Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 27

Kuedi meji ne: udi mupite tshiudi atshi to

Kuedi meji ne: udi mupite tshiudi atshi to

“Ndi ngambila muntu yonso wa munkatshi muenu amu bua kedi meji ne: mmupite tshidiye atshi to, kadi ele meji bua ikale ne meji mimpe.”​—LOMO 12:3.

MUSAMBU WA 130 Tuikale tubuikidilangana

KADIOSHA *

1. Bilondeshile Filipoyi 2:3, bua tshinyi patudi ne budipuekeshi tudi tulama malanda mimpe ne bakuabu?

TUTU tukokela mikenji ya Yehowa ne budipuekeshi buonso, bamanye ne: Yehowa utu anu mumanye tshidi tshitambe buimpe buetu tuetu. (Ef. 4:22-24) Didipuekesha didi ditusaka bua kuenza disua dia Yehowa kumpala kua dietu tuetu ne kumona bakuabu bu batupite. Bua bualu abu, tudi tubuela mu malanda mimpe ne Yehowa ne bena kuitabuja netu.​—Bala Filipoyi 2:3.

2. Ntshinyi tshivua mupostolo Paulo mumanye? Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

2 Kadi tuetu katuyi badimuke, bantu ba mu bulongolodi bua Satana badi ne lutambishi ne badinangi badi mua kutunyanga. * Bidi bimueneka ne: bualu ebu buvua buteke bamue bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala mu njiwu, bualu mupostolo Paulo wakafundila bena Lomo ne: “Ndi ngambila muntu yonso wa munkatshi muenu amu bua kedi meji ne: mmupite tshidiye atshi to, kadi ele meji bua ikale ne meji mimpe.” (Lomo 12:3) Paulo uvua mumanye ne: kuonso eku, muntu yonso eu utu musue kudimona ne mushinga kampanda. Kadi didipuekesha nedituambuluishe bua kubenga kudimona ne mushinga kupitshisha. Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua malu asatu. Mu malu au netumone mudi budipuekeshi butuambuluisha bua kubenga kumona ne: tudi ne mushinga wa bungi kupita bakuabu. Malu au ngowu aa: 1) dibaka, 2) midimu itudi nayi mu bulongolodi, ne 3) dibuela miaba ya dipetelangana ku Enternete.

LEJA NE: UDI NE BUDIPUEKESHI MU DIBAKA

3. Bua tshinyi bilumbu bidi anu mua kujuka mu dibaka? Bakuabu batu benza bishi patubi bijuka?

3 Yehowa wakafuka dibaka bua dikale dipetesha mulume ne mukajende disanka. Nunku bu mudibu bonso babidi bapange bupuangane, bilumbu bidi anu mua kujuka. Ke bualu kayi, Paulo wakafunda ne: mbimpe bantu badi baselanangana bamanye ne: nebapete makenga. (1 Kol. 7:28) Bakuabu mbamone ne: batu bobu anu batandangana ne muena dibaka nabu, ne yonso wa kudibu udi mua kufika ku didiebeja tshivuaye muselelangane ne muena dibaka nende au ni ntshinyi. Bobu balonde lungenyi lua bena panu, nebamone musangu umue ne: tshia kuenza nkushipa dibaka. Nebabange kumona ne: bua bobu kuikala ne disanka, anu bobu bashipe dibaka.

