Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

MALU A MU NSOMBELU

Mudi kufila kumpeteshe disanka

Mudi kufila kumpeteshe disanka

PAMVUA ne bidimu 12, ngakajingulula ne: mvua ne tshintu tshia mushinga tshia kupesha bantu. Mu mpuilu kampanda, muanetu wa balume mukuabu wakangebeja ni mvua musue kuyisha. Nansha mumvua tshiyi muanji kuyisha, ngakitaba. Tuakaya nende mu teritware, yeye kumpesha imue mikanda ya malu a Bukalenge bua Nzambi. Pashishe wakangambila ne: “Wewe udi uyisha elu luseke lua njila, meme nenyishe luseke lukuabu.” Nansha mumvua ne buôwa, ngakatuadija kuyisha ku nzubu ne ku nzubu. Biakansankisha pangakafila mikanda yonso mu mutantshi mukese. Bushuwa, bantu ba bungi bavua basue mikanda imvua mbapesha.

Mbandele mu 1923 mu tshimenga tshia Chatham, mu Kent mu ditunga dia Angleterre. Tshikondo atshi, panyima pa Mvita ya kumpala ya buloba bujima, bantu bavua batekemene ne: nsombelu neikale muimpe. Kadi pavua ditekemena diabu kadiyi dikumbane, ba bungi bakatekeshibua mu mikolo, nansha baledi banyi. Bavua kabidi babele mâyi ku makasa kudi bamfumu ba tshitendelelu tshia Babatiste bavua basue mianzu minene mu tshitendelelu. Pamvua ne bidimu tshitema, mamuanyi wakatuadija kubuela mu bisangilu bia Balongi ba Bible batudi tubikile lelu ne: Bantemu ba Yehowa. Muanetu wa bakaji umue uvua utupesha malongesha a bana mimanyine mu Bible ne mu mukanda wa La Harpe de Dieu. Mvua munange bikole malu amvua ndonga.

NGAKALONGELA MALU KUDI BANA BETU BA BALUME BAKULUMPE

Pamvua nsonga, mvua musue kupetesha bantu ditekemena dia mu Dîyi dia Nzambi. Mvua nyisha ku nzubu ne ku nzubu nkayanyi, kadi pamvua nyisha ne bantu bakuabu, mvua ndonga malu a bungi. Tshilejilu, dimue dituku patuvua tuya kuyisha ne muanetu wa balume mukulumpe mu teritware, tuakamona mfumu kampanda wa tshitendelelu upita, meme kuamba ne: “Mona mbuji.” Muanetu au wakimanyika dikalu, kundombaye bua tuetu kusomba pa tshibasa. Wakangambila ne: “Udi mukupeshe bukokeshi bua kumanya ne: eu mmbuji nnganyi? Tuikale ne disanka dia kuyisha bantu lumu luimpe ne tulekeele Yehowa dilumbuluisha.” Mu matuku au, ngakalonga malu a bungi bua kupeta disanka didi difumina ku difila.​—Matayi 25:31-33; Bienzedi 20:35.

Muanetu wa balume mukulumpe mukuabu wakandongesha ne: bua kupeta disanka dia kufila, tudi imue misangu ne bua kutantamena ntatu ne lutulu. Mukajende kavua munange Bantemu ba Yehowa to. Dimue dituku muanetu eu wakambikila kuende bua kudia kantu. Bu muvua mukajende ne tshiji bua muvuaye muye kuyisha, wakatuadija kutuasa tubuki tua tshiayi. Pamutu pa kufikilaye mukajende munda, wakambula tubuki tuonso ne kutupingaja pa muaba watu. Panyima pa bidimu, lutulu luende luakamupetesha difutu bualu mukajende wakalua Ntemu wa Yehowa.

Mu ngondo wa 9 mu 1939 pamvua ne bidimu 16, ditunga dia Grande-Bretagne diakela dia Allemagne mvita. Mu ngondo 3 mu 1940, meme ne maman tuakatambula mu Douvres. Mu ngondo 6 mu 1940, mvua muimane mu mushiku wa mbelu, meme kumona basalayi binunu bia bungi bapita mu mashinyi manene. Bavua bapanduke mu mvita ya mu Dunkerque. Mvua mumone ne: bavua ne dipampakana, kabayi ne ditekemena. Mvua bushuwa musue kubambila bua Bukalenge bua Nzambi ne kubapetesha ditekemena bua matuku atshilualua. Tshidimu tshiakalonda, ditunga dia Allemagne diakatuadija kuela bombe mu Grande-Bretagne. Butuku buonso, bombe ya bena Allemagne ivua ipita muulu muaba utuvua. Tuvua ne buôwa patuvua tumvua bombe butayika. Mu dinda, tuvua tupeta nzubu ya miaba yonso ayi mibutuke. Malu aa avua mangambuluishe bua kukolesha dishindika dianyi dia ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke ditekemena dianyi bua matuku atshilualua.

