Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 31

Udi muindile “tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela” anyi?

Udi muindile “tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela” anyi?

“Uvua muindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela, tshidi Nzambi muikale muenji ne muibaki.”​—EB. 11:10.

MUSAMBU WA 22 Bukalenge bukadi bukokesha! Mbimpe bulue!

KADIOSHA *

1. Mmalu kayi adi ba bungi badipangishe? Bua tshinyi mbenze nanku?

BANTU ba Nzambi ba bungi menemene lelu batu badipangisha amue malu. Bena Kristo balume ne bakaji ba bungi lelu mbangate dipangadika dia kushala bajike. Badi baselangane bobu mbanji kudikanda bua kulela. Mêku a bungi mmabenga nsombelu wa tente mu nzubu tente pambelu. Bonso mbangate mapangadika aa bua bualu bua mushinga ebu: mbasue kuenzela Yehowa mudimu bikole menemene. Badi ne disanka ne badi ne ditekemena dia ne: Yehowa neabapeshe bintu bionso bidibu nabi dijinga menemene. Mbaladile mayi mabole anyi? Tòo. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu kale, Yehowa wakapesha batendeledi bende bintu bionso bivuabu nabi dijinga. Tshilejilu, wakabenesha Abalahama uvua “tatu wa bantu bonso badi ne ditabuja.”​—Lomo 4:11.

2. a) Bilondeshile Ebelu 11:8-10, 16, bua tshinyi Abalahama wakitaba bua kumbuka mu Ula? b) Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

2 Abalahama wakitaba bua kulekela nsombelu muimpe uvuaye nende mu tshimenga tshia Ula. Bua tshinyi? Bualu uvua muindile “tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela.” (Bala Ebelu 11:8-10, 16.) ‘Ntshimenga’ kayi atshi? Nntatu kayi ivua Abalahama mupete pavuaye muindile bua bibake tshimenga atshi? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kumufuana yeye ne bantu bakuabu ba matuku etu aa badi balonde tshilejilu tshiende?

“TSHIMENGA TSHIDI NE BISHIMIKIDI BILELELA” NTSHINYI?

3. Tshimenga tshivua Abalahama muindile ntshinyi?

3 Tshimenga tshivua Abalahama muindile mBukalenge bua Nzambi. Bukalenge abu mbuenza ne Yezu Kristo ne bena Kristo bela manyi 144 000. Paulo wakabikila Bukalenge ebu ne: “Tshimenga tshia Nzambi wa muoyo, Yelushalema wa mu diulu.” (Eb. 12:22; Buak. 5:8-10; 14:1; Mat. 6:10) Yezu wakalongesha bayidi bende bua basambile bua Bukalenge ebu bulue bua disua dia Nzambi dienzeke pa buloba mudidi dienzeka mu diulu.​—Mat. 6:10.

4. Bilondeshile Genese 17:1, 2, 6, mmalu kayi avua Abalahama mumanye bua tshimenga, anyi Bukalenge buvua Nzambi mulaye?

4 Abalahama uvua mumanye malu onso a muikale Bukalenge bua Nzambi ne bua kuikala bulongolola anyi? Tòo. Malu au mmenze bidimu nkama ne nkama mikale “bualu busokoka bua tshijila.” (Ef. 1:8-10; Kolos. 1:26, 27) Kadi Abalahama uvua mumanye ne: imue ya ku ndelanganyi yende ivua ne bua kulua bakalenge. Yehowa wakamulaya bualu ebu kumutokeshilabu bimpe. (Bala Genese 17:1, 2, 6.) Abalahama uvua ne ditabuja dikole mu milayi ya Nzambi, bienze anu bu ne: uvua mumone Muela manyi, anyi Masiya uvua ne bua kuikala Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Ke bualu kayi Yezu wakambila bena Yuda ba mu tshikondo tshiende ne: “Abalahama tatuenu wakasanka bikole bua ditekemena dia kumona dituku dianyi, wakadimona, kusankaye.” (Yone 8:56) Mbimueneke patoke ne: Abalahama uvua mumanye ne: ndelanganyi yende ivua ne bua kuenza Bukalenge buvuabu ne bua kujadika kudi Yehowa ne uvua musue kuindila bua Yehowa akumbaje mulayi wende au.

