Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 30

Ikala wangata muaba uudi nawu mu dîku dia Yehowa ne mushinga

Ikala wangata muaba uudi nawu mu dîku dia Yehowa ne mushinga

“Wewe uvua mumupuekeshe kakese kuinshi kua banjelu, ne uvua mumuase tshifulu tshia butumbi ne bunême.”​—MIS. 8:5, dim.

MUSAMBU WA 123 Tukokele bulongolodi bua Nzambi ne lulamatu

KADIOSHA *

1. Nnkonko kayi idi mua kutuluila patudi tuela meji a bionso bidi Yehowa mufuke?

TUETU bele meji a bionso bidi Yehowa mufuke, tudi mua kumvua tshivua mufundi wa misambu Davidi mumvue, kufikaye ne ku disambila Yehowa wamba ne: “Pandi mmona diulu diebe, midimu ya bianza biebe, ngondo ne mitoto biudi mulongolole, muntu ufuafua nnganyi bua wewe kuikala nende mu meji? Muana wa muntu nnganyi bua wewe kumutabalela?” (Mis. 8:3, 4) Anu bu Davidi, tudi mua kudimona bashadile bikole menemene patudi tudifuanyikija ne bintu bia dikema bidi Yehowa mufuke, ne bitupitshila bua mudiye ututabalela. Kadi anu mutuabimona, Yehowa wakatabalela Adama ne Eva bantu ba kumpala, kubabuejaye mu dîku diende.

2. Ntshinyi tshivua Yehowa mulongoluele bana bende ba kumpala pa buloba?

2 Adama ne Eva ke bavua bana ba Yehowa ba kumpala pa buloba, ne Yehowa uvua Tatu wabu wa mu diulu uvua mubanange. Yehowa uvua mutekemene bua mulume ne mukajende bavua mu dîku diende abu balele bana. Wakabambila ne: “Nulelangane, nuvulangane, nuwuje buloba tente, nubukokeshe.” (Gen. 1:28) Uvua musue bua balele bana ne balame buloba buvuabu basombele. Bu Adama ne Eva benze malu mu diumvuangana ne tshivua Yehowa mulongolole, bobu ne ndelanganyi yabu bavua bashala bena mu dîku dia Nzambi bua kashidi.

3. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa uvua mupeshe Adama ne Eva muaba wa bunême mu dîku diende?

3 Adama ne Eva bavua ne muaba wa bunême mu dîku dia Yehowa. Anu mudibu baleje mu Misambu 8:5 ne mu dimanyisha dia kuinshi kua dibeji, Davidi wakamba bua muvua Yehowa mufuke muntu ne: “Wewe uvua mumupuekeshe kakese kuinshi kua banjelu, ne uvua mumuase tshifulu tshia butumbi ne bunême.” Mu bulelela, Yehowa kavua mupeshe bantu bukole ne lungenyi ne mamanya bia muomumue ne bia banjelu to. (Mis. 103:20) Nunku mbapuekeshe bantu anu “kakese kuinshi” kua bifukibua bia mu nyuma bidi ne bukole ebi. Ebu mbualu buimpe be! Yehowa uvua muteke baledi betu ba kumpala mu nsombelu muimpe wa dikema.

4. Ntshinyi tshiakenzekela Adama ne Eva bua muvuabu babenge kutumikila Yehowa? Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

 4 Diakabi, Adama ne Eva bakajimija muaba uvuabu nawu mu dîku dia Yehowa. Anu mutuabimona kumpala eku, bualu ebu buakakebela ndelanganyi yabu ntatu mibi. Kadi tshivua Yehowa mulongolole ki ntshishintuluke to. Mmusue bua bantu badi bamutumikila bikale bana bende bua kashidi. Mpindieu netuanji kumona muvua Yehowa mututue mushinga. Pashishe netulue kumona tshitudi petu mua kuenza bua kuleja ne: tudi basue kulua ba mu dîku dia Nzambi. Bua kujikija netumone malu mimpe apeta bana ba Yehowa ba pa buloba bua kashidi.

