Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 35

Tungunukayi ne “kukoleshangana”

Tungunukayi ne “kukoleshangana”

“Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana.”​—1 TES. 5:11.

MUSAMBU WA 90 Tukoleshangane

KADIOSHA *

1. Bilondeshile 1 Tesalonike 5:11, mmudimu kayi utudi tuetu bonso tuenza?

 BAKADI bibakile tshisumbu tshienu Nzubu wa Bukalenge peshi bamuakajilule anyi? Biobi nanku, kakuyi mpata udi uvuluka bisangilu bia kumpala binuvua benzelamu. Uvua ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa. Bushuwa wakumvua muadi ukusuma, wewe kupanga ne mua kuimba musambu wa ntuadijilu bimpe. Nzubu yetu ya Bukalenge mibaka bimpe idi itumbisha Yehowa. Kadi tudi tumutumbisha kabidi bikole menemene patudi tudifila mu mudimu mukuabu wa dibaka. Mudimu au udi ulomba kuenza bualu bua mushinga mukole menemene budi bupite midimu ya dibaka miena dîna. Mmudimu wa kukolesha bantu balua miaba ya kutendelela eyi. Mupostolo Paulo uvua ne programe wa dikoleshangana eu pakafundaye mêyi adi mu 1 Tesalonike 5:11, mvese wetu wa nshindamenu.​—Bala.

2. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

2 Mupostolo Paulo udi tshilejilu tshitambe buimpe bua muvuaye mumanye mua kukolesha bena Kristo nende. Uvua uditeka pa muaba wa bakuabu. Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua muvuaye muambuluishe bena Kristo nende, balume ne bakaji. 1) bua bananukile mu ntatu, 2) bua bikale mu ditalala ne bakuabu, ne 3) bua bakoleshe ditabuja diabu kudi Yehowa. Tumonayi mutudi mua kumuidikija bua kukolesha bena Kristo netu lelu eu.​—1 Kol. 11:1.

PAULO WAKAMBULUISHA BENA KRISTO NENDE BUA KUNANUKILA MU NTATU

3. Mmuenenu kayi wa nkatshinkatshi uvua Paulo nende?

3 Paulo uvua munange bena Kristo nende bikole menemene. Yeye pende uvua upeta ntatu; ke bualu kayi pavua bena Kristo nende ne ntatu, uvua umbumvuila luse ne uditeka pa muaba wabu. Umue musangu, Paulo wakapangila makuta, kudimonaye muenzejibue bua kukeba mudimu wa kuenza bua kudikuatshisha yeye ne bena diende bavuaye nabu. (Bien. 20:34) Uvua muenji wa ntenta ya kupana. Pakafikaye mu Kolinto, wakanji kuenza mudimu au pamue ne benji ba ntenta bakuabu aba: Akila ne Pisikila. Kadi “dituku dionso dia nsabatu,” uvua uya kuyisha bena Yuda ne bena Greke. Pashishe pakafika Sila ne Timote, “Paulo wakatuadija kudifila bikole mu mudimu wa dîyi.” (Bien. 18:2-5) Paulo kavua mua kupua tshipatshila tshiende tshinene tshia kuenzela Yehowa mudimu muoyo to. Bu muvua Paulo wenza mudimu wa buambi ne wa bianza bikole, uvua mukumbane bua kukankamija bena Kristo nende. Wakabavuluija bua kabalekedi ntatu ya mu nsombelu ne dijinga dia kukebela bena mu mêku abu bidibu nabi dijinga bibafikisha ku dilengulula “malu adi ne mushinga wa bungi,” mmumue ne: malu onso adi atangila ntendelelu wa Yehowa to.​—Filip. 1:10.