Mmunyi muvua Abalahama muleje ne: uvua ne ditabuja mu milayi ya Yehowa? (Tangila tshikoso 5)

5. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Abalahama uvua muindile tshimenga tshivuabu benze kudi Nzambi?

5 Mmunyi muvua Abalahama muleje ne: uvua musue kuindila tshimenga, anyi Bukalenge buenza kudi Nzambi? Tshia kumpala, Abalahama kavua mulue muena dia bukalenge nansha bumue bua pa buloba to. Wakashala kayi usomba muaba umue ne kayi utua mukalenge nansha umue wa pa buloba mpanda to. Bualu bukuabu, Abalahama kavua mujinge kuenza buende bukalenge to. Kadi wakatungunuka ne kutumikila Yehowa ne wakindila bua akumbaje mulayi wende. Pavuaye muenze nanku, wakaleja muvuaye ne ditabuja dia dikema kudi Yehowa. Tumonayi imue ntatu ivuaye mupete ne tshidi tshilejilu tshiende mua kutulongesha.

NNTATU KAYI IVUA ABALAHAMA MUPETE?

6. Tshimenga tshia Ula tshivua mushindu kayi?

6 Tshimenga tshia Ula tshivua Abalahama mushiye tshivua mu bukubi, tshimpe, ne bantu ba momu bavua bena mukanda ne babanji. Bavua batshinyunguluke kudi tshimanu ne kudi mâyi. Benamu bavua bamanye kufunda bimpe menemene ne bamanye makumi. Bidi bimueneka ne: tshimenga atshi tshivua muaba munene uvuabu bendela mushinga, bualu mbapete mikanda ya bungi ya malu a bungenda muaba uvua tshimenga atshi. Nzubu ya bantu ivua mibaka ne madioto; bimanu bivua bishinguila ne bilaba lupemba. Imue nzubu ivua minyunguluka kudi lupangu lua mabue mikale ne nzubu ya munda 13 anyi 14.

7. Bua tshinyi Abalahama uvua ne bua kutekemena ne: Yehowa uvua ne bua kumukuba yeye ne dîku diende?

7 Abalahama uvua ne bua kutekemena ne: Yehowa uvua ne bua kumulama yeye ne dîku diende. Bua tshinyi? Vuluka ne: yeye ne mukajende Sala bakashiya nzubu wabu muimpe uvua muaba wa bukubi mu tshimenga tshia Ula bua kuya kuenda kusombela mu ntenta mu mpata ya Kanâna. Yeye ne dîku diende kabavua kabidi mu tshimenga tshinyunguluka kudi tshimanu ne mâyi bivua bibakuba kumpala to. Mpindieu bu muvuabu kabatshiyi mu bukubi abu, baluishi bavua mua kubaluisha bipepele.

8. Ndutatu kayi luvua Abalahama mupete musangu kampanda?

8 Abalahama uvua wenza disua dia Yehowa, kadi musangu mukuabu wakatata bua kudisha dîku diende. Tshiyole tshikole tshiakenzeka mu buloba buine buvua Yehowa mumuambile bua kuya amu. Bua bukole bua tshiyole atshi, Abalahama wakaya ne dîku diende mu Ejipitu bua tshikondo kampanda. Kadi pavuaye mu Ejipitu apu, Palô mukalenge wa Ejipitu wakamunyenga mukaji. Anji elabi meji muvua Abalahama mua kuikala mushale upampakana too ne pavua Yehowa muenzeje Palô bua kumupingajila Sala wende!​—Gen. 12:10-19.

9. Nntatu kayi ivua Abalahama ne dîku diende batuilangane nayi?

9 Dîku dia Abalahama divua kabidi ne lutatu lunene. Mukajende Sala uvuaye munange uvua nkumba. Bualu abu buvua bubatonde bidimu ne bidimu. Ndekelu wa bionso, Sala wakafila Hagâ muena mudimu wende kudi Abalahama bua abalelele bana. Kadi pakavua Hagâ kuulu kule bua kulela Yishemaele, wakabanga kupotela Sala. Nsombelu wakanyanguka, kufikishabi Sala ku dipata Hagâ kumbelu.​—Gen. 16:1-6.