MUDI YEHOWA MUTUE BANTU MUSHINGA

Yehowa mmututue mushinga mu mishindu kayi? (Tangila tshikoso 5-11) *

5. Mmushindu kayi utudi mua kutumbisha Nzambi bua mudiye mutuenze mu tshimfuanyi tshiende?

5 Yehowa mmututue mushinga bua mudiye mutuenze mu tshimfuanyi tshiende. (Gen. 1:26, 27) Bu mudi Nzambi mutuenze mu tshimfuanyi tshiende, tudi mua kulonga mua kuikala ne ngikadilu ya bungi milenga idiye nayi bu mudi dinanga, luse, lulamatu ne buakane, ne kuyileja. (Mis. 86:15; 145:17) Patudi tupeta ngikadilu eyi tudi tutumbisha Yehowa ne tumuleja mutudi ne dianyisha. (1 Pet. 1:14-16) Patudi tuenza malu adi asankisha Tatu wetu wa mu diulu bidi bitupesha tuetu bine disanka. Kabidi bu mudi Yehowa mutuenze mu tshimfuanyi tshiende tudi ne mushindu wa kulua bantu badiye wanyisha bua kuikala mu dîku diende.

6. Mmunyi muvua Yehowa mutue bantu mushinga pavuaye mufuke buloba?

6 Yehowa mmutulongoluele muaba wa pa buawu wa tuetu kusombela. Tshikondo tshile kumpala kua Yehowa kufukaye muntu, wakalongoluela bantu buloba. (Yobo 38:4-6; Yel. 10:12) Bu mudi Yehowa ne meji mimpe ne mupeshanganyi wa bintu, mmuenze bua tupete bintu bimpe bia bungi bua tuikale ne disanka. (Mis. 104:14, 15, 24) Tshikondo kampanda pakelaye meji a bidiye mufuke “wakamona ne: bivua bimpe.” (Gen. 1:10, 12, 31) Wakatua bantu mushinga pavuaye mubapeshe “bukokeshi pa” bintu bilenga bia dikema bidi pa buloba. (Mis. 8:6) Nzambi mmusue bua bantu bapuangane bikale ne disanka dia kashidi dia kutabalela bintu bidiye mufuke. Utu wela Yehowa tuasakidila bua malu malenga adiye mutulaye aa anyi?

7. Mmunyi mudi Yoshua 24:15 uleja ne: bantu badi ne budikadidi bua kudisunguila malu?

7 Yehowa mmutupeshe budikadidi bua kudisunguila malu. Tudi mua kusungula tshitudi basue kuenza mu nsombelu wetu. (Bala Yoshua 24:15.) Nzambi wetu wa dinanga utu usanka patudi tusungula bua kumuenzela mudimu. (Mis. 84:11; Nsu. 27:11) Bu mutudi ne budikadidi ebu tudi ne mushindu wa kuangata mapangadika makuabu mimpe a bungi. Tumonayi tshilejilu tshivua Yezu mushiye mu bualu ebu.

8. Fila tshilejilu tshia muvua Yezu muenze mudimu ne budikadidi buende bua kudisunguila malu.

8 Anu bu Yezu, tudi mua kusungula bua kukeba diakalenga dia bakuabu kumpala kua dietu. Dimue dituku pavua Yezu ne bapostolo bende bapungile bikole, bakaya muaba mutalale uvua kawuyi bantu bua bobu kuikisha. Kadi kabiakenzeka anu muvuabu bajinga amu to, bualu musumba wa bantu wakalua kubasangana. Bantu abu bavua bajinga bua Yezu abalongeshe bamba kufua. Yezu kakafiika munda to, kadi wakabumvuila luse. Ntshinyi tshiakenzaye? “Wakatuadija kubalongesha malu a bungi.” (Mâko 6:30-34) Tuetu tuidikija Yezu, tuangata dîba dietu bua kuambuluisha bakuabu ne tuenza nanku ne bukole buetu buonso, tudi tutumbisha Tatu wetu wa mu diulu. (Mat. 5:14-16) Tudi kabidi tuleja Yehowa ne: tudi basue kulua ba mu dîku diende.