4. Ntshinyi tshitudi ne bua kuepuka?

4 Tudi ne bua kuepuka tshiakuidi tshia ne: dianyi dibaka kadiena ne bua nsongo. Tshitudi bamanye ntshia ne: bilondeshile Bible, bua dibaka diodi kufua, anu kuoku bualu bua masandi. (Mat. 5:32) Nanku patudi tutuilangana ne makenga avua Paulo muambe au, ki mbimpe tulekele lutambishi lutufikisha ku didilakana tuamba ne: ‘Muntu undi nende mu dibaka katshiyi untabalela! Tshiena ngumvua anu ne: mmunange to! Pamuapa meme muselangane ne muntu mukuabu, nengikale ne disanka dia bungi be!’ Wewe udilakana nanku, udi umona anu disanka diebe wewe, kuyi umona dia muena dibaka nebe to. Meji a bena panu adi mua kukusaka bua kulonda tshidi muoyo webe ukuambila, bua kuenza tshidi tshikusankisha anu wewe, nansha biobi bilomba kushipa dibaka. Meji a Nzambi owu adi amba ne: Kanuena ne bua ‘kutangila anu malu enu nkayenu, kadi nutangile kabidi malu a bakuabu.’ (Filip. 2:4) Yehowa mmusue bua ulame dibaka diebe, ki mmusue bua udishipe to. (Mat. 19:6) Mmusue bua umusankishe yeye, kudisankishi wewe to.

5. Bilondeshile Efeso 5:33, mmunyi mudi mulume ne mukajende ne bua kuenzelangana malu?

5 Mulume ne mukajende badi ne bua kunangangana ne kunemekangana. (Bala Efeso 5:33.) Bible udi utulongesha bua tuikale ne tshibidilu tshia kufila pamutu pa kuikala ne tshia kuangata. (Bien. 20:35) Nngikadilu kayi wambuluisha mulume ne mukajende bua kuikala kunangangana ne kunemekangana? Ndidipuekesha. Mulume anyi mukaji udi ne didipuekesha kakukeba anu diakalenge diende yeye to, kadi neakebe “dia muntu mukuabu.”​—1 Kol. 10:24.

Pamutu pa mulume ne mukajende kudimonabu bonso babidi bu bamfumu, mbimpe beleshangane diboko (Tangila tshikoso 6)

6. Tshidi Steven ne Stephanie bambe tshidi tshikulongesha tshinyi?

6 Didipuekesha dikadi diambuluishe bena Kristo ba bungi badi baselangane bua kuikala ne disanka dia bungi mu mabaka abu. Tshilejilu, mulume kampanda diende Steven udi wamba ne: “Mulume ne mukajende badi ne bua kueleshangana diboko nangananga padi bilumbu bijuka. Pamutu pa kuamba ne: ‘Ntshinyi tshindi meme musue?’ Mbimpe kuamba ne: ‘Ntshinyi tshitudi tuetu basue?’” Muena kuende Stephanie udi pende ne lungenyi alu. Udi wamba ne: “Kakuena muntu udi mua kujinga kusomba ne muluishi wende to. Patu bilumbu bijuka, tutu tukeba muaba udi bualu. Pashishe tutu tusambila, tuenza makebulula, ne tuyukila bua bualu abu. Pamutu pa tuetu kuluishangana, tutu tuluisha tuetu tshilumbu.” Malu a mulume ne mukajende adi enda bimpe padi yonso wa kudibu kayi wela meji ne: mmupite tshidiye atshi to.

ENZELA YEHOWA MUDIMU NE “DIDIPUEKESHA DIONSO”

7. Padi muanetu upeta mudimu kampanda mu bulongolodi, udi ne bua kuikala ne lungenyi kayi?

7 Mudimu wonso utudi tuenzela Yehowa ndiakalenga kutudi. (Mis. 27:4; 84:10) Muanetu kampanda yeye mudiakaje bua kuenza mudimu kampanda wa pa buawu, ngua kuela kalumbadi. Ke bualu kayi Bible udi wamba ne: “Muntu mulume yeye wipatshila bua kuikala mutangidi, udi ujinga mudimu muimpe.” (1 Tim. 3:1) Kadi padiye upeta mudimu kampanda mu bulongolodi, kena ne bua kuela meji ne: mmupite tshidiye atshi to. (Luka 17:7-10) Tshipatshila tshiende tshidi ne bua kuikala tshia kuenzela bakuabu mudimu ne budipuekeshi buonso.​—2 Kol. 12:15.