10. Ntshinyi tshivua tshifikile Yishemaele ne Izaka tshivua mua kupangisha Abalahama bua kueyemena Yehowa?

10 Kamana kamana, Sala wakapeta pende difu, kulelelaye Abalahama muana wa balume, Abalahama kumuinyikaye ne: Izaka. Abalahama uvua munange Yishemaele ne Izaka bonso babidi. Kadi bu muvua Yishemaele usombesha Izaka kasekaseka, Abalahama wakadimona muenzejibue bua kumuipata yeye ne mamuende. (Gen. 21:9-14) Pashishe, Yehowa wakambila Abalahama bua amulambule Izaka. (Gen. 22:1, 2; Eb. 11:17-19) Mu nsombelu yonso ibidi eyi, Abalahama uvua anu ne ditekemena dia ne: Yehowa neenze bua malu alue kuenda bimpe bua bana bende bonso babidi.

11. Bua tshinyi Abalahama uvua ne bua kuindila Yehowa ne lutulu?

11 Tshikondo tshionso atshi, Abalahama uvua ne bua kuindila Yehowa ne lutulu. Uvua mua kuikala ne bidimu bipite pa 70 pavuaye mumbuke mu Ula ne dîku diende. (Gen. 11:31–12:4) Wakashala tshibanda kasonga mu buloba bua Kanâna bidimu bitue ku lukama, usombela mu ntenta. Abalahama wakafua ne bidimu 175. (Gen. 25:7) Kadi kavua mumone muvua Yehowa mukumbaje mulayi wende wa kupesha ndelanganyi yende buloba buvuaye muyilaye, buvuaye yeye muine mupitshile abu to. Wakafua kayi mumone dijadikibua dia tshimenga anyi Bukalenge bua Nzambi to. Nansha nanku, Bible udi wamba ne: pavua Abalahama mufue, ukavua “mulale muboboke.” (Gen. 25:8) Nansha muvuaye mutuilangane ne ntatu yonso ayi, wakashala ne ditabuja dikole ne uvua ne disanka dia kuindila Yehowa. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kunanukila? Yehowa uvua umukuba ne uvua mulunda wende.​—Gen. 15:1; Yesh. 41:8; Yak. 2:22, 23.

Anu bu Abalahama ne Sala, mmunyi mudi batendeledi ba Nzambi baleja mudibu ne ditabuja ne lutulu? (Tangila tshikoso 12) *

12. Ntshinyi tshitudi bindile? Ntshinyi tshituakonkonona?

12 Anu bu Abalahama, tudi bindile tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela. Kadi katuena bindile bua batshiase to. Bakadi bajadike Bukalenge bua Nzambi mu 1914 ne bukadi bukokesha mu diulu. (Buak. 12:7-10) Kadi tudi bindile bua butuadije kukokesha buloba. Patutshidi bindile bualu ebu, kudi nsombelu ya bungi idi mifuanangane ne ivua Abalahama ne Sala bapete itudi ne bua kutantamena. Batendeledi ba Yehowa ba lelu mbidikije tshilejilu tshia Abalahama anyi? Biena-bualu bia malu a mu nsombelu bia mu Tshibumba tshia Nsentedi bidi bileja ne: anu bu Abalahama ne Sala, bantu ba bungi lelu mbaleje mudibu ne ditabuja ne lutulu. Tumonayi bimue bia ku bilejilu bia malu a mu nsombelu au ne tshidibi mua kutulongesha.