4. Mmunyi muvua Paulo ne Timote bambuluishe bena Kristo nabu bua kutantamena dikengeshibua.

4 Matuku makese pashishe tshisumbu tshia mu Tesalonike tshimane kuledibua, bena kuitabuja bapiabapia bavuamu bakapeta buluishi bukole menemene. Pavua bantu babi bavua babaluisha abu bapange kupeta Paulo ne Sila, bakakoka “bana betu bakuabu, kuyabu nabu kudi bakokeshi ba mu tshimenga,” bela mbila ne: “Bantu bonso aba badi baluisha mêyi a Kaisa.” (Bien. 17:6, 7) Udiku mua kudifuanyikijila buôwa buvua bena Kristo bapiabapia abu ne bua kuikala bumvue pavuabu bamone muvua bakokeshi ba mu tshimenga babaluisha anyi? Bivua mua kubapangisha mua kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi, kadi Paulo kavua musue ne: atshi tshibenzekele to. Nansha muvuaye yeye ne Sila ne bua kumbuka, bakenza bua batabalele tshisumbu tshipiatshipia atshi. Paulo wakavuluija bena Tesalonike ne: “Tuakanutumina Timote, muanetu . . . , bua kunushindamija ne kunusamba bua ditabuja dienu, bua muntu nansha umue katenkakajibu kudi makenga aa.” (1 Tes. 3:2, 3) Bidi anu bimueneka ne: Timote uvua mudimuenene muvuabu bakengesha bena Kristo mu tshimenga tshiabu tshia Luseta. Uvua mumone muvua Paulo mukoleshe bena Kristo bavuamu. Bu muvua Timote mumone muvua Yehowa mubambuluishe, uvua ukumbana bua kujadikila bena Kristo bapiabapia abu ne: malu onso avua ne bua kuenda bimpe nansha buabu buobu pabu.​—Bien. 14:8, 19-22; Eb. 12:2.

5. Mushindu uvua mukulu kampanda mukankamije Bryant uvua mumuambuluishe mushindu kayi?

5 Mmushindu kayi mukuabu uvua Paulo mukoleshe bena Kristo nende? Pavua Paulo ne Bânaba bapingane ku Luseta, ku Ikonio ne ku Antiokia, “Bakabatekela kabidi bakulu mu tshisumbu tshionso.” (Bien. 14:21-23) Kakuyi mpata, bakulu abu bakaleja muvuabu mpokolo wa busambi kudi bisumbu, anu mudibi lelu eu. Mona tshidi muanetu wa balume Bryant muambe: “Pamvua ne bidimu 15, tatuanyi wakatulekela, kutushiya ku mbelu nkayetu; pashishe bakipata mamu mu tshisumbu. Ngakadiumvua muntu mulekela, kudiumvua kabidi mutekeshibue ne mu mikolo.” Tshiakambuluisha Bryant bua kunanukila ntshinyi? Udi wamba ne: “Mukulu kampanda, diende Tony, uvua uyukila nanyi patuvua tutuilangana muaba wa bisangilu ne mu bikondo bikuabu. Uvua ungambila malu a bana betu bavua ne ntatu kadi bikale anu ne disanka. Wakangumvuija Misambu 27:10; ne misangu ya bungi uvua ungambila bualu bua Yehezekele bua muvuaye muenzele Nzambi mudimu ne lulamatu nansha muvua tatuende kayi tshilejilu tshimpe.” Mushindu muimpe uvuabu bakankamije Bryant wakapatula tshipeta kayi? Yeye nkayende udi wamba ne: “Bua mushindu uvua Tony unkankamija, ngakalua kutuadija mudimu uvua unsankisha wa ku dîba ne ku dîba.” Bakulu wetu, nuenu ne bana betu badi bu Bryant, manyayi mua kubambuluisha; badi dijinga ne “dîyi dimpe” didi dibakankamija.​—Nsu. 12:25.

