Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Ditalala dia Nzambi didi dipita dijingulula dionso dia malu’

‘Ditalala dia Nzambi didi dipita dijingulula dionso dia malu’

“Ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yenu.”​—FILIP. 4:7.

MISAMBU: 112, 58

1, 2. Mmalu kayi avua menzeke mu Filipoyi avua mafikishe Paulo ne Sila ku diedibua mu buloko? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

DÎBA dikadi bu mundankulu. Bamisionere babidi, Paulo ne Sila, badi mu buloko, munda menemene mua buloko, mu tshimenga tshia Filipoyi. Makasa abu mmakangila mu bikunyi, nyima itshidi ibasama bua mututu udibu bafuma ku dibatuta. (Bien. 16:23, 24) Malu mmenzeke ne lukasa lua dikema! Musumba wa bantu uvua mubakokele muaba wa tshisalu bua kubateka ku tshilumbuluidi tshia lukasa, kabayi babambile bualu. Bavua babapandile bilamba, ne babakume bikole ne nkodi. (Bien. 16:16-22) Mbabenzele malu mu mushindu uvua kawuyi muakane! Bu muvua Paulo muena Lomo, uvua ukumbanyina dilumbuluisha dimpe. *

2 Padi Paulo musombe mu muîdima, udi wenda umona mu lungenyi muvua malu menzeke dituku adi. Udi wela meji bua bantu ba mu Filipoyi. Bishilangane ne bimenga bikuabu bia bungi bivua Paulo mukumbule, kabena nansha ne nsunagoga wa bena Yuda mu tshimenga tshiabu to. Mu kuamba kuimpe, bena Yuda bavua badisangisha pambelu pa biibi bia tshimenga ku luseke lua musulu bua kutendelela. (Bien. 16:13, 14) Bavuaku benza nanku bualu kabavua ne bena Yuda balume dikumi mu tshimenga etshi, bungi bulomba bua kuenza nsunagoga anyi? Bantu ba mu Filipoyi badi bamueneka ne lutambishi lua bungi bua buena Lomo buabu, nansha buena Lomo buabu ebu buikale bua matuku makese anyi kabuyi bua ku tshilelelu. (Bien. 16:21) Bualu ebu ke buvua mua kuikala bubasake bua kuela meji ne: bena Yuda aba, Paulo ne Sila, kabavua mua kuikala bena Lomo anyi? Nansha biobi nanku anyi kabiyi nanku, mbabele mu buloko mu mushindu udi kawuyi muakane to.

3. Bua tshinyi diedibua dia Paulo mu buloko divua mua kuikala dimutatshisha mu lungenyi? Nansha nanku, wakaleja lungenyi kayi?

3 Pamuapa Paulo udi kabidi wela meji bua malu avua menzeke kukadi ndambu wa ngondo. Uvua dishiya dia Mbuu wa Egée, mu Asia mukese. Pavua Paulo kuntu aku, nyuma muimpe wakamukandika misangu ne misangu bua kuyisha mu imue miaba. Bivua anu bu ne: nyuma muimpe uvua umusaka bua kuya muaba mukuabu. (Bien. 16:6, 7) Mmuaba kayi au? Wakapeta diandamuna mu tshikena kumona pavuaye mu Toa. Bakambila Paulo ne: “Luaku mu Makedoniya.” Bu muvuabu baleje Paulo patoke tshivua disua dia Yehowa, wakaya diakamue. (Bala Bienzedi 16:8-10.) Kadi ntshinyi tshiakenzeka pashishe? Katupa kakese yeye mumane kufika mu Makedoniya, bakamuela mu buloko! Bua tshinyi Yehowa uvua mulekele bualu bua nunku bufikila Paulo? Uvua ne bua kushala mu buloko mutantshi bule kayi? Nansha muvua nkonko eyi itatshisha Paulo mu lungenyi bikole, kavua muyilekele itekesha ditabuja diende ne disanka divuaye nadi to. Yeye ne Sila bakatuadija “kusambila, batumbisha Nzambi ne misambu.” (Bien. 16:25) Ditalala dia Nzambi diakatuja mioyo yabu ne meji abu.