IDIKIJE TSHILEJILU TSHIA ABALAHAMA

Bill Walden uvua mudiakaje bua kudipangisha amue malu ne bakapeta masanka a kudi Yehowa

13. Tshivua tshifikile muanetu Bill tshidi tshitulongesha tshinyi?

13 Ikala mudiakaje bua kudipangisha amue malu. Tuetu basue kuteka tshimenga anyi Bukalenge bua Nzambi muaba wa kumpala, tudi ne bua kufuana Abalahama. Yeye uvua mudiakaje bua kudipangisha amue malu bua kusankisha Nzambi. (Mat. 6:33; Mâko 10:28-30) Tuangate tshilejilu tshia muanetu Bill Walden. * Mu 1942, Bill ukavua pa kujikija tulasa tua bifulu bia mabue a masanga mu États-Unis bua kuluaye enjenyere mu malu a luibaku. Dîba adi, ukavua mutuadije kulonga Bible. Mulongeshi wabu mukuabu ukavua mumukebele mudimu wa kuenza pavuaye ujikija, kadi Bill wakabenga. Udi wamba ne: ukavua mupangadije bua kuenzela Nzambi mudimu bikole pamutu pa kuitaba mudimu wa makuta a bungi. Matuku makese pashishe, mbulamatadi wakamuambila bua abuele mu busalayi. Wakabenga ne kanemu konso. Bua bualu abu, bakamukosela tshibawu tshia ndola 10 000 ne bidimu bitanu bia buloko. Bakamulekela bidimu bisatu pashishe. Pashishe, bakamubikila bua kubuela mu kalasa ka Gilada, kuluabu kumutuma mu Afrike muikale misionere. Bill wakalua kusela Eva ne bakenza mudimu pamue mu Afrike. Mudimu au uvua mubalombe bua kudipangisha amue malu. Ndekelu wa bionso, bakapingana mu États-Unis bua kutabalela mamuende wa Bill. Bill udi wamba bua malu onso a mu nsombelu wende ne: “Pandi ngela meji bua diakalenga dinene dimvua nadi dia mudi Yehowa muenze nanyi mudimu bidimu bipite pa 70, binsonji bidi bimpueka. Ntu ntamba kumusakidila bua mudiye mundombole bua kumuenzela mudimu mu nsombelu wanyi mujima.” Udiku pebe mua kuvuija mudimu wa ku dîba ne ku dîba mudimu munene wa mu nsombelu webe anyi?

Eleni ne Aristotelis Apostolidis bakamona muvua Yehowa ubakolesha

14-15. Bualu buvua bufikile muanetu Apostolidis ne muena kuende budi bukulongesha tshinyi?

14 Kuedi meji ne: wewe kuakupeta ntatu to. Tshilejilu tshia Abalahama tshidi tshitulongesha ne: nansha bantu badi badifile mu dienzela Yehowa mudimu matuku abu onso a muoyo badi mua kutuilangana pabu ne ntatu. (Yak. 1:2; 1 Pet. 5:9) Mona mudi bualu buvua bufikile Aristotelis Apostolidis * butujadikila bualu ebu. Wakabatijibua mu 1946 mu Grèce, ne mu 1952 wakabangila Eleni uvua ne bipatshila bia buena biende. Kadi Eleni wakasama, kumukuatabu tshiwuja mu buongo. Bakumbusha tshiwuja atshi, kadi bidimu bikese bamane kuselangane, tshiakapingana kabidi. Bakapanda kabidi Eleni, kadi wakashala mutekete luseke ne katshivua kabidi wakula bimpe to. Wakashala ne tshisumi mu mudimu wa Nzambi nansha muvuaye usama eku kuikale buluishi bua mbulamatadi.

15 Muanetu Aristotelis wakabeeja mukajende bidimu 30. Tshikondo tshionso atshi uvua mukulu, eku wenza mudimu mu komite ya mpungilu, eku wambuluisha mu dibaka dia Nzubu wa Mpuilu. Pashishe, mu 1987, Eleni wakapeta njiwu pavuaye mu buambi. Wakashala ne tshioyoyi matuku asatu, yeye kufua. Aristotelis udi wamba bua malu onso avua mamufikile aa ne: “Mu kupita kua bidimu, ndi mupete ntatu ya bungi, ne imue ya kudiyi ivua ilue mu tshimpitshimpi. Nanku bivua bikengela ndisuike bua kunanukila ne kubenga kulekela tshintu nansha tshimue tshintekesha mu mikolo. Yehowa utu anu umpesha bukole bundi nabu dijinga bua kutantamena ntatu eyi.” (Mis. 94:18, 19) Bantu badi benza tshionso tshidibu mua kuenza bua Yehowa, Yehowa mmubanange be!