NGAKATUADIJA KUPESHANGANA BINTU

Mu 1941, ngakatuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba, nsombelu uvua mumpeteshe disanka dia bungi. Mvua ngenza mudimu mu tshiapu tshia Royal Dockyard mu Chatham, ndonga mua kuenza mazuwa a pa mâyi. Eu uvua mudimu uvua bantu ba bungi basue bualu uvua upetesha masanka a bungi. Kadi batendeledi ba Yehowa bakavua bamanye ne: bena Kristo kabena ne bua kubuelakana mu mvita bua kuluisha tshisamba tshikuabu to. Mu 1941, tuakamanya kabidi ne: katuvua ne bua kuambuluisha bua kuenza bia mvita to. (Yone 18:36) Tshiapu atshi tshivua tshienza mazuwa a muinshi mua mâyi, nunku ngakamona ne: tshivua tshikondo tshia kulekela mudimu au ne kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Muaba wa kumpala uvuabu bantume uvua mu Cirencester, tshimenga tshimpe tshia mu Cotswolds.

Pamvua ne bidimu 18, ngakenza ngondo tshitema mu buloko bualu mvua mubenge kubuela mu busalayi. Ngakumvua buôwa pavua tshiibi tshia buloko bumvua tshidikange ne muadi mukole panyi nkayanyi. Kadi pashishe, balami ba buloko ne bena buloko bakatuadija kungebeja tshivuabu bangelele mu buloko, mvua ne disanka dia kubumvuija malu adi atangila ditabuja dianyi.

Pangakapatuka mu buloko, ngakaya kupetangana ne Leonard Smith, * ne tuakayisha mu bimenga bia bungi bia mu provense wa Kent, mutuvua bafumine. Bua kuela bombe mu Londres, ndeke ya bena Nazi ivua ne bua kupitshila mu Kent. Kutuadijila mu 1944, bombe mipite pa tshinunu ivuabu babikila ne: doodlebugs ivua mikuluke mu Kent. Bombe eyi ivua ndeke ivua kayiyi ne bendeshi ne ivua ne bia kutayisha nabi. Patuvua katuyi tumvua kabidi mukungulu wa ndeke, tuvua tumanya ne: uvua ne bua kukuluka mu tusunsa tukese ne kutayika. Muntu yonso uvua ne buôwa. Tshikondo atshi, tuvua tulonga Bible ne dîku kampanda dia bantu batanu. Tuvua imue misangu tusomba muinshi mua mêsa a tshiamu avuabu benze bua kutukuba nzubu yeye mupuke. Bena mu dîku adi bonso bakatambula.

KUYISHA LUMU LUIMPE MU MATUNGA MAKUABU

Tuenza kampanye bua mpungilu pamvua mpanda-njila mu Irlande

Pakajika mvita, ngakenza mudimu wa bumpanda-njila bidimu bibidi ku Sud kua Irlande. Tuvua tuya ku tshiibi ne ku tshiibi tuambila bantu ne: tudi bamisionere ne tubalomba muaba wa kusomba. Tuvua tupesha bantu bibejibeji bietu mu njila. Kadi bena mu Irlande bavua bashilangane bikole ne bena mu Angleterre. Bu muvua ditunga dikale dia bena Katolike, bantu ba bungi bavua bamona bu tuvua bapange lungenyi bua kuela meji ne: bantu nebatuteleje. Pavua tatu kampanda utukanyina bua kutuenzela bibi, ngakaya kuambila mpulushi, kadi wakangambila ne: “Eyowa, udi musue bua ngenze tshinyi?” Katuvua bamanye ne: bamfumu ba bitendelelu bavua ne buenzeji nanku to. Pavua bantu bangata mikanda yetu, bavua babipata ku midimu. Bakatuipata muaba utuvua basombele.