6. Mmunyi muvua Paulo mukankamije bena Kristo nende ku diambuluisha dia malu a mu nsombelu?

6 Paulo wakavuluija bena Kristo nende ne: ‘tshisumbu tshinene tshia bantemu’ tshivua tshinanukile mu ntatu ku diambuluisha dia bukole bua Yehowa. (Eb. 12:1) Paulo uvua mumanye bimpe ne: malu a mu nsombelu wa bantu bavua bananukile mu ntatu ya mishindu yonso kale, avua mua kupetesha bena Kristo nende dikima ne kumbambuluisha bua kushala batuishile mêsu pa “tshimenga tshia Nzambi wa muoyo.” (Eb. 12:22) Ke mudibi kabidi lelu eu. Nnganyi utu kayi udiumvua mukoleshibue padiye ubala malu a muvua Yehowa muambuluishe Gideona, Balaka, Davidi, Samuele, ne batendeledi bakuabu ba bungi? (Eb. 11:32-35) Kadi netuambe tshinyi bua bilejilu bia lelu bia bantu ba ditabuja? Misangu ya bungi, bana betu ba balume ne ba bakaji batu batufundila mikanda, batutuminayi ku biro bietu bidi bilombola mudimu wetu wa pa buloba bujima. Batu balejamu ne: patubu babala malu a mu nsombelu a mutendeledi wa Yehowa kampanda wa lulamatu wa matuku etu aa, bitu bikolesha ditabuja diabu.

PAULO WAKALEJA BENA KRISTO NENDE MUA KUIKALA MU DITALALA NE BAKUABU

7. Mubelu wa Paulo udi mu Lomo 14:19-21 udi ukulongesha tshinyi?

7 Tudi tukolesha bena Kristo netu patudi tuenza bua ditalala dikale anu mu tshisumbu. Katuena tulekela mmuenenu yetu mishilangane itutapulula to. Katuena tuimanyina pa manêma etu padiku kakuyi bualu budi bushipa Dîyi dinene dia mu Bible to. Tudi ne tshilejilu. Mu tshisumbu tshia mu Lomo muvua bena Kristo bena Yuda ne ba mu bisamba bia bende. Pakumbushabu Mikenji ya Mose, kabavua kabidi batumikila malu avuayi ikandika bua biakudia kampanda to. (Mâko 7:19) Kubangila anu tshikondo atshi, bamue bena Kristo bena Yuda bakapeta budikadidi bua kudia biakudia bia mishindu yonso. Kadi bakuabu bobu bavua babenga. Bena mu tshisumbu bakatapuluka bua tshilumbu atshi. Paulo wakatamba kubaleja mushinga wa kulama ditalala, kubambilaye ne: “Mbitambe buimpe bua kubenga kudia munyinyi anyi kunua mvinyo anyi kuenza bualu buonso bukuabu budi bulenduisha muanenu.” (Bala Lomo 14:19-21.) Nunku Paulo wakambuluisha bena Kristo nende bua bamone ne: dikokangana dia mushindu au divua mua kunyanga muntu pa nkayende anyi tshisumbu tshijima. Uvua kabidi mudiakaje bua kushintulula ngenzelu wende wa malu bua kalenduishi bakuabu to. (1 Kol. 9:19-22) Tudi petu mua kukolesha bakuabu ne kulama ditalala patudi katuyi tukokangana bua malu adi muntu nkayende musue.

8. Ntshinyi tshiakenza Paulo pavua tshilumbu kampanda tshia mushinga tshikeba kunyanga ditalala mu tshisumbu?

8 Paulo mmutushile tshilejilu tshimpe tshia kuikala anu mu ditalala ne bantu badi babenga kuikala netu mu lungenyi lumue mu malu a mushinga. Tshilejilu, bamue bena Kristo ba mu tshisumbu tshia mu bidimu lukama bia kumpala bakasumisha bua bantu ba mu bisamba bia bende bavua balue bena Kristo batengudibue, pamuapa bua bena Yuda kabakudi bibi bua bualu buabu. (Gal. 6:12) Paulo wakabenga mmuenenu au, kuosha ne munu muîku; kadi pamutu pa yeye kusumisha anu ne: bitabe mmuenene wende, didipuekesha diakamusaka bua kutuma tshilumbu atshi kudi bapostolo ne bakulu bavua ku Yelushalema. (Bien. 15:1, 2) Tshivuaye muenze atshi tshiakambuluisha bena Kristo abu bua kulama disanka ne ditalala mu tshisumbu.​—Bien. 15:30, 31.