8. Tshilejilu tshia Diotelefe, tshia Uziya, ne tshia Abashaloma bidi bitulongesha tshinyi?

8 Bible udi ne bilejilu bidi bitudimuija bia bantu bavua bela meji ne: bavua bapite tshivuabu atshi. Diotelefe uvua umona yeye ne: uvua mua kuenza bionso, ukeba “muaba wa kumpala” mu tshisumbu. (3 Yone 9) Lutambishi luakasaka Uziya bua kuenza mudimu uvua Yehowa kayi mumuambile bua kuenza. (2 Kul. 26:16-21) Abashaloma wakasaka bantu muinshimuinshi bua bamutue panyima bu muvuaye ujinga kuikala mukalenge. (2 Sam. 15:2-6) Anu mudi malu adi Bible mulonde aa aleja patoke, Yehowa katu usanka ne bantu badi badikebela butumbi to. (Nsu. 25:27) Mu kupita kua matuku, lutambishi ne kujinga malu manene bitu bifikisha anu ku kabutu.​—Nsu. 16:18.

9. Ntshilejilu kayi tshidi Yezu mutushile?

9 Tuangate tshilejilu tshia Yezu “uvua kayi muele meji bua kuangata muaba wa Nzambi, mbuena kuamba ne: kuikala mumue ne Nzambi, nansha muvuaye mu tshimuenekelu tshia Nzambi.” (Filip. 2:6) Yeye uvua mushilangane ne bantu bakuabu abu. Nansha mudiye mulondele Yehowa ku bukokeshi, katu wela meji ne: mmupite tshidiye atshi to. Wakambila bayidi bende ne: “Muntu udi wenza malu bu mukese munkatshi muenu bonso, yeye ke udi munene.” (Luka 9:48) Kuenza mudimu ne bampanda-njila, basadidi ba mudimu, bakulu, ne batangidi ba bijengu badi baleja didipuekesha bua kuidikija Yezu ndibenesha dia dikema! Batendeledi ba Yehowa bena budipuekeshi batu banangangana, bualu dinanga ke didi dileja ne: tuetu ke badi mu bulongolodi bua Yehowa.​—Yone 13:35.

10. Wewe mumone ne: bakulu mbatangile malu mu tshisumbu ne mêsu, udi ne bua kuenza tshinyi?

10 Kadi biobi bimueneke ne: kudi malu mu tshisumbu ne umona ne: bakulu mbaatangile ne mêsu, ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Pamutu pa kudiabakena, leja ne: udi ne budipuekeshi, londa mudi bantu badi balombola baya ne malu. (Eb. 13:17) Bua wewe kuenza nanku, diebeja ne: malu mine aa adi ne bualu menemene bikengela anu bua bakulu baatangile anyi? Bikengela baatangile anu mpindieu anyi? Biobi bine mbintangile anyi? Tuanji tuambabi, tshindi ngenza etshi nkukebesha buobumue mu tshisumbu anyi? Anyi ndi njinga bua bammone ne: ndi ne mushinga wa bungi?

Bana betu badibu bapeshe midimu mu bulongolodi kabena ne bua kumanyika anu bua mudibu bamanye kuyenza to, kadi badi kabidi ne bua kumanyika bua didipuekesha diabu (Tangila tshikoso 11) *

11. Bilondeshile Efeso 4:2, 3, wewe wenzela Yehowa mudimu ne didipuekesha, ntshinyi tshienzeka?

11 Yehowa udi wangata didipuekesha ne mushinga wa bungi kupita mamanya etu, ne wangata buobumue ne mushinga wa bungi kupita dienza malu bu mutoke. Ke bualu kayi, enza muebe muonso bua kuenzela Yehowa mudimu ne didipuekesha. Wewe wenza nanku, neukebeshe buobumue mu tshisumbu. (Bala Efeso 4:2, 3.) Difila bikole mu mudimu wa buambi. Keba mishindu ya kuenzela bakuabu malu mimpe bua kuleja ne: udi ubenzela mudimu. Ikala wakidila bantu bonso, nansha badi kabayi ne midimu mu bulongolodi. (Mat. 6:1-4; Luka 14:12-14) Wewe wenza mudimu ne tshisumbu ne didipuekesha, bantu bakuabu nebamone ne: udi mumanye kuwenza, nebamone kabidi ne: udi ne didipuekesha.