9. Ndipa kayi dia pa buadi didi Yehowa mupeshe baledi?

9 Yehowa mmufuke bantu ne bukokeshi bua kulela bana, mubapeshe ne mudimu wa kubalongesha bua banange Nzambi ne bamuenzele mudimu. Wewe muikale muledi, utu uleja muudi ne dianyisha bua dipa dia pa buadi edi anyi? Nansha mudi Yehowa mupeshe banjelu bipedi bimpe bia bungi, ki mmubapeshe bukokeshi bua kulela bana to. Nunku mbimpe bantu badi bakolesha bana bikale baleja mudibu banyisha diakalenga edi. Mbapeshe baledi mudimu wa mushinga mukole wa kukolesha bana bilondeshile “mibelu ne didimuija bia Yehowa.” (Ef. 6:4; Dut. 6:5-7; Mis. 127:3) Bua kuambuluisha baledi, bulongolodi bua Nzambi mbupatule bia kulongesha nabi bana bidi biumvuija malu a mu Bible, bu mudi: mikanda, filme, mijiki, ne bintu bikuabu bidi mu site wa jw.org. Bidi bimueneka patoke ne: Tatu wetu wa mu diulu ne muanende mbanange bana bikole. (Luka 18:15-17) Bitu bisankisha Yehowa bikole padi baledi bamueyemena ne benza muabu muonso bua kutabalela bana babu bananga. Baledi ba nunku badi bapetesha bana babu mpunga wa kulua bena mu dîku dia Yehowa bua kashidi.

10-11. Yehowa mmuenze bua tupete tshinyi ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi?

10 Yehowa mmufile Muanende munanga bua tupete kabidi mushindu wa kulua bena mu dîku diende. Anu mutuvua bamone mu  tshikoso 4, Adama ne Eva bavua bajimije muaba uvuabu nawu mu dîku dia Yehowa, bawujimijile ne bana babu. (Lomo 5:12) Bavua babenge kutumikila Nzambi ku bukole; nanku bivua bikumbane bua bobu kubipata mu dîku dia Yehowa. Ntshinyi tshivua ne bua kufikila bana bavuabu balua kulela? Yehowa mmunange bantu, nunku mmulongolole bua bana ba bantu badi bamutumikila balue bena mu dîku diende. Mmuenze nanku ku diambuluisha dia mulambu uvua Yezu Kristo Muanende mulela umuepele mufile. (Yone 3:16; Lomo 5:19) Bantu 144 000 ba lulamatu mbalue bana ba Nzambi anu bualu Yezu wakafila mulambu au.​—Lomo 8:15-17; Buak. 14:1.

11 Kudi kabidi bantu bakuabu ba lulamatu miliyo bungi kabuyi kubala badi batumikila Nzambi ne benza disua diende. Badi ne ditekemena dia kulua bena mu dîku diende panyima pa ditetshibua dia ndekelu ku ndekelu kua bidimu tshinunu. (Mis. 25:14; Lomo 8:20, 21) Bu mudibu ne ditekemena adi, nansha lelu eu bakadi babikila Yehowa mufuki wabu ne: “Tatu.” (Mat. 6:9) Bantu babishibua ku lufu nebapete pabu mpunga wa kulonga malu adi Yehowa musue bua batumikile. Badi bitaba bua kutumikila mikenji yende nebalue pabu bena mu dîku diende.

12. Ndukonko kayi lutudi tuandamuna mpindieu?

12 Anu mutudi bamone, Yehowa mmuenze malu a bungi bua kuleja mudiye utua bantu mushinga. Ukadi mutuadije kuangata bela manyi bu bana bende, ne mmupeshe bena mu “musumba munene” ditekemena dia kuluabu pabu bana bende mu bulongolodi bupiabupia. (Buak. 7:9) Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kuleja Yehowa ne: tudi basue kulua bena mu dîku diende bua kashidi?

LEJA YEHOWA NE: UDI MUSUE KULUA MUENA MU DÎKU DIENDE

13. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kulua bena mu dîku dia Nzambi? (Mâko 12:30)

13 Enzela Yehowa mudimu ne muoyo webe mujima bua kuleja ne: udi mumunange. (Bala Mâko 12:30.) Yehowa mmutupeshe mapa a bungi, dimue dia ku mapa matambe bunene ntshipedi tshia kumutendelela. Patudi ‘tutumikila mikenji ya Yehowa’ tudi tumuleja ne: tudi bamunange. (1 Yone 5:3) Yezu uvua wakula bua tshivua Tatuende musue pavuaye mututumine dîyi bua kuvuija bantu bayidi ne kubabatiza. (Mat. 28:19) Uvua kabidi mututumine dîyi bua tunangangane. (Yone 13:35) Yehowa neakidile bantu badi bamutumikila, ne neababueje mu dîku dia batendeledi bende ba pa buloba bujima.​—Mis. 15:1, 2.

