Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Bianza biebe kabiteketshi”

“Bianza biebe kabiteketshi”

“Bianza biebe kabiteketshi.”​—SEFANYA 3:16.

MISAMBU: 81, 32

1, 2. a) Nntatu ya mushindu kayi idi bantu ba bungi nayi lelu? Idi ibafikisha ku tshinyi? b) Nditekemena kayi didi Yeshaya 41:10, 13 utupesha?

MUANETU wa bakaji kampanda mpanda-njila wa pa tshibidilu udi musedibue kudi mukulu udi wamba ne: “Nansha mundi ne bibidilu bimpe bia malu a mu nyuma, ndi nduangana ne tunyinganyinga kukadi bidimu bia bungi. Tutu tumpangisha tulu, tunyanga makanda anyi a mubidi, tunyanga mushindu undi ngenzela bakuabu malu ne imue misangu tunsaka bua kulekela bionso bindi ngenza.”

2 Udiku umvua mudi muanetu wa bakaji eu udiumvua anyi? Bia dibungama, bu mutudi mu bulongolodi bubi bua Satana, tudi tutuilangana ne nsombelu ya bungi mikole. Anu bu luongo ludi mua kupangisha mazuwa bua kuendawu, tunyinganyinga tudi mua kutusaka ku didiumvua baneme bujitu anyi batekeshibue. (Nsumuinu 12:25) Ntshinyi tshidi mua kukufikisha ku dipeta kanyinganyinga? Pamuapa udi mubungame bua lufu lua muntu kampanda uudi munange anyi udi utantamena disama kampanda dikole peshi buluishi. Anyi udi mua kuikala ne lutatu lukole lua makuta ne uditatshisha bua kutabalela bena mu dîku diebe. Mu kupita kua matuku, tunyinganyinga tua mu lungenyi tudi mua kukepesha bukole buebe bua mubidi ne kukufikisha nansha ku dijimija disanka. Kadi, ikala mujadike ne: Nzambi udi pabuipi bua kukuambuluisha.​—Bala Yeshaya 41:10, 13.

3, 4. a) Mmunyi mudi Bible wenza mudimu ne muaku “tshianza”? b) Ntshinyi tshidi mua kuenza bua bianza bietu bitekete?

3 Bible utu misangu ya bungi ukuata mudimu ne bitupa bia mubidi bua kuakula bua ngikadilu mishilashilangane ya muntu anyi bua bienzedi biende. Tshilejilu, mbakule bua tshianza misangu nkama ya bungi. Padi Bible wamba ne: mbakoleshe maboko anyi bianza bia muntu, bidi biumvuija ne: mbakoleshe muntu au, mulue ne bukole ne mukumbane bua kuenza bualu kampanda. (1 Samuele 23:16; Ezela 1:6) Bidi kabidi mua kumvuija ne: muntu au udi ne mmuenenu muimpe ne udi ne ditekemena bua matuku atshilualua.

4 Misangu mikuabu, Bible udi mua kuakula bua muntu udi mutekeshe maboko ende anyi bianza biende. Ebi bidi bileja muntu udi mutekeshibue anyi mujimije ditekemena. (2 Kulondolola 15:7; Ebelu 12:12) Wewe ne tunyinganyinga, mutshioke anyi udiumvua ne: malanda ebe ne Yehowa adi enda ateketa, udi mua kujinga bua kulekela bionso biudi umuenzela. Nkuepi kuudi mua kupetela dikankamija? Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kupetulula bukole ne kuikala ne disanka?

‘TSHIANZA TSHIA YEHOWA KATSHIENA TSHITAMBA BUÎPI BUA KATSHISUNGIDI BANTU’

5. a) Mmunyi mutudi mua kudiumvua patudi ne ntatu? Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka? b) Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

5 Bala Sefanya 3:16, 17. Katuena ne bua kumvua buôwa ne kutekeshibua mu maboko anyi kutekesha bianza bietu patudi ne ntatu to. Tatu wetu wa dinanga Yehowa udi utulomba bua kumupuila ntatu yetu yonso. (1 Petelo 5:7) Yehowa udi ututabalela anu muvuaye mutabalele tshisamba tshia Isalele. Wakabambila ne: tshianza tshiende ‘katshiena tshitamba buîpi bua katshisungidi bantu.’ Utu misangu yonso pabuipi bua kusungila batendeledi bende ba lulamatu. (Yeshaya 59:1) Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone bilejilu binene bisatu bia mu Bible bidi bileja dijinga didi nadi Yehowa dia kukolesha bantu bende bua kuenzabu disua diende nansha mu ntatu mikole ne mudiye ne bukole bua kuenza nunku. Tumonayi mudi bilejilu ebi mua kukukolesha.

6, 7. Mushindu uvua bena Isalele batshimune bena Amaleka udi utulongesha tshinyi?

