Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 30

Tungunuka ne kuenda mu bulelela

Tungunuka ne kuenda mu bulelela

“Tshiena ne disanka dinene kupita edi: bua meme kumvua ne: bana banyi badi batungunuka ne kuenda mu bulelela.”​—3 YONE 4.

MUSAMBU WA 54 “Njila nyeye eu”

KADIOSHA *

1. Mbualu kayi butu butuenza disanka bilondeshile 3 Yone 3, 4?

FUANYIKIJABI disanka divua mupostolo Yone ne bua kuikala nadi pavuaye mumvue ne: bantu bavuaye muambuluishe bua kumanya bulelela bavua batungunuka ne kuenzela Yehowa Nzambi mudimu ne lulamatu luonso. Bavua batuilangana ne ntatu ya bungi, ne Yone uvua wenza ne muende muonso bua kukolesha ditabuja dia bena Kristo ba lulamatu aba, bavuaye wangata bu bana bende ba mu nyuma. Tutu tumvua petu disanka padi bana batudi balele anyi bantu batudi tuambuluisha bua kumanya bulelela badilambula kudi Yehowa ne batungunuka ne kumuenzela mudimu.​—Bala 3 Yone 3, 4.

2. Mikanda ivua Yone mufunde ivua ne tshipatshila kayi?

2 Mu 98, Yone uvua mua kuikala mu Efeso anyi pabuipi nende. Uvua mua kuikala muye kuntu aku pakavuabu bamulekelele mu tshidiila tshia Patemo muvuabu baye nende. Pabuipi ne dîba adi, nyuma wa Yehowa wakamusaka bua kufunda mikanda isatu. Uvua mufunde mikanda ayi bua kuambuluisha bena Kristo ba lulamatu bua bashale anu bitabuje Yezu ne batungunuke ne kuenda mu bulelela.

3. Nnkonko kayi ituandamuna?

3 Yone ke mupostolo wa ndekelu uvua mushale ne muoyo, ne uvua usamisha mutu bua muvua balongeshi ba dishima benda banyanga bisumbu. * (1 Yone 2:18, 19, 26) Batontolodi abu bavua bamba muvuabu bamanye Nzambi, kadi kabavua batumikila mikenji ya Yehowa to. Tukonkononayi mpindieu mibelu mifundisha ku nyuma wa Nzambi ivua Yone mubapeshe. Patudi tuenda tuyikonkonona, netuandamune nkonko isatu eyi: lua kumpala: Kuenda mu bulelela kudi kumvuija tshinyi? Luibidi: Mmalu kayi adi mua kutupangisha bua kuenda mu bulelela? Lua ndekelu: Mmushindu kayi utudi mua kuambuluishangana bua kushala mu bulelela?

KUENDA MU BULELELA KUDI KUMVUIJA TSHINYI?

4. Bilondeshile 1 Yone 2:3-6 ne 2 Yone 4, 6, bidi bikengela tuenze tshinyi bua kuenda mu bulelela?

4 Bua kuenda mu bulelela, bidi bikengela tumanye bulelela budi mu Bible Dîyi dia Nzambi. Bualu bukuabu, tudi ne bua “kutumikila mikenji” ya Yehowa. (Bala 1 Yone 2:3-6; 2 Yone 4, 6.) Yezu uvua utumikila Yehowa mu mushindu mupuangane. Nunku umue mushindu utudi tutumikila Yehowa nkulonda tshilejilu tshia Yezu bimpe menemene.​—Yone 8:29; 1 Pet. 2:21.