LEJA NE: UDI NE DIDIPUEKESHA PAUDI UBUELA MIABA YA KUPETELANGANA KU ENTERNETE

12. Bible udi utukankamija bua kuikala ne balunda anyi? Umvuija.

12 Yehowa mmusue bua tuikale ne disanka dia kusomba ne balunda ne balela betu. (Mis. 133:1) Yezu uvua ne balunda bimpe. (Yone 15:15) Bible udi utuleja buimpe bua kuikala ne balunda balelela. (Nsu. 17:17; 18:24) Udi utuambila kabidi ne: ki mbimpe tuikale tuditola to. (Nsu. 18:1) Bantu ba bungi batu bamona ne: miaba ya kupetelangana ku Enternete mmushindu wa kupeta balunda ba bungi ne udi wambuluisha bua kubenga kumvua bunkaya. Kadi tudi ne bua kutapa ntala kudimuka patudi tubuela miaba ya dipetelangana eyi.

13. Bua tshinyi bantu bakuabu batu babuela miaba ya dipetelangana ku Enternete batu babuela mu bunkaya ne bashala babungame?

13 Malu adibu balonge mmaleje ne: bantu badi bapitshisha dîba dia bungi mu ditangila foto ne bintu bidibu bafunda miaba ya dipetelangana ku Enternete badi mua kufika ku didimona nkaya ne ku dibungama. Bua tshinyi? Bumue bualu mbua ne: bantu batu batamba kuela anu foto ya malu manene akadibu benze, bela anu foto yabu ya mimpe ayi, ya balunda babu, ne ya miaba mimpe ikadibu baye. Padi muntu udi umona foto ya nunku udifuanyikija nabu udi mua kumona bu ne: nsombelu wende kena ne bualu bua nsongo, anyi ne: yeye mmulue kufilangana pa buloba apa. Muanetu kampanda wa bakaji wa bidimu 19 udi wamba ne: “Biakabanga kuntonda pamvua mmona bakuabu bapitshisha kapepe bimpe ku ndekelu kua lumingu pamvua meme eku mushale kumbelu mudisambe.”

14. Mmunyi mudi mubelu udi mu 1 Petelo 3:8 utuambuluisha mu tshilumbu tshia dibuela miaba ya dipetelangana ku Enternete?

14 Mu kuamba kuimpe, muntu udi mua kubuela miaba ya dipetelangana ku Enternete, tshilejilu, bua kupetangana ne balela bende ne balunda bende. Kadi kutu muanji kumona pebe ne: bintu bikuabu bitu bantu bela miaba eyi, batu babiela ne tshipatshila tshia kudileja anyi? Batu anu bu batu bambila bantu ne: “Ntangila umone.” Bakuabu bobu batu bafunda too ne malu a dipanga bukalanga anyi a busenji ku foto idibu bobu anyi bantu bakuabu bela. Bualu ebu budi bubengangana kabidi ne didipuekesha ne diditeka pa muaba wa bakuabu bidibu balombe bena Kristo bua kuikala nabi.​—Bala 1 Petelo 3:8.

Bintu biudi wela ku Enternete bidi bileja bakuabu ne: udi udibandisha anyi peshi udi udipuekesha? (Tangila tshikoso 15)

