Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Baledi wetu, ambuluishayi bana benu bua kukoleshabu ditabuja diabu

Baledi wetu, ambuluishayi bana benu bua kukoleshabu ditabuja diabu

‘Bansongalume ne bansongakaji batumbishe dîna dia Yehowa.’​—MUSAMBU 148:12, 13.

MISAMBU: 88, 115

1, 2. a) Bua tshinyi ki mbipepele bua baledi kulongeshabu bana babu bua kuikalabu ne ditabuja kudi Yehowa? b) Mmushindu kayi umue udi baledi mua kuenza nunku? c) Mmalu kayi anayi atuamona mpindieu?

MAMU ne tatu kampanda ba mu France bakamba ne: “Tudi ne ditabuja kudi Yehowa, kadi abi kabiena biumvuija ne: bana betu nebikale pabu ne ditabuja edi. Ditabuja ki ntshintu tshidi muntu mua kupiana to. Bana betu nebadipete ku kakese ku kakese.” Muanetu wa balume kampanda wa mu Australie wakafunda ne: “Kuambuluisha muana bua kukolesha ditabuja mu muoyo wende ndutatu lukole luwikale anu ne bua kutuilangana nalu.” Wakamba kabidi ne: “Udi mua kumona ne: udi muandamune bimpe lukonko lua muanebe. Pashishe ulua kumona muana ujula lukonko lumue lumue alu kabidi! Mandamuna adi asankisha muanebe lelu kaakumusankisha malaba to.” Padi bana bakola, baledi ba bungi batu dijinga ne kubumvuija bimpe biena-bualu bimue bimue abi mu buondoke buabi. Badi bamona ne: badi ne bua kuenza mudimu ne mayele mashilashilangane bua kulongesha bana babu bua kunangabu Yehowa.

2 Wewe muikale muledi, utuku imue misangu udiebeja biwikale bushuwa mukumbane bua kulongesha bana bebe bua kunangabu Yehowa ne kutungunuka ne kumuenzela mudimu nansha pakolabu anyi? Muntu nansha umue wa kutudi kena mua kuenza bualu ebu ku bukole buende nkayende to. (Yelemiya 10:23) Ke bua tshinyi tudi ne bua kueyemena Yehowa bua atuambuluishe. Mmupeshe baledi buludiki buimpe. Mmunyi muudi mua kuambuluisha bana bebe? 1) Keba mua kubamanya bimpe. 2) Balongeshe malu a Yehowa adi mu muoyo webe. 3) Fila bilejilu paudi ubalongesha. 4) Lomba Yehowa nyuma muimpe ne ikala ne lutulu ne bana bebe.

MANYA BANA BEBE BIMPE

3. Mmunyi mudi baledi mua kuidikija mushindu uvua Yezu ulongesha bayidi bende?

3 Yezu uvua misangu yonso webeja bayidi bende tshivuabu bitabuja. (Matayi 16:13-15) Udi mua kuidikija tshilejilu tshiende. Paudi uyukila ne bana bebe anyi wenza nabu bualu kampanda, bebeja tshidibu bela meji ne balekele bakuambile mudibu badiumvua menemene. Badiku pamuapa ne mpata anyi? Muanetu wa balume kampanda wa bidimu 15 wa mu Australie wakamba ne: “Papa utu misangu yonso uyukila nanyi bua ditabuja dianyi ne ungambuluisha bua kuela meji. Utu ungebeja ne: ‘Ntshinyi tshidi Bible wamba?’ ‘Udiku witabuja tshidi Bible wamba anyi?’ ‘Bua tshinyi udi utshitabuja?’ Mmusue bua ngandamune mu anyi mêyi ne tshiambuludi anu mêyi ende anyi a maman to. Pamvua ngenda nkola, mvua ngenda ngakaja mushindu wanyi wa kuandamuna.”

4. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuikala ne lutulu ne kuandamuna nkonko ya bana bebe? Fila tshilejilu.