5. Tudi ne bua kuikala batuishibue bua bualu kayi?

5 Bua kutungunuka ne kuenda mu bulelela, tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Yehowa nNzambi wa bulelela, kutuishibua kabidi ne: malu onso adiye utuambila mu Bible Dîyi diende, mbulelela. Tudi ne bua kuikala kabidi batuishibue ne: Yezu m’Masiya uvuabu balaye. Lelu bantu ba bungi badi babenga bua kuitaba ne: bakadi bele Yezu manyi bua ikale Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Yone wakadimuija bena Kristo ne: kuvua “bena mashimi ba bungi” bavua mua kupambuisha bantu bavua kabayi bitabuje bulelela budi butangila Yehowa ne Yezu ne muoyo umue. (2 Yone 7-11) Wakafunda ne: “Nnganyi udi muena dishima? Ki mmuntu udi uvila ne: Yezu kena Kristo anyi?” (1 Yone 2:22) Mushindu umuepele utudi mua kuenza bua kabatushimi nkulonga Dîyi dia Nzambi. Anu tuetu benze nanku ke tuetu kufika ku dimanya Yehowa ne Yezu. (Yone 17:3) Kuenza nanku nekutuambuluishe kabidi bua kutuishibua ne: tudi bapete bulelela.

MMALU KAYI ADI MUA KUTUPANGISHA BUA KUENDA MU BULELELA?

6. Mbumue bua ku malu kayi budi mua kupangisha bansonga mua kuenda mu bulelela?

6 Bena Kristo bonso badi ne bua kudimuka bua malongesha a bantu kaabapambuishi. (1 Yone 2:26) Bansonga bena Kristo ke badi nangananga ne bua kudimukila njiwu eyi. Muanetu Alexia * wa mu France, udi ne bidimu 25, udi wamba ne: “Pantshivua ndonga, dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele ne malongesha makuabu a bantu avuabu batulongesha bivua bimbueja mu tshibuejakaji. Kuvua misangu ivua malongesha au ansankisha. Kadi ngakamona ne: nebikale bibi bua kubenga kuteya ntema ku tshidi Bible wamba, kadi kuitaba malu onso adi balongeshi banyi bandongesha.” Alexia wakalonga mukanda wa La vie : comment est-elle apparue ? Évolution ou création ? Mu mbingu mikese tshianana, dielakana divuaye nadi diakajika. Alexia udi wamba ne: “Ngakadijadikila meme muine ne: Bible udi ne bulelela. Ngakajingulula kabidi ne: meme ntumikila malu adimu, nempete disanka ne ditalala.”

7. Mbualu kayi butudi ne bua kudimukila? Bua tshinyi?

7 Bena Kristo bonso, bana ne bakulumpe, badi ne bua kudimuka padi bantu bakuabu babasaka bua kuikala ne nsombelu wa mpala ibidi. Yone wakaleja ne: katuena mua kuikala tuenda mu bulelela eku benzavi to. (1 Yone 1:6) Tuetu basue bua Nzambi atuanyishe lelu ne mu matuku atshilualua, tuikale tuenza malu bamanye ne: udi utumona. Nansha bantu kabayi bamona malu atudi tuenza mu musokoko, Yehowa yeye udi umona tshionso tshitudi tuenza.​—Eb. 4:13.

8. Ntshinyi tshitudi ne bua kubenga?

8 Tudi ne bua kubenga mmuenenu udi nende bena panu bua mpekatu. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Tuetu bambe ne: ‘Katuena ne mpekatu,’ tudi tudishima tuetu nkayetu.” (1 Yone 1:8) Mu tshikondo tshia Yone, batontolodi bavua bamba ne: muntu uvua mua kuenza mpekatu ku budisuile tshibi ushala anu mu malanda ne Nzambi. Lelu, tudi munkatshi mua bantu badi ne mmuenenu wa malu wa mushindu au. Bantu ba bungi badi bamba mudibu bitabuja Nzambi, kadi kabena bitabuja mmuenenu udi nende Yehowa bua mpekatu, nangananga mu tshilumbu tshia disangila dia mulume ne mukaji to. Kudi bilele kampanda bia malu a masandi bidi Yehowa wamba ne: mbibi. Kadi bantu abu bobu badi bamba ne: muntu yeye musue kuenza malu au ki mbibi to.