9. Mmunyi mutudi mua kulonda tshilejilu tshia Paulo?

9 Matandu makole owu majuke, mbimpe tukebe buludiki kudi bantu badi Yehowa muteke bua kulama tshisumbu bua ditalala dikale anuku. Misangu ya bungi, tudi mua kusangana buludiki bua mu Bible mu mikanda yetu anyi mu malu makuabu adi bulongolodi buetu butufundila. Tuetu tutamba kutumikila mêyi a kulonda atudi tupetamu, katuyi tuimanyina pa mmuenenu wetu wa malu, tudi tuenza bua ditalala dikale mu tshisumbu.

10. Mbualu kayi bukuabu buvua Paulo muenze bua ditalala dikale anu mu tshisumbu?

10 Paulo uvua kabidi ukebesha ditalala mushindu eu: uvua utamba kuimanyina pa ngikadilu mimpe ya bena Kristo nende, ki mpa ngikadilu yabu mibi to. Tshilejilu, ku ndekelu kua mukanda uvuaye mufundile bena Lomo, uvua mutelamu bantu ba bungi mu mêna abu, ne misangu ya bungi, muakulamu kabidi bimpe bua bualu buabu anyi muambamu malu kampanda avua atangila muntu ne muntu pa nkayende. Tudi tuidikija Paulo patudi tuleja bena Kristo netu ngikadilu mimpe idibu nayi ne muoyo mujima. Patudi tuenza nanku, tudi tubapetesha bualu bukuabu budi bubasaka bua kushemesha bulunda pankatshi pabu, ne nebienze bua bena mu tshisumbu banangangane bikole.

11. Mmunyi mutudi mua kukeba ditalala padiku bilumbu?

11 Kutu misangu itu too ne bena Kristo bashindame mu nyuma bakokangana anyi bapanga kumvuanga. Ke tshivua tshifikile Paulo ne Bânaba. Bakakokangana bikole bua diya ne Mâko mu luendu lua bumisionere luvua lulonda. Tshilumbu tshivua ne: umue uvua musue bua baye nende kadi mukuabu yeye uvua ubenga. “Bakatandangana bikole,” bobu kuya muntu diende disangu. (Bien. 15:37-39) Kadi Paulo ne Bânaba ne Mâko bakalua kukeba ditalala pankatshi pabu, kulejabu ne: kukeba ditalala ne buobumue mu tshisumbu kuvua ne mushinga. Paulo wakalua kuakula bimpe bua Bânaba ne bua Mâko. (1 Kol. 9:6; Kolos. 4:10) Bidi bikengela ne: tuetu petu tujikije bilumbu bitudi mua kuikala nabi ne bena Kristo netu mu tshisumbu ne pashishe tuimanyine pa ngikadilu yabu mimpe. Tuetu benze nanku, ditalala ne buobumue nebikale anu mu tshisumbu.​—Ef. 4:3.

PAULO UVUA UKOLESHA DITABUJA DIA BENA KRISTO NENDE

12. Ntatu kayi idi bena Kristo netu batuilangana nayi?

12 Tudi tukolesha bena Kristo netu patudi tukolesha ditabuja diabu kudi Yehowa. Batu baseka bamue kudi bena mu mêku abu anyi kudi bena mudimu nabu anyi kudi balongi babu. Bakuabu badi ne masama makole anyi baluangana bua kutantamena tunyinganyinga tuabu. Banga pabu mbabatijibue kukadi bidimu ne bidimu, kadi nkatshia bindila nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. Malu aa adi mua kuteta ditabuja dia bena Kristo lelu. Bena mu tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu bidimu lukama bia kumpala bakatuilangana ne ntatu ya muomumue. Ntshinyi tshivua Paulo wenza bua kukolesha bena Kristo nende?

