Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 34

‘Tungunuka ne kuenda mu bulelela’

‘Tungunuka ne kuenda mu bulelela’

‘Tungunuka ne kuenda mu bulelela.’​—3 YONE 4.

MUSAMBU WA 111 Malu atudi ne bua kusankila

KADIOSHA *

1. Mmunyi mudi kuyukidilangana bua mushindu utuvua bamanye “bulelela” kutuambuluisha?

 “MMUNYI muuvua mumanye bulelela?” Kakuyi mpata, ukadi muandamune lukonko elu njila ne njila. Ndumue lua ku nkonko idi bena Kristo nebe mua kukuela panudi nukeba kumanyangana. Tutu basue kumanya muvua bena Kristo netu bafike ku dimanya Yehowa ne ku dimunanga. Tutu kabidi basue kubambila mudi bulelela ne mushinga kutudi. (Lomo 1:11) Diyukidilangana mushindu eu ditu dituvuluija mudi bulelela ne mushinga wa bungi menemene. Ditu dituambuluisha kabidi bua kudisuika bikole bua ‘kutungunuka ne kuenda mu bulelela,’ mmumue ne: kuikala anu ne nsombelu wenza bua Yehowa atubeneshe ne atuanyishe.​—3 Yone 4.

2. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

2 Mu tshiena-bualu etshi, netutangilule amue malu adi atusaka bua kunanga bulelela. Pashishe netumone mutudi mua kutungunuka ne kunanga bulelela ebu. Kakuyi mpata, ditangilula malu aa nedivudije dianyisha ditudi nadi bua malu adi Yehowa muenze bua kutukoka mu bulelela. (Yone 6:44) Nedikoleshe kabidi dijinga ditudi nadi dia kuyisha bakuabu bulelela ebu.

MALU ADI ATUSAKA BUA KUNANGA “BULELELA”

3. Mbualu kayi bua mushinga mukole budi butusaka bua kunanga bulelela?

3 Kudi malu a bungi adi atusaka bua kunanga bulelela. Bualu bua mushinga mukole budi ne: tudi banange Yehowa Nzambi, mpokolo wa bulelela. Ku diambuluisha dia Bible, Dîyi diende, katuena anu bafike ku dimumanya bu Mufuki wa bukole buonso wa diulu ne buloba patupu to, tudi kabidi bamumanye bu Tatu wetu wa dinanga udi mu diulu udi ututabalela bimpe. (1 Pet. 5:7) Tudi bamanye ne: Nzambi wetu nNzambi wa “luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kena ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela.” (Ekes. 34:6) Yehowa mmunange buakane. (Yesh. 61:8) Udi umvua bibi padiye utumona tukenga, ne mmudiakaje bushuwa, muikale ne dijinga dikole dia kujikija ntatu yonso mu tshikondo tshikadiye mujadike. (Yel. 29:11) Tudi bindile tshikondo atshi ne muoyo kuulu kuulu! Ebu mbumue bua ku malu adi atusaka bua kunanga Yehowa bikole!

Bulelela bua mu Bible budi bu . . . Luongo

Anu mudi luongo lujalamija buatu, ditekemena didi Bible utupesha didi mua kutujalamija mu ntatu. Bulelela bua mu Bible budi kabidi butusaka bua kuyisha bantu bakuabu ditekemena ditudi nadi bua matuku atshilualua (Tangila tshikoso 4-7)

4, 5. Bua tshinyi mupostolo Paulo uvua mufuanyikije ditekemena dietu ne luongo?

4 Mbualu kayi bukuabu budi butusaka bua kunanga bulelela? Bulelela budi bututuadila masanka a bungi. Tshilejilu, mu bulelela bua mu Bible mudi ditekemena ditudi nadi bua matuku atshilualua. Mupostolo Paulo wakafila tshilejilu bua kumvuija mushinga wa ditekemena edi, wamba ne: “Tudi ne ditekemena edi bu luongo lua anyima, dikale dikole, dishindame.” (Eb. 6:19) Anu bu mudi luongo lujalamija buatu, ditekemena didi Bible utupesha didi mua kutujalamija patudi tutuilangana ne ntatu.

