudi mua kudijimija bipepele. Tshilejilu, tudi mua kulekela dienzela Yehowa mudimu bikala muena Kristo netu, anyi mene mukulu, anyi mpanda-njila muenze mpekatu munene. Tudi kabidi mua kulekela dienzela Yehowa mudimu bikala muena Kristo netu mutuenzele bibi anyi mulue mutontolodi, anyi wamba ne: malu atudi bitabuje ki mmalelela to. Nunku tuetu basue bua ditabuja dietu dikole, didi ne bua kushindamena pa malanda makole atudi badie ne Yehowa. Nunku dinanga diudi munange nadi Yehowa ne bantu bende didi mua kukuambuluisha bua kupetaku ndambu wa ditabuja. Kadi bidi kabidi ne mushinga wa bungi menemene bua kulonga Bible ne muoyo umue, kumvua biudi ulonga, ne kuenza makebulula, bua kutuishibua ne: malu a Yehowa audi ulonga au mbulelela. Bidi bikengela udijadikile wewe nkayebe ne: Bible udi utulongesha malu malelela adi atangila Yehowa.​—Lomo 12:2.

4. Bilondeshile Matayi 13:3-6, 20, 21, ntshinyi tshitu bantu bakuabu benza padi ditabuja diabu ditetshibua?

4 Yezu wakamba ne: bantu bakuabu bavua mua kuitaba bulelela “ne disanka,” kadi ditabuja diabu divua mua kuteketa pavuadi ditetshibua. (Bala Matayi 13:3-6, 20, 21.) Pamuapa kabavua bajingulule ne: bavua mua kupeta ntatu ne makenga bua dilonda Yezu to. (Mat. 16:24) Anyi bavua mua kuikala bela meji ne: kuikala muena Kristo nkuikala ne nsombelu wa kayi ntatu, muikale anu wa masanka. Kadi mu bulongolodi bua malu mabi ebu, nekuikale anu ntatu. Nsombelu idi mua kushintuluka, itujimijila disanka bua tshikondo kampanda.​—Mis. 6:6; Muam. 9:11.

5. Mmunyi mudi bena Kristo netu ba bungi menemene baleja mudibu batuishibue ne: mbapete bulelela?

5 Bena Kristo netu ba bungi menemene batu baleja mudibu batuishibue ne: mbapete bulelela. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu nansha muena Kristo nabu yeye mubenzele bibi anyi mutuadije kuenza malu adi Bible ukandika, ditabuja diabu kaditu ditenkakana to. (Mis. 119:165) Misangu yonso itubu batuilangana ne diteta, ditabuja diabu ditu anu dikola, kaditu diteketa to. (Yak. 1:2-4) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kupeta pebe ditabuja dikole dia mushindu au?

PETA “DIMANYA DIJALAME DIA NZAMBI”

6. Bayidi ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bibakile ditabuja diabu pa tshinyi?

6 Bayidi ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bibakile ditabuja diabu pa dimanya dia Mifundu divuabu nadi ne pa malongesha a Yezu Kristo, mmumue ne: “bulelela bua lumu luimpe.” (Gal. 2:5) Bulelela ebu budi butangila malongesha onso a buena Kristo, kusangisha ne malu adi atangila mulambu wa Yezu udi upikulangana ne dibishibua diende ku lufu. Mupostolo Paulo uvua mutuishibue ne: malongesha aa avua malelela. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu uvua “ufila bijadiki bia mu Mifundu ne: bivua bikengela bua Kristo akenge ne ajuke ku lufu.” (Bien. 17:2, 3) Bayidi ba mu bidimu lukama bia kumpala bakitaba malongesha au ne bavua beyemena nyuma muimpe bua abambuluishe bua bumvue Dîyi dia Nzambi. Bavua batuishibue bobu bine ne: malongesha aa nga mu Bible. (Bien. 17:11, 12; Eb. 5:14) Kabavua bibakile ditabuja diabu pa dinanga nkayadi to, ne kabavua benzela Yehowa mudimu anu bualu bavua bumvua bimpe pavuabu badisangisha ne bena kuitabuja nabu to. Kadi ditabuja diabu divua dibakila pa “dimanya dijalame dia Nzambi.”​—Kolos. 1:9, 10.

7. Ditabuja dietu dia bulelela bua mu Bible nedituenzele tshinyi?

7 Bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi kabutu bushintuluka to. (Mis. 119:160) Tshilejilu, kabutu bushintuluka padi muena Kristo netu mutuenzele bibi anyi muenze mpekatu munene to. Kabutu nansha bushintuluka patutu tutuilangana ne ntatu to. Nunku bidi bikengela tumanye malongesha a mu Bible bimpe menemene ne tutuishibue ne: mbulelela. Ditabuja dietu dikole dibakila pa bulelela bua mu Bible nedienze bua katutenkakanyi bikondo bia ntatu, anu mudi luongo mua kujalamija mazuwa dîba dia tshipepele tshikole. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kukolesha dituishibua diebe dia ne: udi mupete bulelela?

