Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 32

Bansonga, tungunukayi ne kuya kumpala panyima pa batismo wenu

Bansonga, tungunukayi ne kuya kumpala panyima pa batismo wenu

“Mu dinanga, tukolayi mu malu onso.”​—EF. 4:15.

MUSAMBU WA 56 Unange bulelela bikole

KADIOSHA *

1. Mmalu kayi mimpe akadi bansonga ba bungi benze?

 BANSONGA batu babatijibua tshidimu tshionso etshi bapite bungi. Ukadi pebe mubatijibue anyi? Biobi nanku manya ne: bena Kristo nebe badi ne disanka bua bualu buebe, ne Yehowa pende udi usanka be! (Nsu. 27:11) Anji elabi meji bua bungi bua malu audi muenze. Udi mulonge Bible ne tshisumi munkatshi mua bidimu ndambu. Malu audi mulonge mmakujadikile ne: Bible nDîyi dia Nzambi. Kadi bualu bunene mbua ne: uvua mufike ku dimanya Muena mukanda wa tshijila eu ne ku dimunanga. Dinanga diuvua munange Yehowa diakakola, kuenzabi ne: lelu wikale mutendeledi wende udi muditshipe kudiye ne mubatijibue. Bimpe bia katshia!

2. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

 2 Kumpala kua wewe kubatijibua, pamuapa uvua mutuilangane ne malu avua matete ditabuja diebe mu mishindu ya bungi. Kadi paudi wenda ukola, neupete ntatu mikuabu. Satana neakebe bua kutekesha dinanga diudi munange Yehowa ne kukupangisha bua kumuenzela mudimu. (Ef. 4:14) Kuitabi bua bia nanku bikuenzekele to. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa ne kukumbaja mutshipu webe? Udi ne bua kutungunuka ne kuya kumpala, mmumue ne: ‘kuya mutangile’ ku dikola, ulua muena Kristo mushindame. (Eb. 6:1) Kadi udi mua kuenza nanku mushindu kayi?

NTSHINYI TSHIUDI MUA KUENZA BUA KUYA KUMPALA

3. Ntshinyi tshidi bena Kristo bonso ne bua kuenza panyima pa batismo?

3 Panyima pa batismo, tuetu bonso tutu basue kutumikila mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe bena kuitabuja nende ba mu Efeso. Uvua mubakankamije bua kulua ‘bantu bakole.’ (Ef. 4:13) Mu mêyi makuabu, uvua ubakankamija bua ‘batungunuke ne kuya kumpala.’ Tudi tumvua bua tshinyi Paulo uvua mufuanyikije dikola dia mu nyuma ne dia mubidi wa muana. Baledi batu ne disanka ne badiumvua bua muana udibu bafuma ku dilela. Kadi muana au kakushala anu muana to. Mu kupita kua matuku, ‘nealekele malu a buana.’ (1 Kol. 13:11) Ke mudibi kabidi bua bena Kristo. Panyima pa batismo, tudi ne bua kutungunuka ne kuya kumpala. Tumonayi imue ngenyi idi mua kutuambuluisha bua kuenza nanku.

4. Nngikadilu kayi udi mua kukuambuluisha bua kuya kumpala mu nyuma? Umvuija. (Filipoyi 1:9)

4 Nanga Yehowa bikole menemene. Ukadi munange Yehowa bikole. Kadi udi mua kumunanga kabidi bikole menemene. Mushindu kayi? Mupostolo Paulo mmuleje mushindu umue mu Filipoyi 1:9. (Bala.) Paulo wakasambila bua dinanga dia bena Filipoyi ‘divulangane kabidi bikole menemene.’ Nunku bua diodi kuvulangana mushindu eu bidi bikengela tupete “dimanya dijalame ne dijingulula dionso dia malu.” Tuetu bamanye Yehowa bikole, netutambe kumunanga ne kuanyisha bumuntu buende ne mushindu udiye wenza malu. Netutambe kupeta dijinga dikole dia kumusankisha. Katuakujinga bua kuenza bualu budi bumunyingalaja to. Tudi tuditatshisha bua kujingulula tshidi disua diende ne kudienza.

5, 6. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua tuetu kunanga Yehowa bikole? Umvuija.