6 Matuku makese bena Isalele bamane kupatuka mu bupika mu Ejipitu, bena Amaleka bakabela mvita. Mose wakambila Yoshua, muntu uvua ne dikima bua kulombolaye bena Isalele mu mvita. Pashishe Mose wakaya ne Alona ne Hû ku mukuna uvua pabuipi. Pavuabu pa mukuna eu, bavua mua kumona bimpe muvuabu baluangana mvita. Bantu basatu aba bavuaku banyeme mvita bua buôwa anyi? Nansha kakese!

7 Mose wakenza bualu kampanda buvua buambuluishe bena Isalele bua kutshimuna bena Amaleka. Wakakuata mulangala wa Nzambi mulelela mu bianza biende ne kubielaye muulu. Pavua Mose wenza nunku, Yehowa uvua upesha bena Isalele bukole bua kutshimuna bena Amaleka. Kadi pavua bianza bia Mose binema bujitu ne bituadija kupueka, bena Amaleka bavua batuadija kubatshimuna. Alona ne Hû bakambuluisha Mose ne lukasa luonso. ‘Bakangata dibue, bakaditeka kunyima ne yeye wakashikama pa mutu padi; ne Alona ne Hû bakabandisha bianza biende, umue ku luseke lukuabu, umue ku luseke lukuabu; ne bianza biende biakakoleshibua too ne pakabuela dîba.’ Eyowa, bena Isalele bakatshimuna ku diambuluisha dia tshianza tshikole tshia Nzambi.​—Ekesode 17:8-13.

8. a) Ntshinyi tshivua Asa muenze pavua bena Etshiopi bele bena Yuda mvita? b) Mmunyi mutudi mua kuidikija Asa?

8 Yehowa uvua kabidi pabuipi bua kuenza mudimu ne tshianza tshiende tshikole bua kuambuluisha bantu bende mu matuku a mukalenge Asa. Mu Bible mbakule bua biluilu bia bungi, kadi tshiluilu tshitambe bunene ntshia Zela, muena Etshiopi uvua ne basalayi bapiluke muliyo umue. Tshiluilu tshia bena Etshiopi tshivua tshipite tshia Asa ku bunene misangu ibidi. Asa uvuaku mulubakane, mumvue buôwa anyi mutekete mu maboko anyi? Uvuaku mupuekeshe bianza anyi? Tòo. Asa wakalomba Yehowa diambuluisha diakamue. Bilondeshile mmuenenu wa basalayi, bivua mua kuikala bimueneka bikole bua kutshimuna bena Etshiopi. “Kadi Nzambi udi mua kuenza malu onso.” (Matayi 19:26) Nzambi wakakuata mudimu ne bukole buende bunene ne ‘wakatekesha bena Etshiopi kumpala kua Asa’ uvua ne ‘mutshima muakane kudi Yehowa matuku ende onso.’​—2 Kulondolola 14:8-13; 1 Bakelenge 15:14.

9. a) Mmalu kayi avua kaayi mapangishe Nehemiya bua kuibakulula bimanu bia Yelushalema? b) Mmunyi muvua Nzambi muandamune disambila dia Nehemiya?

9 Pavua Nehemiya muye mu Yelushalema, ntshinyi tshivuaye musangane? Wakasangana ne: baluishi ba mu bisamba bikuabu bavua batatshisha bena Yuda, bibafikishe too ne ku dilekela dibaka bimanu bia Yelushalema. Bu muvua tshimenga katshiyi mu bukubi, bena Yuda bavua batekeshibue mu mikolo. Mmunyi muvua Nehemiya mumvue? Uvuaku mutekeshibue pende mu mikolo ne mupuekeshe bianza anyi? Tòo. Anu bu Mose, Asa ne batendeledi bakuabu ba Yehowa ba lulamatu, Nehemiya uvua weyemena Yehowa misangu yonso. Nansha mu nsombelu eu kabidi, Nehemiya wakalomba Yehowa diambuluisha ne Yehowa wakamuandamuna. Nzambi wakenza mudimu ne ‘bukole buende bunene’ ne ‘tshianza tshiende tshikole’ bua kukolesha bena Yuda. (Bala Nehemiya 1:10; 2:17-20; 6:9.) Udiku witaba ne: Yehowa udi wenza mudimu ne ‘bukole buende bunene’ ne ‘tshianza tshiende tshikole’ bua kukolesha batendeledi bende lelu anyi?

YEHOWA NEAKOLESHE BIANZA BIEBE

10, 11. a) Ntshinyi tshidi Satana wenza natshi mudimu bua tufike ku ditekesha bianza bietu? b) Ntshinyi tshidi Yehowa wenza natshi mudimu bua kutukankamija ne kutupesha bukole? c) Mmunyi mudi malu adi Yehowa utulongesha makuambuluishe?