15. Mmunyi mudi Bible mua kutuambuluisha bua kubenga kudileja?

15 Wewe muikale ubuela miaba ya dipetelangana ku Enternete, diebeja ne: ‘Bintu bindi mfunda, foto ne filme bindi ngela, bidiku bileja bakuabu ne: ndi ndileja anyi? Bidi mua kujula bakuabu mukawu anyi?’ Bible udi wamba ne: “Bintu bionso bia pa buloba, mmumue ne: majinga a mubidi, majinga a mêsu, ne kuleja bintu bia mu nsombelu ne lutambishi, kabiena bifumina kudi Tatu, kadi bidi bifumina pa buloba.” (1 Yone 2:16) Mukanda wa Mvidi Mukulu wa bena mishonyi udi ukudimuna tshiambilu tshia ne: “kuleja bintu bia mu nsombelu ne lutambishi” ne: “kuditemba bua bitudi nabi.” Bena Kristo kabatu ne dijinga dia kudileja to. Badi batumikila mubelu wa mu Bible eu: “Katukebi bua kudileja bu ne: tudi bapite bakuabu, tukebesha ditembangana munkatshi muetu, tualakanangana.” (Gal. 5:26) Didipuekesha nedituambuluishe bua kuepuka lungenyi lua bena panu lua kudileja.

‘ELA MEJI BUA WIKALE NE MEJI MIMPE’

16. Bua tshinyi ki mbimpe tuikale ne lutambishi?

16 Bidi bikengela tuikale ne didipuekesha bualu bena lutambishi kabatu ne “meji mimpe” to. (Lomo 12:3) Bena lutambishi batu basue kutembangana ne basue kudileja ne: mbapite bakuabu. Meji adibu bela ne malu adibu benza bitu bitamba kubenzela bibi ne bienzela bakuabu bibi. Bobu kabayi bashintulule ngelelu wabu wa meji, Satana neafofomije meji abu ne neaanyange. (2 Kol. 4:4; 11:3) Kadi muena didipuekesha yeye udi ne meji mimpe. Udi udiangata ne mushinga mukumbanyine kayi unekesha to, mumanye ne: bantu bakuabu mbamupite mu mishindu ya bungi. (Filip. 2:3) Mmumanye kabidi ne: “Nzambi kena wanyisha baditambishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.” (1 Pet. 5:5) Bantu badi ne meji mimpe ki mbasue bua Yehowa ikale muluishi wabu to.

17. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kushala ne didipuekesha?

17 Bua kushala ne didipuekesha, tudi ne bua kutumikila mubelu wa mu Bible eu: “Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu, nuvuale bumuntu bupiabupia.” Bualu ebu budi bulomba kuditatshisha bikole. Bidi bikengela tulonge muvua Yezu udipuekesha ne tuenze muetu muonso bua kumuidikija bimpe menemene. (Kolos. 3:9, 10; 1 Pet. 2:21) Kadi mbimpe anu kuditatshisha. Tuetu ne budipuekeshi, malu neende bimpe mu dîku dietu, Netukebeshe buobumue mu tshisumbu, ne netuikale ne budimu patudi tubuela miaba ya dipetelangana ku Enternete. Kadi tshidi tshipite bionso ntshia ne: Yehowa neatubeneshe ne neatuanyishe.

MUSAMBU WA 117 Ngikadilu wa buimpe

^ tshik. 5 Lelu, tudi mu buloba budi buwule tente ne bena lutambishi, bantu badi badinange. Tudi ne bua kudimuka bua lungenyi luabu alu kalututampakenyi. Tshiena-bualu etshi netshikonkonone malu asatu. Mu malu au, netumone mutudi katuyi ne bua kuela meji ne: tudi bapite tshitudi atshi to.

^ tshik. 2 DIUMVUIJA: Muena lutambishi utu ne lungenyi lua kudimona ne mushinga wa bungi, kayi umona bakuabu ne mushinga to. Nunku muena lutambishi utu ne budinangi. Kadi didipuekesha diodi didi diambuluisha muntu bua kubenga kuikala ne budinangi. Didipuekesha ndibenga kuikala ne lutambishi anyi diambu, kuikala ne bupuekele bua mu muoyo.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukulu utu wenza miyuki mu mpuilu ne ulombola bana betu bakuabu udi usanka kabidi ne diakalenga didiye nadi dia kuikala ntunga-mulongo mu mudimu wa buambi ne dia kusukula Nzubu wa Bukalenge.