14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi banange bakuabu? (Matayi 9:36-38; Lomo 12:10)

14 Nanga bakuabu. Dinanga ke ngikadilu mutambe bunene wa Yehowa. (1 Yone 4:8) Yehowa ukavua muleje ne: mmutunange kumpala mene kua tuetu kumumanya. (1 Yone 4:9, 10) Tudi tumuidikija patudi petu tunanga bakuabu. (Ef. 5:1) Mushindu muimpe mutambe utudi mua kuleja bantu mutudi babanange nkubambuluisha bua balonge malu a Yehowa patshidiku dîba. (Bala Matayi 9:36-38.) Patudi tuenza nanku tudi tubapetesha mpunga wa kulua bena mu dîku dia Nzambi. Nansha muntu mumane kubatijibua, mbimpe tutungunuke ne kumunanga ne kumunemeka. (1 Yone 4:20, 21) Tudi mua kuenza nanku mushindu kayi? Tshia kumpala mpatudi tumuangata bu muntu wa kueyemena. Tshilejilu, katuakuela meji ne: udi ne meji mabi anyi ne budinangi tuetu katuyi bumvue bimpe bua tshinyi mmuenze bualu kampanda to. Pamutu pa nanku netumutue mushinga, tumumona bu mutupite tuetu.​—Bala Lomo 12:10; Filip. 2:3.

15. Mbanganyi batudi ne bua kufuila luse ne kuenzela malu mimpe?

15 Ikala ufuila bantu bonso luse ne ubenzela malu mimpe. Tuetu basue kulua bena mu dîku dia Yehowa bua kashidi mbimpe tuikale tutumikila Dîyi diende. Tshilejilu Yezu wakatulongesha ne: tudi ne bua kufuila bantu bonso luse ne kubenzela malu mimpe, too ne baluishi betu. (Luka 6:32-36) Imue misangu bidi mua kutukolela bua kuenza nanku. Pikalabi nanku, mbimpe tulonge mua kuela meji bu Yezu ne mua kuenza malu anu bu yeye. Patudi tuenza muetu muonso bua kutumikila Yehowa ne kuidikija Yezu, tudi tuleja Tatu wetu wa mu diulu ne: tudi basue kulua bena mu dîku diende bua kashidi.

16. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulama lumu lua dîku dia Yehowa?

16 Lama lumu lua dîku dia Yehowa. Mu dîku dietu diena dîna edi, tuana tua balume tutu ne tshibidilu tshia kuidikija bitu batutuabu benza. Pikala batutuabu batumikila mêyi manene a mu Bible, nebikale tshilejilu tshimpe kudi bakunyi babu abu. Kadi pikalabu benza malu mabi, bakunyi babu abu badi mua kulonda dikasa dibi adi. Ke mudibi kabidi mu dîku dia Yehowa. Muena Kristo uvua ne lulamatu kumpala yeye mutuadije kulonda ngenyi ya butontolodi anyi yeye mulue ne nsombelu mubi peshi wa tshiendenda, bidi mua kusaka bakuabu bua kulonda dikasa diende dibi adi. Bantu badi benza malu a nunku badi banyanga lumu lua dîku dia batendeledi ba Yehowa. (1 Tes. 4:3-8) Katuena ne bua kulonda bilejilu bibi anyi kulekela tshintu kampanda tshitumbusha kudi Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange to.