4, 5. a) Mmunyi mudi nsombelu wetu mua kufuanangana ne wa Paulo? b) Mmunyi muvua nsombelu wa Paulo mushintuluke mu mushindu uvuaye kayi mutekemene?

4 Kudi mua kuikala bimue bikondo mu nsombelu webe biuvua udiumvua ne: uvua ulonda bulombodi bua nyuma muimpe wa Nzambi anu bu Paulo, kadi pashishe malu kaayi menzeke mu mushindu uuvua mutekemene to. Wewe kutuilangana ne ntatu, anyi kudimona kumpala kua malu makuabu avua akulomba bua kushintulula nsombelu webe bikole. (Muam. 9:11) Paudi wela meji bua malu avua makufikile, udi pamuapa mushale udiebeja bua tshinyi Yehowa uvua mulekele amue malu enzeka. Bikalabi nanku, ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kutungunuka ne kunanukila eku mueyemene Yehowa ne muoyo mujima? Bua kuandamuna lukonko elu, tupingane ku muyuki wa Paulo ne Sila.

5 Padi Paulo ne Sila batumbisha Nzambi ne misambu, malu avuabu kabayi batekemene nansha kakese adi enzeka malondangane. Diakamue, buloba budi bukanka bikole. Biibi bia buloko bidi biunzuluka. Bintu bivuabu basuike nabi bena buloko aba bidi bisuluka. Paulo udi ukanda mulami wa buloko bua kadishipi to. Mulami wa buloko ne ba mu nzubu muende bonso badi babatijibua. Padibu butshia, banene ba mbulamatadi badi batuma balami bua kupatula Paulo ne Sila mu buloko. Balombodi aba badi babalomba bua bumbuke mu tshimenga mu ditalala. Pashishe, padi banene ba mbulamatadi aba bamanya ne: Paulo ne Sila mbena Lomo, badi bamona ne: bavua benze tshilema tshinene, nunku badi badiyila nkayabu ne Paulo ne Sila pambelu. Kadi Paulo ne Sila badi basuminyina bua kulayangana ne muena Kristo nabu mukaji, Ludia, utshivua ufuma ku dibatijibua. Badi kabidi babuelela pa mpunga eu bua kukolesha bena Kristo bakuabu. (Bien. 16:26-40) Malu avua mashintuluke ne lukasa lua dikema!

‘DIDI DIPITA DIJINGULULA DIONSO DIA MALU’

6. Mmalu kayi atuakonkonona mpindieu?

6 Malu avua menzeke aa adi atulongesha tshinyi? Yehowa udi mua kutuenzela malu atudi katuyi batekemene, nanku katuena ne bua kusamisha mutu patudi kumpala kua ntatu to. Dilongesha edi divua dilenge Paulo bikole, bualu ebu budi bumuenekela mu malu avuaye mulue kufundila bena Kristo ba mu Filipoyi bua diditatshisha ne bua ditalala dia Nzambi. Tuanji kukonkonona mêyi a Paulo adi mu Filipoyi 4:6, 7. (Bala.) Pashishe netukonkonone bilejilu bikuabu bia mu Bible bidi bileja muvua Yehowa muenze malu avua kaayi matekemena. Ku ndekelu, netukonkonone kabidi mudi “ditalala dia Nzambi” mua kutuambuluisha bua kunanukila eku beyemene Yehowa ne muoyo mujima.

7. Ndilongesha kayi divua Paulo mufile pavuaye mufundile bena Kristo ba mu Filipoyi mukanda? Mêyi ende adi mua kutulongesha tshinyi?

7 Kakuyi mpata, pavua bena Kristo ba mu Filipoyi babale mukanda uvua Paulo mubafundile, bakavuluka tshivua tshimufikile ne muvua muntu nansha umue wa kudibu kayi mutekemene ne: Yehowa uvua mua kuenza malu muvuaye muenze amu. Ndilongesha kayi divua Paulo ubapesha? Dilongesha dinene didi ne: kanusamishi mutu to. Sambilayi, pashishe nenupete ditalala dia Nzambi. Kadi mona ne: ‘ditalala dia Nzambi didi dipita dijingulula dionso dia malu.’ Bidi biumvuija tshinyi? Bamue bakudimunyi badi bakudimuna tshiambilu etshi ne: “didi dipita malu onso atudi tulota” anyi ne: “didi dipita kule ne kule malu onso adi bantu balongolole.” Mu bulelela, Paulo uvua wamba ne: “ditalala dia Nzambi” ndimpe bikole menemene kupita mutudi mua kuelela meji. Nunku, nansha mutudi tuetu bilondeshile lungenyi lua buntu katuyi mua kumona njila wa kupatukila mu ntatu yetu, Yehowa yeye udi umona, ne udi mua kuenza malu atudi katuyi batekemene.​—Bala 2 Petelo 2:9.