4 Bana bebe bobu kabayi bitabuja diakamue bualu kampanda budi Bible ulongesha, ikala ne lutulu. Bambuluisha bua kupeta mandamuna a nkondo yabu. Tatu kampanda wakamba ne: “Angata nkonko ya muanebe ne mushinga wa bungi. Kuyipepeji to, ne kuepuki tshiena-bualu kampanda anu bualu tshidi mua kukuenza bundu to.” Bulelela, mbimpe bua bana bebe bakuele nkonko bualu bidi bileja ne: mbasue kumvua malu kampanda bimpe. Nansha Yezu uvua wela nkonko patshivuaye muana. (Bala Luka 2:46.) Muana kampanda wa mu Danemark wakamba ne: “Pangakamba ne: tshiena mumanye ni tudi mu tshitendelelu tshilelela, baledi banyi bavua ne lutulu nansha muvuabi bibatonde. Bakandamuna nkonko yanyi yonso ne Bible.”

Yukila ne bana bebe dituku dionso malu a Yehowa panudi nuenza mudimu pamue

5. Nansha bana bobu bamueneka ne ditabuja kudi Yehowa, ntshinyi tshidi baledi ne bua kuenza?

5 Keba bua kumanya bana bebe bimpe. Kuedi meji ne: badi ne ditabuja kudi Yehowa anu bualu badi bayisha ne babuela mu bisangilu to. Mmunyi mudibu badiumvua menemene bua Yehowa? Mmunyi mudibu bamona Bible? Enza muebe muonso bua kumanya bikalaku bualu kampanda budi buenza bua bibakolele bua kutungunuka ne kuikala ne ditabuja kudi Yehowa. Yukila ne bana bebe dituku dionso malu a Yehowa panudi nuenza mudimu pamue. Sambila bua bana bebe paudi nabu ne paudi pa nkayebe.

BALONGESHE MALU A YEHOWA ADI MU MUOYO WEBE

6. Padi baledi batungunuka ne kulonga bua kumanya Yehowa ne malu a mu Bible, mmunyi mudibi bibambuluisha bua kulongesha bana babu?

6 Bantu bavua basue kuteleja Yezu bualu uvua munange Yehowa ne mumanye Mifundu minsantu bimpe. Bavua bamona kabidi ne: Yezu uvua mubanange. Ke bualu kayi bavua bamuteleja ne ntema. (Luka 24:32; Yone 7:46) Bia muomumue, bana bebe bobu bamone ne: udi munange Yehowa, nebibambuluishe bua kumunangabu pabu. (Bala Dutelonome 6:5-8; Luka 6:45.) Nunku tungunuka ne kulonga Bible bimpe ne ikala ubala mikanda yetu pa tshibidilu. Keba bua kumanya bimpe bintu bidi Yehowa mufuke. (Matayi 6:26, 28) Paudi umanya Yehowa bimpe, udi mua kulongesha bana bebe malu adi amutangila.​—Luka 6:40.

Ambila bana bebe malu adi atangila Yehowa audi ulonga

7, 8. a) Paudi ulonga bualu kampanda budi butangila Yehowa, ntshinyi tshiudi mua kuenza? b) Mmunyi mudi bamue baledi benze bualu ebu?

7 Paudi ulonga bualu kampanda budi butangila Yehowa, buambila bana bebe. Enza nunku dîba dionso diudi nabu, ki nganu paudi udilongolola bua bisangilu anyi mu ntendelelu wa mu dîku to. Ke tshitu mamu ne tatu kampanda ba mu États-Unis benza. Badi bambila bana babu malu a Yehowa padibu bamona tshifukibua kampanda tshimpe anyi padibu badia tshintu kampanda tshimpe. Bakamba ne: “Tutu tuvuluija bana betu mudi dinanga dia Yehowa ne meji ende bimuenekela mu tshintu tshionso tshidiye mutupeshe.” Bena dibaka kampanda ba mu Afrique du Sud batu basue kuyukila ne bana babu ba bakaji babidi bua bufuki patubu benza mudimu mu budimi buabu. Tshilejilu, badi mua kubaleja mudibi bikemesha bua kumona mudi lutete lulua mutshi. Baledi aba bakamba ne: “Tudi tudienzeja bua bana betu bikale ne kanemu kakole bua muoyo ne mushindu wa dikema udibu bawenze.”