5 Mu mvese eu Paulo uvua wakula bua ditekemena dia mu diulu divua nadi bena Kristo bela manyi. Kadi mêyi au avua kabidi atangila bena Kristo badi bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kusomba ne muoyo kashidi mu mparadizu pa buloba. (Yone 3:16) Bushuwa, kulonga malu adi atangila ditekemena dia muoyo wa tshiendelele nkuenze bua muoyo wetu wikale ne mushinga.

6, 7. Bulelela budi Yvonne mulonge bua matuku atshilualua mbumuambuluishe mushindu kayi?

6 Tuakulabi bua bualu buvua bufikile muanetu wa bakaji, diende Yvonne. Kavua mukole mu bulelela to, ne patshivuaye muana, uvua utshina lufu. Udi uvuluka tshiambilu tshivuaye mubale tshidiye kayi mua kupua muoyo etshi: “Dimue dituku kakuakuikala malaba to.” Udi wamba ne: “Mêyi aa akandadisha tshitabela butuku bujima ngela meji bua matuku atshilualua. ‘Ngakela meji ne: bushuwa, kuvua ne bua kuikala malu a bungi a kuenza. Bua tshinyi ndi pa buloba?’ Tshivua musue kufua to!”

7 Pashishe pakalua Yvonne tshitende, wakatuilangana ne Bantemu ba Yehowa. Udi wamba ne: “Ngakabanga kuitabuja ne: mvua mua kupeta ditekemena dia kushala ne muoyo kashidi mu mparadizu pa buloba.” Kulonga bulelela kuakamuambuluisha mushindu kayi? Udi wamba ne: “Tshitu kabidi nshala tshitabela butuku ndiebeja bua matuku atshilualua anyi bua lufu to.” Anu muudi mumone, Yvonne udi wangata bulelela ne mushinga wa bungi, ne udi upeta disanka dia bungi padiye wambila bakuabu bualu bua ditekemena didiye nadi bua matuku atshilualua.​—1 Tim. 4:16.

Bulelela bua mu Bible budi bu . . . Tshiuma

Kuenzela Yehowa mudimu mpindieu ne ditekemena dia kumuenzelawu bua kashidi mu bukokeshi bua Bukalenge buende kudi bu tshiuma. Bidi ne mushinga bua kudipangisha tshionso tshidi tshikengela bua mudimu eu (Tangila tshikoso 8-11)

8, 9. a) Mu tshimue tshia ku bilejilu bia Yezu, mmunyi muvua muntu kampanda muleje ne: tshiuma tshivuaye mupete tshivua ne mushinga wa bungi? b) Bulelela butu ne mushinga kayi kuudi?

8 Mu bulelela bua mu Bible mudi kabidi lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Yezu wakafuanyikija bulelela budi butangila Bukalenge ebu ne tshiuma tshisokoka. Wakamba mu Matayi 13:44 ne: “Bukalenge bua mu diulu budi bu tshiuma tshisokoka mu budimi, tshidi muntu upeta ne usokoka; nunku bua disanka didiye nadi, udi uya, upana bintu bionso bidiye nabi ne usumba budimi abu.” Mona ne: muntu eu kavua ukeba tshiuma atshi to, kadi pakatshipetaye, wakadipangisha malu a bungi bua yeye kutshiangata; wakapana bionso bivuaye nabi. Bua tshinyi? Bualu uvua mumanye muvuatshi ne mushinga wa bungi, mupite wa bionso bivuaye mudipangishe abi.

9 Tudi tuela meji ne: ke muutu pebe umona bulelela bua mu Bible. Tudi batuishibue ne: kakuena tshintu nansha tshimue tshia mu buloba ebu tshitudi mua kufuanyikija ne disanka ditudi nadi patudi tuenzela Yehowa mudimu mpindieu, bikale ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele kumpala eku pakokesha Bukalenge bua Nzambi to. Tudi ne bua kudipangisha tshionso tshidi tshikengela bua diakalenga ditudi nadi dia kuikala mu malanda a nsungansunga ne Yehowa. Disanka ditudi nadi ndia “kumusankisha mu malu onso.”​—Kolos. 1:10.

10, 11. Tshiakasaka Michael bua kushintuluka bikole ntshinyi?