Anu bu mupostolo Paulo, mmunyi mutudi mua kukolesha bakuabu? (Tangila tshikoso 13) *

13. Mmunyi muvua Paulo muambuluishe bantu bavuabu baseka bua malu avuabu bitabuja?

13 Paulo uvua ukolesha ditabuja dia bena Kristo nende ne Mifundu. Tshilejilu, pamuapa bena Kristo bena Yuda bavua bapanga tshia kuamba pavua bena mu mêku abu bavua kabayi bena kuitabuja bamba muvua tshitendelelu tshia buena Yuda tshipite tshia buena Kristo. Kakuyi mpata, mukanda uvua Paulo mutumine bena Kristo ba mu Ebelu uvua mubakoleshe bikole. (Eb. 1:5, 6; 2:2, 3; 9:24, 25) Ngelelu wende wa meji wa mpatshi eu uvua mua kubambuluisha bua kupuwisha bavua babaluisha abu. Lelu tudi mua kuambuluisha bena Kristo netu badibu baseka bua bamanye mua kumvuija malu adi abasaka bua kushala balamate malongesha adibu bitabuja, babumvuijawu ku diambuluisha dia mikanda yetu idi yumvuija Bible. Bobu baseka bansonga betu bua mudibu bitabuja ne: bintu mbifuka, tudi mua kubambuluisha bua bapete malu adi mu broshire wa La vie a-t-elle été créée? ne wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie bua kubaleja malu adi abitabijija ne: mbafuke muoyo.

Anu bu mupostolo Paulo, mmunyi mutudi mua kukolesha bakuabu? (Tangila tshikoso 14) *

14. Nansha muvua Paulo mudifile mu mudimu wa diyisha ne wa dilongesha, ntshinyi tshivuaye wenza?

14 Paulo wakakankamija bena Kristo nende bua baleje dinanga ku diambuluisha dia “bienzedi bimpe.” (Eb. 10:24) Uvua ubambuluisha mu mêyi ne mu bienzedi. Tshilejilu, pavua tshiyole tshia nzala tshikuate bena Kristo bavua mu Yudaya, Paulo wakabatuadila bintu bivuabu nabi dijinga. (Bien. 11:27-30) Nansha muvua Paulo mudifile mu mudimu wa diyisha ne wa dilongesha, uvua anu ukeba mishindu ya kuambuluisha aba bavua dijinga ne bintu bia ku mubidi. (Gal. 2:10) Ke mushindu uvuaye mushindikile bena Kristo ne: Yehowa uvua ne bua kubatabalela. Lelu, patudi tufila dîba dietu, makanda etu, ne tudifila ne mamanya etu bua kuambuluisha bana betu badi bipupu bitulukile, tudi tukolesha ditabuja dia bena Kristo netu. Tudi tukolesha kabidi ditabuja dia bana betu patudi ne tshibidilu tshia kufila mapa bua mudimu wetu wa pa buloba bujima. Mu mishindu eyi ne mu mikuabu, tudi tuambuluisha bena Kristo netu bua kuikala ne dishindika dia ne: Yehowa kakubalekela to.

Anu bu mupostolo Paulo, mmunyi mutudi mua kukolesha bakuabu? (Tangila tshikoso 16) *

15, 16. Mmunyi mutudi mua kuenzela bantu badi ne ditabuja ditekete malu?

15 Paulo wakatungunuka ne kuambuluisha aba bavua batekete. Uvua ubumvuila luse ne wakula nabu mu mushindu muimpe ne musangelu. (Eb. 6:9; 10:39) Tshilejilu, mu mukanda mujima uvuaye mutumine bena Ebelu, mmutelamu misangu ya bungi miaku ya buena eyi: ‘tudi’ ne ‘tuetu,’ bua kuleja ne: nansha yeye uvua ne bua kutumikila mibelu ivuaye ufila. (Eb. 2:1, 3) Anu bu Paulo, tudi tutungunuka ne kuambuluisha aba badi ne ditabuja ditekete. Tudi tuleja mutudi tubatua mushinga bua kubakolesha. Dîba adi tudi tuleja mutudi babanange. Tuetu tuyukila nabu ne dîyi dimpe ne musangelu, bidi bibakolesha.