10 Tudi ne bua kuikala bashindike ne: Diabolo kakupuekesha bianza biende nansha. Neatungunuke ne kutuluisha, udienzeja bua tufike ku dimanyika midimu yetu ya buena Kristo. Udi wenza mudimu ne mashimi ne buluishi budi bufumina kudi mbulamatadi, kudi bamfumu ba bitendelelu ne kudi batontolodi. Ntshipatshila kayi tshidiye natshi? Mmusue bua tulekele kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge. Kadi Yehowa mmukumbane bua kutuambuluisha ne ke dijinga didiye nadi, udi utupesha nyuma wende muimpe bua kutukolesha. (1 Kulondolola 29:12) Bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kulomba nyuma wa Nzambi bua kutshimuna Satana ne bulongolodi buende bubi. (Musambu 18:39; 1 Kolinto 10:13) Tudi kabidi ne dianyisha bua diambuluisha ditudi tupeta mu Dîyi dia Nzambi. Ela pebe meji bua bungi bua malu atudi tulonga mu mikanda yetu ngondo yonso. Bavua bambe mêyi adi mu Zekâya 8:9, 13 (bala) pavuabu bibakulula ntempelo mu Yelushalema, kadi adi mua kutuambuluisha lelu.

Bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kulomba nyuma wa Nzambi bua kutshimuna Satana ne bulongolodi buende bubi

11 Yehowa udi kabidi utukolesha ku diambuluisha dia malu atudi tulonga mu bisangilu bietu bia bena Kristo, mu mpuilu ne mu mpungilu, nansha mu tulasa tuetu tua malu a Nzambi. Bitudi tulonga bidi bituambuluisha bua kuenzela Nzambi mudimu ne meji mimpe, kudifundila bipatshila ne kukumbaja midimu ya bena Kristo itudi nayi. (Musambu 119:32) Udiku ujinga ne muoyo mujima bua malu adi Yehowa utulongesha akupeteshe bukole anyi?

12. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala ne bukole?

12 Yehowa wakambuluisha bantu bende bua kutshimuna bena Amaleka ne bena Etshiopi, ne wakapesha Nehemiya ne bena Yuda bukole bua kujikija kuibaka bimanu bia Yelushalema. Mu mushindu wa muomumue, Nzambi neatupeshe bukole bua kutungunuka ne kuyisha nansha mutudi ne tunyinganyinga ne buluishi ne bantu kabayi batuteleja. (1 Petelo 5:10) Yehowa kakutumbushila ntatu yetu mu tshishima to. Kadi, tudi ne bua kuenza tshietu tshitupa tshia malu. Mushindu kayi? Tudi ne bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, kulongolola bisangilu lumingu luonso ne kubuelamu, kutungunuka ne kudilongela ne kuenza ntendelelu wa mu dîku, ne kueyemena Yehowa mu disambila. Katulekedi tshintu nansha tshimue tshitubueja mu ditanaji bua kuenza malu adi Yehowa mulongolole bua kutupesha bukole ne kutukankamija. Wewe mudiumvue ne: bianza biebe mbitekeshibue ku bumue bua ku malu aa, lomba Yehowa diambuluisha. Pashishe, neumone mudi nyuma wa Nzambi ‘ukupesha dikanda, ukupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.’ (Filipoyi 2:13) Kadi, udiku mua kukolesha bianza bia bakuabu anyi?

KOLESHA BIANZA BIDI MUA KUTSHIOKA

13, 14. a) Mmunyi muvua muanetu wa balume kampanda mukoleshibue pavuaye mufuishe mukajende? b) Mmunyi mutudi mua kukolesha bakuabu?

13 Yehowa mmutupeshe bana betu ba balume ne ba bakaji pa buloba bujima badi batutabalela ne badi mua kutukankamija. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Koleshayi bianza bidi bitshioke ne binu bidi bitekete, tungunukayi ne kululamijila makasa enu njila.” (Ebelu 12:12, 13) Bena Kristo ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala bakapeta diambuluisha dia nunku kudi bena Kristo nabu. Ke mudibi kabidi lelu. Tuangate tshilejilu. Muanetu wa balume kampanda uvua mufuishe mukajende ne utantamena nsombelu mikuabu mikole wakamba ne: “Ngakalonga ne: katuena mua kusungula mateta atudi ne bua kupeta, dîba didiwu mua kutufikila anyi bungi bua misangu yawu to. Disambila ne didilongela bidi anu bu nkoleta wa kulelema nende pa mâyi uvua mulame mutu wanyi pa mutu pa mâyi. Diambuluisha dia bana betu ba balume ne ba bakaji ndimpeteshe bukole bua bungi. Ndi mulue kumona mudibi ne mushinga bua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa kumpala kua kutuilangana ne nsombelu mikole.”