Bansonga wetu, koleshayi ditabuja dienu dia malu a mu Bible a tshidi tshimpe ne tshidi tshibi mu malu a bikadilu bua numone mua kuluila ditabuja dienu adi (Tangila tshikoso 9) *

9. Padi bansonga balamata ku malongesha a mu Bible adibu bitabuje, bidi bibambuluisha ku tshinyi?

9 Bidi mua kukolela nangananga bansonga bena Kristo bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa disangila padi balongi nabu anyi bena mudimu nabu babasaka bua kuikala ne mmuenenu wa buena wabu. Ke tshivua tshifikile muanetu Aleksandar. Udi wamba ne: “Bansongakaji bakuabu ba mu kalasa ketu bavua bangambisha bua ngende nabu masandi. Bavua bamba ne: bu mumvua tshiyi ndopoka ne nsongakaji, mvua ne bua kuikala ndala ne bana balume nanyi.” Wewe utuilangana ne mateta a buena aa, uvuluke ne: paudi ushala mulamate ku malongesha a mu Bible audi muitabuje, udi ulama lumu luebe, makanda ebe a mubidi, malanda ebe ne Yehowa, ne newikale ne ditalala. Dîba dionso diudi ukandamena diteta, nebikupepelele bua kuenza tshidi tshimpe. Vuluka kabidi ne: mmuenenu mukonyangale wa disangila udi nende bena panu mmufume kudi Satana. Nunku paudi ubenga mmuenenu mubi wa bena panu, udi ‘utshimuna mubi.’​—1 Yone 2:14.

10. Mmunyi mudi 1 Yone 1:9 utuambuluisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne kondo ka muoyo katoke?

10 Tudi bamanye ne: Yehowa udi ne bukenji bua kutuambila ne: etshi mpekatu. Tudi tuenza muetu muonso bua kubenga kuenza mpekatu. Kadi tuetu benze mpekatu, tudi tumutondela Yehowa mu disambila. (Bala 1 Yone 1:9.) Bualu bukuabu, tuetu benze mpekatu munene, tudi tukeba diambuluisha kudi bakulu badi Yehowa muteke bua kutulama. (Yak. 5:14-16) Kadi katuena ne bua kushala tudipisha bua mpekatu ituvua benze kale to. Bua tshinyi? Bualu Tatu wetu wa dinanga wakafila mulambu wa Muanende udi upikulangana, bua batubuikidile mpekatu yetu. Padi Yehowa wamba ne: neatubuikidile patudi tunyingalala, udi wenza tshidiye wamba atshi. Nanku kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa Nzambi mudimu ne kondo ka muoyo katoke to.​—1 Yone 2:1, 2, 12; 3:19, 20.

11. Mmunyi mutudi mua kukuba meji etu bua kabaanyangi kudi malongesha adi mua kunyanga ditabuja dietu?

11 Tudi ne bua kubenga malongesha a batontolodi. Katshia anu ku ntuadijilu kua tshisumbu tshia bena Kristo, Diabolo mmuenze mudimu ne bena mashimi ba bungi bua kubueja dielakana mu meji a batendeledi ba Nzambi ba lulamatu. Ke bualu kayi, bidi bikengela tuikale bamanye mua kujingulula tshidi tshilelela ne tshia dishima. * Baluishi betu badi mua kuenza mudimu ne Enternete anyi miaba ya dipetelangana ku Enternete bua kutekesha ditabuja dietu kudi Yehowa ne dinanga ditudi banange nadi bana betu. Uvuluke muntu udi panyima pa malu onso au, kuyitabi to!​—1 Yone 4:1, 6; Buak. 12:9.