8 Tatu kampanda wa mu Australie wakaya ne muanende wa balume wa bidimu dikumi mu nzubu wa dilamina bintu bia kale bia mushinga. Tatu eu uvua ujinga bua kuambuluisha muanende bua akoleshe ditabuja diende ne bua amone bijadiki bidi bileja ne: Yehowa ke Mufuki. Wakamba ne: “Tuakamona bishi bivua mu mbuu kale. Biakatukemesha patuakamona ne: bishi abi bidi kabiyi bimueneka lelu bivua bimpe kumona, bienza ne tutupa tupite bungi ne bikale bijima anu bu bitudi tumona lelu. Nunku bikala muoyo mutuadije ne katupa kamue ne katupa aka kalue tutupa tua bungi, bua tshinyi bifukibua bia kale ebi bivua bidianjile kuikala ne tutupa tua bungi? Bualu ebu buvua bunkemeshe bikole, ke bualu kayi ngakabuleja muananyi.”

FILA BILEJILU

9. a) Bua tshinyi mbimpe kufila bilejilu paudi ulongesha? b) Ntshilejilu kayi tshivua mamu kampanda mufile?

9 Misangu ya bungi Yezu uvua ufila bilejilu. Uvua ulongesha malu a mushinga pavuaye ulonda bualu kampanda anyi ufila tshilejilu. (Matayi 13:34, 35) Paudi ufila bilejilu, udi wambuluisha bana bebe bua kuenzabu mudimu ne bieledi biabu bia meji. Kuenza nunku nekubambuluishe bua kuela meji bua malu audi ubalongesha, bua kuumvuabu bimpe ne kuavuluka. Nebanyishe kabidi bua kulonga. Tshilejilu, mamu kampanda wa mu Japon uvua musue bua bana bende ba balume babidi bafike ku dimanya ne: mushindu udi Yehowa muenze kapepe ka pa buloba udi uleja mudiye ututabalela bikole. Muanende umue uvua ne bidimu muanda mukulu ne mukuabu ne bidimu dikumi. Nunku wakafila tshilejilu tshivuabu mua kumvua bimpe bilondeshile bidimu biabu. Wakabapesha mabele, nsukadi ne kafé. Pashishe wakabalomba bua kuenzabu kafé. Wakamba ne: “Bakakenza ne muoyo mujima. Pangakabebeja bua tshinyi bavua badifile ne muoyo mujima bua kukenza, bakangambila ne: bavua basue bua kafé kalue kimpe bu muntu musue. Ngakabumvuija ne: Nzambi mmusambakaje ne ntema yonso tupepe tushilangane bua buloba buikale ne kapepe kadi kakumbane buetu tuetu.” Bana bakasanka bikole bua dilongesha edi, ne kabakadipua muoyo to!

Udi mua kufila bilejilu bipepele bua kuleja bana bebe ne: Mufuki udiku (Tangila tshikoso tshia 10)

10, 11. a) Ntshilejilu kayi tshiudi mua kupesha bana bebe bua kubaleja ne: Mufuki udiku? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.) b) Mbilejilu kayi biuvua mupeshe bana bebe?

10 Ntshilejilu kayi tshiudi mua kupesha bana bebe bua kubaleja ne: Mufuki udiku? Udi mua kuangata bintu bia kuela mu gato ne kukenza pamue ne muanebe. Mumvuije bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuela bia kuenza nabi gato anu bungi budi bukengela. Pashishe pesha muanebe pome anyi tshimuma tshikuabu, ne muebeje ne: “Udiku mumanye ne: mu tshimuma etshi mbele bintu bua kutshilengeja anyi?” Pashishe kosa tshimuma mu bitupa bibidi, ne mupesha lutete. Mumvuija ne: lutete alu ludi bu tshia kulengeja natshi. Ludi ne mikenji ya mua kuenza tshimuma. Kadi mikenji eyi mmikole kupita ya kuenza nayi gato. Udi mua kumuebeja ne: “Kudi muntu udi mufunde malu a kulonda bua kuenza gato. Kadi nnganyi udi mufunde malu a kulonda bua kuenza tshimuma?” Bana bebe bobu bakadi bantu bakole, udi mua kubumvuija ne: nansha mikenji ya mua kuenza mutshi wa bimuma udi upatula bimuma bia bungi itu munda mua lutete mu ADN (tuntu tutu munda mua selile tutu tuambuluisha bua kusambuluja ngikadilu ya bifukibua bidi ne muoyo kudi bikuabu). Udi kabidi mua kubaleja bimue bimfuanyi ne bilejilu bidi mu broshire wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie mu dibeji dia 10 too ne dia 20.