8, 9. a) Nansha muvuabu benzele Paulo malu avua kaayi makane mu Filipoyi, mbipeta kayi bimpe biakamueneka? b) Bua tshinyi bena Kristo ba mu Filipoyi bavua bangate mêyi a Paulo ne mushinga wa bungi?

8 Pavua bena Kristo ba mu Filipoyi belangana meji a tshivua tshienzeke mu bidimu dikumi bikavua bipite katshia malu au enzeka, bavua mua kuikala bakoleshibue. Malu avua Paulo mufunde avua malelela. Nansha muvua Yehowa mulekele bualu buvua kabuyi buakane buenzeka, buakambuluisha kabidi bua ‘kuakuila lumu luimpe ne kulujadika kumpala kua bakokeshi.’ (Filip. 1:7) Banene ba mbulamatadi abu bavua ne bua kuela meji bikole kumpala kua kuenzela bena mu tshisumbu tshipiatshipia tshia bena Kristo tshia mu tshimenga tshiabu bualu kayi buonso. Pamuapa bua bivua Paulo muenze, munganga Luka, muena ngendu nende, wakashala mu Filipoyi pakaya Paulo ne Sila. Nunku Luka uvua mua kuambuluisha kabidi bena Kristo bapiabapia ba mu tshimenga atshi.

9 Bushuwa, pavua bena Kristo ba mu Filipoyi babale mukanda wa Paulo, bakajingulula ne: mêyi au kaavua a mufundi wa mikanda kampanda munene uvua musombe mu biro biende ufundilangana mikanda to. Paulo uvua mupete ntatu mikole menemene, nansha nanku, wakaleja ne: uvua ne “ditalala dia Nzambi.” Bushuwa, pavua Paulo mufundile bena Kristo abu, bavua bamukuate mu Lomo. Kadi utshivua anu uleja muvuaye ne “ditalala dia Nzambi.”​—Filip. 1:12-14; 4:7, 11, 22.

“KANUSAMISHI MUTU BUA TSHINTU NANSHA TSHIMUE”

10, 11. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi lutatu kampanda lutusamisha mutu bikole? Ntshinyi tshitudi mua kutekemena?

10 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kusamisha mutu bua tshintu nansha tshimue ne bua kupeta “ditalala dia Nzambi”? Mêyi avua Paulo mufundile bena Filipoyi adi atuleja ne: disambila ke didi mua kutuambuluisha bua kubenga kusamisha mutu. Nanku, patudi ne tunyinganyinga, tudi ne bua kuleja Nzambi malu adi atusamisha mutu mu disambila. (Bala 1 Petelo 5:6, 7.) Sambila Yehowa ne ditabuja dionso, mumanye ne: udi ukutabalela. Umusambile “ne disakidila,” uvuluka malu mimpe adiye mukuenzele. Netukoleshe dieyemena dietu kudiye patudi katuyi tupua muoyo ne: “udi mua kuenza bivule bipitshidile kule ne kule malu onso atudi tulomba anyi tuelela meji.”​—Ef. 3:20.

11 Anu muvuabi bienzekele Paulo ne Sila mu Filipoyi, malu adi Yehowa utuenzela muntu pa nkayende adi mua kutukemesha. Kaakuikala pamuapa malu a tuyayi tukamona to, kadi neikale anu atudi nawu dijinga. (1 Kol. 10:13) Bulelela, ebi kabiena biumvuija ne: tubuele muetu mua nzubu tulale, bashale bindile bua Yehowa alongolole malu anyi ajikije lutatu ludiku to. Tudi ne bua kuenza malu adi apetangana ne bitudi tulomba mu disambila. (Lomo 12:11) Malu atudi tuenza nealeje ne: bitudi balombe, tudi babilombe ne muoyo mujima ne tudi tuenza bualu bualua Yehowa kubenesha. Kadi tudi kabidi ne bua kumanya ne: Yehowa kakuimanyina anu pa malu atudi tumulomba, atudi balongolole, ne atudi batekemene to. Imue misangu udi mua kutuenzela bualu butuvua katuyi batekemene to. Tukonkononayi imue miyuki ya mu Bible idi ikolesha dishindika dietu dia ne: Yehowa udi ne bukole bua kutuenzela malu atudi katuyi batekemene.