12. Bua tshinyi tudi ne bua kukolesha ditabuja dietu dia malu malelela atudi balonge?

12 Bua kukandamena buluishi bua Satana, bidi bikengela tueyemene Yezu bikole menemene ne tuikale ne ditabuja dikole mu mudimu udiye nawu mu malu adi Nzambi mulongolole. Tudi kabidi ne bua kueyemena anu bantu badi Yehowa wenza nabu mudimu lelu bua kulombola bulongolodi buende. (Mat. 24:45-47) Tudi tukolesha ditabuja dietu bikole menemene mu malu aa patudi ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi. Dîba adi, ditabuja dietu nedikale anu bu mutshi udi ne miji mibuele bikole muinshi mua buloba. Paulo wakamba bualu bua muomumue pavuaye ufundila tshisumbu tshia Kolosayi. Wakamba ne: “Anu bu munudi bitabe Kristo Yezu Mukalenge, tungunukayi ne kuenda mu buobumue nende, bele miji, bibakibue munda muende ne bajalame mu ditabuja.” (Kolos. 2:6, 7) Muena Kristo yeye mumane kukolesha ditabuja diende, kakuena tshintu nansha tshimue tshidi Satana anyi bena diende mua kuenza tshidi mua kumutekesha to.​—2 Yone 8, 9.

13. Mbualu kayi butudi ne bua kuikala bamanye? Bua tshinyi?

13 Tuikale bamanye ne: bena panu nebatukine. (1 Yone 3:13) Yone udi utuvuluija wamba ne: “Ba pa buloba bonso badi ku bukokeshi bua mubi.” (1 Yone 5:19) Bu mudi bulongolodi ebu butangile ku tshibungubungu, tshiji tshia Satana tshidi tshienda tshibanda anu kubanda. (Buak. 12:12) Udi wenza mudimu ne mishindu ya muinshi muinshi ya bungi bua kutuluisha, bu mudi ditulobesha bua kuenda masandi ne mashimi a batontolodi. Neatuluishe kabidi mpala ne mpala. Satana mmumanye ne: nkumushadile anu matuku makese mu mvita idiye uluangana bua kuimanyika mudimu wetu wa buambi anyi kunyanga ditabuja dietu. Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua mudibu belele mudimu wetu mikenji mipite bungi mu amue matunga anyi bawukandike to. Nansha nanku, bena Kristo netu badi mu matunga au badi batungunuka ne kunanukila. Badi baleja ne: nansha mubi mutuluishe mushindu kayi, tuetu tudi mua kutshimuna!

TUAMBULUISHANGANAYI BUA KUSHALA MU BULELELA

14. Ngumue mushindu kayi utudi mua kuambuluisha bena Kristo netu bua kushala mu bulelela?

14 Bua kuambuluisha bena Kristo netu bua kushalabu mu bulelela, tudi ne bua kubaleja luse. (1 Yone 3:10, 11, 16-18) Ki mbimpe tunangangane anu padi malu enda bimpe to, kadi tunangangane kabidi dîba didiku ntatu. Tshilejilu, udiku mumanye muntu udi mufuishe udi dijinga ne busambi anyi dijinga ne diambuluisha mu mishindu kampanda anyi? Peshi udiku mumvue ne: bena kuitabuja nebe badi bakenga bua bikumina bidi bienzeke ne bikengela kuibaka kabidi Nzubu yabu ya Bukalenge anyi yabu idibu basombele anyi? Katuena tuleja mutudi banange bana betu ne tubumvuila luse bikole anu ku bitudi tuamba to, kadi tudi tuleja nanku nangananga ku bitudi tuenza.