5 Tudi mua kunanga Yehowa bikole menemene tuetu bamanye Muanende bimpe, bualu Muanende eu udi uleja ngikadilu ya Tatuende mu bupuangane buonso. (Eb. 1:3) Mushindu mutambe buimpe wa kumanya Yezu ngua kulonga malu a mu Evanjeliyo inayi. Biwikala kuena muanji kuikala ne tshibidilu tshimpe tshia kubala Bible dituku dionso, kuenaku mua kutuadija nansha mpindieu anyi? Paudi ubala miyuki idi yakula bua Yezu, funda malu a pabuawu adi atangila ngikadilu yende. Tshilejilu, uvua muntu wa kukuatshila malu; uvua wambula bana mu maboko ne dinanga dionso. (Mâko 10:13-16) Uvua wenza bua bayidi bende badiumvue bimpe muaba uvuaye; bavua badiumvua badilekelele bua kumuambila muvuabu bumvua. (Mat. 16:22) Eu ke mushindu uvua Yezu widikija Tatuende wa mu diulu. Yehowa utu kabidi muntu wa kukuatshila malu menemene. Tudi mua kumusambila. Patudi tusambila, tudi mua kumuambila yonso itudi nayi mu muoyo. Tudi batuishibue ne: kakutuangata bibi to. Mmutunange, ne udi ututabalela.​—1 Pet. 5:7.

6 Yezu uvua umvuila bantu luse. Mupostolo Matayi udi wamba ne: “Pakamonaye misumba ya bantu, wakabumvuila luse, bualu bavua batatshishibue, balekelela bu mikoko idi kayiyi ne mulami.” (Mat. 9:36) Yehowa utu umvua pende bishi? Yezu wakamba ne: “Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.” (Mat. 18:14) Bualu ebu budi butuenza disanka dia bungi be! Patudi tumanya Yezu bimpe, dinanga ditudi banange Yehowa didi divula.

7. Mmunyi mudi disomba ne bena Kristo bashindame mu nyuma mua kukuambuluisha?

7 Wewe usomba ne bena Kristo bashindame mu nyuma, balume ne bakaji, ba mu tshisumbu tshienu ne umanyangana nabu, nebikuambuluishe kabidi bua kunanga bakuabu ne kulua muena Kristo mushindame menemene. Umone mudibu ne disanka. Kabena badiela meji bua dipangadika divuabu bangate dia kuenzela Yehowa mudimu nansha. Bebeja bakuambile amue malu akadibu bamonemone mu mudimu wa Yehowa. Wewe ne dipangadika dia kuangata, balomba lungenyi. Uvuluke ne: “malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.”​—Nsu. 11:14.

Bobu banulongesha mu kalasa ne: bintu mbidienze, mmunyi muudi mua kudilongolola bua bualu abu? (Tangila tshikoso 8, 9)

8. Wewe mupete dielakana bua tshidi Bible wamba, ntshinyi tshiudi mua kuenza?

8 Umbusha dielakana. Anu mutudi bamone mu  tshikoso 2, Satana neenze bua katupetshi ditabuja dikole ne katutambi kusemena pabuipi ne Yehowa. Umue mushindu udiye wenza nanku ngua kubueja dielakana mu lungenyi luebe bua amue malongesha a mu Bible. Tshilejilu, ku tototo nansha ku ndandanda newikale mua kutuilangana ne dilongesha didi dipendesha Nzambi dia ne: bintu mbidienze. Pautshivua muana mutekete, pamuapa kuvua utuma meji ku dilongesha edi to, kadi mpindieu uukadi mutantamane, ku misangu badi banulongeshadi mu kalasa. Udi mua kumona bu ne: bidi balongeshi benu bamba bua kutua dilongesha edi mpanda bidi ne mutu. Kadi pamuapa kabatu nansha banji kudifila bua kukonkonona malu adi ajadika ne: kudi Mufuki to. Vuluka dîyi dinene didi mu Nsumuinu 18:17 dia ne: “Muntu udi ulumbulula wa kumpala udi umueneka bu mubinge, too ne padi udiye nende tshilumbu ulua, ne umulondolola.” Pamutu pa kuitaba ngenyi iudi umvua mu kalasa kakuyi bijadiki, mbimpe kukonkonona malu malelela adi mu Bible, Dîyi dia Nzambi. Enza makebulula mu mikanda yetu. Yukila ne bena Kristo netu bavua kumpala bitaba dilongesha edi dia ne: bintu mbidienze. Ubebeje bakuambile tshivua tshibatuishishe ne: kudi Mufuki udi mutunange. Diyukidilangana dia mushindu eu didi mua kukuambuluisha bua kumanya malu adi ajadika ne: kudi Mufuki wa bintu.