BILEJILU BIA MUDI YEHOWA WENZA MALU ADI KAAYI MATEKEMENA

12. a) Ntshinyi tshivua mukalenge Hezikiya muenze pavua Saneheliba mukalenge wa Ashû ufuna bua kubela mvita? b) Mushindu uvua Yehowa mujikije tshilumbu atshi udi utulongesha tshinyi?

12 Patudi tubala Bible, misangu ya bungi tudi tupeta bilejilu bia mudi Yehowa wenza malu adi kaayi matekemena. Mukalenge Hezikiya uvua ne muoyo tshikondo tshivua Saneheliba mukalenge wa Ashû muele Yuda mvita ne mukuate bimenga bikolesha bionso, pa kumbusha tshia Yelushalema. (2 Bak. 18:1-3, 13) Pashishe Saneheliba wakatuma ntema yende ku tshimenga tshia Yelushalema. Ntshinyi tshivua mukalenge Hezikiya muenze pavuabu babafunyina bua kubela mvita? Wakenza disambila kudi Yehowa, ne kulombaye mibelu kudi Yeshaya muprofete wa Yehowa. (2 Bak. 19:5, 15-20) Hezikiya wakaleja kabidi muvuaye ne meji mimpe pavuaye mufute tshitadi tshivua Saneheliba mumulombe bua kufuta. (2 Bak. 18:14, 15) Hezikiya wakalongolola malu bua kumona mua kupita ne tshikondo tshile tshivuabu mua kutshintshimika tshimenga. (2 Kul. 32:2-4) Kadi lutatu elu luakajika mushindu kayi? Yehowa wakatuma muanjelu bua kushipa basalayi ba Saneheliba binunu 185 mu butuku bumue. Mu bulelela, nansha Hezikiya kavua mutekemene ne: bivua mua kuenzeka nanku to!​—2 Bak. 19:35.

Malu avua mafikile Jozefe adi atulongesha tshinyi?​—Gen. 41:42 (Tangila tshikoso tshia 13)

13. a) Malu avua mafikile Jozefe adi atulongesha tshinyi? b) Mmunyi muvua bualu buvua kabuyi butekemena buenzekele Sala, mukaji wa Abalahama?

13 Tuangate tshilejilu tshia Jozefe, muana wa Yakoba, patshivuaye nsonga. Pavua Jozefe mu buloko mu Ejipitu, uvuaku muele meji ne: bavua mua kumuteka muntu muibidi mu bukalenge anyi ne: Yehowa uvua mua kuenza nende mudimu bua kupandisha bena mu dîku diabu ku tshiyole tshia nzala anyi? (Gen. 40:15, NWT; dim.; 41:39-43; 50:20) Kakuyi mpata, malu avua Yehowa muenze avua mapite kule ne kule avua Jozefe mutekemene. Elabi kabidi meji bua Sala, nkambua wa Jozefe. Mununu eu Sala, uvuaku mutekemene ne: Yehowa uvua mua kumuanyishila bua alele wende muana, kayi upetela muana anu kudi muena mudimu wende mukaji anyi? Diledibua dia Izaka divua bushuwa dipite kule ne kule tshivua Sala mua kuikala muelele meji.​—Gen. 21:1-3, 6, 7.