11 Baledi ba bungi batu babala pamue ne bana babu biena-bualu bia mu Réveillez-vous! bia ne: ‘Mbafuke muoyo anyi mmulue ku mpukampuka?’ (Hasard ou conception). Bana bobu batshidi bapuekele, baledi badi mua kubumvuija malu mu mushindu mupepele. Tshilejilu, bena dibaka kampanda ba mu Danemark bakafuanyikija ndeke ne nyunyi. Bakamba ne: “Ndeke idi anu bu nyunyi. Kadi ndeke idiku mua kuela mayi (makele) ne kuatoya bua kupatula tundeke tua tukese anyi? Nyunyi idiku dijinga ne muaba kampanda wa pa buawu bua kuikila anyi? Mukungulu wa ndeke ne miadi ya nyunyi bidiku mushindu umue anyi? Nunku nnganyi udi ne meji a bungi, mmuenji wa ndeke anyi? Peshi mMufuki wa nyunyi?” Paudi weleshisha bana bebe meji ne ubela nkonko, udi ubambuluisha bua kuenzabu mudimu ne “budimu” mmumue ne: bukokeshi bua kunana lungenyi, ne udi ubambuluisha bua kukoleshabu ditabuja diabu kudi Yehowa.​—Nsumuinu 2:10-12.

12. Mmunyi muudi mua kupesha bana bebe bilejilu bua kubalongesha ne: bualu buonso budi Bible wamba mbulelela?

12 Udi mua kupesha bana bebe bilejilu bua kubalongesha ne: tshionso tshidi Bible wamba ntshilelela. Tshilejilu, udi mua kubabadila Yobo 26:7. (Bala.) Kuambidi bana bebe patupu ne: malu adi mu mvese eu mmafume kudi Yehowa to. Kadi, bambuluishe bua kuenzabu mudimu ne tshieledi tshiabu tshia meji. Tshilejilu, udi mua kubambila ne: bantu ba mu tshikondo tshia Yobo bavua pamuapa bitaba ne: buloba mbukudika ku tshintu. Bavua bamanye ne: tshintu kayi tshionso bu mudi ndundu anyi dibue tshidi ne bua kusomba pa tshintu kampanda. Mu tshikondo atshi, kakuvua muntu nansha umue uvua mua kufila bijadiki bidi bileja ne: buloba ki mbukudika ku tshintu to, bualu kakuvua biamu bia kumona nabi mabulunge anyi bia kuya nabi mu mabulunge makuabu to. Mu bualu ebu dilongesha didi ne: nansha muvuabu bafunde Bible kukadi bidimu bia bungi, utu misangu yonso wamba bulelela bualu mmukanda wa Yehowa.​—Nehemiya 9:6.

BALONGESHE MUDIBI NE MUSHINGA BUA KULOMBODIBUA KUDI BIBLE

13, 14. Mmunyi mudi baledi mua kulongesha bana babu bua kutumikila malu adi Bible wamba?

13 Bidi kabidi ne mushinga bua kulongesha bana bebe ne: nebikale ne disanka bobu batumikile malu adi Bible wamba. (Bala Musambu wa 1:1-3.) Tshilejilu, udi mua kulomba bana bebe bua badimone bu badi mu tshidiila kampanda. Badi ne bua kusungula bantu badibu ne bua kusomba nabu muaba au. Mpindieu udi mua kubebeja ne: “Mbantu ba mushindu kayi banudi ne bua kusungula nuenu basue kuikala bimpe?” Bua kujikija udi mua kubabadila Galatiya 5:19-23 bua bamone bantu badi Yehowa musue bua kubuelabu mu bulongolodi bupiabupia.

14 Mu mushindu eu, udi mua kulongesha bana bebe malongesha abidi a mushinga. Dia kumpala, Yehowa udi utulongesha mutudi mua kuikala ne disanka mu nsombelu wetu mpindieu ne kuikala mu ditalala ne bakuabu. Dibidi, Yehowa udi utulongesha mua kusomba mu bulongolodi bupiabupia. (Yeshaya 54:13; Yone 17:3) Udi kabidi mua kuleja bana bebe mudi Bible muambuluishe bena Kristo netu. Tshilejilu, keba muyuki wa malu a mu nsombelu udibu balonde mu mikanda yetu, pamuapa mu biena-bualu bia ne: “Bible utu ushintulula bantu” bidi mu Tshibumba tshia Nsentedi. Anyi udi mua kulomba muanetu kampanda wa mu tshisumbu bua akulondele wewe ne bana bebe mudi Bible mumuambuluishe bua kushintuluka bikole bua kusankisha Yehowa.​—Ebelu 4:12.

15. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kulongesha bana bebe?

15 Enza mudimu ne tshieledi tshiebe tshia meji bua bana bebe bapete dijinga dia kuteleja malu audi ubalongesha ne bua abasankishe. Ela meji bua mishindu mishilashilangane iudi mua kubambuluisha bua kumanya malu a Yehowa ne kusemena pabuipi nende. Tungunuka ne kuenza nunku padibu benda bakola. Tatu kampanda wakamba ne: “Kutshioki bua kuenza mudimu ne mishindu mipiamipia bua kulongesha bana malu aukavua mubalongeshe.”

LOMBA YEHOWA NYUMA MUIMPE NE IKALA NE LUTULU NE BANA BEBE

16. a) Bua tshinyi baledi badi ne bua kuikala ne lutulu padibu balongesha bana babu? b) Mmunyi mudi bamue baledi baleje lutulu?

16 Ku diambuluisha dia nyuma wa Yehowa, bana bebe badi mua kupeta ditabuja dikole. (Galatiya 5:22, 23) Nansha nanku nebiangate dîba bua bobu kufika ku dikolesha ditabuja diabu. Nanku ikala ne lutulu ne bana bebe ne tungunuka ne kubalongesha. Tatu kampanda wa mu Japon udi ne muana wa balume umue ne wa bakaji umue wakamba ne: “Meme ne mukajanyi tutu tutabalela bana betu bikole. Katshia ku buana buabu, mvua mbalongesha dituku dionso mu minite 15, pa kumbusha matuku atuvua tuya mu bisangilu bietu bia bena Kristo. Bivua bipepele bua tuetu ne bobu kupeta minite 15 bua kulonga.” Mutangidi wa tshijengu kampanda wakafunda ne: “Pantshivua nsonga, mvua ne nkonko ya bungi ne dielakana bindi tshiyi mua kuamba. Mu kupita kua matuku, ngakapeta mandamuna a bungi a nkonko yanyi mu bisangilu, mu dilonga dia mu dîku ne mu didilongela dianyi. Ke bualu kayi bidi ne mushinga bua baledi kutungunuka ne kulongesha bana babu.”

Bua kuikala mulongeshi muimpe, udi ne bua kunanga Dîyi dia Nzambi (Tangila tshikoso tshia 17)

17. a) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua baledi kukoleshabu ditabuja diabu? b) Mmunyi muvua mamu ne tatu kampanda ba mu Bermudes bambuluishe bana babu ba bakaji bua kuikalabu ne ditabuja kudi Yehowa?

17 Bushuwa, bana bebe badi mua kulonga malu a bungi bobu bamone ne: udi ne ditabuja dikole kudi Yehowa. Nebatangile malu audi wenza. Nunku tungunuka ne kukolesha ditabuja diebe. Enza bua bana bebe bamone muudi wangata Yehowa bu muntu mulelela. Tshilejilu, patu mamu ne tatu kampanda ba mu Bermudes ne lutatu, batu basambila pamue ne bana babu ba bakaji ne balomba Yehowa bua abalombole. Batu kabidi bakankamija bana babu bua kuikalabu basambila pa nkayabu. Badi bamba ne: “Tutu kabidi tuambila muanetu wa bakaji mukulumpe ne: ‘Ikala weyemena Yehowa ne muoyo mujima, ikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Bukalenge ne kutambi kusamisha mutu bikole to.’ Patuye upatula bipeta bimpe, utu umona ne: Yehowa udi utuambuluisha. Ebi mbikoleshe ditabuja diende kudi Nzambi ne kudi Bible.”

18. Ntshinyi tshidi baledi ne bua kumanya?

18 Baledi wetu, ikalayi bamanye ne: kanuena ne bua kuenzeja bana benu bua kupetabu ditabuja. Nudi nukuna ne numiamina mâyi, kadi anu Yehowa ke udi mua kukolesha. (1 Kolinto 3:6) Nunku enzayi muenu muonso bua kulongesha bana benu malu a Nzambi, lombayi nyuma muimpe bua abambuluishe bua kuikalabu ne ditabuja. Nunku nudi mua kuikala batuishibue ne: Yehowa neabeneshe mudimu mukole unudi nuenza.​—Efeso 6:4.