9. Bualu bua Melissa budi bukulongesha tshinyi?

9 Muanetu wa bakaji, diende Melissa, wakenza makebulula pa tshiena-bualu tshia bufuki, yeye kupeta malu a bungi avua mamuambuluishe bua kumbusha dielakana. * Udi wamba ne: “Mu kalasa, balongeshi batu bumvuija dilongesha dia ne: bintu mbidienze mu mushindu udi ufikisha bantu ku dimona ne: bidibu bamba abi mbilelela. Kumpala tshivua musue kuenza makebulula to, bualu mvua ne buôwa bua ne: nkuepi kungalua kupeta malu aleja ne: dilongesha edi ndilelela. Kadi meme kuela meji ne: Yehowa ki mmusue tumuenzele mudimu bu bampofu to. Ke meme kutuadija kuenza makebulula. Ngakabala mukanda wa Y a-t-il un Créateur qui se soucie de vous? ne broshire wa La vie a-t-elle été créée? ne wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie. Malu angakapetamu ke owu amvua nawu dijinga menemene. Malu amvua mua kuikala mukebulule konso eku muamanye.”

10, 11. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kushala mukezuke mu bikadilu? (1 Tesalonike 4:3, 4)

10 Benga bikadilu bibi. Mu tshikondo tshia bunsonga, majinga a disangila adi mua kulua makole menemene, ne bantu badi mua kukusaka bua kuenda masandi. Satana mmusue ne: ukumbaje majinga aa. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kushala mukezuke mu bikadilu? (Bala 1 Tesalonike 4:3, 4.) Mu masambila a pa nkayebe, ambila Nzambi bualu bua majinga ebe. Muambile muudi umvua menemene, ne umulombe bua akupeshe bukole. (Mat. 6:13) Vuluka ne: dijinga dia Yehowa ndia kukuambuluisha, ki ndia kukunyoka to. (Mis. 103:13, 14) Udi mua kukeba kabidi diambuluisha mu Dîyi diende. Melissa utukadi batele uvua uluangana bua kulekela meji a malu a tshiendenda. Udi wamba ne: “Bu mumvua mbala Bible dituku dionso, biakangambuluisha bua kutungunuka ne kuluisha majinga anyi mabi au. Bible uvua umvuluija ne: ndi muntu wa Yehowa ne ndi musue kumuenzela mudimu.”​—Mis. 119:9.

11 Kukebi bua kudijikijila ntatu yebe nkayebe to. Yukila ne baledi bebe bua muudi uluangana bua kuyijikija. Bushuwa, kabitu bipepele bua kuambila muntu mukuabu malu a nunku adi atutangila tuetu nkayetu to, kadi bidi ne mushinga bua kuenza nanku. Melissa udi wamba ne: “Ngakasambila bua mpete dikima, pashishe meme kuambila tatuanyi bualu bumvua nabu. Ngakumvua disulakana dia bungi. Ndi mutuishibue ne: Yehowa uvua mudiumvue bua bualu buanyi.”

12. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuangata mapangadika mimpe?

12 Mêyi manene a mu Bible akulombole. Ku kakese ku kakese neupete budikadidi bua kudiangatshila mapangadika, nansha wewe utshidi ne dimonamona dia malu dikese. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kubenga kuenza tshilema tshidi mua kunyanga bulunda buebe ne Yehowa? (Nsu. 22:3) Muanetu wa bakaji, diende Kari, udi umvuija tshivua tshimuambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe. Wakamona ne: bena Kristo bashindame mu nyuma kabena dijinga ne mukenji kampanda bua ubalombole mu nsombelu yonso to. Udi wamba ne: “Mvua ne dijinga dia kumvua mêyi manene a mu Bible pamutu pa mikenji.” Paudi ubala Bible, diebeja ne: ‘Mvese eu udi ungambila tshinyi bua ngelelu wa meji wa Yehowa?” Mu mvese eu mudi mêyi manene andi mua kuenza bua alombole bikadilu bianyi anyi? Owu mikalamu, nebingambuluishe mushindu kayi meme muatumikile?’ (Mis. 19:7; Yesh. 48:17, 18) Wewe ubala Bible ne welangana meji a mêyi manene adimu, neumone ne: mbipepele menemene bua kuangata mapangadika adi asankisha Yehowa. Bu muudi utungunuka ne kuya kumpala, neumone ne: kabiena bikengela ne: wikale ne mukenji kampanda udi ukulombola mu bualu buonso to, bualu neumanye ngelelu wa meji udi Yehowa nende mu malu.