Tuakalua kumona ne: patudi tufika muaba mupiamupia, bivua bimpe kuya kuyisha miaba ivua bansaserdose kabayi batumanye. Nunku tuvua tuanji kuya kuyisha kule ne muaba utuvua basombele ne tukumbula bantu ba miaba ayi. Pashishe, tuvua tuyisha bantu bavua pabuipi netu. Mu Kilkenny, tuvua tulonga ne nsongalume kampanda misangu isatu ku lumingu nansha muvua tshisumbu tshia bantu bena tshikisu tshitutatshisha. Bu mumvua munange kulongesha bantu Bible, ngakajinga bua kubuela mu kalasa ka bamisionere. Ngakuwuja dilomba bua kubuela mu kalasa ka malu a mu Bible ka Gilada.

Mazuwa a Sibia avua nzubu wetu wa bamisionere kumbukila mu 1948 too ne mu 1953

Patuakajikija kalasa mu ngondo itanu mu New York, bakatutuma banayi mu bidiila bikese bia mu Mbuu wa Caraïbe. Mu ngondo wa 11 mu 1948, tuakumbuka mu New York ne mazuwa a metre 18 avuabu babikila ne: Sibia. Nansha mumvua tshiyi muanji kuenza luendu ne mazuwa, mvua ne disanka. Umue wa ku balongi betu Gust Maki uvua muendeshi mupiluke wa mazuwa. Wakatulongesha amue malu bu mudi: mua kujula ne kupuekesha bilamba bia mazuwa, mua kuenza mudimu ne kaleji Nord ne mua kuludika mazuwa padiku tshipepele tshikole. Gust wakendesha bimpe mazuwa etu mu matuku 30 too ne mutuakafika mu Bahamas nansha muvuaku bipepele bikole bia njiwu.

‘DIMANYISHAYI MUNKATSHI MUA BIDIILA’

Tuetu bamane kuyisha ngondo mikese mu bidiila bikese bia Bahamas, tuakaya ne mazuwa mu tshidiila tshia Leeward ne tshia Windward. Bidiila bikese ebi bidi mu bule bua kilometre 800 pankatshi pa bidiila bia Vierge ne bia Trinité. Mu bidimu bitanu, tuakayisha nangananga mu bidiila bia kule muvua kamuyi Bantemu. Imue misangu, tuvua tuenza mbingu ya bungi katuyi tutuma anyi tupeta mesaje. Nansha nanku, tuvua ne disanka dia kuakula bua Yehowa ‘munkatshi mua bidiila.’​—Yelemiya 31:10, NWT.

Bamisionere mu mazuwa a Sibia (kumbukila ku dia bakaji batangile ku dia balume): Ron Parkin, Dick Ryde, Gust Maki, ne Stanley Carter

Patuvua tufika ku tshitudilu tshia mazuwa, bena musoko bavua basanka ne balua ku muelelu wa mâyi bua kumanya ne: tuvua banganyi. Bamue kabavua banji kumona mazuwa a buena etu anyi kumona mutoke to. Bena mu bidiila bavua bantu bimpe ne bavua bamanye malu a mu Bible bimpe. Misangu ya bungi, bavua batupesha mishipa mibishi, avoka ne tumbele. Nansha mutuvua katuyi ne muaba wa bungi mu mazuwa etu makese, tuvua ne mushindu wa kulamba, kulala ne kusukula bilamba bietu.

Tuvua tuya ku tshitudilu bua kuyisha bantu munda mua dituku dijima. Tuvua tubambila ne: netuenze muyuki wa malu a mu Bible. Pavua panshi pafiika, tuvua tuela mpungi wa mazuwa. Bivua bienza disanka bua kumona muvua bantu balua. Bukenke bua miendu yabu buvua bumueneka bu bukenke bua mitoto bupueka pa mikuna. Imue misangu bantu batue ku lukama bavua balua, batuela nkonko too ne mundankulu. Bavua banyisha bua kuimba misambu, nunku tuvua tubafundila imue misambu ya Bukalenge. Bunayi buetu tuvua tuenza muetu muonso bua kuimba misambu. Pashishe bavua balua kuimba netu, ne mêyi abu avua umvuika bimpe. Bivua bushuwa bikondo bia disanka!

Patuvua tujikija kulonga Bible ne bamue balongi, bavua baya netu mu dîku dituvua ne bua kukumbula bua kulongabu kabidi pamue nabu. Tuvua tuenza mbingu mikese muaba kampanda, ne tuya muaba mukuabu. Kadi, tuvua tulomba bantu bavua basue bikole malu a mu Bible bua kutungunukabu ne kulonga ne bakuabu too ne patuvua tupingana. Bivua bienza disanka bua muvua bamue ba kudibu bakumbaja mudimu wabu ne muoyo mujima.