Muntu yonso wa mu tshisumbu udi mua kukankamija bakuabu (Tangila tshikoso tshia 14)

14 Alona ne Hû bakakolesha bianza bia Mose pavuabu bashale babikuate pavua bena Isalele baluangana ne bena Amaleka. Lelu, tuetu petu tudi mua kukeba mishindu ya kukankamija bakuabu ne kubambuluisha. Bamue bana betu badi batatshishibua kudi bukulakaje, masama, buluishi bua kudi bena mu mêku abu, bunkaya anyi mbafuishe muntu kampanda uvuabu banange. Tudi kabidi mua kukolesha bansonga badibu basaka misangu yonso bua kuenza malu mabi anyi bua kuya kumpala mu malu a mu bulongolodi ebu. (1 Tesalonike 3:1-3; 5:11, 14) Keba mishindu ya kuleja muudi utabalela bakuabu ku Nzubu wa Bukalenge, mu buambi, panudi nudia pamue anyi paudi uyukila ne muntu ku telefone.

15. Ntshinyi tshidi mêyi mimpe mua kuenzela bena Kristo netu?

15 Asa mumane kutshimuna tshiluilu tshinene tshia bena Etshiopi mu mushindu udi ukemesha, muprofete Azaya wakamukankamija yeye ne bantu bende pakabambilaye ne: “Kadi nuenu nuikale ne bukole, kanutekeshi maboko enu; bualu bua nebanufute ku midimu yenu.” (2 Kulondolola 15:7) Mêyi aa akasaka Asa bua kushintulula malu a bungi bua kujadikulula ntendelelu mukezuke. Mu mushindu wa muomumue, mêyi ebe mimpe adi mua kukolesha bakuabu ne kubambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. (Nsumuinu 15:23) Vuluka misangu yonso ne: mandamuna mimpe audi ufila mu bisangilu adi akolesha bena Kristo nebe.

Nehemiya kavua anu mutangile muvua bakuabu benza mudimu to. Wakambuluisha pende mu mudimu wa kuibakulula bimanu bia Yelushalema

16. a) Mmunyi mudi bakulu mua kuidikija tshilejilu tshia Nehemiya? b) Fila bilejilu bia mudi bana betu ba balume ne ba bakaji bakuambuluishe.

16 Yehowa wakambuluisha Nehemiya ne bena Yuda bua kukoleshabu bianza biabu. Bakajikija kuibaka bimanu bia Yelushalema anu mu matuku 52 patupu! (Nehemiya 2:18; 6:15, 16) Nehemiya kavua anu mutangile muvua bakuabu benza mudimu to. Wakambuluisha pende mu mudimu wa kuibakulula bimanu bia Yelushalema. (Nehemiya 5:16) Bia muomumue, bakulu ba bungi badi bidikija Nehemiya padibu bambuluisha mu midimu ya luibaku anyi ya disukula ne dilama Nzubu wa Bukalenge ne mankenda. Bana betu ba bulume badi ne dinanga aba badi kabidi bakolesha bana betu ba balume ne ba bakaji badi “ne mitshima ikuma lubilu lubilu” mmumue ne: badi ne tunyinganyinga padibu babakumbula ne padibu bayisha nabu.​—Bala Yeshaya 35:3, 4.

“BIANZA BIEBE KABITEKETSHI”

17, 18. Patudi ne ntatu ne tunyinganyinga, ntshinyi tshitudi ne bua kuikala bamanye?

17 Patudi tuenza mudimu pamue ne bana betu ba balume ne ba bakaji, tudi tukolesha buobumue buetu. Bidi kabidi bituambuluisha bua kudia nabu bulunda bua kashidi ne kukolesha dishindika dietu dia kupeta masanka ku diambuluisha dia Bukalenge bua Nzambi mu katupa kîpi emu. Patudi tukolesha bianza bia bakuabu, tudi tubambuluisha bua kutantamenabu nsombelu mikole ne kuikala ne ditekemena dimpe bua matuku atshilualua. Bualu bukuabu, patudi tuambuluisha bakuabu, bidi bikolesha bianza bietu ne bituambuluisha bua kutuishila mêsu ku matuku atshilualua.

18 Patudi tuela meji bua muvua Yehowa muambuluishe batendeledi bende ba lulamatu ne mubakube ku kale, ditabuja dietu ne dieyemena dietu kudiye bidi bikola. Nunku, paudi ne ntatu ne tunyinganyinga, “bianza biebe kabiteketshi” to. Ikala mushindike ne: wewe mulombe Yehowa diambuluisha mu disambila, tshianza tshiende tshikole netshikukoleshe ne netshikulombole bua kupeta masanka mu katupa kîpi emu ku diambuluisha dia Bukalenge.​—Musambu 73:23, 24.