Mbalunda ba mushindu kayi bavua muanetu wa bakaji mukuabu musungule? (Tangila tshikoso 13)

13. Mmushindu kayi udi balunda bimpe mua kukuambuluisha? (Nsumuinu 13:20)

13 Sungula balunda badi banange Yehowa. Anu mutukadi bumvue, balunda bebe badi mua kukuambuluisha bua kulua muena Kristo mushindame. (Bala Nsumuinu 13:20.) Muanetu wa bakaji, diende Sara, uvua wenda ujimija disanka diende. Pashishe bualu kampanda buakenzeka buakamuambuluisha bua kupetulula disanka. Udi wamba ne: “Ngakapeta balunda bimpe mu tshikondo tshiakanyine. Meme ne muanetu wa bakaji kampanda tuakumvuangana bua kuikala kulonga Tshibumba tshia Nsentedi lumingu luonso. Mulunda wanyi mukuabu wakangambuluisha bua kutuadija kuandamuna mu bisangilu. Ku diambuluisha dia balunda banyi abu, ngakabanga kudilongela Bible ne kusambila ne muoyo mujima. Ngakatuadija kudia malanda makole ne Yehowa, meme kutuadija kupetulula disanka.”

14. Mmunyi muvua Julien mupete balunda bimpe?

14 Mmunyi muudi mua kudia bulunda ne bantu bikala mua kukusaka ku malu mimpe? Julien udi mukulu mpindieu, udi wamba ne: “Pantshivua mupuekele, mvua mupete balunda bimpe pamvua nyisha nabu; bavua ne tshisumi, ne bakangambuluisha bua kumona mudi mudimu wa buambi muimpe. Ngakabanga kuangata mudimu wa ku dîba ne ku dîba bu tshipatshila tshianyi. Meme kumona kabidi ne: pamvua ndia bulunda anu ne bantu ba mulongo wanyi, mvua ndipangishisha bantu bimpe ba kusomba nabu ne ba kudia nabu bulunda bua nsongo. Ngakalua kabidi kupeta balunda bimpe ku Betele. Tshilejilu tshiabu tshiakangambuluisha bua kusungula malu mimpe a kujikija nawu lutetuku, kumfikishabi ku disemena pabuipi menemene ne Yehowa.”

15. Ndidimuija kayi divua Paulo mupeshe Timote bua balunda? (2 Timote 2:20-22)

15 Wewe mumone ne: kusomba ne muena Kristo nebe kampanda wa mu tshisumbu tshienu kudi mua kunyanga malanda ebe ne Yehowa, ntshinyi tshiudi mua kuenza? Paulo uvua mumanye ne: bamue bena mu tshisumbu tshia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala kabavua benza malu bu bena Kristo to, ke bualu kayi wakadimuija Timote bua kubepuka. (Bala 2 Timote 2:20-22.) Bulunda buetu ne Yehowa mbulunda bua mushinga mukole. Katulekedi ni nganyi ni nganyi unyanga bulunda buetu ne Tatu wetu wa mu diulu to, tuvua baditatshishe bikole bua kubudia.​—Mis. 26:4.

MMUNYI MUDI KUDIFUNDILA BIPATSHILA KUKUAMBULUISHA BUA KUYA KUMPALA MU NYUMA?