14. Ndishindika kayi ditudi mua kuikala nadi kudi Yehowa?

14 Nansha nanku, katuena batekemene ne: Yehowa neumbushe ntatu yetu yonso mu tshishima kumpala kua buloba bupiabupia kulua to; nansha tuetu bine katuena tulomba bua malu a dikema atuenzekele mu nsombelu wetu to. Kadi tudi bamanye ne: Nzambi, uvua muambuluishe batendeledi bende mu mishindu ya dikema, udi kabidi Nzambi wetu, Yehowa. (Bala Yeshaya 43:10-13.) Dishindika edi didi dituambuluisha bua kuikala ne ditabuja kudiye. Tudi bamanye ne: udi mua kuenza tshionso tshidi tshikengela bua kutupesha bukole bua kukumbaja disua diende bimpe. (2 Kol. 4:7-9) Miyuki ya mu Bible eyi idi itulongesha tshinyi? Anu mudi tshilejilu tshia Hezikiya, tshia Jozefe ne tshia Sala bileja, tuetu bashale ne lulamatu kudi Yehowa, udi mua kutuambuluisha bua kutshimuna lutatu ludi lumueneka bu ne: katuena mua kulutshimuna.

Tuetu bashale ne lulamatu kudi Yehowa, udi mua kutuambuluisha bua kutshimuna lutatu ludi lumueneka bu ne: katuena mua kulutshimuna

15. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kushala ne “ditalala dia Nzambi”? Mmushindu kayi udibi mua kuenzeka nanku?

15 Mmunyi mutudi mua kutuilangana ne ntatu, eku bikale anu ne “ditalala dia Nzambi”? Mpatudi tulama malanda mimpe ne Nzambi wetu, Yehowa. Tudi mua kudia nende malanda a nunku “ku butuangaji bua Kristo Yezu,” uvua mufile muoyo wende bu mulambu udi upikula. Difila dia tshia kupikulangana natshi etshi didi kabidi umue wa ku midimu idi ikemesha ya Tatu wetu. Yehowa udi utubuikidila mpekatu yetu ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi, utuambuluisha bua kuikala ne kondo ka muoyo kakezuke ne bua kusemena pabuipi nende.​—Yone 14:6; Yak. 4:8; 1 Pet. 3:21.

NEDILAME MIOYO YETU NE LUNGENYI LUETU

16. Ntshinyi tshienzeka patudi tupeta “ditalala dia Nzambi”? Fila tshilejilu.

16 Ntshinyi tshidi tshienzeka patudi tupeta “ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu”? Bible udi wandamuna, wamba ne: ‘Nedilame mioyo yetu ne lungenyi luetu ku butuangaji bua Kristo Yezu.’ (Filip. 4:7) Muaku udibu bakudimune ne: ‘kulama’ mmuaku uvua basalayi benza nawu mudimu. Udi uleja tshisumbu tshia basalayi tshivuabu bapeshe mudimu wa kulama tshimenga tshikolesha mu bikondo bia kale. Tshimenga tshia Filipoyi tshivua patshi tshimue tshia kudibi. Bena mu Filipoyi bavua balala bikole butuku, bamanye ne: basalayi bavua balama ku biibi bia tshimenga tshiabu. Mu mushindu wa muomumue, patudi ne “ditalala dia Nzambi,” mioyo yetu ne lungenyi luetu mbikishe. Tudi bamanye ne: Yehowa udi ututabalela ne mmusue bua tuikale ne diakalenga. (1 Pet. 5:10) Dimanya edi didi ditulama bua tunyinganyinga anyi ditekeshibua mu mikolo kabitupitshi bukole.

17. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kubenga kuikala ne buôwa bua matuku atshilualua?

17 Mu katupa kîpi emu, bantu nebatuilangane ne dikenga dinene ditu katshia kadiyi dianji kuenzeka pa buloba apa. (Mat. 24:21, 22) Katuena bamanye tshikala dikenga edi mua kutuenzela muntu ne muntu pa nkayende to. Kadi, katuena ne bua kulekela kanyinganyinga katupita bukole to. Nansha mutudi katuyi bamanye malu onso enza Yehowa, tudi bamanye Nzambi wetu bimpe. Malu avuaye muenze kale adi atuleja ne: nansha bualu kayi mua kuenzeka, Yehowa neakumbaje anu tshidiye mulongolole, ne imue misangu utshikumbaja mu mushindu uvua bantu kabayi batekemene. Musangu wonso udi Yehowa utuenzela bualu butuvua katuyi batekemene, tudi tumvua “ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu” mu mushindu mukuabu.

^ tshik. 1 Bidi bimueneka ne: Sila uvua pende muena Lomo.​—Bien. 16:37.