10 Ba bungi ba kutudi mbadipangishe malu a bungi menemene bua Yehowa kubanyisha. Bamue mbalekele midimu yabu minene ya mu buloba ebu. Bakuabu bakalekela dikeba bua kuikala babanji. Banga pabu bakashintulula nsombelu wabu mujima pakalongabu malu a Yehowa. Ke tshivua Michael muenze. Kavua mukolele mu bulelela to. Patshivuaye nsongalume, uvua mulonge miseba. Udi wamba ne: “Kulama mubidi wanyi tumatuma kuvua ne mushinga wa bungi. Kuvua misangu imvua mmona ne: kakuvua muntu uvua mua kuntshimuna to.” Kadi pakatuadijaye kulonga Bible, wakamanya muvua Yehowa umona tshikisu. (Mis. 11:5) Michael udi wamba bua bena dibaka babidi bavua bamulongesha Bible ne: “Kabavua bangambila musangu nansha umue bua kulekela dinaya dia miseba to; bavua anu bobu batungunuka ne kundongesha bulelela bua mu Bible.”

11 Bu muvua Michael ulonga malu a Yehowa bikole, wakamunanga kabidi bikole. Mushindu utu Yehowa ufuila batendeledi bende luse ke uvua nangananga mumulenge ku muoyo bikole. Mu kupita kua matuku, Michael wakamona ne: bivua bikengela ashintuluke. Udi wamba ne: “Mvua mumanye ne: kulekela dinaya dia miseba kakuvua mua kuikala bualu bupepele to, kadi mvua mumanye kabidi ne: meme muenze nanku Yehowa uvua usanka, ne mvua mutuishibue ne: bivua bikengela kudipangisha malu nansha a mushindu kayi bua kumuenzela mudimu.” Michael wakanyisha mushinga uvua nawu bulelela buvuaye mupete, ne dianyisha adi diakamusaka bua kushintuluka bikole.​—Yak. 1:25.

Bulelela bua mu Bible budi bu . . . Muendu

Muendu udi utema bikole udi utuambuluisha bua kumanya pa kuendela mu mîdima. Bia muomumue, Dîyi dia Nzambi didi dituleja mua kuangata mapangandika mimpe patutshidi mu buloba bubi bua Satana ebu (Tangila tshikoso 12, 13)

12, 13. Mmunyi muvua bulelela bua mu Bible bupeteshe Mayli butoke?

12 Bua kuleja mushinga udi nawu bulelela, Bible udi ubufuanyikija ne muendu udi ukenkesha mu mîdima. (Mis. 119:105; Ef. 5:8) Muanetu wa bakaji, diende Mayli, wa mu Azerbaïdjan udi ne disanka dia bungi bua butoke buvuaye mupete mu Dîyi dia Nzambi. Uvua mukolele mu dîku divua benamu bikale mu bitendelelu bishilangane. Tatuende uvua mu babuana, mamuende yeye uvua mu tshitendelelu tshia buena Yuda. Udi wamba ne: “Nansha mumvua tshiyi ne mpata bua dikalaku dia Nzambi, mvua ne nkonko ivua insamisha mutu. Mvua ndiebeja ne: ‘Bua tshinyi Nzambi wakafuka bantu? Bua tshinyi muntu udi mua kukenga matuku ende onso a muoyo ne pashishe kulua kukenga kabidi mu Inferno?’ Bu muvua bantu bamba ne: malu onso adi enzeka ndisua dia Nzambi, mvua ndiebeja ne: ‘Nzambi udi ulombola bantu tshibi pashishe usanka bua kushala mubatangile mudibu bakenga amu anyi?’”

13 Mayli wakatungunuka ne kukeba mandamuna a nkonko yende. Mu kupita kua matuku, wakitaba dilonga dia Bible. Wakalua kulua Ntemu wa Yehowa. Udi wamba ne: “Bujalame bua malu adi mu Bible buvua buntuishishe, bungambuluishe bua kulua muntu wa disanka. Malu mumvuija a kueyemena andi mupete mu Dîyi dia Nzambi adi ampetesha ditalala dia mu muoyo.” Anu bu Mayli, tuetu bonso tudi tutumbisha Yehowa, ‘Yeye uvua munubikile bua kupatuka mu mîdima kubuela mu butoke buende bua dikema.’​—1 Pet. 2:9.

14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua tunange Bulelela bikole? (Tangila kazubu ka “ Bintu bikuabu bidibu bafuanyikije ne bulelela.”)