16. Mbipatshila bia mushindu kayi biudi ne bua kusungula?

16 Difundila bipatshila bia mushinga mukole. Sungula bipatshila bidi mua kukolesha ditabuja diebe ne kukuvuija muena Kristo mushindame. (Ef. 3:16) Tshilejilu, udi mua kuangata dipangadika dia kutamba kudilongela Bible ne kumubala pa tshibidilu. (Mis. 1:2, 3) Anyi udi mua kudienzeja bua kuikala ne tshibidilu tshia kusambila, ne wenza bua masambila au ikale afumina mu muoyo. Pamuapa bidi mua kukulomba bua kutamba kuikala ne didikanda bua malu a kujikija nawu lutetuku audi usungula ne bua mushindu uudi wenza malu ne dîba diebe. (Ef. 5:15, 16) Padi Yehowa umona muudi udienzeja bikole bua kutamba kuya kumpala, udi usanka.

Ntshipatshila kayi tshivua muanetu wa bakaji eu mudifundile? (Tangila tshikoso 17)

17. Ndisanka kayi didi muntu upeta padiye wambuluisha bakuabu?

17 Neulue muena Kristo mushindame paudi wambuluisha bantu bakuabu. Yezu wakamba ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.” (Bien. 20:35) Wewe wenza malu bimpe ne dîba diebe ne makanda ebe a bunsonga kabidi bua kuambuluisha bakuabu, neupete disanka dia bungi. Tshilejilu, udi mua kudifundila tshipatshila tshia kuambuluisha bana betu ba mu tshisumbu tshienu bakadi bakulakaje ne badi balema. Udi mua kubayila mu tshisalu anyi kubaleja mua kuenza mudimu ne biamu biabu. Wewe muanetu wa balume, difundila tshipatshila tshia kulua musadidi wa mudimu bua kuenzela bena Kristo nebe mudimu. (Filip. 2:4) Yisha kabidi bantu bakuabu ba tshianana lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi bua kuleja ne: udi mubanange. (Mat. 9:36, 37) Kuoku mushindu, difundila tshipatshila tshia kuyisha mu imue mishindu ya mudimu wa ku dîba ne ku dîba.

18. Kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba kudi mua kukuambuluisha mushindu kayi?

18 Mudimu wa ku dîba ne ku dîba udi mua kukupetesha mpunga ya bungi ya kuya kumpala mu nyuma. Kuikala mpanda-njila kudi mua kukupetesha mushindu wa kubuela mu Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge. Udi mua kupeta mushindu wa kuenza mudimu ku Betele anyi wa kuenza midimu ya dibaka ya mu bulongolodi. Muanetu wa bakaji utshidi nsonga, diende Kaitlyn, udi wamba ne: “Kuyisha ne bena Kristo bakadi bamonemone malu ke kuvua kungambuluishe bikole bua kuya kumpala mu nyuma panyima pa batismo wanyi. Tshilejilu tshiabu tshiakansaka bua kuvudija dimanya dianyi dia malu a mu Bible ne kuakaja nyishilu wanyi.”

19. Bu muudi utungunuka ne kuya kumpala mu nyuma, mmabenesha kayi awapeta?

19 Bu muudi utungunuka ne kuya kumpala mu nyuma, neupete mabenesha. Kuakunyanga bunsonga buebe mu bipatshila bia patupu to. (1 Yone 2:17) Kuakuangata mapangadika mabi ikala mua kulua kutatshisha muoyo webe nansha. Kadi malu ebe neende bimpe menemene ne neupete disanka dilelela. (Nsu. 16:3) Tshilejilu tshiebe tshimpe netshikankamije bena Kristo nebe, bansonga ne bakulumpe. (1 Tim. 4:12) Bualu bua mushinga menemene budi ne: bu muudi usankisha Yehowa ne mudie nende bulunda busheme, neupete ditalala ne disanka bia kuyi udiela meji.​—Nsu. 23:15, 16.

MUSAMBU WA 88 Mmanyisha njila yebe

^ Batendeledi bonso ba Yehowa batu basanka bikole patu bansonga babatijibua. Bushuwa, bantu badi babatijibua badi ne bua kutungunuka ne kuya kumpala mu nyuma. Bua kuambuluisha bena mu tshisumbu bonso, tshiena-bualu etshi netshitambe kuimanyina pa mishindu idi bansonga badi babatijibue matuku adi panshi aa mua kutungunuka ne kukola bua kulua bena Kristo bashindame.

^ Tudi bashintulule amue mêna.