17. Nngelelu wa meji kayi utudi ne bua kuepuka? Bua tshinyi?

17 Eyemena Yehowa pamutu pa kueyemena bintu bia ku mubidi. Yehowa mmulaye ne: tuetu tukeba tshia kumpala Bukalenge ne tutumikila mikenji yende neatupeshe tshiakudia, tshia kuvuala, ne muaba wa kulala. (Mis. 55:22; Mat. 6:33) Tuetu beyemene mêyi a Yehowa aa, katuakuela meji ne: bintu bia ku mubidi bia mu bulongolodi ebu bidi mua kutukuba ne kutupesha disanka dia kashidi to. Tudi bamanye ne: bualu bumuepele budi mua kutupetesha ditalala dilelela nkuenza disua dia Yehowa. (Filip. 4:6, 7) Nansha tuetu ne mushindu wa kusumba bintu bia bungi, mbimpe tumanye ni tudi ne dîba anyi makanda a kuenza nabi mudimu ne kubilama bimpe. Tudiku banange bintu bitudi nabi bikole menemene anyi? Mbimpe tuvuluke ne: Nzambi mmusue bua tuikale bena mu dîku diende badi benza mudimu udiye mutupeshe. Mmumue ne: katuyi tulekela tshintu tshitubueja mu ditanaji to. Bushuwa katuena basue kufuana nsongalume uvua mubenge mpunga uvuabu bamupeshe wa kuenzela Yehowa mudimu ne diakalenga dia kulua muena mu dîku diende, bionso ebi anu bualu uvua munange bintu bivuaye nabi bikole menemene.​—Mâko 10:17-22.

MALU MIMPE APETA BANA BA YEHOWA BUA KASHIDI

18. Ndiakalenga kayi diapeta bantu badi batumikila Nzambi? Mmasanka kayi apetabu bua kashidi?

18 Bantu badi batumikila Nzambi nebapete diakalenga dia pa buadi dia kunanga Yehowa ne kumutendelela bua kashidi. Badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba nebikale kabidi ne disanka dia kulama buloba, muaba mulenga udi Yehowa mubateke bua kusombela. Mu katupa kîpi emu buloba ne bionso bidipu nebilue bipiabipia mu bukokeshi bua Bukalenge. Yezu neumbushe nsombelu mubi uvua Adama ne Eva bakebeshe pavuabu bangate dipangadika dia kumbuka mu dîku dia Nzambi. Yehowa neabishe bantu bavule ku lufu ne neabapeshe mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele bikale ne makanda a mubidi mimpe pa buloba bukudimuna Mparadizu. (Luka 23:42, 43) Palua bantu bonso badi batendelela Yehowa bapuangane, nebapete “butumbi ne bunême” bivua Davidi muakuile.​—Mis. 8:5.

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kuikala tuvuluka?

19 Wewe muikale wa mu “musumba munene,” udi ne ditekemena dimpe dia dikema. Nzambi mmukunange; mmusue bua ulue muena mu dîku diende. Nunku enza muebe muonso bua kumusankisha. Dituku dionso, ikala muvuluke malu adi Nzambi mulaye. Ikala wangata diakalenga diudi nadi dia kutendelela Tatu wa mu diulu ne mushinga, ne nanga ditekemena diudi nadi dia kumutumbisha bua kashidi!

MUSAMBU WA 107 Tshilejilu tshia Nzambi tshia dinanga

^ tshik. 5 Bua malu kuendawu bimpe mu dîku, anu muena mu dîku yonso mumanye tshidiye ne bua kuenza, ne mueleshangane diboko ne benamu bakuabu. Tatu ikala ulombola bena mu dîku ne dinanga, mamu umutua mpanda, bana pabu batumikila baledi babu. Ke mudibi kabidi bua dîku dia Yehowa. Nzambi wetu udi ne malu adiye mutulongoluele. Nunku tuetu tuenza malu mu diumvuangana ne tshidiye mulongolole atshi netulue bena mu dîku diende bua kashidi.

^ tshik. 55 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bu mudi Nzambi mufuke mulume ne mukaji eu mu tshimfuanyi tshiende, mbibapeteshe mushindu wa bobu kunangangana ne kufuilangana luse, ne kuenzela kabidi bana babu balela malu mushindu au. Mbanange Yehowa. Tshipedi tshia kulela bana ntshibapeteshe mpunga wa kubalongesha bua banange Yehowa ne bamuenzele mudimu. Baledi aba badi baleja bana filme bua kubumvuija bua tshinyi Yehowa uvua mufile Yezu bu tshia kupikulangana natshi. Badi babalongesha kabidi ne: mu Mparadizu netuikale mua kulama buloba ne nyama yonso ikalapu bua kashidi.