‘FIKA KU DITABA’

8. Bilondeshile 2 Timote 3:14, 15, mmunyi muvua Timote mufike ku dituishibua ne: uvua mupete bulelela?

8 Timote uvua mutuishibue ne: uvua mupete bulelela. Tshivua tshimufikishe ku dituishibua nanku ntshinyi? (Bala 2 Timote 3:14, 15.) Mamuende ne kakuende ke bavua ba kumpala ku dimulongesha “mifundu ya tshijila.” Kakuyi mpata, yeye nkayende wakangata kabidi dîba ne kuditatshisha bua kulonga mifundu ayi. Ke bualu kayi ‘wakafika ku ditaba’ ne: ivua ne bulelela. Pashishe, Timote ne muamuende ne kakuende bakalonga malongesha a buena Kristo. Kakuyi mpata, dinanga divua nadi bayidi ba Yezu diakakemesha Timote bikole, ne uvua ne dijinga dikole dia kudisangisha ne bena Kristo nende ne kubatabalela. (Filip. 2:19, 20) Kadi ditabuja diende kadivua diashila pa dinanga divuaye munange nadi bantu to, kadi divua diashila pa malu avua mamusemeje pabuipi menemene ne Yehowa. Wewe pebe udi ne bua kulonga Bible ne kufika ku dituishibua bua malu adiye ulongesha bua Yehowa.

9. Mmalongesha kayi a nshindamenu asatu audi ne bua kudijadikila wewe muine?

9 Bua kuenza bimpe, bidi bikengela udijadikile wewe muine malongesha a nshindamenu, owu makese ngasatu. Tshia kumpala, bidi bikengela utuishibue ne: Yehowa Nzambi ke Mufuki wa bintu bionso. (Ekes. 3:14, 15; Eb. 3:4; Buak. 4:11) Tshibidi, udi ne bua kudijadikila wewe muine ne: Bible mmukenji udi Nzambi mufundishile bukua bantu ku bukole bua nyuma muimpe. (2 Tim. 3:16, 17) Tshisatu, bidi bikengela wikale mutuishibue ne: Yehowa udi ne tshisumbu tshia bantu tshilongolola tshidi tshimutendelela ku bulombodi bua Kristo, kutuishibua kabidi ne: Bantemu ba Yehowa ke badi benza tshisumbu atshi. (Yesh. 43:10-12; Yone 14:6; Bien. 15:14) Kudijadikila wewe muine malongesha aa kakuena kulomba bua ulue kashete ka malu a mu Bible to. Tshipatshila tshiebe tshidi ne bua kuikala tshia kuenza mudimu ne ‘tshieledi tshiebe tshia meji’ bua kukolesha dituishibua diebe dia ne: udi mupete bulelela.​—Lomo 12:1.

IKALA MUDILONGOLOLE BUA KUFIKISHA BAKUABU KU DITABA

10. Pa kumbusha dimanya bulelela, bidi bikengela tuikale bakumbane bua kuenza tshinyi?

10 Wewe mumane kutuishibua bua malongesha a nshindamenu asatu adi atangila Nzambi, Bible, ne bantu bende, bidi bikengela wikale mukumbane bua kujadikila bakuabu malongesha aa ne Bible. Bua tshinyi? Bualu bu mutudi bena Kristo, tudi ne dibanza dia kuangata malu malelela atudi balonge ne kualongesha bantu badi mua kututeleja. * (1 Tim. 4:16) Patudi tuditatshisha bua kufikisha bakuabu ku ditaba malu malelela a mu Bible, tudi tukolesha dituishibua dietu dia malu aa.

11. Mmunyi muvua Paulo ulongesha bantu? Mmunyi mutudi mua kumuidikija?

11 Pavua mupostolo Paulo ulongesha bantu, uvua ‘ubitabijija bualu bua Yezu ku diambuluisha dia Mikenji ya Mose ne mifundu ya Baprofete.’ (Bien. 28:23) Mmunyi mutudi mua kuidikija Paulo patudi tulongesha bakuabu bulelela? Katuena ne bua kuikala tubabadila anu Bible tshianana to. Tudi ne bua kubambuluisha bua kulonga Bible ne kuelangana meji a bidibu balongamu bua basemene pabuipi ne Yehowa. Katuena basue bitabe bulelela bualu badi batunemeka to, kadi babuitabe bua mudibu badijadikile bobu bine ne: malu a Nzambi wa dinanga adibu balonga mbulelela.