16 Paulo wakajadikila bena Kristo nende ne: Yehowa uvua mumanye bienzedi bimpe bivuabu nabi. (Eb. 10:32-34) Tudi mua kuenza petu bia muomumue patudi tuambuluisha muena Kristo udi ne ditabuja ditekete. Tudi mua kumulomba bua atulondele muvuaye mumanye bulelela anyi kumulomba bua avuluke misangu kampanda ivuaye mumone ne: Yehowa uvua mumukuatshishe. Tudi petu mua kumujadikila dîba adi ne: Yehowa ki mmupue muoyo malu avuaye muenze bua kuleja muvuaye mumunange, ne kakumulekela mu matuku atshilualua nansha. (Eb. 6:10; 13:5, 6) Diyukidilangana nabu mushindu au didi mua kukolesha dijinga dia bana betu abu bua batungunuke anu ne kuenzela Yehowa mudimu.

“TUNGUNUKAYI NE KUKANKAMIJANGANA”

17. Mmushindu kayi utudi mua kutungunuka ne kukoleshangana?

17 Anu bu mudi muibaki upiluka mu mudimu wende mu kupita kua matuku, tuetu petu tudi mua kupiluka mu dikoleshangana. Tuetu tutelela bana betu bilejilu bia bantu bavua batantamene ntatu kale, bidi mua kubambuluisha bua kunanukila mu ntatu yabu. Tuetu tuambila bana betu ngikadilu mimpe idibu nayi, tudi tuenza bua ditalala dikale anuku, kudilama nansha padiku malu adi asua kudinyanga, ne kudikeba padi bilumbu bijuka munkatshi muetu. Tuetu tuambila bena Kristo netu malongesha malelela a mu Bible, tubambuluisha mudibi bikengela, ne tukuatshisha eu yonso udi mutekete mu nyuma, tudi mua kutungunuka ne kubakolesha.

18. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

18 Bana betu badi benza mudimu wa dibaka mu bulongolodi buetu batu ne disanka ne batu basanka ne bidibu nabi. Tudi mua kupeta disanka patudi tuenza mudimu wa dibaka mu tshisumbu, mmumue ne: tukolesha ditabuja dia bena Kristo netu. Mudimu wa dibaka muena dîna eu utu anu ulua kunyanguka, kadi utudi tuenza wa kuibaka bana betu anyi kukolesha ditabuja diabu udi upatula bipeta biashala kashidi! Tudisuikayiku bana betu bua ‘kutungunuka ne kukankamijangana ne kukoleshangana.’​—1 Tes. 5:11.

MUSAMBU WA 100 Nubakidile bimpe

^ Nsombelu mmukole mu ndongoluelu wa malu eu. Bena Kristo netu badi ne ntatu ya bungi. Tudi mua kuikala dibenesha kudibu tuetu tukeba mishindu ya bungi ya kubakankamija. Bua bualu abu, mbimpe tukonkonone tshilejilu tshia mupostolo Paulo.

^ DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Tatu uleja muanende wa bakaji mua kutumikila ngenyi idi mu mikanda yetu bua kukandamana padi bakuabu bamusaka bua kuenza difesto dia Nowele.

^ DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bena dibaka babidi baye muaba mukuabu mu ditunga diabu bua kuambuluisha bana betu bavua tshipupu tshitute.

^ DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mukulu ukumbula muanetu wa balume udi ne ditabuja ditekete. Umuleja foto ya mu Kalasa ka mudimu ka bampanda-njila kavuabu babuele nende kukadi bidimu. Foto idi ibavuluija bikondo bia disanka bivuabu bapitshishe. Muanetu au wakabanga kujinga bua kupetulula disanka divuaye nadi pavuaye wenzela Yehowa mudimu. Panyima pa matuku, wakapingana mu tshisumbu.