15. Bidi bikengela tuenze tshinyi bilondeshile 1 Yone 4:7, 8?

15 Patudi tunangangana, tudi tuidikija Tatu wetu wa dinanga udi mu diulu. (Bala 1 Yone 4:7, 8.) Mushindu munene utudi tuleja mutudi banangangane nkufuilangana luse. Tshilejilu, muntu udi mua kutunyingalaja kadi ulua kutulomba luse. Bua kuleja mutudi bamunange, tudi tumufuila luse ne tupua bualu abu muoyo. (Kolos. 3:13) Muanetu kampanda diende Aldo wakanyingalala pavuaye mumvue muanetu kampanda uvuaye unemeka muakule bibi bua bantu ba kuabu. Aldo udi wamba ne: “Mvua nsambila Yehowa misangu yonso bua angambuluishe bua tshikadi mmona muanetu au mu mushindu mubi to.” Kadi Aldo wakenza bualu bukuabu. Wakalomba muanetu au bua baye nende mu buambi. Pavuabu benda bayisha, Aldo wakamuambila muvua tshivuaye muambe atshi tshimutonde. Aldo udi wamba ne: “Pavua muanetu au mumvue muvuabi bintonde bua bualu bubi buvuaye muambe, wakandomba luse. Mushindu uvuaye muakule uvua mundeje muvuaye munyingalale bua tshivuaye muambe atshi. Bulunda buetu buakapingana, tuetu kulekela bualu abu.”

16-17. Tudi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi?

16 Mupostolo Yone uvua munange bena Kristo nende bikole ne uvua uditatshisha bua nsombelu wabu wa mu nyuma. Mibelu ivuaye mubapeshe mu mikanda isatu ivuaye mubafundile ku nyuma wa Nzambi idi ileja bualu ebu bimpe menemene. Bidi bitukankamija bikole patudi tumanya ne: balume ne bakaji badibu bele manyi bua kukokesha ne Kristo badi pabu anu bu Yone!​—1 Yone 2:27.

17 Tutumikilayiku mibelu itudi tufuma ku dikonkonona eyi. Tudisuikayi bua kuenda mu bulelela, tutumikila Yehowa mu malu onso a mu nsombelu wetu. Longa Dîyi dia Nzambi, ne udieyemene. Ikala ne ditabuja dikole kudi Yezu. Benga malongesha a bantu ne a batontolodi. Padibu bakusaka bua kuikala ne nsombelu wa mpala ibidi ne kuenza mpekatu, kuitabi to. Tumikila mikenji mitumbuke ya Yehowa ya bikadilu. Tubuikidilayi bana betu badi batunyingalaje, ne tuambuluishayi badi dijinga ne diambuluisha; bualu kuenza nunku nekubambuluishe bua bashale ne ditabuja dikole. Dîba adi, nansha tuetu bapete ntatu ya mushindu kayi, netutungunuke anu ne kuenda mu bulelela.

MUSAMBU WA 49 Tusankishe muoyo wa Yehowa

^ tshik. 5 Tudi pa buloba budibu bakokesha kudi Satana, tatu wa mashimi. Ke bualu kayi tutu tutuilangana ne malu atu atutatshisha bua kuenda mu bulelela. Bena Kristo ba kumpala bavua pabu ne lutatu alu. Yehowa wakasaka mupostolo Yone ku bukole bua nyuma muimpe bua kufunda mikanda isatu bua kubambuluisha bobu ne tuetu kabidi. Malu adi mu mikanda ayi neatuambuluishe bua kujingulula malu atudi tutuilangana nawu adi mua kutupangisha bua kuenda mu bulelela ne netumone mutudi mua kupita nawu.

^ tshik. 6 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 11 Tangila tshiena-bualu tshia kulonga tshia ne: “Udi mumanye malu mudiwu anyi?” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 8/2018.

^ tshik. 59 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji mu kalasa umvua bamba malu ne umona bintu bidi bileja mudi diselangana dia mulume ne mulume anyi dia mukaji ne mukaji kadiyi anu dibi to. (Mu imue miaba, batu benza mudimu ne mekela a muanza nkongolo bua kuleja diselangana dia mulume ne mulume anyi dia mukaji ne mukaji.) Pashishe udi wangata dîba dia kuenza makebulula bua kukolesha ditabuja diende dia malu a mu Bible. Kuenza nunku kudi kumuambuluisha bua kuangata dipangadika dimpe.