Baledi wetu, longeshayi bana benu “malu male a Nzambi” bua bakoleshe ditabuja diabu (Tangila tshikoso 12-13) *

12-13. Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu bua kushalabu mu bulelela?

12 Baledi wetu, tudi bamanye ne: nudi basue bua bana benu bashale mu bulelela. Nudi mua kumona ne: bobu ne balunda bimpe mu tshisumbu, ditabuja diabu nedikole. Kadi bua bana benu kutuishibuabu ne: mbapete bulelela, kabiena bikengela anu bikale ne balunda bimpe tshianana to. Bidi bikengela yonso wa kudibu ikale mu malanda a nsungansunga ne Nzambi ne ikale mutuishibue ne: malu adi Bible ulongesha mbulelela.

13 Bua baledi kulongeshabu bana babu bulelela budi butangila Nzambi bimpe, badi ne bua kuikala bobu bine balongi bimpe ba Dîyi dia Nzambi. Badi ne bua kuangata dîba dia kuelangana meji a bidibu balonga. Dîba adi, nebashishe kukumbana bua kulongesha bana babu bua kuenzabu pabu bia muomumue. Bidi bikengela balongeshe bana babu bua kuenza mudimu ne bintu bia kulonga nabi Bible, anu mutubu balongesha balongi babu ba Bible amu. Bobu benza nunku, nebambuluishe bana babu bua kunanga Yehowa ne kueyemena “mupika wa lulamatu udi mudimuke” udiye wenza nende mudimu bua kutupesha biakudia bia mu nyuma. (Mat. 24:45-47) Baledi wetu, kanuikadi nulongesha bana benu anu malongesha mapepele a mu Bible to. Balongeshayi “malu male a Nzambi” bilondeshile bukole buabu ne tshipidi tshia lungenyi luabu bua bapete ditabuja dikole.​—1 Kol. 2:10.

LONGA MÊYI A BUPROFETE A MU BIBLE

14. Bua tshinyi tudi ne bua kulonga mêyi a buprofete a mu Bible? (Tangila kabidi kazubu ka “ Udi mua kumvuija mêyi a buprofete aa anyi?”)

14 Mêyi a buprofete a mu Bible ntshitupa tshinene tshia mu Dîyi dia Nzambi tshidi tshituambuluisha bua kukolesha ditabuja dietu mu Yehowa. Mmêyi kayi a buprofete adi makoleshe ditabuja diebe? Pamuapa nga “matuku a ku nshikidilu.” (2 Tim. 3:1-5; Mat. 24:3, 7) Kadi mmêyi kayi makuabu a buprofete akadi makumbane adi mua kukolesha ditabuja diebe? Tshilejilu, udi mua kumvuija mudi mêyi a buprofete a mu Danyele nshapita 2 anyi Danyele nshapita 11 makumbane ne enda akumbana anyi? * Wewe ne ditabuja dikole didi dishindamene mu Bible, ditabuja adi kadiakutenkakana to. Tuangate tshilejilu tshia bana betu bavuabu bakengeshe bikole mu Allemagne mu Mvita mibidi ya buloba bujima. Nansha muvuabu kabayi bumvue mêyi a buprofete a mu Bible avua atangila matuku a ku nshikidilu bimpe menemene, bavua ne ditabuja dikole mu dîyi dia Nzambi.

Tuetu tulonga Bible, tulonga kabidi ne mêyi ende a buprofete, katuakutenkakana mu bikondo bia ntatu to (Tangila tshikoso 15-17) *

15-17. Mmunyi muvua dilonga dia Bible dikoleshe bana betu bavuabu bakengesha kudi bena Nazi?

15 Pavua mbulamatadi wa bena Nazi mu Allemagne ukokesha, bakatuma bena Kristo netu binunu ne binunu mu tumponyi tua dimueneshangana kasuba. Hitler ne Heinrich Himmler, munene wa mu mbulamatadi amu, bakakina Bantemu ba Yehowa. Muanetu kampanda wa bakaji wakamba ne: Himmler uvua muambile bana betu ba bakaji bavua mu kamponyi kampanda ka dimueneshangana kasuba ne: “Yehowa wenu au udi mua kuikala yeye ukokesha mu diulu, kadi pa buloba apa ntuetu! Ku tuetu nenu netumone balala bobu kuboboka!” Ntshinyi tshivua tshiambuluishe bantu ba Yehowa bua kushalabu ne lulamatu?