14 Ebi mbilejilu bikese bidi bileja mushinga udi nawu bulelela. Kakuyi mpata, udi ne bilejilu bia bantu bakuabu biudi uvuluka. Bua tshinyi katuenaku mua kuenza programe wa didilongela bua kumanya malu makuabu adi ne bua kutusaka bua kunanga bulelela? Tuetu banange bulelela bikole, netupete mishindu ya bungi ya kuleja mutudi babunange.

MUTUDI TULEJA NE: TUDI BANANGE BULELELA

15. Ngumue mushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi banange bulelela?

15 Tuetu ne tshibidilu tshia kulonga Bible ne mikanda idi imumvuija, bidi bileja ne: tudi banange bulelela. Mu bulelela, nansha tuetu ne matuku makese mu bulelela anyi a bungi, tudi anu ne malu makuabu a kulonga. Nimero wa kumpala menemene wa Tshibumba tshia Nsentedi uvuabu bapatule wakamba ne: bulelela budi bu tshilongo tshisokome mu bisonsa bibi bia bungi. Bua kupeta tshilongo tshia nunku, muntu udi ne bua kutshikeba bimpe bimpe. Padiye utshipeta, kakuimanyina anu pa tshimue atshi to. Udi ne bua kutungunuka ne kukeba bua kupeta bilongo bikuabu bia bungi. Kulonga mmudimu mukole, kadi bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kudienzeja

16. Mmushindu kayi wa didilongela uudi umona muimpe menemene? (Nsumuinu 2:4-6)

16 Tuetu bonso katutu banange kubala malu ne kualonga to. Kadi Yehowa udi utulomba bua ‘kutungunuka ne kukeba’ bulelela ne ‘kukeba bikole’ bua kubumvua bimpe. (Bala Nsumuinu 2:4-6.) Patudi tuedienzeja bikole, nebituambuluishe misangu yonso. Corey udi wamba bua dibala diende dia Bible ne: uvua wanji wimanyina pa mvese umue. Udi umvuija ne: “Ntu mbala dimanyisha dionso dia kuinshi, ntangila ne mvese yonso idibu baledile, ne ngenza makebulula makuabu. . . . Mushindu wa didilongela eu mmumpeteshe malu a bungi!” Nansha tuetu tudilongela mushindu eu anyi mu mushindu mukuabu, patudi tufila dîba dietu ne tudienzeja bua kulonga Bible, bidi bileja mutudi ne dianyisha bua bulelela bua mu Bible.​—Mis. 1:1-3.

17. Kutumikila malu atudi tulonga kudi kumvuija tshinyi? (Yakobo 1:25)

17 Bushuwa, tudi bamanye ne: kulonga Bible nkayaku ki nkukumbane to. Tudi ne bua kutumikila bitudi tulonga bua bituambuluishe. Dîba adi bulelela butudi tulonga nebututuadile disanka dilelela. (Bala Yakobo 1:25.) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kumanya ne: tudi tutumikila bulelela? Muanetu wa balume mukuabu udi uleja ne: mbimpe kudikonkonona bua kumanya miaba itudi tuenza bimpe ne itudi ne bua kuakaja. Mupostolo Paulo wakumvuija bualu ebu nunku: “Mu mushindu utudi baye kumpala, tutungunuke ne kuenda mu bulongame mu njila wa muomumue eu.”​—Filip. 3:16.

18. Bua tshinyi tudi tuenza muetu muonso bua ‘kutungunuka ne kuenda mu bulelela’?

18 Anji elabi meji bua masanka atudi tupeta patudi tuenza muetu muonso bua ‘kutungunuka ne kuenda mu bulelela’! Pakumbusha nsombelu muimpe utudi tupeta, tudi kabidi tusankisha Yehowa ne bena Kristo netu. (Nsu. 27:11; 3 Yone 4) Bushuwa, aa ke malu manene adi atusaka bua kunanga bulelela ne kubutumikila.

MUSAMBU WA 144 Tangila anu ku difutu!

^ Patshibidilu tutu tubikila malongesha atudi tuitabuja ne nsombelu wetu wa buena Kristo ne: “bulelela.” Nansha tuetu bapiabapia mu bulelela anyi bamane kubumanya mu nsombelu wetu mujima, dikonkonona malu adi atusaka bua kubunanga nedituambuluishe bikole. Dîba adi netukoleshe didisuika dietu dia kupeta dianyishibua kudi Yehowa.