Audrey Hyde wakashala mutuishile mêsu ku matuku atshilualua bua kulama ditekemena diende dia matuku atshilualua

16. Mmubelu kayi muimpe uvua muanetu Knorr mupeshe muena kuende?

16 Ikala utuma meji ku matuku atshilualua. Abalahama uvua utuma meji ku malu avua Yehowa mua kulua kumuenzela. Kuenza nanku kuakamuambuluisha bua kutantamena ntatu ivuaye nayi. Muanetu Audrey Hyde uvua utuma meji ku ditekemena diende dia matuku atshilualua nansha muvua Nathan Knorr bayende wa kumpala mufue kansere, ne bayende muibidi Glenn Hyde mulue kupeta disama dia mu buongo. * Udi wamba ne: bualu buvua muanetu Knorr mumuambile mbingu mikese kumpala kua kufuaye buvua bumuambuluishe. Udi wamba ne: “Nathan uvua umvuluija ne: ‘Patudi tufua, kakuena tshintu tshidi mua kutunyangila ditekemena dietu ne katuakuikala ne bualu bua kukenga kabidi to.’ Pashishe wakandomba ne: ‘Wewe tangile kumpala, koku ke kudi difutu diebe.’ . . . Wakamba kabidi ne: ‘Difila mu mudimu, tuambe ne: ditatshisha bua kuikala kuenzela bakuabu malu kampanda. Nebikuambuluishe bua kuikala ne disanka.’” Mubelu wa kudifila mu diambuluisha bakuabu ne ‘kusankila mu ditekemena’ mmubelu muimpe wa dikema!​—Lomo 12:12.

17. a) Bua tshinyi mbimpe tutuishile mêsu ku matuku atshilualua? b) Mmunyi mudi dilonda tshilejilu tshidi mu Mika 7:7 mua kutuambuluisha bua kupeta mabenesha atshilualua?

17 Lelu, kudi malu a bungi adi atusaka bua kushala batuishile mêsu ku matuku atshilualua. Malu adi enzeka pa buloba adi aleja bimpe ne: tukadi mu matuku a ndekelu a mu matuku a ku nshikidilu. Mu katupa kîpi emu, katuakuikala kabidi dijinga ne kuindila bua tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela kukokeshatshi buloba bujima to. Mu masanka atuapeta nemuikale kabidi dia kumonangana ne balela betu bakavua bafue. Tshikondo atshi, Yehowa neafute Abalahama, mmumue ne: neamubishe yeye ne bena mu dîku diende. Newikalaku dîba adi bua kubakidila anyi? Anu bu Abalahama, newikalaku anu wewe mudiakaje bua kudipangisha amue malu bua Bukalenge bua Nzambi, mushale ne lulamatu nansha mu ntatu, ne mulonge mua kuindila Yehowa ne lutulu.​—Bala Mika 7:7.

MUSAMBU WA 74 Luayi tuimbe musambu wa Bukalenge!

^ tshik. 5 Kuindila dikumbana dia mulayi kampanda kudi mua kuteka lutulu luetu anyi imue misangu ditabuja dietu mu diteta. Mmalu kayi adi tshilejilu tshia Abalahama mua kutulongesha adi mua kukolesha dipangadika dietu dia kuindila dikumbana dia milayi ya Yehowa ne lutulu luonso? Mbilejilu kayi bimpe bidi bamue batendeledi ba Yehowa ba matuku etu aa batushile?

^ tshik. 13 Malu a mu nsombelu a muanetu Bill Walden mmalonda mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/12/2013, dib. 8-10.

^ tshik. 14 Malu a mu nsombelu a muanetu Apostolidis mmalonda mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/2/2002, dib. 24-28.

^ tshik. 16 Malu a mu nsombelu a muanetu Audrey Hyde mmalonda mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1/7/2004, dib. 23-29.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mulume ne mukajende bakadi bakulakaje batungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu nansha mudibu ne ntatu. Mbashale batuishile mêsu ku milayi ya Yehowa bua ditabuja diabu dikale anu dikole.