Lelu, bantu ba bungi batu baya kubandila bia bungi bia ku bidiila ebi, kadi tshikondo atshi, bivua miaba ivua kayiyi ne mitoyi, ivua ne mâyi makuate bilembualembua, nsenga ne mabue a ngaji. Tuvua tumbuka mu tshidiila ne mazuwa tuya mu tshikuabu butuku. Mishipa ya balene ivua inayila pabuipi netu, ne tuvua tumvua anu muadi wa mazuwa pavuawu apita pa mâyi. Bukenke bua ngondo buvua bumueneka pa mbuu bu njila wa tshiamu tshia argent uvua kayi ne ndekelu.

Tuetu bamane kuyisha bidimu bitanu mu bidiila, tuakaya ne mazuwa mu Porto Rico bua kusumba a mapiamapia avua ne motere. Patuakafika, ngakapetangana ne Maxine Boyd, muanetu wa bakaji muimpe kumona uvua misionere, meme kumunanga. Muanetu eu uvua uyisha lumu luimpe ne tshisumi katshia patshivuaye mupuekele. Pashishe, wakenza mudimu bu misionere mu République Dominicaine too ne mu 1950 pavuabu bamuipate kudi mbulamatadi wa bena Katolike. Bu mumvua umue wa ku bendeshi ba mazuwa, bavua banganyishile bua kusomba mu Porto Rico bua ngondo umue. Pavua ngondo ujika, mvua ne bua kuangata mazuwa, kuya mu bidiila bua ndambu wa bidimu. Nunku ngakadiambila ne: ‘Ronald, wewe munange nsongakaji eu, udi ne bua kuenza malu ne lukasa.’ Panyima pa mbingu isatu ngakamuebeja ne tuetu kuselangana panyima pa ngondo isambombo. Bakatutuma ne Maxine bu bamisionere mu Porto Rico, nunku tshiakapingana ne mazuwa mapiamapia to.

Mu 1956, tuakatuadija kukumbula bisumbu ne tuvua banange kutangila bana betu. Ba bungi ba kudibu bavua bapele. Tshilejilu mu musoko wa Potala Pastillo, kuvua mêku abidi avua ne bana ba bungi, mvua ne tshibidilu tshia kubelela lushiba. Ngakalomba Hilda, umue wa ku bana bua kuya kuyisha netu. Wakamba ne: “Ndi musue kuyisha, kadi tshiena ne bisabata to.” Tuakamusumbila mukolo wa bisabata, tuetu kuya kuyisha nende. Panyima pa bidimu, patuvua baye ku Brooklyn mu 1972, muanetu wa bakaji kampanda uvua ufuma ku dijikija mu kalasa ka Gilada wakalua kutudi. Bavua bamutume bua kuenza mudimu mu ditunga dia Équateur. Wakamba ne: “Ndi mmona ne: kuena kabidi mummanye to. Meme ke muana wa mu Pastillo uvua kayi ne bisabata au.” Uvua Hilda! Tuakapuekesha binsonji bua bungi bua disanka!

Mu 1960, tuakatuadija kuenza mudimu ku Betele wa mu Porto Rico uvua mu nzubu mukese mu Santurce mu tshimenga tshia San Juan. Ku ntuadijilu, meme ne Lennart Johnson tuvua ne midimu ya bungi. Yeye ne mukajende bavua Bantemu ba kumpala mu République Dominicaine, ne mu 1957 bakaya mu Porto Rico. Pashishe, Maxine uvua utumina bantu bavua badifundishe bibejibeji. Uvua utuma bibejibeji bipite pa tshinunu ku lumingu. Uvua ne disanka dia kuenza mudimu eu bualu uvua musue bua bantu bonso abu balonge malu a Yehowa.