16 Balongi ba Bible abu bavua bamanye ne: Bukalenge bua Nzambi buvua butuadije kukokesha mu 1914. Ke bualu kayi buluishi bukole buvuabu bapete kabuvua bubakemeshe to. Kadi bantu ba Nzambi bavua batuishibue ne: kakuena mbulamatadi nansha umue udi mua kupangisha Nzambi bua kukumbaja tshidiye mulongolole to. Hitler kavua mua kubutula ntendelelu mulelela anyi kuenza mbulamatadi uvua mua kupita Bukalenge bua Nzambi bukole to. Bana betu bavua batuishibue ne: nansha ku tototo nansha ku ndandanda, mbulamatadi wa Hitler neikale ne bua kufua.

17 Bana betu abu kabavua baladile mayi mabole to. Abidi mmale asatu mmîpi, mbulamatadi wa bena Nazi wakakuluka, ne Heinrich Himmler, uvua wamba ne: “pa buloba apa ntuetu” au, ukavua wenda unyema bua kusungila muoyo wende. Pavuaye wenda unyema apu, wakasambakena ne muanetu Lübke, uvua muena buloko musangu kampanda uvuaye mukuate mpala. Himmler wakakonka muanetu Lübke bu muntu mubole mvula wamba ne: “Mulongi wa Bible, tshienzeka mpindieu ntshinyi?” Muanetu Lübke wakambila Himmler ne: Bantemu ba Yehowa bakavua bamanye kuonso aku ne: mbulamatadi wa bena Nazi uvua ne bua kukuluka ne bobu bavua ne bua kubalekelela. Himmler uvua wamba Bantemu ba Yehowa malu mabi kumpala bu mutue ku nzembu, wakashala bu mudie tshiombe tshia kabumba mbanga. Matuku makese pashishe wakadishipa. Bualu ebu budi butulongesha ne: tuetu tulonga Bible, tulonga ne mêyi ende a buprofete, tudi tupeta ditabuja mu Nzambi didi kadiyi ditenkakana, ne katuakutenkakana mu bikondo bia ntatu to.​—2 Pet. 1:19-21.

18. Bilondeshile Yone 6:67, 68, bua tshinyi bidi bikengela tuikale ne “dimanya dijalame ne dijingulula dionso dia malu” bivua Paulo muakuile?

18 Yonso wa kutudi udi ne bua kunanga muinende, bualu dinanga ke tshimanyinu tshia bena Kristo balelela. Kadi bidi bikengela tuikale kabidi ne “dimanya dijalame ne dijingulula dionso dia malu.” (Filip. 1:9) Tshianana, badi mua kutukupakaja eku ne eku “kudi lupepele luonso lua dilongesha ku dishimakajangana dia bantu,” nansha kabidi kudi batontolodi. (Ef. 4:14) Pavua bayidi ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala balekele dilonda Yezu, mupostolo Petelo wakamba muvuaye mutuishibue ne: Yezu uvua ne “mêyi a muoyo wa tshiendelele.” (Bala Yone 6:67, 68.) Nansha muvua Petelo tshikondo atshi kayi mujingulule malu onso avua atangila mêyi au, wakashala ne lulamatu bualu uvua mujingulule bulelela buvua butangila Kristo. Wewe pebe udi mua kukolesha dituishibua diebe dia malu adi Bible ulongesha. Wewe muenze nanku, ditabuja diebe nedishale dikole pakukuata diteta, ne newambuluishe bakuabu bua kukolesha diabu ditabuja.​—2 Yone 1, 2.

MUSAMBU WA 72 Tudi tumanyisha bulelela bua Bukalenge

^ tshik. 5 Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kujingulula ne: bulelela bua mu Bible budi ne mushinga wa bungi. Netshiumvuije kabidi mishindu itudi mua kukolesha dishindika dietu dia ne: malu atudi bitabuje mbulelela.

^ tshik. 10 Bua kukuambuluisha bua kueleshisha muntu meji bua malongesha a nshindamenu a mu Bible, tangila biena-bualu bia “Muntu uyukila ne Ntemu wa Yehowa,” bivua bipatuka mu Tshibumba tshia Nsentedi kubangila mu 2012 too ne ku 2015. Mu biena-bualu abi, mudi biena-bualu bu mudi: “Yezu nNzambi anyi?,” “Bukalenge bua Nzambi mbutuadije kukokesha tshidimu kayi?,” ne tshia “Bantemu ba Yehowa batuku bitabuja Yezu anyi?

^ tshik. 14 Bua kumanya malu makuabu adi atangila mêyi a buprofete aa, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15/6/2012 ne tshia 5/2020.

^ tshik. 60 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mu ntendelelu wa mu dîku, baledi balonga ne bana babu mêyi a buprofete a mu Bible adi atangila dikenga dinene.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Pakadi dikenga dinene dituadije, bena mu dîku dimue dimue adi kabena bapapuka bua malu adi enzeka to.