Ndi ne disanka dia kuenza mudimu ku Betele bualu bidi bingambuluisha bua kufila makanda anyi mu mudimu wa Yehowa. Kadi kabitu anu bipepele to. Tshilejilu, mu mpungilu wa kumpala wa bantu bafumine mu matunga a bungi uvua muenzeke mu Porto Rico mu 1967, mvua ne midimu ya bungi ya kuenza bua kumulongolola. Muanetu Nathan Knorr uvua ulombola midimu ya Bantemu ba Yehowa tshikondo atshi wakalua mu Porto Rico. Uvua wela meji ne: tshivua mulongolole malu bimpe bua kuambulabu bamisionere bavua balue mu ditunga to, nansha mumvua mmualongolole. Wakampesha mibelu mikole bua ngikale ndongolola malu bimpe ne kuambaye ne: mvua mumuele mâyi ku makasa. Tshivua musue kukokangana nende to, kadi ngakamona ne: uvua mungenzele malu mu mushindu mubi, ne ngakamufikila munda bua tshikondo kampanda. Nansha nanku, patuakalua kutuilangana kabidi ne muanetu Knorr, wakatubikidisha mu nzubu muende ne kutulambila biakudia.

Tuvua tuya kukumbula dîku dietu misangu ya bungi mu Angleterre. Papa kavua muitabe bulelela tshikondo tshimvua meme ne maman babuitabe to. Kadi pavua bana betu ba ku Betele balua muaba uvuabu, maman uvua ubakidila ku nzubu kuetu. Papa wakamona ne: bena ku Betele aba bavua batangidi bavua ne budipuekeshi. Bavua bashilangane bikole ne bamfumu ba bitendelelu bavua bamulenduishe munkatshi mua bidimu bia bungi. Ndekelu wa bionso, mu 1962, wakatambula kulua Ntemu wa Yehowa.

Meme ne Maxine mu Porto Rico matuku makese panyima pa dibaka dietu ne mufikilu wa bidimu 50 bia dibaka dietu mu 2003

Mukajanyi munanga Maxine wakafua mu 2011. Ndi bushuwa muindile ne muoyo kuulu kuulu bua kumumona kabidi pabika bantu ku lufu. Bidi bingenza disanka dia bungi pandi ngela meji bua bualu ebu! Mu bidimu 58 bitudi benze pamue, tudi bamone mudi Bantemu ba Yehowa ba mu Porto Rico bavule, bumbuke ku 650 balue 26 000. Pashishe mu 2013 bakasangisha Betele wa Porto Rico ne wa États-Unis pamue, kundombabu bua kuya kuenza mudimu ku Wallkill mu New York. Panyima pa bidimu 60 bindi muenze mu tshidiila, ntu mmona bena mu Porto Rico bu ba coquí, ndimba mikese ya mu Porto Rico itu idila butuku ne: ko-ki, ko-ki. Mvua ne disanka pamvua mu Porto Rico, kadi mpindieu tshivua tshikondo tshia meme kumbuka.

“NZAMBI MMUNANGE MUNTU UDI UFILA NE DISANKA”

Ntshidi ne disanka dia kuenzela Nzambi mudimu ku Betele. Ndi mpindieu ne bidimu bipite pa 90, ne mudimu wanyi ngua kukankamija bena mu dîku dia Betele. Katshia ngafika mu Wallkill, ndi mukumbule bana betu ba balume ne ba bakaji bapite pa 600. Bamue batu balua kummona batu bankuatshila ntatu yabu anyi ya mu mêku abu. Bakuabu batu bakeba mibelu ya mudibu mua kuenza mudimu bimpe ku Betele. Kadi banga batu bakeba mibelu bualu batshidi babuelelaku mu dibaka anyi mbabatume bampanda-njila. Ntu nteleja muntu yonso utu ungambila bualu buende, ne padiku mushindu, ntu ngambila yonso wa kudibu ne: “‘Nzambi mmunange muntu udi ufila ne disanka.’ Ikala ne disanka mu mudimu uudi wenza. Ngua Yehowa.”​—2 Kolinto 9:7.

Wewe musue kuenza mudimu ku Betele anyi muaba mukuabu ne disanka, udi ne bua kuimanyina pa mushinga wa tshiudi wenza. Mudimu wonso utudi tuenza ku Betele ngua tshijila. Udi wambuluisha ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ bua kupesha bana betu ba pa buloba bujima biakudia bia mu nyuma. (Matayi 24:45) Muaba wonso utudi tuenzela Yehowa mudimu tudi ne mpunga wa kumutumbisha. Tuanyishayi mudimu udiye utulomba bua kuenza bualu “Nzambi mmunange muntu udi ufila ne disanka.”

^ tshik. 13 Mbalonde muyuki wa mukaji wa Leonard Smith mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15/4/2012.